Selgusid gümnasistide kunstikonkursi “Kasulik kunst?! Parem maailm” võitjad

Kasulik kunst?! 2023 konkursi üks võitjaid Claudia Olev oma töö "Rahvuskultuuri fetišeerimisest" ees. Foto: Andres Lõo
Kasulik kunst 2023 konkursi võidutöö J L Puudist_foto Andres Lõo
Kasulik kunst 2023 konkursi võidutööd_foto Andres Lõo
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo1
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo2
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo3
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo5
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo6
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo7
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo8
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo9
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo11
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo12
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo15
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo16
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo17
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo19
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo20
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo23
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo26
Kasulik kunst Parem maailm 2023_foto Andres Lõo27
Fotod: Andres Lõo

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna kutsutud gümnaasiuminoorte ja abiturientide kunstikonkursi “Kasulik kunst?! Parem maailm” võitjad kuulutati välja 19. aprillil avatud samanimelisel näitusel. 

Peapreemia läks sel korral jagamisele – esimest kohta jagavad Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturient Jaako Lauri Puudist ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Claudia Olev. Konkursi teise koha võitis Elisabet Vaikre, Rapla Gümnaasiumi 11. klassist ning kolmanda koha saavutas Aat Villmann, Vanalinna Gümnaasiumi 10. klassist. 

Claudia Olev oli ka 2022. aasta “Kasulik kunst?!” konkursi võitja –  ka toona fotoseeriaga – mis sel korral kannab tähendusrikast pealkirja “Rahvuskultuuri fetišeerimisest”. Esikohta jagava Jaako Lauri Puudisti tööd “Memento mori?” kiidab žürii “hea ajaloo taju, originaalse teemakäsitluse, meisterliku esitluse ja jõulise loo jutustamise eest kõigest peopesa suuruse tööga”. Elisabet Vaikre teise koha töö “Poolik kodaniku moraalikoodeks” on värske, aus ja vahetu kodanikuaktivismi siiras väljendus. Aat Villmanni “Minevikuline ülesvõte nüüdisaegsest muutumatusest” kiidetakse analoogfotograafia kasutamise ja poeetilisuse eest. 

Konkursi peapreemiaks on 1000 (500+500) eurot, teise koha võitja sai 200 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse, kolmas koht tagab aga 100 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse. Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele: 

sümbolistliku maali eripreemia, töö “Kuldne vooder” eest, Veronika Pavliukile, Pärnu Koidula Gümnaasiumist; 

moe eripreemia, töö “Restes de mode” eest, Mihhail Zaytsevile, Tallinna Pae Gümnaasiumist; 

provokatiivse kunsti eripreemia, töö “Head isu!” eest, Anastasia Katritšile, Tallinna Õismäe Vene Lütseumist; 

semiootika eripreemia, töö “Lammas” eest, Stiina Marie Sarevetile, Kiili Gümnaasiumist; 

loodusskulptuuri eripreemia, töö “Tuleviku loodus” eest, Herta Jänesele, Tallinna Arte Gümnaasiumist; 

lakkamatu loojangu eripreemia, töö “Hilise rändaja tee” eest, Mia Marleen Kaabelile, Pirita Majandusgümnaasiumi; 

linnavaate eripreemia, töö “Meie maailm” eest, Rutt Aaremäele, Pelgulinna Gümnaasiumist; 

antropotseeni kriitika eripreemia, töö “Maailm ilma inimesteta” eest, Anastassia Rybchenkole, Eurogümnaasiumist; 

sotsiaalse kommentaari eripreemia, töö “Parem maailm” eest, Urmas Kihtile, Tallinna Õismäe Gümnaasiumist. 

Konkursile oodati osalema kaasaegsest kunstist huvituvaid loomingulisi ja ärksaid keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada vastutustundliku kunsti tulevikku.
Tänavuse konkursi fookusteemaks on “parem maailm”.

EKA vabade kunstide dekaani Kirke Kangro sõnul “rõõmustas konkursi tase väga, sest meie gümnaasiumiõpilased on ärksad, sotsiaalselt teadlikud ja tundlikud ning loominguliselt väga laetud”. Näitusel saab näha head taset maalis, fotos, skulptuuris ja animatsioonis. “Tehnilised oskused, kujundi ja narratiivi taju ning oluliste isiklike teemade valik olid muljetavaldavad,” lisas Kangro ja jätkas: “Žürii oleks hea meelega veel suure hulga eripreemiaid välja andnud. Hea meel oli lugeda ka asjalikke loomeprotsessi ja tööde tegemiste tagamaid. “Parem maailm” kui võtmesõna seekordsel konkursil tõi välja hulga olulisi teemasid nagu Euroopa poliitiline olukord, agressioon Ukrainas, keskkonnateadlikum ühiskond, laiemad eksistentsiaalsed küsimused kõrvuti koolikiusamise ja tarbimisühiskonna problemaatikaga.” 

Otsiti vastust küsimusele kellest ja millest parem maailm koosneb ja kuidas seda üles ehitada ning ette kujutada saab. Konkursil sai osaleda mis tahes meediumis kunstiteosega. Oodatud olid terviklikud teosed ja teoste seeriaid – nii noorkunstnikelt kui kunstnike gruppidelt. 

EKAs usutakse, et tuleb uskuda tarkusesse, inimlikkusesse, oskusesse toetada nii teiste kui enese vabadust. Väga oluline on kunstnike roll ühiskonna probleemidele osutamisel ja ohtudest ning ummikutest märku andmisel. Uus põlvkond loomevõimekaid noori inimesi annab lootust, et tänu väljaspool raame mõtlemisele saab kunsti abil luua täiesti uusi olemis- ja koosolemisviise, teistsuguseid maailmu ja alternatiivseid kvaliteete. 

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemia 2. korrusel, Põhja pst 7, Tallinnas. 

Näitust saab vaatama tulla kuni 30. aprillini.

Jaga sõpradega:

Postitas Andres Lõo
Viimati muudetud