NÄITUS KOPLI SONAAT. VENE-BALTI LAEVATEHAS EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUMIS

06.maist 09.septembrin on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teaduri Oliver Orro kureeritud näitus Balti Sonaat. Vene-Balti laevatehas, mis annab põhjaliku ülevaate tehase ajaloost ning selle rollist asumi identiteedi kujundamisel.  Kopli – ehk kõige intrigeerivam linnaosa Tallinnas, mille vastuoluline maine ning minevik on sünnitanud palju linnalegende – näib seisvat oluliste muutuste lävel. Poolsaare tippu rajatud Vene-Balti laevatehase, ühe Tallinna võimsaima tööstusettevõtte asutamisest möödub tänavu 105 aastat. Sel puhul on paslik vaadata ajas tagasi ning uurida, kuidas eestlased on sajandi jooksul püüdnud tsaariimpeeriumi mastaapse pärandiga hakkama saada.

Näitus käsitleb Vene-Balti laevatehase arhitektuuri, asumi kujunemist ja tähtsust meie linnaehituse ja tööstuspärandi ajaloos. Vene-Balti laevatehas alustas Tallinnas Koplis tegevust 1913. aastal. Tegemist on ühe kõige suurejoonelisema 20. sajandi alguse tööstuskompleksiga kogu Läänemere regioonis. Lisaks hiiglaslikele dokkidele ja laevaehitusbasseinidele ehitati hulk paekivist tootmishooneid, võimas juugendlike joontega peahoone ning rajati ulatuslik tehaseasula koos teenindusvõrguga. Kogu kompleksi projekteerimist juhtis kuulus Peterburi arhitekt, akadeemik Aleksandr Dmitrijev. Juba Eesti Vabariigi ajal tekkis probleem suurte tootmishoonete kasutamisega, tööliselamute alast püüti kaasaegset heakorrastatud rajooni luua, Kopli sai moodsa rahvamaja ning kooli. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on tehas jätkanud laevaremondiettevõttena. Kunagises peahoones asub nüüd Eesti Mereakadeemia. Endine tehaseasula ei ole enam ettevõttega seotud ning selle töölismajadest koosnev osa, mida tuntakse Kopli liinide nime all, on osutunud 1990. aastatest alates üheks kõige problemaatilisemaks piirkonnaks Tallinnas. Paljud tühjaks jäänud hooned on praeguseks maha põlenud või seisavad varemetes, tehaseasula algne, terviklikult planeeritud struktuur on suuresti hävimas.

Viimastel aastatel on Tallinna arengus toimunud mitmeid olulisi muutusi, endised tööstusalad ja puitrajoonid on saanud hinnatud elu- ja kaubanduspiirkondadeks ning on vaid aja küsimus, mil ehitusbuum Kalamajast Kopli poolsaarele jõuab. Näitus tutvustab Kopli tööstusalade potentsiaali muutuda kaasaegselt kujundatud elukeskkonnaks.

Näitusel eksponeeritakse unikaalseid arhiivijooniseid nii Eestist kui ka Peterburi arhiividest, samuti ulatuslikku ajaloolist fotomaterjali. Tänast Koplit, selle tööstust ja elamuid on näituse tarbeks fotografeerinud Martin Siplane.

Kuraator: Oliver Orro

Näituse kujundus: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla (KUU arhitektid)

Graafiline kujundus: Triinu Silla

Kaasaegsed fotod: Martin Siplane

PRESSIMONITOORING

Jaga sõpradega:

Postitas Maris Veeremäe
Viimati muudetud

Muinsus­kaitse ja konserveerimine