Narva kunstiresidentuur, foto Tõnu Tunnel
Narva kunstiresidentuur pakub 2020. aastal residentuuri võimalust 14 kunstnikule, kuraatorile, disainerile, kes valiti välja avatud konkursi kaudu, kuhu laekus 171 taotlust 43 erinevast riigist.
Residendid valis välja kokku kutsutud žürii, kuhu kuulusid Nico Anklam, Maria Kapajeva, Marge Monko ja Ann Mirjam Vaikla, kes pidasid oluliseks kaasata kunstnike nii välismaalt kui Eestist. Residentuuri periood varieerub kahest kuni kaheksa nädalani. Residendid peatuvad ajaloolises John Carri villas, lisaks on neil võimalus tegutseda Kreenholmi tehase territooriumil.
Hagen Verleger (DE) on Berliinis valdkondade üleselt tegutsev disainer, kunstnik, toimetaja ja uurija. Tema praktika, mille keskmes on toimetamise ja publitseerimisega seonduv praktika ja teooria, on tugevalt mõjustatud ulme ja reaalsuse omavahelistest suhetest. Ta tegeleb süvendatult teemadega nagu institutsionaalsed võimustruktuurid, autorluse kollektiivsed mudelid ning materiaalsusest tulenevad ideoloogiad.
Luis Ramos (PT) näeb ennast kunstniku rollis pigem vahendajana, kui loodud interpretatsiooni ja tähenduste autorina. Ramose kunstniku praktikas väljendub teemade ülesus ja rohkus. Säilitamaks oma loomeprotsessis kriitilist mõtlemist hoidub ta süstemaatilisusest ja korrapära tekitamisest.
Sandra Kosorotova (EE) küsib, miks kutsuvad eestlased venelasi “sibulateks”? Sibula kupli puhul on tegemist arhitektuurse nähtusega, mille vorm meenutab sibulat ning mida kasutatakse peamiselt vene õigeusu kirikute puhul. Peipsi sibulad pärinevad Venemaalt ning need toodi siiapoole järve kallast vanausuliste poolt. Oma projekti ON I OИ raames plaanib Kosorotova värvida kangaid sibulakoortega, mis omandavad seeläbi põletiku ja hallituse vastased omadused.
Johanna Richter (DE) & Marcell Hajdu (HU) on urbanistid, kes otsivad linnaruumis oluliste küsimustega tegelemiseks uusi lähenemisviise. Nad katsetavad väikese mõõtmeliste ruumiliste sekkumistega, mis valmivad koostöös kohalike ekspertidega. Nende projekti puhul Narvas moodustab keskse teema looduse roll ületamaks tehislikult tekitatud piire ja tõkkeid.
Leslie Moody Castro (MX/US) on vabakutseline kuraator ja kirjanik, kes töötab Mexico City-s ja Texases, kus ta on organiseerinud ning kaasa töötanud erinevate projektide juures kuni kümme aastat. Tema praktika puhul on olulisel kohal ringireisimine ja koostöö – kirjutatud tekstid ja kureeritud näitused väljendavad pühendunud suhestumist külastatud kohtadega. Moody Castro usub kunsti rolli empaatia tekitamisel ning mehhiko folkmuusika (mariachi) mõjusse maailma parandamisel.
Mattias Malk (EE) on Eestist pärit urbanist, koolitaja ja fotograaf. Ta on platvormi Urbiquity kaaslooja, mis tegeleb loomingulise ja visuaalse urbanistikaga. Oma interdistsiplinaarses praktikas, kus ta kasutab uuenduslikke dokumenteerimise metoodikaid traditsiooniliste uurimismeetodite kõrval, huvitub ta urbanistika erinevatest tahkudest (sotsiaalne, ajalooline, arhitektuurne, kunstiline) uute teadmiste ammutamisel ehituslikust ja elukeskkonnast ning kaasaegse maailma mitme dimensioonilisusest.
Piibe Kolka (EE) on filmitegija ja etenduskunstnik, kes töötab projektiga “Tütarrakk/An Epigenetic Karaoke”. See tegeleb epigeneetika uurimisega päritavuse vaatepunktist ning seob teadaolevad faktid ja isikliku loo ühtseks fiktsiooniks. Kolka uurib Vanaema Sonja elulugu, kes sündis 1900. Narvas ning kellega ta jagab epigeneetilist materjali. Protsessiga ühineb Thomas Kinsman (AU), kes on tuntud kui ‘Pixelvision’ meediumiga eksperimenteerija – üheskoos tõlgendatakse teaduslikud faktid epigeneetilisest pärilikkusest ‘Pixelvision Karaoke Masinaks’.
Nina Schuiki (AT) on sündinud Grazis Austrias ning õppinud kujutavat kunsti Viinis ja Berliinis. Ta loob installatsioone, objekte ja performatiivseid situatsioone tegeledes seeläbi taju-, ajaloo- ja mäluruumide mõtestamisega. Tema töid iseloomustab õrn ja efemeerne käekiri ning need kujutavad tihti tähelepanu alt eemale jäänud detaile ja keskkondi.
Yael Meiry (IL) on Tel Avivis tegutsev multidistsiplinaarne kunstnik. Tema meediumiks on fotopõhised installatsioonid, kus vorm ja identiteet on teetähisteks poliitiliste ja sotsiaalsete küsimustega tegelemisel. Meiry on osalenud mitmetes residentuurides ning eksponeerinud oma teoseid Herzliya Muuseumis, Tel-Hai Muuseumis, Indie Galeriis ja Hansen House-is.
Freya Sif Hestnes (DK) & Katrine Leth (DK) töötavad kujutava ja etenduskunstide ristumispunktis – nad uurivad, kuidas huumor, lein ja groteskne visuaalne keel põimuvad ühtseks tervikuks autobiograafia ja ulmega. Projekt “Teine” (“The Other”) uurib armastuse keerukust ja ambitsioonikat olemust kasutades selleks kaootilist ja maksimalistlikku esteetikat, kus on kohta nii pehmusele kui vägivallale.
Bianca Hisse (BR) on Brasiiliast pärit ning Norras tegutsev kunstnik. Hisse küsib, kuidas on ühiskonnad kujundatud; millised poliitilised ambitsioonid lasuvad keha ja keskkonna vahel; kas on võimalik olemasolevat infrastruktuuri ümbermõtestada uue koreograafia näol, kasutades selleks diagramme, performance-it ja teksti põhiseid installatsioone.
Lisette de Greeuw (NL) töötab oma kunstniku praktikas (abstrahheeritud) keele ja tõlke küsimustega. Ta on märganud, et on kaotamas eneseväljendusoskust. Ta ei konstrueeri lauseid nii nagu ta on seda eelnevalt õppinud – ta on unustanud keele peensused ja nüansid. Oma töödes kasutab ta tõlkimise motiivi tuues seeläbi esile keele rikkusega seotud küsimused ja problemaatika.
Lisainformatsioon residentide kohta ilmub jooksvalt nart.ee veebilehele.