Riigimaja uuringu eesmärgiks oli hoone või asukoha riigimajaks kujundamise analüüsimine. CO2 programmi raames oli RKAS plaanis arendada 2018-2020 välja igas maakonnas riigimaja.
Objektide analüüs annab vastuse järgmistes punktides:
- Kui suur on vajalik riigimaja konkreetses linnas (maakonnas)?
- Kas olemasolev hoone vajab juurdeehitust?
- Kas on vajalik uus sissepääs?
- Kas on tagatud invanõuded?
- Kas on piiravaid tegureid (muinsuskaitse, kehtivad planeeringud jms)?
- Milline võiks olla kaasaegne ruumiplaneering?
- Kas ja kui palju on võimalik ruume (nt köögid, puhkealad jt) ristkasutada?
- Kuidas lahendada peasissepääs koos teenindussaaliga (5-10 töökohta)?
EKA kaasas analüüsi koostamisse III kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengid 2016/2017, kes lähtusid RKAS poolt esitatavatest andmetest. Analüüs tehti kursuseprojekti raames (koostada ühe suuremahulise avaliku hoone arhitektuurne eskiisprojekt). Eesmärgiks oli metoodiliselt väiksemate projektiga seotud ülesannete lahendamise ja spetsiifiliste teemade kaudu jõuda järkjärgult tervikliku ja põhjaliku projektlahenduseni.
Analüüsiti võimalikke riigimaju 9 maavalitsuses: Ida-Viru (Jõhvis), Jõgeva (Jõgeval), Saare (Kuressaares), Lääne (Haapsalus), Järva (Paides), Põlva (Põlvas), Valga (Valgas), Võru (Võrus) ja Rapla maavalitsuses (Raplas).
Analüüs on avaldatud kahes köites: I osa „Maavalitsuste analüüs“ ja II osa „Skaalad“.
Juhendajad: Karli Luik ja Kalle Komissarov
Konsultant: Liina-Liis Pihu
Toetaja: Riigi Kinnisvara AS
2016/2017