Mis on kõrgharidusreform?

  • Alates 2013/2014. õppeaastast hakkab tasuta õppimine sõltuma üliõpilase edasijõudmisest õppekaval. Kõik eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppima asuvad üliõpilased saavad õpinguid alustada tasuta. Üldjuhul on sisseastumisel üliõpilasel võimalik valida kas ta hakkab õppima täiskoormusel (õppekava täidetakse kumulatiivselt vähemalt 75%) või osakoormusel (õppekava täidetakse kumulatiivselt 50 kuni 75%). Koormust määratakse kord aastas ja teisel õppeaastal oleneb koormus juba üliõpilase edasijõudmisest.

    Tasuta õpingute jätkamise tingimuseks on eestikeelse õppekava täitmine maksimaalses mahus (30 EAP semestris). Vastavalt EKA-s kehtestatud tingimustele võib kõigi semestrite kokkuvõttes sooritamata olla kuni 6 EAP-d. Kui tegemata on kõigi semestrite peale rohkem kui 6 EAP-d, siis alates 7 EAP-st tuleb tasuda ainepunkt hinna alusel. Ühe ainepunkti hind on 60 eurot. Sooritamata ained tuleb lõpuks siiski läbida. Nt. kui teise semestri lõpuks peab kokku olema tehtud 60 EAP aga on tehtud 54 EAP siis veel maksma ei pea. Kui on aga kokku 53 EAP siis esitatakse arve 1 EAP eest ehk 60 eurot.

    Osaline õppekulude hüvitamine õppekava mittetäitmisel ei puuduta keskmise, raske või sügava puudega isikuid või alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanemat või eestkostjat tingimusel, et üliõpilane õpib sama õppekava alusel. Kõigile neile kehtib õppetasust vabastamine ka juhul, kui nad õpingute käigus langevad osakoormusega õppesse.

    Tasuta ei saa ülikoolis õppida:

    1. osakoormusesega õppes ehk õppekava täitmine 50–75% ulatuses (15–22,5 ainepunkti semestris). Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse.
    2. teist korda samale haridusastmele ülikooli astujad kui viimastest tasuta

      õpingutest ei ole möödas kolmekordset nominaalaega (alate sisseastumisest).

    3. samalt erialalt / õppekavalt kahe viimase aasta jooksul eksmatrikuleeritud.
    4. kui on tegemata rohkem kui 6 EAPd.
    5. võõrkeelsel õppekaval

    Akadeemilist puhkust saab õpingute ajal võtta nagu seni: omal soovil (üks kord, kuni aastaks), tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), lapse hooldamiseks (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni) ning kaitseväeteenistuseks (kuni üheks aastaks). Alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilased ei saa akadeemilise puhkuse ajal osaleda õppetööl ja/või õppevõlgnevusi likvideerida. Õppimine on lubatud lapse hooldamiseks ning kaitseväeteenistuseks võetud akadeemilise puhkuse ajal.

    Kui üliõpilane õpib välisriigi õppeasutuse vähemalt kolm kuud ja sealt saadud tulemusi arvestatakse vähemalt 15 EAP ulatuses õppekava täitmise osana, siis välismaal õppimise semestritel ei ole üliõpilasel kohustust täita oma õppekava täies mahus (30 EAP) ning ka välismaal õppimisele järgneval semestril ei pea maksma õppetasu puuduolevate ainepunktid eest. Õppekava nominaalkestus pikeneb iga välisriigis õpitud semestri võrra.

Jaga sõpradega:

Postitas Helen Jürgens
Viimati muudetud

Õppeosakond