Sisearhitektuuritudengid ehitasid Tuhu soo avarust imetlema kutsuva trepp-torni

 

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond ja RMK avavad laupäeval, 9. detsembril kell 14.00 Tuhu raba matkaraja ääres uue vaatetorni, mille kavandasid ja ehitasid tänaseks teisele kursusele jõudnud tudengid. Varem on sisearhitektuuri osakonna ja RMK koostöös valminud vaatetorn VARI Emajõe Suursoos, ujuvsaun VALA ja ujuvobjekt VEETEE Soomaal ning metsakõlakojad Pähnis. Eriilmeliste ja erineva funktsiooniga matka-väikeobjektide läbi mõtlemine, projekteerimine ning ehitamine on üks sisearhitektuuri õppekava osi, millega tudengid tegelevad ühiselt terve esimese õppeaasta vältel.

Tudengeid juhendanud meeskonna liige, arhitekt Mari Hunt arhitektuuribüroost b210 ütleb, et kõige paeluvamat ruumi suudavad luua need, kes oskavad märgata ja lugeda konteksti: “Tuhus õpetasime tudengitele loodusruumi, soo ja raba lugemist ning küsisime, kuidas saaks sellest lähtuda matkajatele vajalikke objekte luues. Milline vaatetorn tooks esile Tuhu eripära? Millist ruumi, lisaks loodusele, inimene selles paigas vajab ja mis teda inspireerida võiks?”

Tuhu on armastatud paik linnu- ja loodusvaatlejatele, nii oli uue vaatetorni kavandamisel lähteülesandeks pakkuda paremat vaadet soomaastikule ja lasta inimestel seirata rabalindude liikumist, tõstes vaatlejad maastiku kohale. Tudengid töötasid kaheksa kuu jooksul välja 15 erinevat vaatetornikavandit, millest valiti välja üks – TREPP – mis tegi järgneva viie kuu jooksul läbi veel mitmed muutused. Vaatetorn on veerandringi kujuline puitehitis, detailid moodustavad trepina kulgeva avatud konstruktsiooniga koridori, mis tõuseb üles, vaatetorni tasapinnale. Konstruktsioon on väljast kaetud pool-läbipaistva kangaga, mis piirab trepist ülesminnes külastaja vaatevälja ning raamistab kõrgele jõudes avaneva avara vaade.

Avamise sündmus Facebookis.

Tuhu vaatetorni kavandamisega läbi suve töötanud tudengite sõnul on uus torn mõeldud teekonna tunnetamiseks ja väärtustamiseks. Rabamändide vahel üllatab külastajad valge sein, mis lähemal vaatlusel osutub vaatetorniks. Sein on ekraaniks loodusele, kuhu kogunevad liblikad, putukad. Toimub varjudemäng; päikeseloojangul ja -tõusul muudab objekt värvi, oranžikas-roosast siniseni. Kangas varjab trepist üles minnes külastaja vaatevälja ja platvormile tõustes avaneb vaade horisondile.

Loodusmatkade taristu – vaatetornide, varjualuste ja puhkekohtade – loomisele keskenduvat väikeehitise kursust on EKA sisearhitektuuri osakond koostöös arhitektuuribürooga b210 korraldanud juba 2014. aastast alates. Õppetöö eesmärk on läbi inimõõtmeliste ja kohaspetsiifiliste objektide väärtustada Eesti loodusmaastikke ja arendada kohalikku ruumikultuuri.

Tuhu soo vaatetorn TREPP
Tuhu maastikukaitseala, Kiska küla, Hanila vald, Läänemaa. Torni pindala on 16m², kõrgus 5 m, keerduva trepi pikkus 8 m ning ehitise oodatav kasutusiga 10 aastat.

Tudengid: Vera Gontšugova, Elin-Harriet Helemäe, Kirke Kalamats, Tuuli Kurvits, Maria Helena Luiga, Emely Mihkelsoo, Sandra Mirka, Henri Papson, Elis Rumma, Eri Rääsk, Ellen Sepp, Sander Joosep Siigur, Linda Zupping, Mari Uibo

Juhendajad: Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu (arhitektuuribüroo b210)
Insener: Egon Kivi (E.Kivi Inseneribüroo)
Ehituspraktika juhendaja: Tarmo Tammekivi (Rahvusliku Ehituse Selts)

Kontakt:
Mari Hunt
b210 arhitektid, kursuse juhendajate meeskond
+372 55655330
mari@b210.ee

Jaga sõpradega:

Postitas Triin Männik
Viimati muudetud

Sisearhitektuur