Verivärsked ARHITEKTID: Paulina Pähn, Joonas Tanne, Jüri Nigulas, Liisa Valdmann, Kersti Nigols, Johannes Aasmäe, Anne Vingisar, Marianna Zvereva, Arvi Anderson, Liis Juuse, Kristian Taaksalu, Sander Paljak, Tarmo Kübard ja Veiko Vahtrik. Foto: Laura Rohtlaan
Eesti Kunstiakadeemias lõpetas tänavu magistrikraadiga 14 arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna tudengit. Lõputööde teemad varieerusid alates ruumilisest mitmekesisusest ja eluaseme kättesaadavuse langusest kuni autostumise leevendamise ja vananeva ühiskonna väljakutseteni, pakkudes välja konkreetseid ruumilisi lahendusi. EKA arhitektuuriõpe on ainus Eestis omandatav arhitektuuriharidus, mis on tunnustatud Euroopa Liidus.
Hindamiskomisjoni poolt esiletõstetud tööd tegelesid ruumilises ja sotsiaalses mõttes mitmekesise linnaruumi loomisega Tallinna Keldrimäe piirkonna näitel (Paulina Pähn), taskukohaste elamispindade osakaalu suurendamise võimalustega Tallinnas (Veiko Vahtrik), linnasisese toiduvõrgustiku rajamise problemaatikaga (Liisa Valdmann), Tartu Sõpruse silla kui kahe vastanduva linnapoole ühendajaga (Anne Vingisar) ja Kesk-Eestiga, mõeldes ruumiliselt läbi Türi ja Tamsalu vahele jäävat 61 kilomeetri pikkust teekonda (Arvi Anderson).
Komisjoni ühe liikme, Harvardi Ülikooli linnaplaneerimise dotsendi, arhitekt Andres Sevtšuki sõnul olid tudengite magistritööd kõrgel tasamel, hõlmates nii tõsist uurimustööd kui ka loovaid ettepanekuid. “Viimaste aastatega on EKA magistriprogrammis saavutatud hästi toimiv organisatoorne struktuur, mis tänu selgetele küsimustele, vahetähtaegadele ja kindlatele nõuetele Eesti tööturule tugevaid arhitekte toodab,” täpsustas Sevtšuk.
Arhitekt ning hindamiskomisjoni liige Jenni Poutanen, Tampere tehnikaülikooli õppejõud, tõstis samuti esile noorte arhitektide magistritööde kõrget kvaliteeti ja teemade laia haaret – kiites ka seda, et magistritööd olid julged ning täis inspiratsiooni – ent samas oli uurimistööle lähenetud põhjalikult ja peitmata isiklikku vaatenurka: “Kokku näitab see, et võetud ülesandele läheneti tõelise empaatiaga – ja see on hea arhitekti üks kõige olulisemaid omadusi.”
Tänavused lõpetajad: Paulina Pähn, Joonas Tanne, Jüri Nigulas, Liisa Valdmann, Kersti Nigols, Johannes Aasmäe, Anne Vingisar, Marianna Zvereva, Arvi Anderson, Liis Juuse, Kristian Taaksalu, Sander Paljak, Tarmo Kübard, Veiko Vahtrik.
EKA integreeritud arhitekti- ka linnaplaneerimise õpe on 5-aastane vaheastmeteta õppekava, mis on vormilt ühtne, kuid sisult võib eristada kolm aastat kestvat üldkursust ning kaks aastat kestvat magistrantuurikursust. EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava lõpetanu saab kutsekomisjonilt diplomeeritud arhitekt 7 kutsekvalifikatsiooni ning võib arhitektina töötada Euroopa Liidu liikmesriikides.
EKA arhitektuuriteaduskonna eesmärk on valmistada ette ruumiliselt võimekaid, iseseisva ja kriitilise mõtlemise ning laiapõhjalise humanitaar- ja tehnilise haridusega arhitekte, sisearhitekte, linnaplaneerijaid ning urbaniste, pakkudes võimalusi nii praktiliseks tegevuseks kui erialaseks uurimistööks. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise.
Kuni 28. juunini 2018 võtab arhitektuuriosakond vastu avaldusi integreeritud 5-aastasele arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavale (lisainfo ja avalduste esitamine: SAIS)
Neil, kel olemas bakalaureusekraad arhitektuuris või rakendusliku kõrgharidusõppe diplom arhitektuuris, on sel aastal võimalik astuda otse meie integreeritud õppekava 4. kursusele (lisainfo ja avalduste esitamine SAISis)
Lisainfo:
Pille Epner
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
arhitektuur@artun.ee
+372 5554 2824