Näitused
Metfondi töödest on koostatud näitusi kõrgkooli kõigil tegutsemisaegadel, enamasti kooli ruumides. Hetkel EKA muuseumil omaette ekspositsiooniruume ei ole. Kord aastas toimub väljapanek EKA galeriis, näitusepinnana on kasutatud ka EKA aatriumi tasandeid. Poolsada tööd on igapäevaselt vaadata nn „hajutatud püsinäitusena” EKA avalikus ruumis ja kabinettides.
Lapse asi. EKA tudengite disain lastele
EKA Galeriis toimunud näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“ (2022) ajaline haare oli peaaegu sajand, Riigi Kunsttööstuskooli aegsest aabitsakukest kuni viimase kümnendi interaktiivsete objektideni. Näitus põhines lõviosas EKA muuseumi ajaloolisel kollektsioonil. Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid. Näitusel olid esitatud raamatuillustratsioonid, teatrikostüümid ning animafilmid, mille vahendusel pääses praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav muinasjutumaailm. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni.
Hajutatud püsinäitus
EKA muuseumi Hajutatud püsinäitus on kohaspetsiifiline fenomen. Teoste valimisel ja paigutamisel arvestati ruumide geomeetria, valgustuse ning ka meeleoluga, samuti ruumis töötavate inimeste eelistustega. Eesmärgiks oli nii töö- ja õpikeskkonna täiustamine kui ka akadeemia kultuuripärandi tutvustamine avalikkusele. Erinevatel aegadel valminud õlimaalid, sgrafiitod, freskod, skulptuurid ja vitraažid seostavad kunagise Tartu mnt ning uue KUU-arhitektide projekteeritud õppehoone ajalugu üheks. Hajutatud püsinäituse plaaniga saab tutvuda siin.
Nähtamatu monumentaalmaal
2020. aasta näitusel „Nähtamatu monumentaalmaal“ tutvustati EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi freskodele, sgrafiitodele, mosaiikidele ja vitraažidele. Nende klassikaliste monumentaalmaali tehnikate tehnoloogilise eripära esiletoomiseks oli eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd. Näitusega kaasnev kataloog sisaldab ajaloolist ülevaadet monumentaalkunsti õpetamisest EKA-s, piltidega nimestikke: näituse nimestikku ja samuti avalikus ruumis teostunud monumentaalmaalide nimestikku. Valdkonna problemaatikat avavad vestlusringis osalenud eri põlvkondade kunstnikud.
Foto: Stanislav Stepaško
ERR. EKA muuseumi kuraator: monumentaalkunstis on materjal kõige olulisem
EKA 105
Näitus „Algusaegadest tänasesse: 1+1“ oli EKA105 juubeliprogrammi oluline osa. Iga Kunstiakadeemias õpetatud eriala oli esindatud kahe tööga, ajaloolise ja kaasaegsega. Valitud teosed tõestasid akadeemia mitme loominguliste põlvkondade seost ja kunstis aset leidnud muutusi.
Foto: Patrik Tamm
Kuku raadio intervjuu. Reeli Kõiv – EKA 105 ja näitus Algusaegadest tänasesse
Eesti Päevaleht. EKA muuseumis on hoiul Eesti kunstiajaloo tundmatud aarded
Rahutu “Hommik”
EKA muuseumi esimene näitus Rahutu “Hommik” valmis koostööprojektina muinsuskaitse- ja konserveerimise osakonnaga aastal 2019. Väljapaneku keskseks teemaks oli Dolores Hoffmanni freskotehnikas diplomitöö aastast 1962/1963 ja sellega seotud konserveerimisosakonna missioon fresko osalisel päästmisel endises Rahu kinos Koplis, mis läks lammutamisele. Näitusel eksponeeriti 74 m² suuruse monumentaalteose hävinud osi virtuaalselt ja muuseumikogusse jõudnud päästetud tükke reaalselt. Näituse tiim: Hilkka Hiiop, Frank Lukk, Taavi Tiidor, Varje Õunapuu, Andres Uueni, Maris Veeremäe, Reeli Kõiv ja Anneli Randla.
Foto: Ainar Luik
100 aastat kunstiharidust Tallinnas
Seni suurim ja silmapaistvaim näitus, mis lähtus suures osas EKA kunstikogust, oli EKA 100. sünnipäeva tähistamiseks korraldatud „100 aastat kunstiharidust Tallinnas“ (kuraator Mart Kalm) 2014/2015 aastal Kumus.