ERASMUS+ programm
Erasmus+ stipendiumid 2020/2021 õppeaastaks: aastaks ja sügissemestriks taotlemine on lõppenud, sügisese konkursi tähtaeg on 15. september 2020.
Üldinfo Erasmus+ programmis osalemise kohta
- Erasmus+ Euroopa-sisene õpiränne võimaldab minna järgmistesse riikidesse: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Suurbritannia*, Slovakkia, Sloveenia, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Türgi, Makedoonia, Serbia, Island, Liechtenstein ja Norra
- Erasmus+ programmis osalemiseks peab olema vähemalt 2. aasta BA tudeng (taotleda saab 1. aasta kevadel)
- Magistrandid saavad Erasmuses osaleda juba 1. aastal
- Erasmus+ vahetusõpingute ajal kehtivad endiselt kõik tudengile mõeldud soodustused ja toetused
- Tasulisel kohal õppivad tudengid peavad endiselt maksma õppemaksu (v a juhul, kui viibite akadeemilisel puhkusel)
- Erasmus+ programm võimaldab igas õppeastmes viibida õpingutel/praktikal kokku max 12 kuud. Vilistlaspraktika arvestatakse viimase õppetaseme Erasmus perioodi hulka.
- Erasmus stipendiaadina välismaal viibimise ajal ei või kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat toetust (nt DoRA+ või Kristjan Jaak). Võib valida teise rahastuse, kuid säilitada Erasmuse üliõpilase staatuse (vormistame 0-grandiga).
- Erivajadusega tudengitel on võimalik taotleda lisatoetust.
Erasmus+ vahetusõpingud
Vahetusõpingutele saab kandideerida EKA partnerülikoolidesse 1-2 semestriks.
Vahetusõpingutel saab käia ka mitu korda, kuid ühes õppetasemes on võimalik saada Erasmus+ stipendiumi maksimaalselt 12 kuud.
Vahetusõpingud võivad kesta korraga 3-12 kuud (miinimum 90 päeva).
Tudeng peab esmalt läbima EKA-sisese konkursi ning seejärel on võimalik kandideerida edasi partnerülikooli.
Vahetusõpingutel sooritatud ained peavad kajastuma tudengi õpitulemustes.
Erasmus+ praktika ja vilistlaspraktika
Praktika miinimum periood on 2 kuud (60 päeva) ja maksimum 12 kuud.
Praktika stipendiumi saab taotleda ka viimase kursuse tudeng, kes soovib minna praktikale vilistlasena. Vilistlaspraktika peab toimuma 12 kuu jooksul pärast lõpetamist ning eeldusel, et viimasel õppeastmel ei ole ära kasutatud Erasmus+ stipendiumi limiiti (12 kuud).
Praktika sooritamiseks tuleb leida organisatsioon üliõpilasel endal. Selleks võib olla mis tahes asutus, ettevõte, stuudio, galerii vmt, mille tegevusala ja profiil sobivad üliõpilase erialaga. Kontaktide leidmisel soovitame küsida nõu erialaosakonnast.
*Stipendiumitaotluse esitamisel ei pea olema kindlat vastust praktikaasutusest, seda võib täpsustada hiljem.
Praktikabaasiks ei saa olla Euroopa Liidu institutsioonid, Euroopa Liidu programme menetlevad organisatsioonid ja koduriigi rahvuslikud diplomaatilised esindused (saatkond, kultuurikesksus vms).
Praktikabaas võib maksta praktikandile lisaks töötasu.
Praktikandil on kohustuslik sõlmida nõuetekohane kahju-, ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus terveks praktikaperioodiks.
Taotlemine 2020/2021 õppeaastaks
Taotlusvorm tuleb esitada hiljemalt 1. märtsil kl 23.59. Lisama peab motivatsioonikirja ning portfoolio lingid (kasuta nt google docs’i).
Motivatsioonikiri on esimeses taotlusvoorus suunatud EKA välisstipendiumide komisjonile ning see võib olla kas eesti või inglise keeles. Põhjenda oma koolivalikut ning selgitada soovi vahetusõpinguteks või praktikaks.
Taotlusesse tuleb kopeerida partnerülikooli täisnimetus, valida saad kolm varianti, lisa need pingereas. Vajadusel võid lisada taotlusvormi lõppu kommentaarid eelistuste kohta.
- Laekunud taoltustele küsitakse kinnitust õppeosakonnast ning erialaosakonnast. Üliõpilase edasijõudmine õppetöös peab olema rahuldaval tasemel ning ei tohi olla õppemaksuvõlga.
- Kui taotlusi laekub rohkem, kui on kohti, otsustab stipendiumide eraldamise üle EKA välisstipendiumide komisjon, kuhu kuuluvad iga teaduskonna akadeemiline esindaja, akadeemiline prorektor ja välissuhete osakonna juhataja. Arvesse võetakse portfooliot ning motivatsioonikirja, eelistatud on magistrandid ja vanema kursuse tudengid.
- Kui välissuhete osakond on kinnitanud, et oled saanud stipendiumi ning kooskõlastanud koolivaliku, saad edasi kandideerida välisülikooli.
- Välisülikooli taotluse pead isiklikult õigeks ajaks kohale saatma! Uuri varakult taotlustähtaegade ning -nõuete kohta.
Partnerülikoolid
Erasmus+ vahetusõpingutele minemise eelduseks on EKA ja välisülikooli vaheline partnerlusleping.
PARTNERÜLIKOOLIDE TABEL 2020/2021 konkurss
EKA partnerülikoolid tabelit saab alla laadida ning sorteerida teaduskondade kaupa.
Selgitus tabeli kohta:
- lk: EL partnerülikoolid. Vahendid stipendiumide maksmiseks on olemas.
- lk: Šveitsi partnerülikolid. Erasmus+ stipendiumi EKA ei saa maksta, kuid Šveitsi riik maksab ise tudengile stipendiumi.
- lk: Partnerülikoolid väljapool EL-i. Hetkel on olemas rahastus ühe stipendiumi maksmiseks vahetusõpinguteks Iisraelis ühe ning ühe stipendiumi katmiseks Palestiinasse (mõlema riigi puhul ühe semestri ulatuses). Teiste mitte Euroopa partnerülikoolide stipendiumiraha taotleb EKA kevadel ning rahastustulemused selguvad juuni alguses.
Partnerülikoolide vastuvõtt võib erialati ning aasta/semestri kaupa erinev olla. Uuri välisülikooli kodulehelt “incoming exchange” märksõna abil rohkem infot.
Kui sulle huvipakkuva partnerülikooli leping ei hõlma sinu teaduskonda/eriala või õppetaset, siis võib uurida, kas saab lepingud laiendada – pöördu välissuhete osakonda (international@artun.ee).
Stipendiumide piirmäärad
Keeleoskuse arendamine
Erasmus+ programmis on loodud võimalus kõikidel osalejatel oma keeleoskust arendada. Keeletesti peab sooritama keeles, mida kasutatakse õppetöös ning see on igale osalejale kohustuslik: test tuleb sooritada enne ja pärast mobiilsusperioodi.
Kui testi tulemus on alla B2 taseme, siis väljastatakse ka online-keelekursuse litsents.
Testi tulemusest ei sõltu teie stipendium ega partnerülikooli õppima pääsemine, see on teile endale teadmiseks ning programmi statistika jaoks.
Kui tudengi vahetusõpingutele või praktikale minek on saanud lõpliku kinnituse, edastatakse keeletesti kutse välissuhte osakonna poolt.
Tudengi andmed sisestatakse Online Language Support portaali ning sealt tuleb e-mailile automaatne kutse keeletesti sooritamiseks ning pärast seda keelekursuse tegemiseks (NB! kontrolli ka oma spam-postkasti!).
Vaja on internetiühendusega arvutit ning kõrvaklappe koos mikrofoniga – vajadusel saate abi meie IT osakonnast.
Õppekorralduslik info
Välismaal viibitud semestri(te) võrra saab nominaalaja pikendust kui on täidetud järgmised tingimused:
- nominaalne õppeaeg ei ole ületatud
- tudeng on viibinud välismaal vähemalt 3 kuud
- tudeng esitab perioodi lõpus EKA-le üle kandmiseks miinimum 15 ECTS ulatuses sooritusi semestri kohta
(14) Akadeemia kohustub tunnustama üliõpilase sooritusi partnerülikoolis ka juhul kui üliõpilane sooritas vahetusõpingud/praktika täies ulatuses oma kulul või mõnd akadeemia koordineeritavat programmi kasutades. (15) Välismaal sooritatud praktikat tunnustatakse akadeemia õppekava täitmisel vastavalt üliõpilase ja praktikaasutuse vahelisele eelnevalt sõlmitud praktikaplaanile, mille kinnitab õppekava juht ja pärast praktika lõppu esitatud praktika sooritamist tõendavale kinnitusele. Vahetusüliõpilasena läbitud praktikad arvestatakse maksimaalselt kuni 30 EAP semestris või 60 EAP õppeaastas vastavalt õppekava juhi ettepanekule. Välispraktika töötunnid teisendatakse EAP-deks arvestusega, et 26 praktika töötundi = 1 EAP. (16) Kui partnerülikooli või praktikaasutuse hinneteleht/praktika soorituse kinnitus ei sisalda andmeid välisriigis viibitud kuupäevade kohta, tuleb need andmed esitada eraldi dokumendina. (17) Kuu aja jooksul pärast vahetusõpingutelt või praktikalt naasmist peab üliõpilane esitama oma teaduskonna õppespetsialistile välisülikooli/praktikaasutuse poolse kinnituskirja viibitud perioodi kohta, hinnetelehe ja välismaal sooritatud ainepunktide ülekandmise avalduse, mis on eelnevalt kooskõlastatud oma õppekavajuhiga. Nende alusel kantakse vahetusõpingute ja/või praktika tulemused üliõpilase õpingukaardile ja EHIS-esse. (18) Kui üliõpilane viibib vahetusõpingutel ja/või praktikal nominaalse õppeaja viimasel semestril, peavad tulemused olema ÕIS-i üle kantud hiljemalt 28. veebruariks või 31. augustiks. Pärast antud kuupäevi üliõpilane eksmatrikuleeritakse vastavalt ÕKE-s kehtestatud korrale. (19) Kui sooritust tõendavate dokumentide esitamine viibib üliõpilasest mittesõltuvatel asjaoludel, peab üliõpilane sellest esimesel võimalusel teavitama teaduskonna õppespetsialisti. (20) Kokkuleppel õppekava juhiga võib üliõpilane oma vahetusõpingute ja/või praktika perioodi pikendada, kuid sellest tuleb teavitada vastavat stipendiumiprogrammi koordineerivat osakonda ning oma teaduskonna õppespetsialisti. (21) EKA pakub üliõpilastele tuge, kui vahetusõpingute ja/või praktika jooksul esineb probleeme või takistusi, millega üliõpilasel puudub võimalus iseseisvalt toime tulla. Üliõpilasel on õigus pöörduda ükskõik millise akadeemia töötaja poole probleemidest teavitamiseks ning nõu ja toe saamiseks.
Loe Erasmus+ programmist lähemalt
Erasmus+ programmi Eestis koordineerib SA Archimedes ja mida Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased ja õppejõud on saanud kasutada 1999. aastast saadik, on EKAs populaarne ja igal aastal kasutab selle võimalusi ligi 8% meie tudengkonnast. 15 aasta jooksul, mil EKA on osalenud programmis, on ligi 800 üliõpilast ennast täiendanud partnerülikoolides Euroopas.
Ka siin õppivatest vahetusüliõpilastest suurem enamus tuleb meile ERASMUS programmi raames.
Paljud meie vilistlased; tunnustatud arhitektid, disainerid ja kunstnikud on õpingute jooksul õppinud semestri või aasta mõnes EKA partnerülikoolis.
EKA väärtustab kõrgelt üliõpilaste mobiilsust ning vahetussemester partnerülikoolis on suurepärane võimalus omandada mitmekülgne haridus.
Tutvu ka ERASMUS+ üliõpilasmobiilsuse hartaga, mis on ühtlasi ka ERASMUS+ mobiilsuslepingu Lisa 1 (programmis osalevale üliõpilasele kohustuslik).
