ERASMUS+ programm

• Erasmus+ Euroopa-sisene õpiränne võimaldab minna järgmistesse riikidesse: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Suurbritannia*, Soome, Slovakkia, Sloveenia, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Türgi, Põhja-Makedoonia, Serbia, Island, Liechtenstein ja Norra

*Seoses Brexitiga on õpiränne Suurbritanniasse käesoleval hetkel võimalik kuni 31.05.2023.

• Erasmus+ programmis saavad osaleda kõik EKA tudengid, k.a BA I kursuse tudengid.
• Erasmus+ vahetusõpingute ajal kehtivad endiselt kõik tudengile mõeldud soodustused ja toetused (v.a tudengitele, kes viibivad vahetuses pikendusel või akadeemilisel puhkusel olles)
• Tasulisel kohal õppivad tudengid peavad endiselt maksma õppemaksu (v.a juhul, kui viibite akadeemilisel puhkusel)
• Erasmus+ programm võimaldab igas õppeastmes viibida õpingutel/praktikal kokku max 12 kuud (arhitektuuri eriala tudengitel max 24 kuud). Vilistlaspraktika arvestatakse viimase õppetaseme Erasmus perioodi hulka.
• Erasmus stipendiaadina välismaal viibimise ajal ei või kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat toetust (nt Nordplus või Kristjan Jaak). Võib valida teise rahastuse, kuid säilitada Erasmuse üliõpilase staatuse (vormistame 0-grandiga).
• Erivajadusega tudengitel on võimalik taotleda lisatoetust.
• Õpirändele võib minna ka akadeemilise puhkuse või pikenduse ajal
• Tudengi peab õpirändel osalemiseks saab nõusoleku nii erialaosakonnast kui ka õppeosakonnast (v.a vilistlaspraktika korral). 

Vahetusõpingutele saab kandideerida EKA partnerülikoolidesse 1-2 semestriks.

Vahetusõpingutel saab käia ka mitu korda, kuid ühes õppetasemes on võimalik saada Erasmus+ stipendiumi maksimaalselt 12 kuud.

Vahetusõpingud võivad kesta korraga 2-12 kuud (miinimum 60 päeva).

Tudeng peab esmalt läbima EKA-sisese konkursi ning seejärel on võimalik kandideerida edasi partnerülikooli. Kandideerimistaotlus tuleb saata partnerülikooli pärast seda, kui välissuhete osakond on esitanud sinu nominatsiooni ehk algatanud kontakti.

Pärast partnerülikooli konkursi läbimist ja vastuvõttu kinnitava kinnituskirja saamist võib tudeng olla veendunud vahetusõpingutele suundumises.

Vahetusõpingutel sooritatud ained peavad kajastuma tudengi õpitulemustes.

Erasmus+ praktikat saab teha vaid Euroopa Liidu liikmesriikides, k.a Island, Norra, Türgi, Serbia, Liechtenstein, Suurbritannia ja Põhja-Makedoonia Vabariik

Praktika miinimum periood on 2 kuud (60 päeva) ja maksimum 12 kuud.

Praktikat saab teha ka vilistlasena, kuid Erasmus+ stipendium peab selleks taotlema juba enne EKA lõpetamist (viimasel semestril olles).

Vilistlaspraktika peab toimuma 12 kuu jooksul pärast lõpetamist ning eeldusel, et viimasel õppeastmel ei ole ära kasutatud Erasmus+ stipendiumi limiiti (12 kuud).

Praktika sooritamiseks tuleb leida organisatsioon üliõpilasel endal. Selleks võib olla mis tahes asutus, ettevõte, stuudio, galerii vmt, mille tegevusala ja profiil sobivad üliõpilase erialaga. Kontaktide leidmisel soovitame küsida nõu erialaosakonnast.

Stipendiumitaotluse esitamisel ei pea olemas olema kindel praktikakoht, seda võib täpsustada hiljem.

Praktikabaasiks ei saa olla Euroopa Liidu institutsioonid, Euroopa Liidu programme menetlevad organisatsioonid ja koduriigi rahvuslikud diplomaatilised esindused (saatkond, kultuurikesksus vms).

Praktikabaas võib maksta praktikandile lisaks töötasu.

Praktikandil on kohustuslik sõlmida nõuetekohane kahju-, ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus terveks praktikaperioodiks.

Taotlusvoor ERASMUS+ vahetusõpinguteks ja praktikateks 22/23 õa kevadsemestril toimub september 2022. 

Sooviavaldusi ERASMUS+ praktikal osalemiseks saab esitada jooksvalt. Rohkema informatsiooni saamiseks võta ühendust välissuhete osakonnaga.

—-

Taotlusele peab lisama nii motivatsioonikirja kui ka portfoolio lingi (kasuta nt google docs’i). Lingid peavad olema igale taotluse ülevaatajale kättesaadavad.

Portfoolio ülesehituse osas pole EKA poolt ühtegi nõuet, küll aga võivad need olla partnerülikoolil. Teooratudengid ei pea esitama portfooliot, aga see-eest peab motivatsioonikiri olema tugevam.

Motivatsioonikiri on esimeses taotlusvoorus suunatud EKA välisstipendiumide komisjonile ning see võib olla kas eesti või inglise keeles. Põhjenda oma koolivalikut ning selgitada soovi vahetusõpinguteks või praktikaks.

Taotlusesse tuleb märkida valitud partnerülikoolid pingereas ning vajadusel võid taotlusvormi lõppu lisada oma kommentaarid eelistuste kohta. Kõik partnerülikoolid tuleb kirja panna täisnimetuses (näiteks kopeeri otse partnerülikoolide tabelist).

• Laekunud taotlustele küsitakse kinnitust õppeosakonnast ning erialaosakonnast. Üliõpilase edasijõudmine õppetöös peab olema rahuldaval tasemel ning ei tohi olla õppemaksuvõlga (ka praktikale minemise korral)
• Kui taotlusi laekub rohkem, kui on kohti, otsustab stipendiumide eraldamise üle EKA välisstipendiumide komisjon, kuhu kuuluvad iga teaduskonna akadeemiline esindaja, akadeemiline prorektor ja välissuhete osakonna juhataja. Arvesse võetakse portfooliot ning motivatsioonikirja, eelistatud on magistrandid ja vanema kursuse tudengid.
• Kui välissuhete osakond on kinnitanud, et oled saanud stipendiumi ning kooskõlastanud koolivaliku, saad edasi kandideerida välisülikooli.
• Iga tudeng vastutab ise, et partnerülikooli taotlus saaks õigeaegselt esitatud! Uuri varakult taotlustähtaegade ning –nõuete kohta.

Erasmus+ vahetusõpingutele minemise eelduseks on EKA ja välisülikooli vaheline partnerlusleping.

PARTNERÜLIKOOLIDE TABEL 2022/2023 õa-ks.

EKA partnerülikoolid tabelit saab alla laadida ning sorteerida teaduskondade kaupa.

Selgitus tabeli kohta:

1. lk: EL partnerülikoolid. Vahendid stipendiumide maksmiseks on olemas.
2. lk: Šveitsi partnerülikoolid.  Šveitsis toimuvateks vahetusõpinguteks tuleb tudengil taotleda stipendiumi Šveitsi riigilt.
3. lk: Ülemaailmsed partnerülikoolid: EKAl on hetkel rahastus Erasmus+ stipendiumi maksmiseks vahetusõpinguteks Iisraelis.
   PS paljud väljapool EL-i asuvad partnerülikoolid ei võta pandeemiast tulenevalt vahetustudengeid vastu.

Pane tähele:

• Partnerülikoolide vastuvõtt võib erialati ning aasta/semestri kaupa erinev olla. Uuri välisülikooli kodulehelt “incoming exchange” märksõna abil rohkem infot.
• Kui sulle huvipakkuva partnerülikooli leping ei hõlma sinu teaduskonda/eriala või õppetaset, siis võib uurida, kas saab lepingud laiendada – pöördu välissuhete osakonda (international@artun.ee).
• Partnerülikoolide valikul võib vajadusel konsulteerida oma erialaosakonna juhiga.
• Tudeng võib partnerülikoolis kandideerida erialale, mis ei kattu tema EKA erialaga, kuid selleks on vaja eelnevalt küsida luba erialaosakonnast.

ERASMUS+ stipendiumide piirmäärad

Üliõpilasel on õigus saada täiendavat lisatoetust õpirändel osalemiseks, kui kuulub vähemate võimalustega osalejate grupp:

• vajaduspõhise õppetoetuse või vajaduspõhise eritoetuse saajad (saad toetust õpirände või sellele eelneval semestril)
• alaealiste lastega üliõpilased
• asenduskodu või eestkostja peres viibinu taustaga üliõpilased
• vähenenud töövõimega üliõpilased

Erivajadusega tudengitel on võimalik taotleda lisatoetust.

Erasmus+ programmis on loodud võimalus kõikidel osalejatel oma keeleoskust arendada. Keeletesti peab kohustuslikus korras sooritama mobiilsusperioodi eel ning keeles, mida kasutatakse õppetöös. Mobiilsusperioodi järgne test on vabatahtlik.

Kui testi tulemus on alla B2 taseme, siis väljastatakse tudengile online-keelekursuse litsents, kuid selle  läbimine on vabatahtlik. Saades testi tulemuseks B2 taseme või kõrgema, võib tudeng asuda õppima sihtkoha riigikeelt, kui see erineb õppekeelest.

Testi tulemusest ei sõltu stipendium saamine ega partnerülikooli õppima pääsemine, see on sulle endale teadmiseks ning programmi statistika jaoks.

Kui tudengi vahetusõpingutele või praktikale minek on saanud lõpliku kinnituse, edastatakse keeletesti kutse välissuhte osakonna poolt.

Tudengi andmed sisestatakse Online Language Support portaali ning sealt tuleb e-mailile automaatne kutse keeletesti sooritamiseks ning pärast seda keelekursuse tegemiseks (NB! kontrolli ka oma spam-postkasti!).
Vaja on internetiühendusega arvutit ning kõrvaklappe koos mikrofoniga – vajadusel saate abi meie IT osakonnast.

Õpirändel on lubatud viibida ka pikendusel olla või akadeemilise puhkuse ajal (võetud omal soovil).

Välismaal viibitud semestri(te) võrra saab nominaalaja pikendust kui on täidetud järgmised tingimused:

• nominaalne õppeaeg ei ole ületatud
• tudeng esitab perioodi lõpus EKA-le üle kandmiseks miinimum 15 ECTS ulatuses sooritusi semestri kohta

Tudengid, kes viibivad õpirändes pikenduse ajal, ei saa vahetusõpingutel oldud aja eest enam pikendussemestreid juurde.

Tasulistel õppekohtadel õppivad tudengid peavad õpirändel olles jätkama õppemaksu tasumist EKAs.

Õpirändel osalemiseks peab tudeng saama nõusoleku nii erialaosakonnast kui ka õppeosakonnast (v.a vilistlaspraktika korral).

Vahetusõpingute ja praktika (v.a vilistlaspraktika) tulemused on kohustuslik EKA-sse üle kanda, need kantakse ka diplomilisale.

Rohkem infot vahetusõpingute ja praktikaga seonduva õppekorralduse kohta leiab EKA õppekorralduseeskirja § 19 alt SIIT