Küsisime muinsuskaitse ja konserveerimise õppekava juhilt Merike Kallaselt, kuidas nemad õppes tagasisidega toimetavad – kuidas on nad seda kogunud nii üliõpilastelt kui ka tööandjatelt, kelle juures nende tudengid praktikatel käivad ning mida nad selle teadmisega peale on hakanud?
Miks olete oluliseks pidanud tagasiside kogumist üliõpilastelt ja tööandjatelt?
Õppetöö kohta on tagasiside saamine nii tunniandjaile ning õppekava koostajaile sama oluline kui tudengitele nende õppesoorituste kohta konstruktiivse kriitika andmine. Järjepidev tagasiside kogumine on pidevalt areneva ja täiustuva õppekava loomise eelduseks. Meie tunniandjate hulgas on palju mittekoosseisulisi õppejõude, nii mujalt ülikoolidest kui ka lihtsalt oma ala parimaid spetsialiste – tagasiside on oluline nii osakonnale kui tunniandjatele, kellele ka kokkuvõtted tudengite hinnangutest edastame. Samuti on äärmiselt oluline tagasiside tulevastelt tööandjatelt meie üliõpilastest praktikantide ning lõpetanute teadmiste-oskuste kohta, kuna õppekava üks eesmärke ongi valmistada ette ühiskonnale tarvilikke spetsialiste.
Kuidas kogute üliõpilaste korralist tagasisidet ja mis on selle eesmärk-fookus?
Traditsiooniliselt koguvad muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppekava- ja erialajuhid tudengitelt vahetut tagasisidet põhjalike vestluste ning arutelude käigus. Kindlaksmääratud küsimustikku ei ole, kuid tagasiside fookus on suunatud tudengite arvamuste ning rahulolu kaardistamisele ja lahenduste otsimisele kui ilmneb tõsisemaid probleeme õppeainete sisulises või korralduslikus poolels.
Kuidas kogute tagasisidet tööandjatelt?
Eesti väiksuse puhul, kus erialases kogukonnas üksteist teatakse-tuntakse, toimub tööandjatega suhtlemine järjepidevalt. Tööandjad (nt Muinsuskaitseamet, muuseumid, arhitektuurse ning esemelise konserveerimisega tegelevad eraettevõtted jne) annavad ka meile teada oma vajadustest ja ootustest, näiteks millise spetsialiseerumisega töötajatest või praktikantidest on puudus, pakutakse välja uurimustööde (kursuse-, bakalaureuse- ning magistritööd) teemasid, juhendatakse tudengiprojekte – seega loovad tudengid sidemeid tööandjatega juba ülikooliajal. Teatud intervallide järel (4-5 aastat) korraldame tööandjate esindajatelt tagasiside kogumist organiseeritult ümarlaua taga.
Kuidas tagasiside protsessi dokumenteerite?
Tudengitel on võimalik tagasisidet jätta muidugi ka Tahvlis, kuid põhjalikum, tudengitega kohtumise ning vestluse käigus saadav tagasiside dokumenteeritakse protokollidena, mille põhjal koostatakse asjaosalistega jagamiseks tagasiside dokument. Mittekoosseisulistele tunniandjatele vahendame tagasisdet individuaalslet kas suuliselt või kirjalikult sõltuvalt situatsioonist (mis vahel võib olla ka küllaltki delikaatne).
Too palun välja suurem arendus teie õppekaval viimase kolme aasta jooksul. Mida olete tagasisidest lähtuvalt muutnud?
Õppekava on kohandatud vastavalt uuele muinsuskaitseseadusele. Suurim muutus on arhitektuurimälestiste suunal, kus on bakalaureuseõppes muudetud kursuseprojekti sisu ja magistriõppes avati arhitektuurimälestiste suund. Samuti on lähtuvalt tudengite tagasisidest ja valdkonna arengust arendatud mõõdistamise ja dokumenteerimise aineid ja praktikaid, mis on nüüdsest ka paremini omavahel lõimitud. Tööandjatelt saadud tagasisidest tulenevalt suurendati BA õppes ajalooliste konstruktsioonide õppeaine mahtu. Magistriõppes on just koostöös tööandjatega avatud museoloogia õppesuund; tööandjate ettepanekul lisatud õppekavasse muinsuskaitse õigusruumi ja “pärandi kiirabi” ained. Tudengite tagaside sai eneseväljendusoskuse parendamiseks loodud meediaõppe aine loomise tõukeks.