Õppekava täitmine

Õppekava täitmist jälgitakse kahest erinevast aspektist: seoses õppekoormusega ja seoses õppemahuga.

ÕPPEKAVA TÄITMINE SEOSES ÕPPEKOORMUSEGA

Ülikooli astudes määrab üliõpilane, kas ta soovib õppida täis- või osakoormusega õppes. Järgnevatel aastatel üliõpilane koormust ei vali, vaid ta viiakse üle täis- või osakoormusega õppesse vastavalt õppekava täitmise protsendile. Õppekava täitmist seoses õppekoormusega hinnatakse iga õppeaasta lõpus (peale kahte õpitud semestrit) vastavalt akadeemilises kalendris toodud kuupäevadele (üliõpilase staatuse fikseerimine). Õppekoormuse määramisel loetakse ainepunkte kokku kumulatiivselt ehk kokkuvõttes kogu läbitud õppeaja peale kokku (mitte iga semestri kohta eraldi).

Täiskoormusega õppes tuleb üliõpilasel iga õppeaasta lõpuks läbida õppekava ettenähtud ainete mahust 75%– 100%

Õppeaasta mahud täiskoormusega õppes:

ÕAMin. eapMax. eap
1. aasta45 (75%)60 (100%)
2. aasta90 (75%)120 (100%)
3. aasta135 (75%)180 (100%)
4.aasta180 (75%)240 (100%)
5.aasta225 (75%)300 (100%)

Täiskoormusõppe nõudeid mittetäitnud üliõpilasele tehakse ettepanek üleviimiseks osakoormusega õppesse tasulisele õppekohale. Kui üliõpilane ei soovi osakoormusega õppes õppida, siis ta eksmatrikuleeritakse.

NB! Täiskoormuse nõude täitmine ei tähenda alati seda, et õppimine on tasuta ja ei esitata arvet puuduvate ainepunktide eest. Vt. täpsemalt Õppekava täitmine seoses õppemahuga.

Osakoormusega õppes tuleb üliõpilasel iga õpitud õppeaasta lõpuks läbida õppekava ettenähtud ainete mahust 50% – 74%  ehk üliõpilane peab sooritama igal õppeaastal vähemalt 30 EAP  ja maksimaalselt 44,5 EAP mahus aineid.

  • esimese õppeaasta lõpuks vähemalt 30 EAP
  • teise õppeaasta lõpuks kokku vähemalt 60 EAP
  • kolmanda aasta lõpuks kokku vähemalt 90 EAP

Osakoormusega õppe nõudeid mittetäitev üliõpilane eksmatrikuleeritakse kuna üliõpilane ei ole täitnud õppekava minimaalset mahtu.

Enne pikendusaasta vormistamist kontrollitakse üliõpilase õppekava täitmise mahu protsenti ning vastavalt sellele viiakse üliõpilane pikendusaastale kas täis- või osakoormusesse. Kui nominaalaja lõpuks on osakoormusega õppe nõuded täitmata, eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu.

ÕPPEKAVA TÄITMINE SEOSES ÕPPEMAHUGA

Õppekava täitmist seoses õppemahuga hinnatakse iga õpitud semestri lõpus vastavalt akadeemilises kalendris toodud kuupäevadele (üliõpilase staatuse fikseerimine). Tähtajast hiljem esitatud õppetöö tulemused lähevad järgmise semestri õppemahu arvestusse.

Tasuta õppekohal õppimise tingimuseks on õppekava täitmine maksimaalses mahus (30 EAP semestris). Vastavalt EKA-s kehtestatud tingimustele võib kõigi semestrite kokkuvõttes sooritamata olla kuni 6 EAP-d. Kui tegemata on kõigi semestrite peale rohkem kui 6 EAP-d, siis alates 7. EAP-st tuleb tasuda ainepunkti hinna alusel. Ühe ainepunkti hind on 40 eurot. Ainepunkte loetakse kumulatiivselt kogu läbitud õppeaja peale kokku (mitte iga semestri kohta eraldi). Minimaalseks lubatud mahuks õppekava täitmisel on 50% õppekava ettenähtud mahust.

NÄIDE: Esimesel semestril sooritab üliõpilane 27 EAP mahus õppeaineid ja ei maksa midagi. Teisel semestril sooritab 24 EAP mahus õppeaineid. Kahe semestri peale kokku on tal sooritatud 51 EAP mahus õppeaineid. Tasuta õppimise norm teise semestri lõpuks: 2 (semestrit) x 30 EAP = 60 EAP – 6 EAP = 54 EAP. Üliõpilane tasub 3 ainepunkti eest. Kolmandal semestril sooritab 33 EAP. Kolmanda semestri lõpuks on ta sooritanud 27+24+33= 84 EAP. Tasuta õppimiseks on vaja: 3 x 30= 90 – 6= 84 EAP, järelikult ei maksa midagi.

Tasuta õppimise miinimummahud (juhul kui ühe semestri maht on täpselt 30 EAP):
esimesel semestril 24 EAP
teisel semestril 54 EAP
kolmandal semestril 84 EAP
neljandal semestril 114 EAP
viiendal semestril 144 EAP jne.

NB! Lõpukursuse tudengile, kes ei kaitse nominaalaja lõpus oma lõputööd/portfooliot ja siirdub akadeemilisele puhkusele või pikendab oma õpinguid, määratakse õppekavatäidetus nominaalaja lõpu seisuga ja üliõpilasel võib tekkida kohustus hüvitada õppekulud. Hüvitamisele minevate ainepunktide hulk on õppekavas nõutud semestrite ainepunktide summa, miinus 6 EAP-d ning miinus õppekava järgne lõputöö maht EAP- des ja sooritatud ainepunktide vahe.

NÄIDE: Bakalaureuseõpe, õppekava maht on 180 EAP ja lõputöö/portfoolio maht on 6 eap. Kui saadud tulemus on väiksem kui 168, tuleb tasuda puuduvate ainepunktide eest.
180 – 6 (portfoolio) – 6 (eap mille eest veel arvet ei esitata)= 168

NÄIDE: Magistriõpe, õppekava maht on 120 EAP ja magistritöö maht on 30 EAP. Kui saadud tulemus on väiksem kui 84, tuleb tasuda puuduvate ainepunktide eest. 120 – 30(portfoolio) – 6 (eap mille eest veel arvet ei esitata)= 84

Õppekulude hüvitamist ei nõuta:

  • keskmise, raske või sügava puudega isikult või alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanemalt või eestkostjalt. Kõigile neile kehtib õppetasust vabastamine ka juhul, kui nad õpingute käigus langevad osakoormusega õppesse. Erisust lubav tõend tuleb esitada õppeosakonda.
  • üliõpilastelt, kes on õppinud välisriigi õppeastutuses ja sealt tagasi toonud vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid. Hüvitist ei nõuta selle semestri eest kui üliõpilane viibis välismaal ega ka sellele järgneva semestri eest.

Tasulisel õppekohal õppival tudengil ei teki kohustust hüvitada puuduvaid ainepunkte. Jälgida tuleb ainult minimaalse (vähemalt 50%) õppemahu täitmist.

Õppekava täitmisel lähevad arvesse ka varasemate õpingute ja töökogemuse (VÕTA) arvestamisega üle kantud ained. Kuid tulemused lähevad arvesse VÕTA otsuse tegemise semestril.

Kontaktid

_MG_4971

Helen Jürgens

Peaspetsialist

6267 305
Põhja puiestee 7, D206

helen.jyrgens@artun.ee