Näitused

EKA keraamika ja EKA muuseumi ühisnäitus 2. korruse aatriumis, tähistamaks keraamika osakonna 100. juubelit. Näituse kuraatorid on Kaja Altvee ja Reeli Kõiv.

Keraamika juubelinäitus on koostatud keraamika osakonna omaaegse metoodilise fondi, nüüdse EKA muuseumi kogu üliõpilastöödest. Mõned teosed on näitusele laenatud ka tööde autoritelt, uuemad on keraamika kogusse lisandunud muuseumi kogumistöö tulemusena viimastel aastatel. Vaatamata kollektsiooni mõningatele lünkadele, annab see siiski ülevaatliku pildi keraamika ajaloost sajandi lõikes – näeme ungarlasest esimese osakonnajuhataja Géza Jakó mõjusid, rahvuslikke eneseotsinguid, erinevate ajastuomaste kunstistiilide mõjutusi ning piiride hägustumist tarbe- ja vabakunsti vahel.

Näituse pealkirjaks saanud „Šamotist aiavaas nädalalõpumajja“, on 1980ndatest pärit
ülesande nimetus, millest näitusel on väljas vaid kavand. Kuigi keraamika osakonnas
on läbi aegade kavandatud ka väga suuremahulisi objekte alates kaminatest ja
fontäänidest ning lõpetades pannoodega, ei ole neid väheseid, mis materjali viiduna
teostusid, mõistagi sellel näitusel. See-eest on eksponeeritud valik kavandeid, millest
paljud mõjuvad iseseisvate kunstiteostena, mitmete puhul on võimalik vitriinist leida
paberil eeltöö materialiseerunud kehastus. Keraamilised esemed on näitusel jaotatud
üht võimalikku vaatenurka pakkudes viide suuremasse alarühma – anum, figuur,
vaas, komplekt ja mäng vormiga, jutustades oma lugu ning astudes dialoogi
naabritega. Valitud teosed saavad näituse voldikus ka autorite või kuraatorite tekstide
vahendusel lähema tutvustuse osaliseks. Ajastulist mõõdet illustreerivad kaks filmi –
keraamika valmistamist tutvustav dokumentaal (1937) ning kontseptuaalse alltekstiga
kultuuride piire käsitlev magistritöö video (2021).

Näituse graafiline disain
Pärtel Eelmere

Näituse kujundus
Kaire Rannik

EKA raamatukogus saab vaadata õppeaasta algust tähistavat näitust „Kohtumine kukeaabitsaga“. EKA muuseumi koostatud väljapanekul särab akvarellitehnika kirkuses Ülle Meisteri tõeliselt meisterlik diplomitöö, aabitsa illustratsioonid aastast 1973.

27. augustil oli Ülle Meisteri (1948–2021) 75. sünniaastapäev ning seda tähtpäeva märgib ära ka käesolev näitus. Akvarell sai 2 aastat tagasi lahkunud raamatuillustraatori meelistehnikaks juba ülikooli ajal ja ta jäi selle juurde kogu eluks. Ülle Meisteri piltidega Kukeaabits (1974, tekst L. Eisen) oli koolides kasutusel palju aastaid – kuni 1980ndateni ning tekitab elevust ja äratundmist veel tänaselgi päeval. Meisteri töö ei hiilga mitte ainuüksi erakordsetes tehnilistes finessides, vaid ka toonase eluolu isikupärases käekirjas jäädvustamises. Pilku püüavad uudse stilisatsiooniga lapsekujude moekad riided, nende keskkondade kaasaegsed interjöörid, mida ilmestavad moodsad suuremustrilised tekstiilid. Ja muidugi toonane koolivorm ning ajastutüüpilised mänguasjad, eesotsas plekkämbri ja -kühvli ning kõigile tuttava sinitriibulise Sipsikuga. Meisterliku akvarellisti pintslist tulnud erksatoonilised pildilised jutustused voogavad värvide sulandudes vaatajani otsekohese rõõmuga.

EKA Galeriis toimunud näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“ (2022) ajaline haare oli peaaegu sajand, Riigi Kunsttööstuskooli aegsest aabitsakukest kuni viimase kümnendi interaktiivsete objektideni. Näitus põhines lõviosas EKA muuseumi ajaloolisel kollektsioonil. Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid. Näitusel olid esitatud raamatuillustratsioonid, teatrikostüümid ning animafilmid, mille vahendusel pääses praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav muinasjutumaailm. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni. 

EKA muuseumi Hajutatud püsinäitus on kohaspetsiifiline fenomen. Teoste valimisel ja paigutamisel arvestati ruumide geomeetria, valgustuse ning ka meeleoluga, samuti ruumis töötavate inimeste eelistustega. Eesmärgiks oli nii töö- ja õpikeskkonna täiustamine kui ka akadeemia kultuuripärandi tutvustamine avalikkusele. Erinevatel aegadel valminud õlimaalid, sgrafiitod, freskod, skulptuurid ja vitraažid seostavad kunagise Tartu mnt ning uue KUU-arhitektide projekteeritud õppehoone ajalugu üheks. Hajutatud püsinäituse plaaniga saab tutvuda siin.

2020. aasta näitusel „Nähtamatu monumentaalmaal“ tutvustati EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi freskodele, sgrafiitodele, mosaiikidele ja vitraažidele. Nende klassikaliste monumentaalmaali tehnikate tehnoloogilise eripära esiletoomiseks oli eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd. Näitusega kaasnev kataloog sisaldab ajaloolist ülevaadet monumentaalkunsti õpetamisest EKA-s, piltidega nimestikke: näituse nimestikku ja samuti avalikus ruumis teostunud monumentaalmaalide nimestikku. Valdkonna problemaatikat avavad vestlusringis osalenud eri põlvkondade kunstnikud.

Foto: Stanislav Stepaško

ERR. EKA muuseumi kuraator: monumentaalkunstis on materjal kõige olulisem

Sirp. Nähtamatu monumentaalmaal on saanud nähtavamaks

Näitus „Algusaegadest tänasesse: 1+1“ oli EKA105 juubeliprogrammi oluline osa. Iga Kunstiakadeemias õpetatud eriala oli esindatud kahe tööga, ajaloolise ja kaasaegsega. Valitud teosed tõestasid akadeemia mitme loominguliste põlvkondade seost ja kunstis aset leidnud muutusi.

Foto: Patrik Tamm

Kuku raadio intervjuu. Reeli Kõiv – EKA 105 ja näitus Algusaegadest tänasesse

Eesti Päevaleht. EKA muuseumis on hoiul Eesti kunstiajaloo tundmatud aarded

EKA muuseumi esimene näitus Rahutu “Hommik” valmis koostööprojektina muinsuskaitse- ja konserveerimise osakonnaga aastal 2019. Väljapaneku keskseks teemaks oli Dolores Hoffmanni freskotehnikas diplomitöö aastast 1962/1963 ja sellega seotud konserveerimisosakonna missioon fresko osalisel päästmisel endises Rahu kinos Koplis, mis läks lammutamisele. Näitusel eksponeeriti 74 m² suuruse monumentaalteose hävinud osi virtuaalselt ja muuseumikogusse jõudnud päästetud tükke reaalselt. Näituse tiim: Hilkka Hiiop, Frank Lukk, Taavi Tiidor, Varje Õunapuu, Andres Uueni, Maris Veeremäe, Reeli Kõiv ja Anneli Randla.

Foto: Ainar Luik

Seni suurim ja silmapaistvaim näitus, mis lähtus suures osas EKA kunstikogust, oli  EKA 100. sünnipäeva tähistamiseks korraldatud „100 aastat kunstiharidust Tallinnas“ (kuraator Mart Kalm) 2014/2015 aastal Kumus.