Kalender

Hetkel toimuv

11.06.2022 — 07.07.2022

Brit Pavelson ja Cloe Jancis: „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“

Self-Portrait_Võru_showcase_FB_event_1940x1021px 2

11. juunil kell 17 avatakse Võru Showcase’is Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.

Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollidega kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?

Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.

Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu

12. juunil sõidab Võrru Tallinnast ja Tartust startiv kunstibuss. Rohkem infot siin.

Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kevadel eksponeeriti seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.

Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 7. juulini.
Üritus Facebookis

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Võru linn, Võru rannabangalo
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe, Silver Marge
Lisainfo:
Brigit Arop
kuraator
+372 5621 6259
brigit.arop@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Brit Pavelson ja Cloe Jancis: „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“

Laupäev 11 juuni, 2022 — Neljapäev 07 juuli, 2022

Vabade kunstide teaduskond
Self-Portrait_Võru_showcase_FB_event_1940x1021px 2

11. juunil kell 17 avatakse Võru Showcase’is Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.

Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollidega kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?

Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.

Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu

12. juunil sõidab Võrru Tallinnast ja Tartust startiv kunstibuss. Rohkem infot siin.

Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kevadel eksponeeriti seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.

Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 7. juulini.
Üritus Facebookis

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Võru linn, Võru rannabangalo
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe, Silver Marge
Lisainfo:
Brigit Arop
kuraator
+372 5621 6259
brigit.arop@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

06.07.2022 — 10.07.2022

VENT SPACE Kunstiturg +  Suvine kunstikirbukas

ART FAIR 6-10 JPG

VENT SPACE Kunstiturg +  Suvine kunstikirbukas. 6-10.07, Tallinn. Registreeru!

Osaleda saavad kõik soovijad ühel või mõlemal üritusel. Teretulnud on osalejad ka väljaspoolt Eestit (kunstitööd saab vastu võtta kirjaposti teel/saadetisena).

Osalemiseks registreeru täites Drive-s avaldus, mida saad teha kuni 20.06.2022. Riigivälised saadetised postitada hiljemalt 1.07.2022 (juhised ja reeglid kirjas avalduses). Osalustasu puudub. Kõik tulu kunstnikele.

KAVA 

Kunstiturg 6.–10.07 

Saada müüki 2-10 teost posti teel või too ise kohale. Iga teose hinnaks 15 EUR. 2D teosed mõõtudes max 50×50 cm, 3D teosed 35x35x35 cm. Töö peab olema anonüümne, ilma nähtava signatuurita (kirjutada/kleepida teose teisele poolele). Teosed saab tuua Ligia Fernandesele (ligiampfernandes@hotmail.com). 

Suvine kunstikirbukas 9–10.07 

Oodatud müügiks kunst/käsitöö/disain/muu omalooming.

Aadress: Vabaduse väljak 6-8, 10146 Tallinn. 

Registreerumine

Lisainfo 

Peatse kohtumiseni galeriis!

Vent Space 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

VENT SPACE Kunstiturg +  Suvine kunstikirbukas

Kolmapäev 06 juuli, 2022 — Pühapäev 10 juuli, 2022

Vent Space
ART FAIR 6-10 JPG

VENT SPACE Kunstiturg +  Suvine kunstikirbukas. 6-10.07, Tallinn. Registreeru!

Osaleda saavad kõik soovijad ühel või mõlemal üritusel. Teretulnud on osalejad ka väljaspoolt Eestit (kunstitööd saab vastu võtta kirjaposti teel/saadetisena).

Osalemiseks registreeru täites Drive-s avaldus, mida saad teha kuni 20.06.2022. Riigivälised saadetised postitada hiljemalt 1.07.2022 (juhised ja reeglid kirjas avalduses). Osalustasu puudub. Kõik tulu kunstnikele.

KAVA 

Kunstiturg 6.–10.07 

Saada müüki 2-10 teost posti teel või too ise kohale. Iga teose hinnaks 15 EUR. 2D teosed mõõtudes max 50×50 cm, 3D teosed 35x35x35 cm. Töö peab olema anonüümne, ilma nähtava signatuurita (kirjutada/kleepida teose teisele poolele). Teosed saab tuua Ligia Fernandesele (ligiampfernandes@hotmail.com). 

Suvine kunstikirbukas 9–10.07 

Oodatud müügiks kunst/käsitöö/disain/muu omalooming.

Aadress: Vabaduse väljak 6-8, 10146 Tallinn. 

Registreerumine

Lisainfo 

Peatse kohtumiseni galeriis!

Vent Space 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

20.06.2022 — 12.07.2022

Heleliis Hõim: “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis

Marsi-Kroonikad_-1000x560px

Heleliis Hõimu isiknäitus “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis

 

Avamine: 18. juuni, kell 19.00
Performance: kell 19.30

 

Esitusele tulevad muusika ja helimaastikud, mis on loodud Lauri Lesta ja Kaie Sauga poolt juhitud vokalistide grupi poolt, inspireerituna näitusel eksponeeritud teostest.

Kunstnik kutsub vaatajat suhestuma planeediga Marss kui laenatud keskkonnaga, et koondada mõtteid uskumustest, isoleeritusest, piiratud mõtlemisest ning vaikusest, seda hetkel pärast inimese lahkumist.

“Marsi kroonikad” loob paralleele ulmekirjandusega, viidates Ray Bradbury samanimelisele raamatule. Bradbury kirjeldab lühijuttude kogumikus, kuidas inimene soovib asustada Marssi, sealsetest asukatest ja arenenud tsivilisatsioonist hoolimata. Inimkond tahab ja nõuab rohkemat, kui neil olemas on. Või olemas oli, sest selja taha jäetakse saastatud ja sõjast räsitud planeet.

Kunstnik keskendub omamoodi kavandatud ja seejärel hüljatud keskkonna kollaažile, mille põhjal on võimalik tunnetada lahkunud inimese mõtteid, keskkonna loomet, uskumusi, unistusi.

Näitust toetab EKA, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital 

Sündmus Facebookis 

Näitus on avatud 20.06–12.07.2022

 

E-K 12 – 18 / L – P 12-16

 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Heleliis Hõim: “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis

Esmaspäev 20 juuni, 2022 — Teisipäev 12 juuli, 2022

Kaasaegne kunst
Marsi-Kroonikad_-1000x560px

Heleliis Hõimu isiknäitus “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis

 

Avamine: 18. juuni, kell 19.00
Performance: kell 19.30

 

Esitusele tulevad muusika ja helimaastikud, mis on loodud Lauri Lesta ja Kaie Sauga poolt juhitud vokalistide grupi poolt, inspireerituna näitusel eksponeeritud teostest.

Kunstnik kutsub vaatajat suhestuma planeediga Marss kui laenatud keskkonnaga, et koondada mõtteid uskumustest, isoleeritusest, piiratud mõtlemisest ning vaikusest, seda hetkel pärast inimese lahkumist.

“Marsi kroonikad” loob paralleele ulmekirjandusega, viidates Ray Bradbury samanimelisele raamatule. Bradbury kirjeldab lühijuttude kogumikus, kuidas inimene soovib asustada Marssi, sealsetest asukatest ja arenenud tsivilisatsioonist hoolimata. Inimkond tahab ja nõuab rohkemat, kui neil olemas on. Või olemas oli, sest selja taha jäetakse saastatud ja sõjast räsitud planeet.

Kunstnik keskendub omamoodi kavandatud ja seejärel hüljatud keskkonna kollaažile, mille põhjal on võimalik tunnetada lahkunud inimese mõtteid, keskkonna loomet, uskumusi, unistusi.

Näitust toetab EKA, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital 

Sündmus Facebookis 

Näitus on avatud 20.06–12.07.2022

 

E-K 12 – 18 / L – P 12-16

 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

20.06.2022 — 31.07.2022

Mark Antonius Puhkan „Aastaringid“ Kondase keskuses

M.A.Puhkan-Aastarõngaste kõla. 2021

Mark Antonius Puhkani isikunäitus „Aastaringid“
Kondase keskus
20.06.–31.07.22

20. juunil, kell 17.00, avatakse Kondase keskuses Mark Antonius Puhkani esimene isikunäitus „Aastaringid“. 

Väljas on kunstniku viimaste aastate joonistused. Kõik kokku on otsekui visuaalne päevik, milles kajastub aastaaegade ja eluhetkede vaheldumine. Puhkan jäädvustab piltidele nii seda, mida ta näeb, kui ka seda, mida ta mõtleb või tunneb. Ta leiab viisi, kuidas panna pildikeelde kuldnoka laul või päikesest põlenud selga jahutav vesi Käsmu rannas. Samuti võib piltidelt leida suurte tundmuste kujutamist nagu seda on valu ja armastus.

Autor lühidalt aastaringidest:
„Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv.“

Mark Antonius Puhkan (sündinud 1994) on Eesti kunstnik, kelle põhilised meediumid on joonistus ja kõrgtrükk. On lõpetanud Eesti kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika ning magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal. Töötab õppejõuna Eesti kunstiakadeemias ja illustraatorina Postimehes. Muuhulgas on illustreerinud Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa juubelitrükise (2018) ning andnud välja graafilise novelli „Antennimaja inimesed“ (2019). On esinenud mitmel ühisnäitusel Eestis ja välismaal.

Näitus on avatud 31. juulini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:
Kerly Ritval
Kondase keskuse projektide koordinaator
kritval@gmail.com
55669831

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Mark Antonius Puhkan „Aastaringid“ Kondase keskuses

Esmaspäev 20 juuni, 2022 — Pühapäev 31 juuli, 2022

Kaasaegne kunst
M.A.Puhkan-Aastarõngaste kõla. 2021

Mark Antonius Puhkani isikunäitus „Aastaringid“
Kondase keskus
20.06.–31.07.22

20. juunil, kell 17.00, avatakse Kondase keskuses Mark Antonius Puhkani esimene isikunäitus „Aastaringid“. 

Väljas on kunstniku viimaste aastate joonistused. Kõik kokku on otsekui visuaalne päevik, milles kajastub aastaaegade ja eluhetkede vaheldumine. Puhkan jäädvustab piltidele nii seda, mida ta näeb, kui ka seda, mida ta mõtleb või tunneb. Ta leiab viisi, kuidas panna pildikeelde kuldnoka laul või päikesest põlenud selga jahutav vesi Käsmu rannas. Samuti võib piltidelt leida suurte tundmuste kujutamist nagu seda on valu ja armastus.

Autor lühidalt aastaringidest:
„Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv.“

Mark Antonius Puhkan (sündinud 1994) on Eesti kunstnik, kelle põhilised meediumid on joonistus ja kõrgtrükk. On lõpetanud Eesti kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika ning magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal. Töötab õppejõuna Eesti kunstiakadeemias ja illustraatorina Postimehes. Muuhulgas on illustreerinud Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa juubelitrükise (2018) ning andnud välja graafilise novelli „Antennimaja inimesed“ (2019). On esinenud mitmel ühisnäitusel Eestis ja välismaal.

Näitus on avatud 31. juulini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:
Kerly Ritval
Kondase keskuse projektide koordinaator
kritval@gmail.com
55669831

Postitas Kris Haamer — Püsilink

17.06.2022 — 07.08.2022

„Greatest hits“/„Valitud hitid“ grupinäitus EKKMis

A Way in the untilled

17. juunil avaneb EKKMis erilises formaadis rahvusvaheline grupinäitus „Greatest hits“ („Valitud hitid“)

Kunstnikud: Cyprien Gaillard, Hannah Black, Jonna Kina, Francis Alÿs, Gary Hume, Lucia Nimcova, Pierre Huyghe.

Osalevad kuraatorid: Evelyn Raudsepp, Maria Arusoo, Maria Helen Känd, Maria-Kristiina Soomre, Marten Esko, Siim Preiman, Triin Metsla.

Avamispidu toimub 17. juunil kell 18.00 EKKMi aias

Evelyn Raudsepa kokkukutsutud näituseprojekti „Greatest hits“ raames valisid kuus Eesti kuraatorit näitusele ühe kunstiteose, mida nad igatsevad enim taaskogeda või mis neid antud ajahetkes väga kõnetab. Näitus moodustab sel viisil kaasaegse kunsti soovikontserdi, kus on esindatud mitme kõrgelt hinnatud rahvusvahelise kunstniku looming. Seejuures annavad näitusele isikliku kõla kuraatorite kirjad enda valitud teoste autoritele.

„„Mis on üks kunstiteos, mida sa kõige enam igatsed?“ küsisin kuuelt kuraatorilt, kel on harjumus regulaarselt püsida kursis globaalse kaasaegse kunstiga, kuid mis pandeemia oludes takerdus. Kuigi küsimuse esitamise ajast on asendunud üks kriis teisega, on mul endiselt säilinud usk kaasaegse kunsti kõnekusse ning vajadusse selle järele. Selleks, et taolise vajaduse isiklikke lähtepunkte uurida, esitasin palve, et kuraator pöörduks kunstniku poole kirjaga, milles ta selgitaks, miks ta just selle teose valis ning miks ta seda teost praeguses ajas taaskogeda sooviks,“ selgitab Raudsepp. 

Kuivõrd ühelt poolt oli kuraatorite ülesandeks lähtuda oma teose valikul asjaoludest, mis võimaldaksid seda esitada ka piirangute tingimustes, ning teisalt tõusis mitme kuraatori emotsionaalses mälus esmalt esile just videoteos, kujunes näitusest tervikuna audiovisuaalne kogumik.

Kuue kuraatori valikule näituse-albumis „Greatest hits“ lisas Raudsepp isikliku avaloo. Seitsme tööga kompositsioonis säilib iga kunstiteose iseväärtus ning külastajal avaneb võimalus enda kogemusliku teekonna kujundamiseks ja kokkukõlade leidmiseks. Teoste variatiivsuses avalduvad kuraatorite erinevad huvid ja praegused rõhuasetused kaasaegses maailmas.

Näitus jääb avatuks 7. augustini.

Publikuprogramm:

Vestlusring kuraatoritega 28.06, kell 17.00

Performance Jonna Kina „Salastatud sõnad ja seotud lood“ 7.08, kell 17.00

Vestlusring „Liikuvad pildid hallis alas: video kunstisaalis ja kunst kinosaalis“ 7.08, kell 18.00

Näitust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Frame Contemporary Art Finland, Prantsuse Instituut Eestis, Akzo Nobel AS

Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Vabamu, Nordic Hotel Forum, Tallinna Kunstihoone, Kai kunstikeskus

Info:
Maria Helen Känd
kuraator-projektijuht ekkm.ee
maria.helen@ekkm.ee
+372 53429812

Postitas Kris Haamer — Püsilink

„Greatest hits“/„Valitud hitid“ grupinäitus EKKMis

Reede 17 juuni, 2022 — Pühapäev 07 august, 2022

A Way in the untilled

17. juunil avaneb EKKMis erilises formaadis rahvusvaheline grupinäitus „Greatest hits“ („Valitud hitid“)

Kunstnikud: Cyprien Gaillard, Hannah Black, Jonna Kina, Francis Alÿs, Gary Hume, Lucia Nimcova, Pierre Huyghe.

Osalevad kuraatorid: Evelyn Raudsepp, Maria Arusoo, Maria Helen Känd, Maria-Kristiina Soomre, Marten Esko, Siim Preiman, Triin Metsla.

Avamispidu toimub 17. juunil kell 18.00 EKKMi aias

Evelyn Raudsepa kokkukutsutud näituseprojekti „Greatest hits“ raames valisid kuus Eesti kuraatorit näitusele ühe kunstiteose, mida nad igatsevad enim taaskogeda või mis neid antud ajahetkes väga kõnetab. Näitus moodustab sel viisil kaasaegse kunsti soovikontserdi, kus on esindatud mitme kõrgelt hinnatud rahvusvahelise kunstniku looming. Seejuures annavad näitusele isikliku kõla kuraatorite kirjad enda valitud teoste autoritele.

„„Mis on üks kunstiteos, mida sa kõige enam igatsed?“ küsisin kuuelt kuraatorilt, kel on harjumus regulaarselt püsida kursis globaalse kaasaegse kunstiga, kuid mis pandeemia oludes takerdus. Kuigi küsimuse esitamise ajast on asendunud üks kriis teisega, on mul endiselt säilinud usk kaasaegse kunsti kõnekusse ning vajadusse selle järele. Selleks, et taolise vajaduse isiklikke lähtepunkte uurida, esitasin palve, et kuraator pöörduks kunstniku poole kirjaga, milles ta selgitaks, miks ta just selle teose valis ning miks ta seda teost praeguses ajas taaskogeda sooviks,“ selgitab Raudsepp. 

Kuivõrd ühelt poolt oli kuraatorite ülesandeks lähtuda oma teose valikul asjaoludest, mis võimaldaksid seda esitada ka piirangute tingimustes, ning teisalt tõusis mitme kuraatori emotsionaalses mälus esmalt esile just videoteos, kujunes näitusest tervikuna audiovisuaalne kogumik.

Kuue kuraatori valikule näituse-albumis „Greatest hits“ lisas Raudsepp isikliku avaloo. Seitsme tööga kompositsioonis säilib iga kunstiteose iseväärtus ning külastajal avaneb võimalus enda kogemusliku teekonna kujundamiseks ja kokkukõlade leidmiseks. Teoste variatiivsuses avalduvad kuraatorite erinevad huvid ja praegused rõhuasetused kaasaegses maailmas.

Näitus jääb avatuks 7. augustini.

Publikuprogramm:

Vestlusring kuraatoritega 28.06, kell 17.00

Performance Jonna Kina „Salastatud sõnad ja seotud lood“ 7.08, kell 17.00

Vestlusring „Liikuvad pildid hallis alas: video kunstisaalis ja kunst kinosaalis“ 7.08, kell 18.00

Näitust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Frame Contemporary Art Finland, Prantsuse Instituut Eestis, Akzo Nobel AS

Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Vabamu, Nordic Hotel Forum, Tallinna Kunstihoone, Kai kunstikeskus

Info:
Maria Helen Känd
kuraator-projektijuht ekkm.ee
maria.helen@ekkm.ee
+372 53429812

Postitas Kris Haamer — Püsilink

29.04.2022 — 28.08.2022

“Difficult Pasts. Connected Worlds” Leedu Rahvusgaleriis

Difficult Pasts
Margaret Tali näitus Vilniuses1
Margaret Tali näitus Vilniuses2
Margaret Tali näitus Vilniuses3
Margaret Tali näitus Vilniuses4
Margaret Tali näitus Vilniuses5

Leedu Rahvusgaleriis on avatud EKA teaduri, kuraator Margaret Tali, PhD ja Ieva Astahovska ning Eglė Mikalajūnė kureeritud näitus “Difficult Pasts. Connected Worlds” (Rasked minevikud. Ühendatud maailmad)

29.04.2022–28.08.2022

Eesti kunstnikest on esindatud EKA animatsiooni osakonna juht ja animaator Ülo Pikkov ning Eleonore de Montesquiou. Lisaks on Eestis teostatud ka Soome kunstniku Jaana Kokko töö.

Venemaa sõja algusega Ukrainas on minevik Ida-Euroopas tagasi pöördunud, muutudes millestki kaugest miljonite inimeste jaoks tänapäevaseks katastroofiks. 2014. aastal Krimmi, Luganski ja Donetskiga alanud invasioon jäi rahvusvahelise üldsuse tähelepanust tihti kõrvale, kuid nüüdseks on see kasvanud olukorraks, mis mõjutab kogu maailma. See sõda tabab Ida-Euroopat kõige murettekitavamalt, taaselustades palju vaikusi, paranemata haavu ja töötlemata mälestusi totalitaarsest minevikust.

Oleme harjunud mõtlema möödunud aegadele läbi rahvusliku ajaloo objektiivi, nende valikuliste, silutud ja lineaarsete jutustustega, mitte igapäevaelus jagatavate mitmuslike, segaste ja mittelineaarsete lugudega. Nende ajalugude rasked küljed on sageli tähelepanuta jäetud – selle asemel räägitakse lohutavaid lugusid, mis rõhutavad positiivseid narratiive ja väljakutsete ületamise viise. See näitus koondab mineviku rasked ja sageli mahavaikitavad aspektid, mis hõlmavad vägivaldseid konflikte, traumaatilisi kaotusi ja nende pikaajalisi pärandusi. Siin käsitletavad keerulised minevikud hõlmavad natsionalistlikke ja kommunistlikke režiime, hiljutisi sõdasid ja kolonialismi ajalugu, ellujäämis- ja koostööviiside vahel valitsevat rahutut tasakaalu ning postsovetlike ühiskondade jätkuvaid eripärasid, mis tulevad toime mineviku varjudega.

“Rasked minevikud. Ühendatud maailmad” sisaldab kolme Balti riigi, Ukraina, Poola, Soome ja Hollandi kunstnike töid. Kogemused, mida teosed tekitavad, on sellised, mis sageli unustatakse või ignoreeritakse, jäetakse ametlikust ajaloost välja. Näitusel osalevad kunstnikud jutustavad neid kogemusi üksikute lugude kaudu, kutsudes samas esile laiemaid kultuurimälu kihte. Milline on nende lugude koht olevikus? Kuidas saaksime neid oma ajaloo mõistmisse integreerida? Mida need muudavad meie ettekujutuses ümbritsevast maailmast? Ületades kohalikke ja riigipiire, kutsub näitus üles mõtisklema keeruliste minevikusuhete ja nende mõju üle tänapäeval ühise ajalugu avava dialoogi vaatenurgast, luues sidemeid ja tõstes esiplaanile solidaarsuse erinevate keeruliste ajalugude vahel, mida sageli peetakse kokkusobimatuks või omavahel võistlevaks.

Näitust näidati esmakordselt 2020. aastal Riias Läti Riiklikus Kunstimuuseumis rahvusvahelise projekti “Communicating Difficult Pasts” raames, mis tegeleb ajaloo ebamugavate ja sageli unustatud külgedega, et mõista nende mõjusid Balti regioonis ja naaberriikides. Projekt on soodustanud koostööd ja sünergiat kunstnike, kuraatorite ja teadlaste vahel, kes otsivad uusi lähenemisviise ja vahendeid raskete pärandite uurimiseks ja nende tegematajätmiste ületamiseks. Käesolev näitus on korraldatud projekti “From Complicated Past Towards Shared Futures” raames, mis on sündinud koostöös Riia Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse, Vilniuse Rahvusliku Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum), OFF-Biennaaliga. Budapestis, Muzeum Sztuki Lodzis ja Malmö kunstimuuseum. Projekti eesmärk on uurida ja edastada mineviku ja oleviku põimumisi ning otsida uusi viise, kuidas kunst ja kultuur saaksid tõsta nende probleemide teadlikkust laiemale avalikkusele ja mõjutada praegust tegelikkust.

Kuraatorid: Ieva Astahovska, Margaret Tali, Eglė Mikalajūnė

Kunstnikud: Anastasia Sosunova, Eléonore de Montesquiou, Jaana Kokko, Laima Kreivytė, Lia Dostlieva & Andrii Dostliev, Matīss Gricmanis & Ona Juciūtė, Quinsy Gario & Mina Ouaouirst, Paulina Pukytė, Ülo Pikkov, Vika Hertzberg, Zuzan

Näituse kujundus: Jonas Žukauskas

Graafiline disain: Aleksei Murashko

Korraldaja: Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Rahvuslik Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum)

Projekti rahastab Leedu Kultuurinõukogu

Toetajad: Euroopa Liidu programm “Loov Euroopa”, Läti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Frame Contemporary Art Finland, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Mondriaan Fund, Fundermax, Exterus

Meedia sponsor: lrytas.lt

Postitas Kris Haamer — Püsilink

“Difficult Pasts. Connected Worlds” Leedu Rahvusgaleriis

Reede 29 aprill, 2022 — Pühapäev 28 august, 2022

Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Difficult Pasts
Margaret Tali näitus Vilniuses1
Margaret Tali näitus Vilniuses2
Margaret Tali näitus Vilniuses3
Margaret Tali näitus Vilniuses4
Margaret Tali näitus Vilniuses5

Leedu Rahvusgaleriis on avatud EKA teaduri, kuraator Margaret Tali, PhD ja Ieva Astahovska ning Eglė Mikalajūnė kureeritud näitus “Difficult Pasts. Connected Worlds” (Rasked minevikud. Ühendatud maailmad)

29.04.2022–28.08.2022

Eesti kunstnikest on esindatud EKA animatsiooni osakonna juht ja animaator Ülo Pikkov ning Eleonore de Montesquiou. Lisaks on Eestis teostatud ka Soome kunstniku Jaana Kokko töö.

Venemaa sõja algusega Ukrainas on minevik Ida-Euroopas tagasi pöördunud, muutudes millestki kaugest miljonite inimeste jaoks tänapäevaseks katastroofiks. 2014. aastal Krimmi, Luganski ja Donetskiga alanud invasioon jäi rahvusvahelise üldsuse tähelepanust tihti kõrvale, kuid nüüdseks on see kasvanud olukorraks, mis mõjutab kogu maailma. See sõda tabab Ida-Euroopat kõige murettekitavamalt, taaselustades palju vaikusi, paranemata haavu ja töötlemata mälestusi totalitaarsest minevikust.

Oleme harjunud mõtlema möödunud aegadele läbi rahvusliku ajaloo objektiivi, nende valikuliste, silutud ja lineaarsete jutustustega, mitte igapäevaelus jagatavate mitmuslike, segaste ja mittelineaarsete lugudega. Nende ajalugude rasked küljed on sageli tähelepanuta jäetud – selle asemel räägitakse lohutavaid lugusid, mis rõhutavad positiivseid narratiive ja väljakutsete ületamise viise. See näitus koondab mineviku rasked ja sageli mahavaikitavad aspektid, mis hõlmavad vägivaldseid konflikte, traumaatilisi kaotusi ja nende pikaajalisi pärandusi. Siin käsitletavad keerulised minevikud hõlmavad natsionalistlikke ja kommunistlikke režiime, hiljutisi sõdasid ja kolonialismi ajalugu, ellujäämis- ja koostööviiside vahel valitsevat rahutut tasakaalu ning postsovetlike ühiskondade jätkuvaid eripärasid, mis tulevad toime mineviku varjudega.

“Rasked minevikud. Ühendatud maailmad” sisaldab kolme Balti riigi, Ukraina, Poola, Soome ja Hollandi kunstnike töid. Kogemused, mida teosed tekitavad, on sellised, mis sageli unustatakse või ignoreeritakse, jäetakse ametlikust ajaloost välja. Näitusel osalevad kunstnikud jutustavad neid kogemusi üksikute lugude kaudu, kutsudes samas esile laiemaid kultuurimälu kihte. Milline on nende lugude koht olevikus? Kuidas saaksime neid oma ajaloo mõistmisse integreerida? Mida need muudavad meie ettekujutuses ümbritsevast maailmast? Ületades kohalikke ja riigipiire, kutsub näitus üles mõtisklema keeruliste minevikusuhete ja nende mõju üle tänapäeval ühise ajalugu avava dialoogi vaatenurgast, luues sidemeid ja tõstes esiplaanile solidaarsuse erinevate keeruliste ajalugude vahel, mida sageli peetakse kokkusobimatuks või omavahel võistlevaks.

Näitust näidati esmakordselt 2020. aastal Riias Läti Riiklikus Kunstimuuseumis rahvusvahelise projekti “Communicating Difficult Pasts” raames, mis tegeleb ajaloo ebamugavate ja sageli unustatud külgedega, et mõista nende mõjusid Balti regioonis ja naaberriikides. Projekt on soodustanud koostööd ja sünergiat kunstnike, kuraatorite ja teadlaste vahel, kes otsivad uusi lähenemisviise ja vahendeid raskete pärandite uurimiseks ja nende tegematajätmiste ületamiseks. Käesolev näitus on korraldatud projekti “From Complicated Past Towards Shared Futures” raames, mis on sündinud koostöös Riia Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse, Vilniuse Rahvusliku Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum), OFF-Biennaaliga. Budapestis, Muzeum Sztuki Lodzis ja Malmö kunstimuuseum. Projekti eesmärk on uurida ja edastada mineviku ja oleviku põimumisi ning otsida uusi viise, kuidas kunst ja kultuur saaksid tõsta nende probleemide teadlikkust laiemale avalikkusele ja mõjutada praegust tegelikkust.

Kuraatorid: Ieva Astahovska, Margaret Tali, Eglė Mikalajūnė

Kunstnikud: Anastasia Sosunova, Eléonore de Montesquiou, Jaana Kokko, Laima Kreivytė, Lia Dostlieva & Andrii Dostliev, Matīss Gricmanis & Ona Juciūtė, Quinsy Gario & Mina Ouaouirst, Paulina Pukytė, Ülo Pikkov, Vika Hertzberg, Zuzan

Näituse kujundus: Jonas Žukauskas

Graafiline disain: Aleksei Murashko

Korraldaja: Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Rahvuslik Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum)

Projekti rahastab Leedu Kultuurinõukogu

Toetajad: Euroopa Liidu programm “Loov Euroopa”, Läti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Frame Contemporary Art Finland, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Mondriaan Fund, Fundermax, Exterus

Meedia sponsor: lrytas.lt

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Tulemas

08.07.2022 — 30.07.2022

Laura Cemin ja Bianca Hisse “Metsikut keelt taltsutades” 8.–30.7.2022 EKA Galeriis

Taming a wild tongue

Metsikut keelt taltsutades

Laura Cemin (IT/FI) ja Bianca Hisse (BR/NO),

kuraator: Monika Charkowska (PL/DE)

8.–30.7.2022, EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn

 

Avamine: 8.07.2022, 16.00

 

Võttes aluseks Gloria Anzaldúa idee metsikust keelest (Borderlands, 1987) küsib näitus, kuidas taltsutada metsikut keelt ja kuidas keelt hoida. Sõnad „taltsutama“ ja „hoidma“ viitavad keele dünaamilisusele ning keele ja keha seotusele.

Näitus uurib skulptuuri ja video kaudu keele võimu ja poeetilist külge. See vaatleb keelt kui arhiivi: keel kui lihaskogum, mida vormib liikumise/rääkimise füüsiline tegevus, keel kui igale inimesele eriomane sõnavara, keel kui keha „kultuurne“ osa. See uurib aktsendi vähendamise praktikaid ja kõneteraapiat, mis kasutatakse laialdaselt, et „keelega tööd teha“. See käsitleb aktsenti inimese lingvistilise identiteedi osana, mis samas määrab ära, mil määral teda teatud kontekstides aktsepteeritakse. See analüüsib, kuidas erinevaid aktsente tajutakse, millised stigmad nendega kaasnevad ning milline on uue keelega kohanemisega kaasnev kehaline kohanemisprotsess.

 

Laura Cemin (s. 1992, Itaalia) on Helsingis elav ja töötav kunstnik. Ta näitab oma loomingut sageli galeriides ja ebatraditsioonilistes performance’i-ruumides. Ta kasutab oma teostes nii performance’it ja teksti kui mängib ka lühiajalisusega, et hägustada tantsu ja visuaalkunsti piire. Ta lõpetas 2019. aastal Umeå Kunstiakadeemia ning tal on kraad ka balleti ja kaasaegse tantsu erialal.

 

Bianca Hisse (s. 1994, São Paulo, Brasiilia) elab ja töötab Norras. Tema looming ühendab koreograafia ja visuaalkunsti ning uurib, kuidas üleilmne nõudmine struktureerib tänapäeval  ühiskondi. Ta lõpetas 2019. aastal Tromsø kunstiakadeemia ning omandas etenduskunstide bakalaureusekraadi São Paulo katoliiklikus ülikoolis (2016).

 

Monika Charkowska on Poola päritolu Berliinis tegutsev uurija ja kuraator. Teda huvitab keel, ajalisus ning mitte-inimontoloogiad. Ta on õppinud Toruńis, Freiburgis, Pariisis ja Prahas ning tal on magistrikraad kunstiajaloos, filosoofias ja saksa filoloogias (Saksa kaasaegse kirjandusajaloo suunal). Lisaks õpetab ta õpetab saksa keelt võõrkeelena.

 

Graafiline disain: Kersti Heile

 

 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Laura Cemin ja Bianca Hisse “Metsikut keelt taltsutades” 8.–30.7.2022 EKA Galeriis

Reede 08 juuli, 2022 — Laupäev 30 juuli, 2022

Taming a wild tongue

Metsikut keelt taltsutades

Laura Cemin (IT/FI) ja Bianca Hisse (BR/NO),

kuraator: Monika Charkowska (PL/DE)

8.–30.7.2022, EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn

 

Avamine: 8.07.2022, 16.00

 

Võttes aluseks Gloria Anzaldúa idee metsikust keelest (Borderlands, 1987) küsib näitus, kuidas taltsutada metsikut keelt ja kuidas keelt hoida. Sõnad „taltsutama“ ja „hoidma“ viitavad keele dünaamilisusele ning keele ja keha seotusele.

Näitus uurib skulptuuri ja video kaudu keele võimu ja poeetilist külge. See vaatleb keelt kui arhiivi: keel kui lihaskogum, mida vormib liikumise/rääkimise füüsiline tegevus, keel kui igale inimesele eriomane sõnavara, keel kui keha „kultuurne“ osa. See uurib aktsendi vähendamise praktikaid ja kõneteraapiat, mis kasutatakse laialdaselt, et „keelega tööd teha“. See käsitleb aktsenti inimese lingvistilise identiteedi osana, mis samas määrab ära, mil määral teda teatud kontekstides aktsepteeritakse. See analüüsib, kuidas erinevaid aktsente tajutakse, millised stigmad nendega kaasnevad ning milline on uue keelega kohanemisega kaasnev kehaline kohanemisprotsess.

 

Laura Cemin (s. 1992, Itaalia) on Helsingis elav ja töötav kunstnik. Ta näitab oma loomingut sageli galeriides ja ebatraditsioonilistes performance’i-ruumides. Ta kasutab oma teostes nii performance’it ja teksti kui mängib ka lühiajalisusega, et hägustada tantsu ja visuaalkunsti piire. Ta lõpetas 2019. aastal Umeå Kunstiakadeemia ning tal on kraad ka balleti ja kaasaegse tantsu erialal.

 

Bianca Hisse (s. 1994, São Paulo, Brasiilia) elab ja töötab Norras. Tema looming ühendab koreograafia ja visuaalkunsti ning uurib, kuidas üleilmne nõudmine struktureerib tänapäeval  ühiskondi. Ta lõpetas 2019. aastal Tromsø kunstiakadeemia ning omandas etenduskunstide bakalaureusekraadi São Paulo katoliiklikus ülikoolis (2016).

 

Monika Charkowska on Poola päritolu Berliinis tegutsev uurija ja kuraator. Teda huvitab keel, ajalisus ning mitte-inimontoloogiad. Ta on õppinud Toruńis, Freiburgis, Pariisis ja Prahas ning tal on magistrikraad kunstiajaloos, filosoofias ja saksa filoloogias (Saksa kaasaegse kirjandusajaloo suunal). Lisaks õpetab ta õpetab saksa keelt võõrkeelena.

 

Graafiline disain: Kersti Heile

 

 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

16.08.2022 — 20.08.2022

Biointegreeritud disain

IMG_5661v
Screenshot 2022-06-20 at 20.40.50

Cirrus võrgustiku intensiivkursus Saaremaa rannajoonel 16.-20.08.2022

Alustage oma sügissemestrit 5-päevase töötoaga, mis keskendub sellele, kuidas integreerida ökoloogia ja elusüsteemi mõtlemise põhimõtted biointegreeritud ja informeeritud disainiprotsessidesse.

Pärast kursuse lõpetamist:

– omad ülevaadet arenevatest tehnoloogiatest vetikabioloogias, biomassi kasvatamises, traal- ja rannapüügis kohaliku merevetikatööstuse ja -farmi näitel;

– mõistad oma (disaini)otsuste mõjusid keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt;

– oskad tuletada vetika-põhisest biomassist materjalispetsiifilisi kontseptsioone ja rakendusi.

Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas algselt magistritaseme stuudiona väljatöötatud semestripikkuse kursuse osana toimub töötuba Studio Aine disainerite juhendamisel (Kärt Ojavee, Annika Kaldoja, Marie Vihmar) ja annab 3 EAPd.

Taotlusi intensiivkursusele võetakse vastu jooksvalt kuni 27. 06. 2022 (kell 23.59 GMT+3). Osalejate arv on piiratud.

Eelnevad valdkonnateadmised pole vajalikud.

Kandideerimiseks järgi palun siin olevat linki

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Biointegreeritud disain

Teisipäev 16 august, 2022 — Laupäev 20 august, 2022

Käimasolevad teadusprojektid
IMG_5661v
Screenshot 2022-06-20 at 20.40.50

Cirrus võrgustiku intensiivkursus Saaremaa rannajoonel 16.-20.08.2022

Alustage oma sügissemestrit 5-päevase töötoaga, mis keskendub sellele, kuidas integreerida ökoloogia ja elusüsteemi mõtlemise põhimõtted biointegreeritud ja informeeritud disainiprotsessidesse.

Pärast kursuse lõpetamist:

– omad ülevaadet arenevatest tehnoloogiatest vetikabioloogias, biomassi kasvatamises, traal- ja rannapüügis kohaliku merevetikatööstuse ja -farmi näitel;

– mõistad oma (disaini)otsuste mõjusid keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt;

– oskad tuletada vetika-põhisest biomassist materjalispetsiifilisi kontseptsioone ja rakendusi.

Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas algselt magistritaseme stuudiona väljatöötatud semestripikkuse kursuse osana toimub töötuba Studio Aine disainerite juhendamisel (Kärt Ojavee, Annika Kaldoja, Marie Vihmar) ja annab 3 EAPd.

Taotlusi intensiivkursusele võetakse vastu jooksvalt kuni 27. 06. 2022 (kell 23.59 GMT+3). Osalejate arv on piiratud.

Eelnevad valdkonnateadmised pole vajalikud.

Kandideerimiseks järgi palun siin olevat linki

Postitas Kris Haamer — Püsilink

07.09.2022 — 11.09.2022

TAB 2022

TAB 2022
Tallinna Arhitektuuribiennaal 2022 põhiprogramm liidab toidu ja arhitektuuri

Septembris toimuv 6. Tallinna Arhitektuuribiennaal „Söödav; Ehk arhitektuurne ainevahetus“ kutsub arhitekte ja arhitektuurihuvilisi mõtlema jätkusuutliku tuleviku üle, kus kasutatakse ära looduses toimuvaid protsesse ning vähendatakse raiskamist.

Biennaali kuraatorid Lydia Kallipoliti (Kreeka/ USA) ja Areti Markopoulou (Hispaania/ Kreeka) koostöös Eesti poolse nõustaja Ivan Sergejevi ja kuraatori assistendi Sonia Sobrino Ralstoniga (USA) annavad arhitektidele, planeerijatele ja keskkonnadisaineritele võimaluse kuraatornäituse ja sümpoosioni raames arutleda ja uurida, kuidas läbi arhitektuuri on võimalik mõjutada ringmajanduse toiminguid nagu toidu ja energia tootmine ning ressursside lagundamine.

TAB 2022 peakuraatorid Lydia Kallipoliti ja Areti Markopoulou suhtuvad kriitiliselt tarbivasse ja saastavasse inimeste loodud keskkonda ning kutsuvad kujutama ette arhitektuuri, mis toodab ressursse ning kasutab ja lagundab oma jäätmed. „Keset praegust rahvatervise, kliimamuutuste ja sotsiaalse ebavõrdsuse kriisi on ilmne, et meie tarneahelate nõrkus nõuab uusi kohalike hankimise ja tootmise vorme. TAB 2022 käsitleb küsimust „kust meie toit pärineb” kui loomingulist disainiprobleemi ning tõstatab küsimusi meid ümbritseva keskkonna esteetiliste, kultuuriliste ja kogemuslike omaduste kohta läbi elutsükli,“ selgitasid TAB 2022 peakuraatorid Kallipoliti ja Markopoulou.

Vaata TAB 2022 programmi siit: https://2022.tab.ee/et/programm/

Kuraatornäitus “Söödav” toob kokku maailmatasemel disainerid ja arhitektid, kelle teosed on jaotatud viide temaatilisse blokki: Metaboolne kodu, Kivist Mullani, Toit ja geopoliitika, Arhitektuuri ja toidusüsteemide arheoloogia ja Tuleviku toit.
Lisaks on peakuraatorid kokku pannud 2-päevase arhitektidele, disaineritele ja teistele ruumist huvitatutele mõeldud konverentsiprogrammi „Söödav“. Kavast leiab põnevaid arutelusid nii disaini olulisusest linnaruumis, ajaloo mõjudest tänasele keskkonnale kui ka tulevikulinna puudutavaid mõttevahetusi. Sümpoosioni peakõnelejateks on tuntud disainiraamatute autor Beatriz Colomina, disaini- ja uurimisstuudio Effekt ja uurimiskeskuse Office for Political Innovation juht Andrés Jaque.
 
TAB 2022 installatsioonivõistluse raames kerkib Eesti Arhitektuurimuuseumi ette IHEARTBLOB (Austria, UK, Eesti) installatsioon „Fungible Non Fungible“. Tegu on maailma esimese blokiahela poolt rahastatud arhitektuuriprojektiga. Nende töö annab traditsioonilisele arhitekti rollile täiesti uue mõõtme – arhitekt pole enam lihtsalt meister vaid süsteemidisainer, kes toob kokku innovatiivsed tehnoloogiad innustades kogukondi ja kohalikke meistreid olema osalised loomeprotsessis. Selleks loob IHEARTBLOB meeskond NFT (Non-Fungible Token) platvormi, kus soovijad saavad disainida ja osta tüki teosest. Tulemuseks on ainulaadne installatsioon, mille autoriteks ja omanikeks on erinevad disainerid üle kogu maailma. Platvorm installatsiooni ühisdisainiks avatakse mais.

TAB 2022 peaprogramm koosneb viiest osast: kuraatornäitus ja installatsioonivõistluse programm Eesti Arhitektuurimuuseumis, 2-päevane sümpoosion ja visioonivõistluse näitus Kultuurikatlas ja rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus EKKMi aias.

TAB 2022 ootab osalema kõiki Ukraina arhitekte TAB programmis tasuta. Rohkem infot tasuta sissepääsu kohta info@tab.ee
Tallinna Arhitektuuribiennaal 2022 peatoetaja on Thermory – maailma suurim kemikaalivaba termopuidu tootja, mille materjali on kasutatud silmapaistvates projektides enam kui 50 riigis üle maailma.

TAB 2022 toetajad ja partnerid: Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Euroopa Arengufond, Briti Nõukogu, Onassis Culture, Visit Estonia, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinna Linnaplaneerimise amet, IAAC, Friendship Products, Laufen, Ruukki, Velux, Tallink Hotels, Eesti Kunstiakadeemia.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

TAB 2022

Kolmapäev 07 september, 2022 — Pühapäev 11 september, 2022

Arhitektuuri­teaduskond
TAB 2022
Tallinna Arhitektuuribiennaal 2022 põhiprogramm liidab toidu ja arhitektuuri

Septembris toimuv 6. Tallinna Arhitektuuribiennaal „Söödav; Ehk arhitektuurne ainevahetus“ kutsub arhitekte ja arhitektuurihuvilisi mõtlema jätkusuutliku tuleviku üle, kus kasutatakse ära looduses toimuvaid protsesse ning vähendatakse raiskamist.

Biennaali kuraatorid Lydia Kallipoliti (Kreeka/ USA) ja Areti Markopoulou (Hispaania/ Kreeka) koostöös Eesti poolse nõustaja Ivan Sergejevi ja kuraatori assistendi Sonia Sobrino Ralstoniga (USA) annavad arhitektidele, planeerijatele ja keskkonnadisaineritele võimaluse kuraatornäituse ja sümpoosioni raames arutleda ja uurida, kuidas läbi arhitektuuri on võimalik mõjutada ringmajanduse toiminguid nagu toidu ja energia tootmine ning ressursside lagundamine.

TAB 2022 peakuraatorid Lydia Kallipoliti ja Areti Markopoulou suhtuvad kriitiliselt tarbivasse ja saastavasse inimeste loodud keskkonda ning kutsuvad kujutama ette arhitektuuri, mis toodab ressursse ning kasutab ja lagundab oma jäätmed. „Keset praegust rahvatervise, kliimamuutuste ja sotsiaalse ebavõrdsuse kriisi on ilmne, et meie tarneahelate nõrkus nõuab uusi kohalike hankimise ja tootmise vorme. TAB 2022 käsitleb küsimust „kust meie toit pärineb” kui loomingulist disainiprobleemi ning tõstatab küsimusi meid ümbritseva keskkonna esteetiliste, kultuuriliste ja kogemuslike omaduste kohta läbi elutsükli,“ selgitasid TAB 2022 peakuraatorid Kallipoliti ja Markopoulou.

Vaata TAB 2022 programmi siit: https://2022.tab.ee/et/programm/

Kuraatornäitus “Söödav” toob kokku maailmatasemel disainerid ja arhitektid, kelle teosed on jaotatud viide temaatilisse blokki: Metaboolne kodu, Kivist Mullani, Toit ja geopoliitika, Arhitektuuri ja toidusüsteemide arheoloogia ja Tuleviku toit.
Lisaks on peakuraatorid kokku pannud 2-päevase arhitektidele, disaineritele ja teistele ruumist huvitatutele mõeldud konverentsiprogrammi „Söödav“. Kavast leiab põnevaid arutelusid nii disaini olulisusest linnaruumis, ajaloo mõjudest tänasele keskkonnale kui ka tulevikulinna puudutavaid mõttevahetusi. Sümpoosioni peakõnelejateks on tuntud disainiraamatute autor Beatriz Colomina, disaini- ja uurimisstuudio Effekt ja uurimiskeskuse Office for Political Innovation juht Andrés Jaque.
 
TAB 2022 installatsioonivõistluse raames kerkib Eesti Arhitektuurimuuseumi ette IHEARTBLOB (Austria, UK, Eesti) installatsioon „Fungible Non Fungible“. Tegu on maailma esimese blokiahela poolt rahastatud arhitektuuriprojektiga. Nende töö annab traditsioonilisele arhitekti rollile täiesti uue mõõtme – arhitekt pole enam lihtsalt meister vaid süsteemidisainer, kes toob kokku innovatiivsed tehnoloogiad innustades kogukondi ja kohalikke meistreid olema osalised loomeprotsessis. Selleks loob IHEARTBLOB meeskond NFT (Non-Fungible Token) platvormi, kus soovijad saavad disainida ja osta tüki teosest. Tulemuseks on ainulaadne installatsioon, mille autoriteks ja omanikeks on erinevad disainerid üle kogu maailma. Platvorm installatsiooni ühisdisainiks avatakse mais.

TAB 2022 peaprogramm koosneb viiest osast: kuraatornäitus ja installatsioonivõistluse programm Eesti Arhitektuurimuuseumis, 2-päevane sümpoosion ja visioonivõistluse näitus Kultuurikatlas ja rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus EKKMi aias.

TAB 2022 ootab osalema kõiki Ukraina arhitekte TAB programmis tasuta. Rohkem infot tasuta sissepääsu kohta info@tab.ee
Tallinna Arhitektuuribiennaal 2022 peatoetaja on Thermory – maailma suurim kemikaalivaba termopuidu tootja, mille materjali on kasutatud silmapaistvates projektides enam kui 50 riigis üle maailma.

TAB 2022 toetajad ja partnerid: Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Euroopa Arengufond, Briti Nõukogu, Onassis Culture, Visit Estonia, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinna Linnaplaneerimise amet, IAAC, Friendship Products, Laufen, Ruukki, Velux, Tallink Hotels, Eesti Kunstiakadeemia.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

29.09.2022 — 30.10.2022

8. Artishoki biennaal “Taimed kui tunnistajad”

Artishok Biennaal 8

8. Artishoki biennaal
TAIMED KUI TUNNISTAJAD
29. september – 30. oktoober 2022, Tallinna Botaanikaaed

29. septembrist 30. oktoobrini toimub 8. Artishoki biennaal, mis kannab pealkirja “Taimed kui tunnistajad”. Selle kaasaegse kunsti sündmuse teemakäsitlus tõukub asukohast, milleks on esmakordselt Tallinna Botaanikaaed. Tuues kokku kunstnikud ja kriitikud loomevaldkondade üleselt – kujutava, etenduskunsti ja arhitektuuri erialadelt – saab botaanikaaiast biennaali perioodiks ühine õppimise ja ümberõppimise paik.

8. Artishoki biennaali kuraatori Ann Mirjam Vaikla sõnul viitab pealkiri “Taimed kui tunnistajad” teaduslikult tõestatud võimalusele, et taimedel on teadvus, mis ulatub kaugemale inimtaju piiridest; inimestena oleme harjunud taimi käsitlema pelgalt silmailu ja tarbekaubana. Biennaal kohaspetsiifiliste kunstiteoste kasvulavana omistab botaanilistele isenditele teatava agentsuse, olles tunnistajateks ümberringi toimuvatele protsessidele.

“Kui iga aed on kunstlik, inimese poolt tekitatud ning kontrollitud ruum, siis botaanikaaia puhul joonistub selgelt välja ka selle poliitiline dimensioon. Botaanikaaiale kui nähtusele pani aluse Euroopa koloniaalajastu, mis tõi kaasa avastusretki hinnaliste vürtside ja ravimtaimede järele. Tallinnas asuv botaanikaaed kätkeb endas paralleelselt veel teisigi dekoloniseerivast vaatepunktist olulisi narratiive, olles asutatud sügaval Nõukogude ajal Eesti Teaduste Akadeemia instituudi juurde, mille järel korraldati kollektsioonide rajamiseks üle 50 ekspeditsiooni Krimmist Kuriili saarteni”, lisab Vaikla.

Artishoki biennaal on Eestis ainulaadne näituseformaat, mis toob iga kord erinevas asukohas kokku kümme kunstnikku ja kümme kriitikut. Kümnepäevase avamismaratoni jooksul esitlevad uusi teoseid kümme kunstnikku ning igast teosest kirjutatakse selle valmimise vältel kümme kunstikriitilist teksti, mis maratoni ajaks publitseeritakse. Teostest moodustuv ühisnäitus ning tekstid pakuvad külastajale kokku sada erinevat lähenemisviisi teoste interpreteerimiseks.

2008. aastal alguse saanud Artishok kujutab endast mitteformaalset inimkogumit, kes pärandab koos biennaali formaadiga edasi ka oma teadmised ja kogemused. Iga järgneva biennaali kuraatori valivad omavahelise arutelu tulemusena eelnevad kuraatorid, kelleks on seni olnud: Maarin Ektermann ja Margus Tamm, Kati Ilves, Liisa Kaljula, Indrek Grigor ja Šelda Pukite, Evelyn Raudsepp, Sten Ojavee, Laura Linsi ja Roland Reemaa. 

Toimumiskohtadeks: Tallinna Linnagalerii, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Mūkusala Kunstisalong Riias, NO99 teater, Balti jaama endine ootepaviljon, Tallinna linnaruum ja Kai kunstikeskus.

Ann Mirjam Vaikla (1990) on visuaalset ja etenduskunsti ühendava praktikaga rahvusvaheliselt üles astunud nii galeriides, teatrites kui avalikus ruumis. Vaikla loomingut ja koostööprojekte on viimaste aastate jooksul esitletud Black Boxi teatris Oslos, Tallinna Kunstihoones, Kai kunstikeskuses ja Praha kvadriennaalil. Ta õppis stsenograafiat (BA) Norra Teatriakadeemias (Østfoldi Ülikooli Kolledž) ning kaitses magistrikraadi kunsti ja kultuuri alal 2020. aastal Novia Rakendusteaduste kõrgkoolis Soomes.

Vaikla kureerimisealane praktika on tugevalt seotud loomeresidentuuride valdkonnaga. Ta on Hiiumaal asuva kunstiresidentuuri KORDON kaasasutaja, kus ta kureerib lähiaastatel rahvusvahelist residentuuriprogrammi Kordon Lab on Food and Energy. Paralleelselt tegutseb ta Tartu Euroopa kultuuripealinn 2024 raames toimuva residentuuriprogrammi Magic Carpets kuraatorina. 

Vaikla juhtis 2017–2021 Narva kunstiresidentuuri (NART), kus tema fookuses oli rahvusvaheliste kogukonda kaasavate kunstiprojektide ja kaasaegse kunsti näituste kureerimine. Pälvinud CEC ArtsLink stipendiumi viibis ta uurimisprojekti raames möödunud aastal residentuurides Triangle Arts Associationis (Brooklyn, NY) ja Grand Central Art Centeris (Los Angeles, CA).

Tallinna Botaanikaaed (Kloostrimetsa tee 52, Tallinn) asutati 1961. aastal esimese Eesti Presidendi, Konstantin Pätsi poolt rajatud Kloostrimetsa talu asukohale ENSV Teaduste Akadeemia instituudina. 1995. aastal muudeti see Tallinna Linnavalitsuse haldusalaks. Botaanikaaed asub Tallinna idaservas, 10km kaugusel kesklinnast ning selle 22.5 hektari suurune territoorium paikneb looduskaitse alal, Pirita jõe ürgorus.

Teoste 10-päevane avamiste maraton:
29. september – 8. oktoober, 2022

Biennaali näituse avamine:
8. oktoober, 2022

Näitus jääb avatuks kuni 30. oktoober, 2022

Pressikontakt:
Kulla Laas
kullalaas@gmail.com
+372 58050009 (EE)

Postitas Kris Haamer — Püsilink

8. Artishoki biennaal “Taimed kui tunnistajad”

Neljapäev 29 september, 2022 — Pühapäev 30 oktoober, 2022

Artishok Biennaal 8

8. Artishoki biennaal
TAIMED KUI TUNNISTAJAD
29. september – 30. oktoober 2022, Tallinna Botaanikaaed

29. septembrist 30. oktoobrini toimub 8. Artishoki biennaal, mis kannab pealkirja “Taimed kui tunnistajad”. Selle kaasaegse kunsti sündmuse teemakäsitlus tõukub asukohast, milleks on esmakordselt Tallinna Botaanikaaed. Tuues kokku kunstnikud ja kriitikud loomevaldkondade üleselt – kujutava, etenduskunsti ja arhitektuuri erialadelt – saab botaanikaaiast biennaali perioodiks ühine õppimise ja ümberõppimise paik.

8. Artishoki biennaali kuraatori Ann Mirjam Vaikla sõnul viitab pealkiri “Taimed kui tunnistajad” teaduslikult tõestatud võimalusele, et taimedel on teadvus, mis ulatub kaugemale inimtaju piiridest; inimestena oleme harjunud taimi käsitlema pelgalt silmailu ja tarbekaubana. Biennaal kohaspetsiifiliste kunstiteoste kasvulavana omistab botaanilistele isenditele teatava agentsuse, olles tunnistajateks ümberringi toimuvatele protsessidele.

“Kui iga aed on kunstlik, inimese poolt tekitatud ning kontrollitud ruum, siis botaanikaaia puhul joonistub selgelt välja ka selle poliitiline dimensioon. Botaanikaaiale kui nähtusele pani aluse Euroopa koloniaalajastu, mis tõi kaasa avastusretki hinnaliste vürtside ja ravimtaimede järele. Tallinnas asuv botaanikaaed kätkeb endas paralleelselt veel teisigi dekoloniseerivast vaatepunktist olulisi narratiive, olles asutatud sügaval Nõukogude ajal Eesti Teaduste Akadeemia instituudi juurde, mille järel korraldati kollektsioonide rajamiseks üle 50 ekspeditsiooni Krimmist Kuriili saarteni”, lisab Vaikla.

Artishoki biennaal on Eestis ainulaadne näituseformaat, mis toob iga kord erinevas asukohas kokku kümme kunstnikku ja kümme kriitikut. Kümnepäevase avamismaratoni jooksul esitlevad uusi teoseid kümme kunstnikku ning igast teosest kirjutatakse selle valmimise vältel kümme kunstikriitilist teksti, mis maratoni ajaks publitseeritakse. Teostest moodustuv ühisnäitus ning tekstid pakuvad külastajale kokku sada erinevat lähenemisviisi teoste interpreteerimiseks.

2008. aastal alguse saanud Artishok kujutab endast mitteformaalset inimkogumit, kes pärandab koos biennaali formaadiga edasi ka oma teadmised ja kogemused. Iga järgneva biennaali kuraatori valivad omavahelise arutelu tulemusena eelnevad kuraatorid, kelleks on seni olnud: Maarin Ektermann ja Margus Tamm, Kati Ilves, Liisa Kaljula, Indrek Grigor ja Šelda Pukite, Evelyn Raudsepp, Sten Ojavee, Laura Linsi ja Roland Reemaa. 

Toimumiskohtadeks: Tallinna Linnagalerii, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Mūkusala Kunstisalong Riias, NO99 teater, Balti jaama endine ootepaviljon, Tallinna linnaruum ja Kai kunstikeskus.

Ann Mirjam Vaikla (1990) on visuaalset ja etenduskunsti ühendava praktikaga rahvusvaheliselt üles astunud nii galeriides, teatrites kui avalikus ruumis. Vaikla loomingut ja koostööprojekte on viimaste aastate jooksul esitletud Black Boxi teatris Oslos, Tallinna Kunstihoones, Kai kunstikeskuses ja Praha kvadriennaalil. Ta õppis stsenograafiat (BA) Norra Teatriakadeemias (Østfoldi Ülikooli Kolledž) ning kaitses magistrikraadi kunsti ja kultuuri alal 2020. aastal Novia Rakendusteaduste kõrgkoolis Soomes.

Vaikla kureerimisealane praktika on tugevalt seotud loomeresidentuuride valdkonnaga. Ta on Hiiumaal asuva kunstiresidentuuri KORDON kaasasutaja, kus ta kureerib lähiaastatel rahvusvahelist residentuuriprogrammi Kordon Lab on Food and Energy. Paralleelselt tegutseb ta Tartu Euroopa kultuuripealinn 2024 raames toimuva residentuuriprogrammi Magic Carpets kuraatorina. 

Vaikla juhtis 2017–2021 Narva kunstiresidentuuri (NART), kus tema fookuses oli rahvusvaheliste kogukonda kaasavate kunstiprojektide ja kaasaegse kunsti näituste kureerimine. Pälvinud CEC ArtsLink stipendiumi viibis ta uurimisprojekti raames möödunud aastal residentuurides Triangle Arts Associationis (Brooklyn, NY) ja Grand Central Art Centeris (Los Angeles, CA).

Tallinna Botaanikaaed (Kloostrimetsa tee 52, Tallinn) asutati 1961. aastal esimese Eesti Presidendi, Konstantin Pätsi poolt rajatud Kloostrimetsa talu asukohale ENSV Teaduste Akadeemia instituudina. 1995. aastal muudeti see Tallinna Linnavalitsuse haldusalaks. Botaanikaaed asub Tallinna idaservas, 10km kaugusel kesklinnast ning selle 22.5 hektari suurune territoorium paikneb looduskaitse alal, Pirita jõe ürgorus.

Teoste 10-päevane avamiste maraton:
29. september – 8. oktoober, 2022

Biennaali näituse avamine:
8. oktoober, 2022

Näitus jääb avatuks kuni 30. oktoober, 2022

Pressikontakt:
Kulla Laas
kullalaas@gmail.com
+372 58050009 (EE)

Postitas Kris Haamer — Püsilink

14.10.2022 — 12.05.2023

Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitus

Kloostri tänaval asuvale arhitektuurimälestusmärgile

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 14.oktoobril oma 28. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

  • Eesti arhitektuuriajalugu
  • Muinsuskaitse alused
  • Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
  • Allikad ja uurimine
  • Projekteerimine ja planeerimine
  • Interjöör ajaloolises hoones
  • Ajaloolise hoone restaureerimine
  • Muinsuskaitseline järelevalve
  • Mälestis ja keskkond
  • Seminarid, töötoad ja õppekäigud

Kursuse põhirõhk on loengutel, lisaks toimuvad seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitus

Reede 14 oktoober, 2022 — Reede 12 mai, 2023

Muinsus­kaitse ja konserveerimine
Kloostri tänaval asuvale arhitektuurimälestusmärgile

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 14.oktoobril oma 28. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

  • Eesti arhitektuuriajalugu
  • Muinsuskaitse alused
  • Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
  • Allikad ja uurimine
  • Projekteerimine ja planeerimine
  • Interjöör ajaloolises hoones
  • Ajaloolise hoone restaureerimine
  • Muinsuskaitseline järelevalve
  • Mälestis ja keskkond
  • Seminarid, töötoad ja õppekäigud

Kursuse põhirõhk on loengutel, lisaks toimuvad seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

Postitas Kris Haamer — Püsilink
Telli kalender (iCal)

Telli EKA kalender, et näha EKA sündmusi oma Google’i kalendris, Microsoft Outlookis või mõnes muus iCaliga ühilduvas kalendriteenuses.