2. ja 3. juunil 2022 kaitsesid arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal magistritööd 23 noort arhitekti.
Mari Poom “Elada linna taga. Alternatiivid valglinnastumisele ja võrgustikepõhine avalik ruum”
Magistritöös uurib Mari valglinnastumise protsessi ja eeslinlikku elu. Toetudes uurimusele, intervjuudele ja analüüsile, pakub töö võimalikke lahendusi valglinnade probleemsetele teemadele Laagri piirkonna näitel. Magistriprojekti fookus on avalikul ruumil ja liikuvusel ning funktsionaalsel ja sotsiaalsel sidususel.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi ja Eik Hermann.
Markus Maasing “Valglinnastunud mitte-kohast kompaktse kohani”
Markus tegeleb linnaplaneerimisega Tallinna eeslinnas Viimsi vallas, kus valglinnastumise tagajärjel on maastik täis kaubanduskeskuseid, parkimisplatse ning ühetaolist arhitektuuri. Magistritöö uurib põhjalikult linnastumist, valglinnastumist ja Viimsi ajalugu. Koha-, SWOT- ja stsenaariumianalüüsi põhjal kujundab ta struktuurplaani ja mahulise planeeringu näol Viimsi tulevikuvisiooni.
Juhendajad Andres Alver, Douglas Gordon ja Eik Hermann.
Mia Martina Peil “Vesse. Tööstusalast sidusaks linnaruumiks”
Magistritöö fookuseks on Lasnamäe elamualade ja Ülemiste City terviklikuks linnakeskkonnaks sidumine Vesse tööstusala kaudu. Siiani vähe tähelepanu pälvinud piirkonnal on suur potentsiaal saada oluliseks lüliks Tallinna linnas: arengut suunavad kesklinna lähedus, töökohtade hulk ja tulevane Rail Balticu terminal. Töö eesmärgiks on pakkuda välja tulevikustsenaarium uuele Vesse asumile, mille kaudu saab siduda tööstust ja linna, luua puuduvad ühendused Lasnamäe osade vahele, pakkuda taskukohaseid elamispindu ja arvestada olemasoleva ressursiga nii töökohtade kui ka hoonestuse näol.
Juhendajad: Martin Melioranski, Raul Kalvo ja Eik Hermann.
Marie Anette Veesaar “Koolilähedane liikuvusruum Tallinna Südalinna Kooli näitel”
Magistritöö mõtestab, milliseid sõnumeid peaks kooli ümbritsev ruum edasi andma. Töö idee on väärtustada kodulähedast kooli, mis on võtmetähtsusega laste iseseisvuse arendamisel, aktiivsete liikumisharjumuste kujundamisel ning kuuluvustunde loomisel. Läbi linnaruumi luuakse ja kantakse edasi prioriteete ja väärtushinnanguid. Igal tänaval on seal viibijale oma sõnum. Autokeskses linnaplaneerimises unustatakse sageli füüsilise liikumise roll inimeste kogemuste loomisel. Paljud Tallinna koolid asuvad tiheda liiklusega teede ääres, mis pärsivad võimalusi aktiivseks kooliteeks ning võtavad ära koolidelt turvalise ruumi mängimiseks, avastamiseks ja sotsialiseerumiseks, mis on oluline osa õpiprotsessist.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo ja Eik Hermann.
Laura Pint “Elu Keldrimäel. Kasutamata ruumi võimalused”
Magistritöö käsitleb alaväärtustatud ja tahaplaanile jäänud paiku, mis mõjuvad negatiivselt linnaruumile. Oma töös uurib ta, millised tegurid moodustavad kvaliteetse linnakeskkonna. Nende põhjal on ta koostanud linnaruumi arendamise elementide kogumiku. Vastavalt kogumikule pakub Laura välja visiooni, kuidas Keldrimäe kasutamata ruumi aktiviseerida ning tuua välja selliste kohtade potentsiaal.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi ja Eik Hermann.
Patrick Barbo ”Romantika maitsestamine”
“Seitsme järve ja viljapõllu taga asub viljarikas Viljandi – väike ajalooline linn emamaa keskosas. Viljapõld on nii rikkalik, et isegi kõige paeluvamad viljapead jäävad tihti märkamata. Viljapõld vajab natu-natuke maalähedast väetist, et taasavada peidetud lood ilmalistele. Ole mureta, Viljandi, ma tõttan appi. Mul on kaasas maitseained, millega romantilist kräsupeakooki maitsestan. Maitseained koosnevad legendidest, müütidest, kasvulugudest, olulistest tegelastest, tembutustest ja paljust muust. Teisisõnu on minu magistritöö ülesanne aktiveerida Viljandi vanalinn jalgsiliikujatele. Oma uurimuse tulipunktiks valisin Viljandi Lossi tänava.”
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo ja Eik Hermann.
Joanna Lättemägi “Valuoja kogukonnakeskus”
Magistritöö võtab eesmärgiks luua jätkuva ühenduse Viljandi Ugala teatri, Lossimägede ja vanalinnaga, aktiviseerides nendevahelist ala Valuoja orus uue linnaliku paigana. Projekti käigus taaskasutatakse Viljandi lennukitehase, kunagise Hans Grossi nahavabriku ja kunagise Viljandi 5. suurtükiväegrupi hobusetalli hooneid. Võimaluste valikul peetakse eelkõige silmas Viljandi noorte vajadusi, mis linnas käesolevaga puuduvad või vajavad täiendamist. Magistritöös pakutavate uute funktsioonide valikul eelistatakse nende üldsusele avatust, et võimaldada aktiivset kasutust laiale sihtgrupile ja seeläbi ehituspärandi senisest suuremat väärtustamist. Hoonete vahele luuakse mitmekesine linnaväljak, ühendused oluliste kultuuriobjektide vahel ning rohekoridoris Viljandi ja Paala järve vahel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Eik Hermann.
Karin Laos “Elamise ruum. Ettepanek”
Töö eesmärgiks on kallutada fookust avalikult ruumilt tagasi elamise ruumile; algatada elamise ruumi kinnisvara diskursusest arhitektuuri tagasi toomist ning tuletada meelde, et mis iganes ülesandel me ruumi kujundame, ei tohiks me eelistada tabeliveergudelt paistvaid valemitele alluvaid numbreid inimesele, keda on võimatu raamistada arvutusvalemitega, sest temale on eluliselt vajalikud tema vabadused. Töö sisuks on Eesti arhitektuuripildi hetkeolukorra teadvustamine ja värskenduse otsimine läbi elamuse ning selle otsingu järelduste põhjal esitatav ruumiline ettepanek. Selles töös on hulganisti subjektiivsust ja tunnetuslikkust. See on ettepanek mõttevärskenduseks.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Eik Hermann.
Laura Rohtlaan “Kuru ruum: elamu moodullahendus”
Lõputöö otsib modulaarset eramu lahendust, mis on paindliku planeeringuga ning kohaldatav erinevatele kruntidele, võttes arvesse sealse maastiku omapära ning haljastust. Kuru projekti aluseks on 4×4 m katuste ruudustik, kus sujuvalt vahelduvad katuse nurgad ja kalded annavad igale moodulile erinurgaga kaldkatuse. Liimpuidust elementidel põhinev modulaarne süsteem on tänapäevane variant talumajast, kus rõhk on viilkatusel ja looduslikel materjalidel.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Eik Hermann.
Gregor Jürna “Paik. Sihitud skaleeritavad muutused I-464 tüüpi suurpaneelelamu programmis”
Ingliskeelsest sõnast patch tuleneva nimega magistritöö uurib nõukogudeaegset masselamuehitust, võrdleb selle loomise eetosi realiseeritud tulemiga ning pakub punktuaalseid ja korratavaid sekkumisi olemasoleva sildamiseks mõne versioonini kaasaegsest või perspektiivsest elukeskkonnast.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Eik Hermann.
Markus Varki “Arhitektuurne sisend digiteisiku edasiseks arenguks. Spetsifikatsioon”
Magistritöö keskendub Eesti digiteisiku arhitektuurse osa analüüsimisele, spetsifitseerimisele ja prototüüpimisele. Töö annab sisendi teisiku edasiseks arenguks, et kujundada paremat virtuaalset ruumi. Virtuaalse ruumi kujundamise ja parandamine hõlmab endas privaatsuse küsimusi, andmete vajalikuse määratlemist ja näidete loomist virtuaalsetest ruumilistest olukordadest, mis oleksid projekteerijatele kasulikud.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo ja Eik Hermann.
Eneli Kleemann “Kolime kontorisse? Kogukonna juhitud elamumajandus Maakri kvartali näitel”
Töö tegeleb Tallinna büroomaastikuga, sekkudes läbi arhitektuurse projekti ka seda ümbritsevasse avalikku ruumi. Lõputöö käsitleb muutusi töö- ja eluasemetes ning esitleb omandivormi alternatiive. Projekti nurgakiviks olev kooperatiivne omandivorm peegeldab kogukonna juhitud elamumajandust, mille käigus muundatakse olemasolev kontorihoone peaasjalikult taskukohasteks eluruumideks. Piirkonna arengu otsustusvõim liigub aktiivsete kasutajate kätesse, muutes linnaruumi dünaamikat energilisemaks ning ligi- ja läbipääsetavamaks. Projektist koorub välja laiemalt kasutatav taskukohane ja paindlik ruumimudel.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.
Liisa Østrem “Neljas koht – sallivust toitev ruum”
Magistritöö hõlmab hääbuvate kaubamajahoonete taaselustamist ühiskonda toetava ruumina. Kuigi järjest rohkem propageeritakse sotsiaalset sallimist ja taunitakse diskrimineerimist, on ühiskond siiani täis erinevaid sotsiaalseid gruppe. Gruppe eristatakse rassi, sissetuleku, religiooni ja muude uskumuste ja erinevuste järgi. See toob endaga kaasa aga ühiskonna, kus koos edasimineku asemel välditakse ja eristatakse teiste gruppide inimesi, mis viib üldise elukvaliteedi halvenemise ja suureneva ühiskondliku lõheni. Kasutades ära Norras Oslo linnas asuva hääbuva ja lammutamisohus oleva Gunerius kaubamaja potentsiaali, loob Liisa ruumi, kus inimeste erinevused loovad aluse dialoogiks ja edasiseks arenguks. Hoone lammutamise asemel pakub ta lahenduse, mis arvestab piirkonna elanikega ja lisab väärtust olemasolevale.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.
Jornas-Toomas Iisak “Pärnu Kalamehe loometehas”
Töö suunab fookuse Pärnusse Riia eeslinna, kus Suur-Jõe tänaval paiknevad vanad õllekoja, jahu- ning kalakombinaadi tehasekompleksid. Eesmärk on leida Pärnu õlletehasele jätkusuutlik lahendus alternatiivsete loome- ja kultuuriruumide näol ning pakkuda positiivne väljavaade jõeäärsele miljööväärtuslikule keskkonnale. Väljapakutud Pärnu loometehas võitleb eesmärgi eest taaselustada hääbuvat Pärnu alternatiivset kultuuriskeenet, kuid näitab ka eeskuju sarnaste hääbuvate komplekside leidlikumaks lahendamiseks mujal.
Juhendajad Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Eik Hermann.
Johan Kirsimäe “Kuidas (taas)aproprieerida formaalset ruumi. Kriitilised suunised Soodevahe Pilpaküla näitel”
Johan uurib formaalse ja informaalse ruumiloome olemust nii laiemas tähenduslikus kontekstis, kuid täpsemalt ka eklektiliselt paeluvas konfliktses Soodevahe Pilpakülas. Johani fookus on küsimusel, misläbi mõtestada informaalse ruumi ning sellega kaasneva ruumilise apropriatsiooni teatud lakooniline tuumik, mille kaudu avada väär- ja alakasutatud ruumikäsitluse taotluslikult varjatud potentsiaal.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.
Pamela Kristin Kajakas “Hääbumise variatsioonid keskuse ABC-5 näitel”
Magistritöö uurib hoonete hääbumise võimalusi. Projekti osas tegeletakse Mustamäe mikrorajooni keskuse ABC-5ga, mille funktsionaalsus ja hiilguse kasutustihedus on ajas kaduma läinud, mille fassaadikivid murenenud ja räästad roostetavad. Projektiosas põimuvad erinevad hääbumise variatsioonid. Eesmärgiks on selle protsessi aktsepteerimine ja esitlemine linnaruumis ning vaibuva ruumikogemuse pakkumine, keskuse avamine ja fookuse nihutamine esialgsele sisetänavale. Pamela Kristin vaatleb keskust kui funktsionaalset tervikut, samal ajal läheneb hoone eri osadele vastavalt materiaalsele olukorrale, säilitab, parandab, lammutab, ehitab ja jätab hääbuma.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.
Ruuben-Jaan Rekkor “Toe loomine maastike, hoonete ja kogukondade tugevdamiseks – tegutsemine Pärnu jõe keskjooksul”
Töös käsitletakse turbakaevanduse taastamist looduslikuks sooks, vana amortiseerunud laudahoone taaskasutuselevõttu ning talgute abil ala metsaga rikastamist. Uute funktsioonide ja osalejate eesmärk on tekitada uus huvide põimumine, mis suudab hea seista taastuva süsteemi eest.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.
Saskia Epp Lõhmus “Kohanev kohandamine. Madara kasvukoha aeglane planeerimine”
Saskia otsib oma töös viisi, kuidas Tallinnas asuva Madara tänavat ümbritseva tööstuspiirkonna areng saaks toimuda mõõdukas tempos ja arvesse võttes koha ajalugu, ehitusmaterjale, asukaid ja funktsioone. Et meeles pidada nende omavahelist seotust, käsitleb ta ala kui liigirikast kasvukohta linna ökosüsteemis. Piirkonna seisakust välja aitamiseks ja liigirikkuse säilitamiseks esitab Saskia Epp omapoolse kasvukava, mida aitavad suunata erinevad kaitseala vööndid. Piirkonna uus tervikpilt, mille loomisesse on kaasatud ka kohalikud inimesed, võiks avaliku ruumi olulisust ning olemasolevat sotsiaalset ja funktsioonilist mitmekesisust panna hindama ning arvesse võtma ka linnavõimud ja kinnisvara omanikud.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi ja Eik Hermann.
Anna Smetanina “Kollektiivsuse sekkumine. Korterelamurajoonide kollektiivse tegutsemise loomine kasutades hoonetevahelisi ruume”
Magistritöö keskendub linnakeskkonna kasutamise ümbermõtestamisele elamurajoonides. Projekti raames on ette võetud mitmeid tänavalahendusi, mis aitavad sealseid elanikke kokku tuua, pakkudes mitmekülgseid võimalusi praeguseks kasutamata ruumile. Uute jalakäijate teede paigutus koos istumisaladega, garaaži kasutamine uute funktsioonide potentsiaalse alana ning kogukonna aia rajamine on suunatud inimeste ühistegevuse ja kogukondliku turvatunde suurendamisele.
Juhendajad Laura Linsi, Roland Reemaa ja Eik Hermann.
Ra Martin Puhkan “Sotsiaalselt jätkusuutlik Pelgurand”
Töö arutleb sotsiaalse jätkusuutlikkuse mõiste üle ning näitab mõningaid viise, kuidas seda võimendada Pelguranna asumis. Ta käsitleb kriitiliselt käimasolevaid arenguid Põhja-Tallinnas ning nende mõju sotsiaalsele ruumile. Oma arhitekuursete sekkumiste ideoloogias lähtub Ra tugistruktuuri mõistest. Tugistruktuurid aitavad emantsipeerida elaniku, kellel puuduvad vahendid, et oma kodukeskkonna kvaliteeti ja võimalusi parandada. Tugistruktuuride eesmärk on luua raamistik sotsiaalsete keskkondade ja kogukondade tekkeks ning võimaldada ja toetada olemasolevaid struktuure ja juba toimivaid lahendusi. Tugistruktuurid sünnivad arhitekti linnavalitsuse ja elaniku koostööl.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi ja Eik Hermann.
Tristan Krevald “Paljassaare Triiv”
Tristan uurib oma töös, miks on uitamine vajalik ja pakub välja projekti Paljassaare poolsaarele kulgevast uitamismaastikust, mis meelitaks inimesi jalutama, linna nurgataguseid avastama ning üha kiireneva tempoga maailmas aega maha võtma. Projekti eesmärk on muuta Paljassaare ainulaadne maastik inimestele kättesaadavamaks, et tekiks kaasavam dialoog piirkonna tuleviku üle. Uitamismaastiku selgrooks on Kopli kaubajaamast Pikakari randa kulgev raudteekoridor, kuhu tuleks tagasihoidlikud sekkumised, et see ligipääsetavamaks teha. Krulli tehasekompleksi, Kopli mäele ja Pikakari randa pakub Tristan välja „majakad“ ehk vaatetornid, mis ilmutavad end raudtee pealt ja kutsuvad jalutajat ümbritsevat avastades rajalt kõrvale triivima ja nendeni uitama.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi ja Eik Hermann.
Lill Volmer “Lävi-ruum. Kollektiivse huvitegevuse ruumid Sillamäel”
Alustades uurimist võimusuhete väljendumisest hoonete arhitektuuris ja linnaruumis, jätkub töö fookusega Sillamäel. Isikupärase arhitektuuri ja kunagise suletud staatuse tõttu müstilisel Sillamäel uuris Lill selle urbaanset olukorda ja tegeles lähemalt kolme hoone ümbermõtestamisega. Töömeetodid on selle magistritöö kontekstis olulised, mistõttu pühendab Lill töö teises pooles terve peatüki maketeerimisele ning seletab lahti, miks on tema jaoks oluline ja vältimatu kasutada arhitektuurses projekteerimises taktiilseid tööriistu, mängida erinevates mõõtkavades pehmete, jäikade, voolavate ja kapriissete materjalidega.
Juhendajad Martin Melioranski, Raul Kalvo ja Eik Hermann.
Merilin Kaup “Praktilised utoopiad”
Merilin mõtiskleb oma töös igapäevaelu, unistamise ja kehalise kogemuse üle. Töö kulmineerub spekulatiivse kujutlusega kollektiivsest eluruumist Tallinna kesklinnas, mida saarestikulise ruumistruktuuri tõttu võiks nimetada kodustikuks. “Kui eesmärk on muuta elu, tuleb alustada sealt, kus valdav osa elamisest aset leiab. Kui kodu olekski see eksperimentaalse liikumise tsoon ja igapäevaelu labor? Tüütut tarbmiskultuuri ja üheülbalisust õõnestav otsingulisus, meelelisus ja kehaline liikumine on toodud argipäeva südamesse, kust see tasapisi seest välja, toast tänavale valguda võiks,” arvab ta.
Juhendajad Katrin Koov, Kadri Klementi ja Eik Hermann.