E-raamatukogu

E-raamatukogu kasutamiseks vajalike kasutajanimede ja salasõnade saamiseks tuleb pöörduda raamatukokku

ALO HOIDRE PÄEVIK

Eesti Kunstiakadeemia doktori- ja magistritööd

(Otsi ka “magistritööd”, “doktoritööd” kui soovid vastavat kogumit. )

DOKTORITÖÖD

MAGISTRITÖÖD

Elektroonilised andmebaasid

TEA entsüklopeedia

(ligipääsuks vajalikud kasutajanimi ja salasõna)

EESTI STANDARDIKESKUS (ligipääs Arhitektuuri teaduskonnas)

EBSCO

(ligipääsuks vajalikud kasutajanimi ja salasõna)
Sisaldab:
Academic Search Complete (8500 ajakirja, neist 7300 eelretsenseeritavad)
MasterFILE Premier (1700 ajakirja, 500 teatmeteost )Art & Architecture Complete (380 ajakirja, 220 raamatut) jne.

UUS! eBook Academic Collection ( üle 141 500 e-raamatu) (NB! Vt. EBSCO host andmebaaside lõppu) 

GUTENBERGI PROJEKT (55 787 e-raamatut)

Grove Art Online

Ligipääs EKA peamajas

Grove Art Online on entsüklopeediline teatmeteos

JSTOR Arts and Sciences III ja V

vaba ligipääs EKA peamajas ja Suur Kloostri 11
(1000 ajakirja )

ISI Web of Science

Vaba juurdepääs EKA peamajas

SCOPUS

Cambridge University Press

Eesti artiklite andmebaas

DIGAR

EESTI NÜÜDISKUNST ERR arhiivis 

AKU

MEIE AJA KUNST

JAEI

ELUSTIILID

EESTI KUNST ERR arhiivis

Open Culture

(Sisaldab sadu e-raamatuid sh. Metropolitan museum of Art kunstiraamatud, Guggenheimi muuseumi raamatud, California ülikooli kirjastuse väljaanded jne.; sadu filme ja e-kursusi)

ROAD Directory of Open Access scholarly resources

DOAJ Directory of open access journals

Vaba juurdepääsuga ajakirjade registrisse on kogutud tasuta täistekste pakkuvad teaduslikud kvaliteetajakirjad. 2003. aastal käivitatud Directory of Open Access Journals eesmärgiks on propageerida teadusliku informatsiooni vaba kättesaadavust.

Europeana

Euroopa kultuuri ja teadusasutuste poolt digiteeritud materjalide ühtne portaal

E-varamu

Eesti filmi andmebaas

Eesti muuseumide veebivärav

Getty Publications Virtual Library

World Digital Library

Maailma kultuuriaardeid tutvustav portaal

UBUWEB

1996. a. Kenneth Goldsmithi loodud hariduslik avangardistlike veebivarade kogum

Elektrooniline perioodika

urbanistide väljaanne U

New Left review online arhiiviga

(ligipääs vaid akadeemia peamaja arvutitest koos salasõnaga)

Studies in material thinking

October

Sovetskoje foto

e-raamat

Ülo Pikkov Animasoofia

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna publikatsioonid

Alo Hoidre päevik avab pilgu 1930ndate kunstitudengi siseilma

Prof Alo Hoidre saanuks 26. jaanuaril 100-aastaseks. Sel puhul riputab Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu üles tema Kunsttööstuskooli kivitrüki eriala õpinguteaegse päeviku aastatest 1935-39.

Kui Kunsttööstuskool 1930. aastate lõpus kõrgkooliks muudeti, oli graafik Hoidre 1941 esimeste lõpetajate seas. Kohe järgnes mobilisatsioon Punaarmeesse. Enne rindele minekut jättis ta oma päeviku skulptuuri õppinud sõbra Viktor Leškini hoolde. Edasi hoidis seda tema vennatütar tekstiilikunstnik Anna Gerretz, kelle käest hinnaline käsikiri nüüd rektor akadeemik Mart Kalmu kaudu EKA raamatukogusse jõudis.

“See on väga haruldane dokument, mis võimaldab heita pilgu ühe kunstiõpilase sisemaailma 80 aastat tagasi. Sellist autentset suh​e​te​ ​ajalugu on väga harva võimalik 1930-ndate kohta lugeda. Kui Jaan Kross “Wikmani poistes” meenutas vana mehena oma noorust, siis siin on sama põlvkonna esindaja vahetult​, ilma elukogemuse filtrita​ kirja pannud oma mõtted, tunded ja juhtumised,” toob Kalm kunstiajaloolasena välja Hoidre päeviku väärtust.

Juttu on õpingutest, esimestest eratöödest, koolielust, aga kõige rohkem tüdrukutest.

“Selge, et poisil veri vemmeldas ja põnev on teada saada, kuidas toona läheneti ja mida koos ette võeti. Tekst on vägagi erootiliselt laetud, ent kui kaugele jõutakse, saab teada alles lugedes,” räägib Kalm.

Päevik avaldatakse kunstniku tütre Kristiina Hoidre lahkel loal.

Päevikut saad lugeda E-raamatukogus siin

Alo Hoidre (1916–1993) oli viljakas vabagraafik, raamatuillustraator, maalija ja silmapaistev professor Eesti Kunstiakadeemias. Eesti graafikas tõusis Hoidre esile 1960. aastatel, mil ta kogus tuntust energilise kunstiuuendajana, mõtles piiridest välja, viis edasi ja avardas tollase graafika väljendusvõimalusi. Tema meelisalaks kujunes litotehnikas vabagraafika.​ Hoidre loomingust võib leida ka plakateid ja tarbekunstiteoste kavandeid.​

Alo Hoidre 100. sünniaastapäeva puhul on 5. märtsini Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatud graafiku töödest näitus “Mees, kes koosnes stiilist”.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink