Õpingud

Õppetöö toimub EKA-s nn 3+2 süsteemi alusel. Bakalaureusekraadi saamiseks on nominaalaeg 3 aastat ja selle ajaga on võimalik omandada erialased põhiteadmised. Magistriõppe nominaalaeg on 2 aastat, mille jooksul saab tegeleda valitud teemaga süvitsi ning lõpetades pälvitakse kunstide magistrikraad. Erandiks on arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava, mis kestab viis aastat ja mille lõpetaja saab arhitektuurimagistri kraadi. Enamikul erialadest on võimalik õppida nii bakalaureuse- kui ka magistritasemel. Doktoriõpe toimub arhitektuuri ja linnaplaneerimise, kunstiteaduse, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunsti ja disaini õppekavadel. Õppe nominaalaeg on 4 aastat.

Lisaks teadmiste omandamisele tähendab kõrgkoolis õppimine üliõpilase jaoks õppekava täitmiseks vajalike õppeainete läbimist ja ainepunktide kogumist.

Tutvu õppetööd reguleerivate dokumentidega siin

Õppekoormus

Õppetöö mahu arvestus toimub EAPd-es ehk Euroopa Ainepunktisüsteemi Ainepunktides, kus 1 EAP-le vastab 26 tundi keskmise üliõpilase tööd. Semestri jooksul tuleb üliõpilasel koguda üldjuhul 30 EAP-d (semestrite maht on õppekavati erinev). Kogutud ainepunktide arv on aluseks üliõpilase staatuse fikseerimisel. Täiskoormusega õppes tuleb läbida igal aastal 75-100% õppekavas ettenähtud ainete mahust. Kui üliõpilane kogub 50%- 75% nõutud ainepunktidest, viiakse ta järgmiseks õppeaastaks osakoormusega õppesse. Ülikooli astudes määrab üliõpilane, mis koormusega ta soovib õppida. Järgnevatel aastatel üliõpilane ise koormust valida ei saa, vaid ta viiakse üle täis- või osakoormusesse vastavlt õppekava täitmise protsendile. Õppekoormust hinnatakse üks kord aastas iga õppeaasta (kahe semestri) lõpus. Osakoormuse nõudeid mittetäitnud üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

Täiskoormusega õppe üliõpilased saavad taotleda õppelaenu, õppetoetusi, samuti tööandjalt õppepuhkust. Osakoormusega õppe üliõpilased üldjuhul õppetoetusi taotleda ei saa, kuid õppelaenu ja õppepuhkust küll.

Õppeained

Õppekavas sisalduvad õppeained jagunevad kohustuslikeks ning valik- ja vabaaineteks. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata omandada. Valikaine saab üliõpilane iseseisvalt valida õppekavas määratud õppeainete seast. Vabaaine on üliõpilase iseseisvalt valitud õppeaine Kunstiakadeemiast või mõnest teisest ülikoolist. Esimesel kursusel õpitakse peamiselt üldaineid, järgnevatel kursustel erialaainete osakaal kasvab. Õppetöö toimub kontaktõppe (loengud, seminarid, meistriklassid jne), praktika ja iseseisva tööna.

Õppekava lõpetamiseks peab kõik kohustuslikud õppeained sooritama positiivsele hindele ja koguma vastavalt kõrgharidusastmele vajaliku ainepunktide summa (BA – 180 EAP; MA – 120 EAP; PhD – 240 EAP). Kui kõik lõpetamise tingimused on täidetud, tuleb kaitsta lõputöö või portfoolio. Õppekava läbimise ja lõputöö või portfoolio kaitsmise järel väljastatakse diplom ja akadeemiline õiend. Õppeainete sooritamise lihtsustamiseks on koostatud õppeainekaardid, kus on esitatud info õppeaine eesmärkide, õpiväljundite, sisu ja hindamise kohta. Õppeainekaartidega on võimalik tutvuda ÕIS-is (õppeinfosüsteem veebikeskkonnas). Õppeaine edukaks sooritamiseks on oluline tutvuda õppeainekaardis kirjeldatud õppeaine sooritamise tingimuste, hindamismeetodite ja -kriteeriumitega.

Hindamine

Tagasiside üliõpilaste õpingute kohta toimub lisaks igapäevasele õppejõududega suhtlusele veel eksamitel, arvestustel, hindelistel arvestustel ja kaitsmistel, kuhu kaasatakse teisi erialaprofessionaale nii Eestist kui ka mujalt.

Õppeaineid hinnatakse eristavalt (eksamil, hindelisel arvestusel) 6-palli skaalal või mitteeristavalt (arvestusel). Positiivsed tulemused on A – E ja “arvestatud”. Negatiivne tulemus on eksami ja hindelise arvestuse puhul “F” või arvestuse puhul “mittearvestatud”, mille parandamiseks antakse võimalus 2 järeleksamil/- arvestusel. Kui Sul on eksamile/arvestusele mitteilmumiseks mõjuvad põhjused, siis teavita sellest koheselt õppejõudu ning esita vähemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast eksami/arvestuse toimumist mõjuvate põhjuste kohta kirjalik avaldus ja tõendid.

Õppetöö toimub vastavalt akadeemilisele kalendrile, kus on oluline arvestada tähtaegadega. Erandid akadeemilises kalendris seatud tähtaegades on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel.

Õppekava vahetamine

Õppekava vahetamiseks on kaks võimalust- esitada avaldus õppekava vahetamiseks õppeosakonda koos mõlema õppekavajuhi kooskõlastusega või astuda uuesti ülikooli sisse.

Õppekava vahetamisel õppeaja sees tuleb arvestada sellega, et nominaalaeg sellest ei pikene. Olenevalt õppekavadest ja juba läbitud ainetest võib tekkida vajadus õpingute pikendamiseks. Lisa-aasta on tasuline ja maksab 640 eurot.

Ülikooli uuesti sisse astudes on võimalik samal kõrgharidusastmel tasuta õppima asuda juhul kui tasuta on õpitud alla poole nominaalajast (bakalaureuseõppes vähem kui 1,5 aastat, magistriõppes vähem kui 1 aasta). Kes on tasuta kohal õppinud rohkem kui pool nominaalajast,  ei saa uuesti tasuta kohale sisse astuda enne, kui sisseastumisest on möödunud kolmekordne nominaalaeg (bakalaureuseõppe puhul 9 aastat, magistriõppe puhul 6 aastat). Lisaks sellele ei saa tasuta õppima asuda õppekavale, kust üliõpilane on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud.

Eksmatrikuleerimine