Uudised

7th Winter School “Fact and Method: Data, Borders and Interpretation”

Estonian Graduate School of Culture Studies and Arts (GSCSA) and Graduate School of Linguistics, Philosophy and Semiotics (GSLPS) invite you to participate in the 7th Winter School “Fact and Method: Data, Borders and Interpretation” (February 5–9, 2018, University of Tartu, 4 ECTS credits).

 

The programme of the Winter School consists of:

1) interdisciplinary lectures and discussions conducted by Estonian and guest lecturers;

2) seminars in smaller groups moderated by guest lecturers;

3) one day of specialized and practical workshops.

 

Winter School lecturers include:

Prof. Gregory Alles (McDaniel College), Prof. Ernst van Alphen (Leiden University), Prof. Ewa Dabrowska (University of Birmingham), Prof. em. Paul Hoyningen-Huene (Leibniz Universität Hannover, University of Zurich), Prof. em. Jüri Kivimäe (University of Toronto), Assoc. Prof. Ann Komaromi (University of Toronto), Prof. Annika Rabo (Stockholm University), Prof. Tarmo Soomere (Estonian Academy of Sciences, Tallinn University of Technology), Alberto Acerbi (Eindhoven University of Technology), Monica Gonzalez-Marquez(RWTH Aachen University), Abel Polese (Tallinn University), Magdalena Waligórska (University of Hamburg), Jennifer Spenader (University of Groningen)

 

The language of the degree course is English. Participation is free of charge.

Upon full participation in the study programme students will be awarded 4 ECTS credits.

 

Online registration opens on Winter School homepage on November 27, 2017, and closes January 5, 2018. Students will be notified of their acceptance at the beginning of January 2018.

 

All workshops and seminars require previous registration. Plenary lectures are open to the public!

Registration to the seminars and workshops opens on December 11, 2017. Preparatory material for the workshops becomes available in December 2017.

 

Please find more information on Winter School homepage (doktorikool.humanitaarteadused.ut.ee, page Winter School or Talvekool). Preliminary programme is attached to this letter.

 

Additional information about Winter School and GSCSA will be provided by student coordinator Anastasiya Astapova anastasiya.astapova@ut.ee.

 

This Winter School is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, and co-organized by the Graduate School of Linguistics, Philosophy and Semiotics.

The event is supported by the University of Tartu ASTRA Project PER ASPERA and Tallinn University’s ASTRA project, TLÜ TEE.

 

 

Erki Kasemets ja Fideelia-Signe Roots kaitsesid edukalt loomepõhise uurimusega tehtud doktoritööd

 

Detsembris, 2017. aastal, toimus Eesti Kunstiakadeemias kaks edukat loomepõhisel uurimusel põhinevat doktoritöö kaitsmist. Erki Kasemets kaitses oma doktoritööd “Väljaspool tavalist, pidu, prügi ja polügoonteater. Brikolaaž kui loome- ja uurimismeetod” ning Fideelia-Signe Roots oma doktoritööd “Naine kui kangelane”. Mõlemale omistati filosoofiadoktori kraad kunsti ja disaini erialal.

 

Erki Kasemetsa doktoritöö “Väljaspool tavalist, pidu, prügi ja polügoonteater. Brikolaaž kui loome- ja uurimismeetod”

Doktoritöö juhendajad: dr Juha Varto, dr Aili Aarelaid ja dr Liina Unt

Eelretsensendid: dr Luule Epner (Tallinna Ülikool) ja dr Anu Allas (Eesti Kunstimuuseum)

Oponent: dr Luule Epner (Tallinna Ülikool)

Loomepõhine uurimus teeb katse tajuda ja kirjeldada autori minataju kooshoidvat horisonti kui kõige laiemat taustsüsteemi. Selle tarvis teostatud kolm erilaadset kunstiprojekti: etendus „PMV”, videoteos „Jäädvustus” ja näitus „Hullud päevad” on olemuselt kokkuvõtlikud teosed, mis koondavad endas jälgi varasematest loomingulistest ideedest ja tegevustest. Uurimuses küsitakse, kuivõrd ja kuidas ilmnevad kunstiprojektide kaudu üldisemad tendentsid, mis seovad uuritavaid töid kunstniku nii eelnevate kui ka võimalike tulevaste loominguliste tegevustega? Mis leidub selles alatiselt kaasaskäivas tööriistakastis? Asetades end kõrvaltvaataja rolli ja autoetnograafiliseks allikaks, püüab autor tehtavat vaadelda väljaspoolt harjumuspärast positsiooni. Võttes omaks brikolöörliku lähenemisviisi ehitatakse küsimustele vastamiseks abivahend – maatriks, mille kolm rida ja veergu täidetakse lähteandmetega. Esimene tulp moodustub vaadeldavate, juba teostunud kunstiprojektide pealkirjadest, teise veergu paigutuvad veel õõnsad tähistajad, kolm uuritavat mõistet, „pidu”, „prügi” ja „polügoonteater”, millel on eeldusi kujuneda enesemõistmise tuumadeks. Kolmandasse rõhtritta on paigutatud sotsiaalset suhestumist esiletoovat nn filtrid, minajoonistus, igapäev ja a(s)jalugu. Maatriksi abil on võimalik luua erinevaid tõlgenduskooslusi ja näha seal ilmnemas elementidevahelisi seoseid. Tabelikooslusi on võimalik genereerida lõputult ja ringlevalt, tähendused avalduvad igal korral iselaadsete assotsiatsioonidena.

Erki Kasemetsa doktoritööga on võimalik tutvuda EKA doktorikooli kodulehel.

 

Fideelia-Signe Roots-i doktoritöö “Naine kui kangelane”

Doktoritöö juhendajad: dr Tiina Ann Kirss, prof dr Katrin Kivimaa (Eesti Kunstiakadeemia)

Konsultant: Marko Mäetamm

Eelretsensendid: dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum), dr Margus Ott (Tallinna Ülikool)

Oponent: dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum)

Loomepõhine uurimus „Naine kui kangelane“ tegeleb soorollide ja nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandi ümbermõtestamisega. Küsitakse, kuidas saaksime ühiskonnas, mis näeb naisi pigem ohvrirollis, tõlgendada naist kangelasena, vältides tema objektistamist ja üleseksualiseerimist. Autor rakendab nii kunstipraktikaid kui kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Väitekiri hõlmab muuhulgas traktoristi, kombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani ning kulturisti ja amatsooni Maria Watteli juhtumiuuringuid, mille abil vaadeldakse naise kui kangelase enesereflektsiooni ja avastatakse senitundmatuid tahke antud valdkonnas. Autor käsitleb oma kolme temaatilist isiknäitust, avab teoste tagamaid ja vaatleb ajalooliste materjalide kasutusviise kunstipraktikas. Mütoloogilisel tasandil on fookuses amatsoonid ja hiiud, argitasandil naistraktoristidest töökangelased. Kuigi naiseroll on ajas muutuv ja nõukogude perioodil sai valdavaks naisekuvandiks töökangelane, ei ole naised seni vabanenud soolisest tööjaotusest privaatsfääris. Uurimuses tuli esile naiste vajadus maskuliinseks peetaval alal tegutsedes oma naiselikkust „kõigest hoolimata“ säilitada ja oma tegevust põhjendada. Samas ilmnes naiste jõuline püüdlus olla nn mehelikul erialal meestest parem ja missioon innustada teisi naisi iseseisvusele ning julgusele tegeleda meelepärase alaga ka siis, kui seda peetakse maskuliinseks. Ühiskond taastoodab mõttemustrit, et naised ei ole meestega samaväärsed, kuid mida rohkem naistele sõna anda ja neid kuulata, seda kiiremini hakkab lumepall veerema, kuni muutub laviiniks nimega „naiste ajalugu” ja naisi nähakse kui inspireerivaid kangelasi.

Fideelia-Signe Roots doktoritööga võimalik tutvuda EKA doktorikooli kodulehel. 

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kunstnikepaar Varvara & Mar esitavad oma töid kahel isikunäitusel Hispaanias

Kunstnikepaar Varvara & Mar esitavad oma töid kahel isikunäitusel Barcelonas ja selle ümbruskonnas. 12.detsembril avaneb ”Data Soup” näitus ArtDealProject galeriis Barcelonas, mis jääb avatuks 30.jaanuarini 2018.

Näitus räägib andme-ja tehnoloogiast sõltuvast ühiskonnast ning sellega kaasnevatest mõjudest. Igapäevaselt toodab inimkond ja masinad meie ümber umbes 2.5 exabyte andmeid. Internet pole enam vaba, vaid kontrollitav ja jälgitav ruum.

14.detsembril avab kunstnike duo oma isikunäituse ”Kameeleon” Abello Muuseumis Mollet del Valles, mis jääb avatuks 25.märtsini 2018.

Näituse lühikokkuvõte inglise keeles:

Chameleon exhibition tackles current political and identity-related issues, which makes the show very actual and open for discussions and interpretations. The complex identity crisis, due to the cosmopolitan and connected age, is the reason for losing the sense of belonging, and from the other hand, the appearance of radical nationalism.

The exhibition aims to trigger questions about the dominant countries of our society, the meanings of fags, and the raising nationalism in the cosmopolitan age. The topics are highly correlated with the ethnic backgrounds of the artists and the politics of today. Varvara & Mar both struggle identifying themselves according to a nation, and thus, the artworks mirror their complex identity issues, too. At the same time, the growing amount of people experience the same belonging crisis in the mobile and connected times. Hence, the show has multiple layers from personal to global interpretations.

Chameleon exhibition mirrors the artistic language that Varvara & Mar normally use in their works: light, kinetics, interaction, readymades, and textile. The artists use different media in their installations, which are brought together by the concept of the exhibition.

The central symbol throughout the exhibition is a flag. We see raising amount of flags around us communicating a support for certain nation or a group, but at the same time stating being against the other party(s). Hence, the duo use this symbol in the show and also outside the museum, in order to bring attention to this fact and trigger discussion around burning topics of today.

Lisainfo:

Varvara

Varvara & Mar
http://var-mar.info

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Üliõpilaste teadustööde konkursil premeeriti Eesti Kunstiakadeemiast Carla Castiajo ja Elnara Taidre doktoritööd

Carla Castiajo doktoritöö „Puhtus ja promiskuiteet. Uurimus juustest kui materjalist kunstis ja ehtekunstis” kaanepilt

5. detsembril autasustati Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid.  Üle anti riiklikud preemiad, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad ning tänavu esmakordselt ka Sotsiaalministeeriumi eripreemiad.

 Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis auhindade üleandmisel, et tunnustuse pälvinud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates rahvusvahelistes teadusajakirjades, mis näitab konkursi väga kõrget taset. „Hea meel on näha laureaatide seas nii Eestis õppivaid välisüliõpilasi kui ka välisülikoolides õppivaid Eesti tudengeid, sest rahvusvahelistumine on teaduses ja kõrghariduses üha olulisem,“ ütles Varrak. „Loodan, et tunnustus innustab tänaseid laureaate nii nüüd kui edaspidi tutvustama rohkem oma teadustöö tulemusi ka avalikkusele.“

Konkursil tegi Eesti Kunstiakadeemia hea tulemuse – ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas saadi doktoritööde konkursil nii esimene kui teine preemia! Märkimisväärne on tunnustus Carla Castiajo doktoritöö „Puhtus ja promiskuiteet. Uurimus juustest kui materjalist kunstis ja ehtekunstis” eest, mis on esimene nii kõrgelt pärjatud loomeuurimus. Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor Urve Sinijärve sõnul on Carla Castiajo doktoritöö preemia on suur tunnustus loomeuurimusele ning heaks tõestuseks sellest, kuidas kunst saab panustada teadusesse.

 

Tunnustused Eesti Kunstiakadeemiale ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas

Doktoriõpe:

Magistriõpe:

Tänukirjad:

  • Eesti Teaduste Akadeemia presidendi tänukiri Geidi Hein‘le (Eesti Kunstiakadeemia) konkursitöö „Keraamiline jahutav säilitusnõu puu- ja köögiviljadele” eest;
  • tänukiri 2017.a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil I preemia pälvinud teadustöö juhendaja Kadri Mälk‘le (Eesti Kunstiakadeemia) Carla Castiajo konkursitöö „Puhtus ja promiskuiteet. Uurimus juustest kui materjalist kunstis ja ehtekunstis” juhendamise eest

Tutvu kõigi konkursi parimatega siin.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö kaitsmine 22. detsembril

Eesti Kunstiakadeemias tuleb 22. detsembril kaitsmisele kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö „Naine kui kangelane“.

Avalik kaitsmine toimub 22. detsembril 2017. a algusega kell 11.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 440a.

Doktoritöö juhendajad: dr Tiina Ann Kirss, prof dr Katrin Kivimaa (Eesti Kunstiakadeemia)

Konsultant: Marko Mäetamm

Eelretsensendid: dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum), dr Margus Ott (Tallinna Ülikool)

Oponent: dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum)

 

Loomepõhine uurimus „Naine kui kangelane“ tegeleb soorollide ja nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandi ümbermõtestamisega. Küsitakse, kuidas saaksime ühiskonnas, mis näeb naisi pigem ohvrirollis, tõlgendada naist kangelasena, vältides tema objektistamist ja üleseksualiseerimist. Autor rakendab nii kunstipraktikaid kui kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Väitekiri hõlmab muuhulgas traktoristi, kombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani ning kulturisti ja amatsooni Maria Watteli juhtumiuuringuid, mille abil vaadeldakse naise kui kangelase enesereflektsiooni ja avastatakse senitundmatuid tahke antud valdkonnas. Autor käsitleb oma kolme temaatilist isiknäitust, avab teoste tagamaid ja vaatleb ajalooliste materjalide kasutusviise kunstipraktikas. Mütoloogilisel tasandil on fookuses amatsoonid ja hiiud, argitasandil naistraktoristidest töökangelased. Kuigi naiseroll on ajas muutuv ja nõukogude perioodil sai valdavaks naisekuvandiks töökangelane, ei ole naised seni vabanenud soolisest tööjaotusest privaatsfääris. Uurimuses tuli esile naiste vajadus maskuliinseks peetaval alal tegutsedes oma naiselikkust „kõigest hoolimata“ säilitada ja oma tegevust põhjendada. Samas ilmnes naiste jõuline püüdlus olla nn mehelikul erialal meestest parem ja missioon innustada teisi naisi iseseisvusele ning julgusele tegeleda meelepärase alaga ka siis, kui seda peetakse maskuliinseks. Ühiskond taastoodab mõttemustrit, et naised ei ole meestega samaväärsed, kuid mida rohkem naistele sõna anda ja neid kuulata, seda kiiremini hakkab lumepall veerema, kuni muutub laviiniks nimega „naiste ajalugu” ja naisi nähakse kui inspireerivaid kangelasi.

 

Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA doktorikooli kodulehel. 

 

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Liina Unt, prof dr Krista Kodres, prof dr Virve Sarapik, dr Roomet Jakapi, dr Jan Kaila, dr Raivo Kelomees, prof Kirke Kangro (asendusliige), prof Kristjan Mändmaa (asendusliige).

 

Olete oodatud!

 

 

 

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Eesti Kunstiakadeemias tuleb 20. detsembril kaitsmisele kunsti ja disaini eriala doktorandi Erki Kasemetsa doktoritöö „Väljaspool tavalist: pidu, prügi ja polügoonteater”

 

Avalik kaitsmine toimub 20. detsembril 2017. a algusega kell 11.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 440a.

 

Doktoritöö juhendajad: dr Juha Varto, dr Aili Aarelaid ja dr Liina Unt

Eelretsensendid: dr Luule Epner (Tallinna Ülikool) ja dr Anu Allas (Eesti Kunstimuuseum)

Oponent: dr Luule Epner (Tallinna Ülikool)

 

Loomepõhine uurimus teeb katse tajuda ja kirjeldada autori minataju kooshoidvat horisonti kui kõige laiemat taustsüsteemi. Selle tarvis teostatud kolm erilaadset kunstiprojekti: etendus „PMV”, videoteos „Jäädvustus” ja näitus „Hullud päevad” on olemuselt kokkuvõtlikud teosed, mis koondavad endas jälgi varasematest loomingulistest ideedest ja tegevustest. Uurimuses küsitakse, kuivõrd ja kuidas ilmnevad kunstiprojektide kaudu üldisemad tendentsid, mis seovad uuritavaid töid kunstniku nii eelnevate kui ka võimalike tulevaste loominguliste tegevustega? Mis leidub selles alatiselt kaasaskäivas tööriistakastis? Asetades end kõrvaltvaataja rolli ja autoetnograafiliseks allikaks, püüab autor tehtavat vaadelda väljaspoolt harjumuspärast positsiooni. Võttes omaks brikolöörliku lähenemisviisi ehitatakse küsimustele vastamiseks abivahend – maatriks, mille kolm rida ja veergu täidetakse lähteandmetega. Esimene tulp moodustub vaadeldavate, juba teostunud kunstiprojektide pealkirjadest, teise veergu paigutuvad veel õõnsad tähistajad, kolm uuritavat mõistet, „pidu”, „prügi” ja „polügoonteater”, millel on eeldusi kujuneda enesemõistmise tuumadeks. Kolmandasse rõhtritta on paigutatud sotsiaalset suhestumist esiletoovat nn filtrid, minajoonistus, igapäev ja a(s)jalugu. Maatriksi abil on võimalik luua erinevaid tõlgenduskooslusi ja näha seal ilmnemas elementidevahelisi seoseid. Tabelikooslusi on võimalik genereerida lõputult ja ringlevalt, tähendused avalduvad igal korral iselaadsete assotsiatsioonidena.

Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA doktorikooli kodulehel. 

 

Olete oodatud!

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

USING DOCUMENTS AND DOCUMENTARITY IN CONTEMPORARY ART

Date and time: September 28-29, 2017

Venue: Estonian Academy of Arts, Estonia pst 7, Tallinn, room 426 

2 ECTS
Lecturer: Laura Gröndahl, PhD

28.9. Thursday
11.00 – 13.00 lecture
14.00 – 17.00 seminar

29.9. Friday
10.00 – 13.00 seminar

Topic
The course gives an introductory idea of the use of documentary materials in contemporary art and theatre. The aim is to increase the participants’ understanding about epistemic, political and ethical questions related to the documentary art. The major part of the course consists of joint discussions, and the students are encouraged to approach the subject through their own topics of interest.

Reading: Janelle Reinelt. (2009) “The Promise of Documentary” in Alison Forsyth – Chris Megson (eds.) Get Real. Documentary Theatre Past and Present. Houndmills, Basingstoke, Hampshire: Palgrave Macmillan. pp 6 – 23. The text will made electronically available to the registered participants.

Preparatory assignment:
Those who participate in the seminar, are asked to prepare a question they wish to be discussed together. The question may emerge from the student’s ongoing research or artistic project, or it may be of a more general nature. It is also possible to raise questions concerning the reading material. The aim of the assignment is to promote discussion and direct the seminar according to the students’ interests. It is possible (but not recommended) to participate in the seminar also without a prepared question and receive 1 ECTS.

Formulate the question and write a short argumentation (300-500 words), where you describe it more profoundly, for example by explaining:

– Why do you find your question relevant? What exactly is problematic there? – What viewpoints or theoretical tools might be useful in the discussion?

– Can you think of any concrete examples of the question?

– How do you personally think about the question?

Send the question + argumentation to elika.kiilo@artun.ee by the 18.09.2017, and prepare also to present it shortly (3-5 minutes) in the seminar.

Lecture: (tentative plan)
Notions of documentary in contemporary art and theatre
– Introduction to the theme
– Why do so many contemporary artists take an interest in documentary? How do they artists understand the notion of documentary?
– What is specific for the contemporary notions of documentary art: how do they continue or differ from earlier notions (a short historical overview)
– Documentary art as a part of the public sphere: is it possible to participate in political debates by means of documentary art in the contemporary culture?
– Documentary art and performative epistemology: how is knowledge produced by art and theatre?
– Possibilities and critical problems of documentary art.

Seminar
The seminar section will be based on the questions coming from students. The number of seminar places is limited (max 20 participants). Priority will be given to doctoral students.

Please register by 15.09.2017.

Registration form.

Laura Gröndahl, PhD (University of the Arts Helsinki) is a theatre researcher and educator who has specialized in documentary theatre. She has been the co-editor and contributing author of Journalistisen dokumenttiteatterin mahdollisuus (2017), Tekijä: teos, esitys ja yhteiskunta (2016) and the author of numerous peer-reviewed articles in international and Finnish journals. Before taking her doctoral degree in 2004 she worked for twenty years as a practicing stage and costume designer in various Finnish theatres. Her other research interests include artistic and technical practices of producing performances; scenography, philosophical discussions on space and place and the epistemology of arts. She currently acts as the editor-in-chief of Nordic Theatre Studies.

This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Rait Rosina näituse eelretsenseerimine

Reedel, 30. juunil 2017. a kell 10:00 toimub Estonia pst 7 ruumis 426 kunsti ja disaini eriala doktorandi Rait Rosina doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Mahajäämus” eelretsenseerimine.

Näitus Valga Muuseumis on avatud 6. juunist kuni 30. juunini 2017. aastal.

Doktoritöö juhendaja on dr Raivo Kelomees.

Näituse eelretsensendid on dr Heie Treier ja Peeter Talvistu.

Näitus “Mahajäämus” Valga Muuseumis käsitleb kaht näituste korraldamise kohta, mis kumbki ei ole mõeldud olema regulaarse tegevuskavaga näitusepinnaks. Paldiskis asuv Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi ja Haapsalus asunud kuid tänaseks suletud Jaani Galerii on olnud osaks nende väikelinnade elukorraldusest. Rait Rosin asetab käesoleva näituse pearõhu kunstnike ja kunstipubliku kohtumispaikade uurimisele. Milles avaldub mahajäämus kõige ilmsemini, kas neil juhtumitel kui võrreldakse kunstitegevusi ja kunstikajastusi? Ja kas elu väikelinnades on mahajäänud nagu pealinnast paistab või on tegu kohaliku mõõtkava alahindamisega?

Mõlemil juhul rajanevad vaatlused võrdusel, mille kontrastsus sõltub võrdleja vabalt valitud motiivist ja tahtest oma suhtumist väljendada. Näitusel võib näha intervjuufilmi Jaani Galeriis ja A. A. Ateljeemuuseumis näituseid korraldanud kunstnikega. Intervjuud näitusepaiku aeg ajalt külastanud Paldiski, Haapsalu linna elanikega võib kuulda helisalvestatult. Intervjuud Valga linna elanikega lisanduvad näitusele 10. juunil.

Intervjuudes nähtuvad väikelinna elanikest kunstipubliku ootuste ja kunstnike ideede kattumised või lahknemised. Kui kunstnikud mõistavad oma tööde näitamist mõne suurema asukoha galeriiga võrdluses siis kunstipubliku ootused lähtuvad asukohast tulenevatest eripäradest. Linnade elanikud mõistavad tahes või tahtmata linnas parasjagu aktuaalseid probleeme kui esmaseid ja kunstinäitustel kajastuvat kui linna eluolule sekundeerivaid nähtusi. Samuti on näitusel käsitletud kummagi merelinna merele avatus, mis saaks ja peaks neis väikelinnades viibimisel olema igaühele kättesaadavaks hüveks.

Näitus on osaks loomepõhisest doktoritööst, mida Rait Rosin teostab Eesti Kunstiakadeemias, Kunsti ja Disaini erialal. Rohkem infot leiad kunstniku kodulehelt www.pragmatist.ee

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

International Workshop: Matter and meaning. Consolidation of historic plasters: theoretical issues, recent research and conservation methods.

Date: 12 – 16 June 2017

Venue: St Mary’s Church, Pöide, Saaremaa

The workshop deals with the area thoroughly investigated by several international research teams over the past decade – the usage of injection grouts in conservation of architectural surfaces (e.g. the large research project at the Getty Conservation Institute).

Conservators in Estonia and its neighboring countries are lacking sufficient experience with injection grouts on both scientific and conscious levels and finding suitable consolidation mixtures for medieval church murals and plasters have been causing problems for decades.

The aim of the workshop is to introduce the international know-how and modern methodologies to our region and to test their applicability on the local heritage.

The course will combine theoretical lectures and introduction of recent scientific research on plaster consolidation with practical on-site tests. The topics covered both in theory and practice will comprise:

– use of different mortars: hydrated and hydraulic and how to transform mortars into hydraulic form;

– how to prepare mortars with: sand, brick dust, stone powder, mortars for sgraffito etc.;

– methods for determination of the state of conservation of plaster (painted or natural);

– how to apply a ready to use product vs site-specific product;

– use of different mortars made on site:

– system of consolidation using new fibers in mortars: basalt, steel wires,

carbon etc.;

– case studies and on-site tests in Pöide.


Tutors: Paolo Pagnin (Lithos srl, Venice)

Jan Vojtechovsky (University of Pardubice)

Coordinator: Hilkka Hiiop, Estonian Academy of Arts (EAA)

Participants: 15 – 20 people (EAA, Tartu Art College (TAC), conservators and heritage professionals)


Initial Programme:

Day 1 evening

Arrival to Saaremaa

Day 2

Morning session: lectures

Introduction to the church – history, conservation history, current condition Introduction to grouting technology – basic characteristics, production, performance and potential use

Afternoon session: practical workshop (3 h)

Introduction to the workshop topic and timetable. Preparation of the worksite, understanding the problem, documenting the situation

Day 3

Morning session: lectures

Testing and optimizing of grouts in laboratory and on-site scale (methods, results, conclusions):

Case studies of grouting

Afternoon session: practical workshop (2-3 h) Testing of grouts on site

Day 4

Morning session: round trip of Saaremaa Afternoon session: practical workshop (2-3 h) Testing and evaluation of grouts

Day 5

Morning session: Final discussion, conclusions Afternoon: back to Tallinn

This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Tüüne-Kristin Vaikla doktoritöö kaitsmine 

Eesti Kunstiakadeemias tuleb 14. juunil kaitsmisele kunsti ja disaini eriala doktorandi Tüüne-Kristin Vaikla doktoritöö „Ruumi ümbermõtestamine: ruumilise sekkumise roll ja võimalus“ (Re-purposing Space: the Role and Potential of Spatial Intervention).

Avalik kaitsmine toimub 14. juunil 2017 algusega kell 14.00 endises Heliose kinos (Sauna 7, Tallinn)


Doktoritöö juhendajad: prof dr Ranulph Glanville ja prof dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: dr Suzie Attiwill (RMIT) ja dr Lilian Hansar (Eesti Kunstiakadeemia)

Oponent: prof Morten Lund (Chalmersi Ülikool)

Doktoritöö lähtekoht on luua mudeleid professionaalse ruumilise sekkumise mõiste laiendamiseks nii installatiivsel kui performatiivsel moel. Loomepõhine uurimus avastab juhtumiuuringute näitel ruumi aktiveerimise võimalusi ja kujundab ruumilise sekkumise taktikaid, fokusseerides füüsilise ruumiga paralleelselt mentaalse ja sotsiaalse ruumi kihistustele. Uurimus järgib fenomenoloogilise tunnetuse meetodeid, et ümber mõtestada kasutuseta hooneid, mis taaselustatakse (varem või hiljem) piirkonna gentrifikatsiooni kui linnauuendusliku protsessi tulemusena.

Sisearhitektuurse ruumiprojekti koostamise puhul on emotsionaalne ja pragmaatiline lähenemine pöördvõrdelises suhtes. Väitekiri keskendub mineviku (hoonete) ja tuleviku (kasutajate) vaheliste seoste otsingutele, väärtustades ruumilisi kihistusi ja inimlikke käitusmismustreid. Sisearhitektina huvitun ruumi mõjust inimestele ning inimeste mõjust ruumile ehk teisisõnu, kuidas on võimalik füüsilise ruumi abil suunata inimeste käitumist ning mil moel inimene mõjutab ruumi atmosfääri.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Olete oodatud!

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Intensive seminar in art history with Griselda Pollock

Date and time: May 8-11, 2017, at 14.00-17.00

Venue: Estonian Academy of Arts, Institute of Art History and Visual Culture, Suur-Kloostri 11, Tallinn, room 303

6 ECTS

Griselda Pollock is a visual theorist and cultural analyst, and scholar of international, postcolonial feminist studies in the visual arts. Based in England, she is well known for her theoretical and methodological innovation, combined with readings of historical and contemporary art, film and cultural theory. Since 1977, Pollock has been one of the most influential scholars of modern, avant-garde art, postmodern art, and contemporary art. She is also a major influence in feminist theory, feminist art history and gender studies (Sue Malvern, “Griselda Pollock”, in Chris Murray (ed.), Key Writers on Art: The Twentieth Century (London: Routledge, 2002).​

In Tallinn Griselda Pollock will addresses the issues of relations of political thought and feminist thinking, the problems of psychoanalytic interpretation, and of the contemporary exhibitionary practices.


Programme

Day 1 – Getting to know me: the unknown 1990s and the 2016 abstract expressionist show.

Day 2 – Arendtian political thought and feminist thinking about sexual difference.

Day 3 – Bracha Ettinger: Psychoanalysis, aesthetics and amnamesis.

Day 4 – The virtuality of feminism and the contemporary exhibitionary and the curatorial.


Registration

Reading the required texts is the prerequisite for participating in the course (max 15 participants).
The final registration deadline is May, 2.

Readings

Adriana Cavarero and Elisabetta Bertolino, ‘Beyond Ontology and Sexual Difference: An Interview with the Italian Feminist Philosopher Adriana Cavarero’ differences 2008 Volume 19, Number 1: 128-167

Carolyn Christov Bakargiev ‘The Brain’ at DOCUMENTA(13) 2012

Carolyn Christov-Bakargiev ‘Letter to a Friend’ dOCUMENTA (13) 26/10/2010

Karen Barad, ‘On Touching-The Inhuman that therefore I am’ differences 23: 3 (2012 ) 206-223

Bracha Ettinger, ‘Matrixial Transubjectivity’ Theory Culture and Society 21:2-3 (2004) 218-22

Bracha Ettinger, ‘Weaving, Weaving a Woman Artist within the Matrixial Encounter-Event

Theory, Culture & Society Vol. 21:1 (2004) 69–93

Bracha Ettinger, ‘The Sublime Beauty Beyond Uncanny Anxiety’ in F. Dombois, U. M. Bauer, C. Marais and M. Schwab. (eds) Intellectual Birdhouse. Artistic Practice as Research. (London: Koenig Books, 2011), pp197-215

Mary Kelly ‘Reviewing Modernist Criticism’ Screen Screen (1981) 22 (3): 41-52.

Jean-François Lyotard ‘Scriptures: Diffracted Traces’, Theory, Culture and Society 21:1 (2004) 101-105, also printed in Jean-François Lyotard, Writings on Contemporary Art Leuven University Press 2012

Brian Massumi ‘Painting: The Voice of the Grain’ in Bracha Ettinger, The Matrixial Borderspace edited Brian Massumi Minneapolis: University of Minnesota Press, 2006), pp. 201-214.

Griselda Pollock Encounters in the Virtual Feminist Museum; Time Space and the Archive (London: Routledge, 2007)

Griselda Pollock ‘Killing Men and Dying Women: AWomen’s Touch in the Cold Zone of American Painting in the 1950s ’ In Griselda Pollock and Fred Orton, Avant-Gardes and Partisans Reviewed (Manchester: Manchester University Press, 1996)

Griselda Pollock ‘Inscriptions from the feminine ‘ in Catherine de Zegher, Inside the Visible: An Elliptical Traverse of Twentieth Century art in, of and from the feminine (Cambridge, MA: MIT Press, 1996)

Griselda Pollock Is Feminism a Trauma, a Bad Memory, or a Virtual Future? differences (2016) 27(2): 27-61

Reference points:

Hannah Arendt ‘Crisis in Culture’ Between Past and Future: Eight Exercises in Political Thought [1961] Harmondsworth: Penguin Books, 2006) pp. 194-223

Julia Kristeva ‘Women’s Time’ [1982] in Toril Moi, The Kristeva Reader (Oxford: Basil Blackwell, 1986)

Eva Plonowska Ziarek Right to Vote or Right to Revolt? Arendt and the British Suffrage Militancy’, differences (2008) 19(3): 1-27;


This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

EKA doktorikooli konverents 2017

Fotod: Kristina Jõekalda 



Neljapäeval, 13. aprillil 2017 algusega kell 10 toimub Okupatsioonide muuseumis Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents 2017

Oma uurimistööd esitlevad kuus EKA doktoranti kunsti ja disaini, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse ja visuaalkultuuri õppekavalt. Rait Rosin kõneleb väikelinna galeriide ühiskondlikust positsioonist. Jaana Päeva esitleb oma projekti, mis tegeleb käekottide klassikaliste tunnuste testimisega kaasaegses disainis. Elin Kard käsitleb Hobusepea galerii loomise ajendeid ja selle institutsionaalset raamistikku. Laura Ingerpuu teemaks on Eesti nõukogudeaegse maa-arhitektuuri probleemne tulevik. Henry Kuningas teeb ettekande 1950. ja 1960. aastate Eesti tööstuspärandi taaskasutusest. Ning Eero Kangor polemiseerib teemal, miks pole Eestis olnud suuri naiskunstiajaloolasi.

Külalistena astuvad üles Eesti Kunstimuuseumi kuraator dr Anu Allas ettekandega „Pragmaatiline ja idealistlik PhD (doktoriõpingutest Berliini Freie Universität’is)” ja EKA vanemteadur dr Reet Aus tagasivaatega oma doktoriõpingutele EKAs.

Palume kuulajatel ennast registreerida hiljemalt teisipäeval, 11. aprillil. Registreerimisleht asub: https://goo.gl/forms/3U9jQG5aCr46ibU63.

Konverentsi korraldavad:

Martin Rünk, EKA doktorant, martin.runk@artun.ee
Kristina Jõekalda, EKA doktorikooli teaduskoordinaator, kristina.joekalda@artun.ee

Ajakava

10.00–10.10 Konverentsi alustamine, tervitussõnad teadusprorektor dr Urve Sinijärvelt

Külalisettekanded (modereerib teadusprorektor dr Urve Sinijärv)

10.10–10.40 Dr Anu Allas ettekandega „Pragmaatiline ja idealistlik PhD (doktoriõpingutest Berliini Freie Universität’is)” (programmijuht-kuraator, Kumu) 

10.40–11.10 Dr Reet Aus tagasivaatega doktoriõpingutele EKAs (vanemteadur, EKA)

Kunst ja disain (modereerib dr Liina Unt)

11.15–11.50 Rait Rosin ettekandega „Kunstiürituste funktsioonist väikelinnades. Mis määrab Haapsalu Jaani Galerii ja Paldiski Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi kui näitusepaikade ühiskondlikud positsioonid?” (doktoritöö juhendaja dr Raivo Kelomees). Diskussant: Elin Kard

11.50–12.25 Jaana Päeva ettekandega „Bags for Collectors Only: Representation of the Classic” (doktoritöö juhendaja prof dr Nithikul Nimkulrat). Diskussant: Eero Kangor

12.25–13.00 Elin Kard ettekandega „Nüüdiskunsti galerii institutsionaalses raamistikus” (doktoritöö juhendaja dr Anu Allas). Diskussant: Rait Rosin

13.00–14.00 Lõunapaus (registreerunutele)

Muinsuskaitse ja konserveerimine (modereerib dots dr Anneli Randla)

14.00–14.35 Laura Ingerpuu ettekandega „Kas Eesti nõukogudeaegsel maa-arhitektuuril on tulevikku?” (doktoritöö juhendajad dots dr Anneli Randla ja dr Epp Lankots). Diskussant: Henry Kuningas

14.35–15.10 Henry Kuningas ettekandega „1950. ja 1960. aastate Eesti tööstuspärandi taaskasutus” (doktoritöö juhendajad prof dr Mart Kalm ja dr Lilian Hansar). Diskussant: Laura Ingerpuu

15.10–15.45 Kaarel Truu ettekandega „Kuidas Poola restauraatorid
Tallinna sattusid ja mida nad siin tegid?” (doktoritöö juhendaja dots
dr Anneli Randla)

Kunstiteadus ja visuaalkultuur (modereerib prof dr Krista Kodres)

15.50–16.25 Eero Kangor ettekandega „Miks pole Eestis olnud suuri naiskunstiajaloolasi?” (doktoritöö juhendaja prof dr Krista Kodres). Diskussant: Jaana Päeva

16.25–16.45 Kokkuvõttev arutelu ja konverentsi lõpetamine

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG. 


Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Jaana Päeva kotikollektsiooni esitlus ja eelretsenseerimine

Pühapäeval, 26. märtsil 2017. a kell 15:00 toimub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (Lai 17, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaana Päeva kotikollektsiooni BAGS FOR COLLECTORS ONLY esitlus ja eelretsenseerimine.
Kollektsioon on osa loomepõhisest doktoritööst, mis uurib käekottide tähenduslikkust ning positsiooni visuaalse märgina.

Doktoritöö osana on varem valminud näitus BAGS FOR DREAMERS ONLY.

Doktoritöö juhendaja on prof dr Nithikul Nimkulrat.

Eelretsensendid on dr Outi Turpeinen ja Kai Lobjakas.

Jaana Päeva doktoritöö eesmärgiks on analüüsida käekoti kui tarbeeseme võimet olla tähenduse kandja toetudes kvalitatiivsele uurimusele käekottide disainist Eesti Vabariigis 1918-1940. Kui esimene loomeprojekt tegeles uue ja uuenduslikuga, siis teise kollektsiooni sisendiks on klassikalise käekoti tunnusjooned.

Vormitraditsiooni sõnastamise alusena on analüüsitud kotimoodi, mida kajastasid regulaarselt kohalikud meediaväljaanded ajavahemikul 1918-1940. See on periood, mil kotidisain läbis kiire ja seninägematu arengu, lisaks paljudele uuendustele ning innovaatilistele lahendustele, oli see ka aeg, mil käekotist sai igapäevane ja vajalik tarbeese. Kahe maailmasõja vahelistel aastatel settisid paika klassikalise käekoti traditsioonilised tunnusjooned.

Kottide sari BAGS FOR COLLECTORS ONLY koosneb kolmest kotist, mis on loodud Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna 100. aastapäeva tähistamiseks. Suveniirkotid ühendavad klassikalise käekoti tunnused ja sajandivanusele erialale tunnusliku kaasaegses mängulises võtmes, kus vormiesteetika on nähtav pinnana ning nähtamatu vormina. Kottide eesmärgiks on testida klassikaliste tunnuste võimekust olla sõnumikandja.

Tänud: Kadri Kruus, Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond, ETDM

Üritus toimub inglise keeles.

Olete oodatud!

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Jaanus Samma näituse “Vahesein” eelretsenseerimine

Esmaspäeval, 13. märtsil 2017. a kell 16:00 toimub Eesti Kunstiakadeemia Estonia pst 7 maja ruumis 405 kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaanus Samma näituse „Vahesein” eelretsenseerimine.
Näitus on osa loomepõhisest doktoritööst, mis tegeleb geinarratiivide kaardistamisega Nõukogude Eestis. Doktoritöö osana on varem valminud näitus „NSFW. Esimehe lugu” ning „Ooper „Esimees““ Köler Prize 2013 nominentide näitusel.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja dr Andreas Kalkun.


Näitus „Vahesein“ on avatud 21. jaanuarist – 11. märtsini 2017 Temnikova & Kasela galeriis Tallinnas.

Näituse eelretsensendid on Elo-Hanna Seljamaa ja Hanno Soans.

Jaanus Samma isikunäitus „Vaheseinˮ Temnikova & Kasela galeriis keskendub linnakeskkonna marginaalsetele äärealadele, võttes vaatluse alla avalikud tualettruumid. Need paigad, kus on hetkeks võimalik kaotada kujuteldav piir avaliku ja isikliku vahel, on traditsiooniliselt olnud määratletud ennekõike soorollide kaudu. Nii vaatleb kunstnik meeste tualettruume kui eranditult maskuliinseid keskkondi, mis on erinevates kultuurilistes ja ajaloolistes aegruumides loonud võimalusi erinevateks suhtlemise vormideks.

Oma uute töödega loob Samma totaalse installatsiooni, milles rikkalikud historitsistlikud vormid vastanduvad robustsetele argiesemetele, kandes endas ambivalentset tähendusmängu. Näitusel esitletavad tööd võtavad tualettruumi erinevate meediumite kaudu elementideks lahti, pakkudes vaatajale tutvumiseks pissuaaride, wc-pottide, tualettpaberi hoidjate ja loputuskasti keti käepidemete kollektsiooni. Ruumianalüüsi üheks algelemendiks on pissuaare eraldav vahesein, mis on andnud näitusele ka nime. Kujundina väljendab see avaliku tualettruumi ühendavat funktsiooni – see on kui sotsiaalne lava, erinevate tegelaskujude ja jagatud kogemuste puutepunkt, kus kohtuvad avalik ja intiimne ruum.

Avalik tualettruum on paik nagu iga teine, millega käib kaasas oma kasutuskord. Samma pöörab tähelepanu tualettruumi argisele keskkonnale ja sellega kaasnevatele sotsiaalsuse vormidele, inimeste liikumisele ja tegudele. Näituse eesmärk ei ole luua paatost ega anda hinnanguid, vaid laiendada argisuse ala. See on lähivaade igapäevastele paikadele ja esemetele, millest rääkimine rikastab tervikpilti. Nagu oma varasemas loomingus, jätkab Samma ajaloolase rollis, kes uurib järjekindlalt marginaalseid mitte-kohti ning osutab nendele lugudele, millele pole senini (kunsti)ajaloos tähelepanu pööratud.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tänud: Alessandra Arancio, Elisa Genovesi, Magdaleena Maasik, Tõnu Narro, Martin Rünk, Eugenio Viola, Nomas Foundation

Eesti Kunstiakadeemia

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Sofia Halliku näituse eelretsenseerimine

Kolmapäeval, 01. veebruaril 2017. a kell 14.00 toimub HOP galeriis (Hobusepea 2, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Sofia Hallik’u doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse “Born-Digitals” eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 26. jaanuarist kuni 14. veebruarini 2017. aastal.

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Jaak Tomberg.

Näituse eelretsensendid on dr Kärt Ojavee (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia).

——————————————————————————————

Sofia Hallik (s.1991) on ehtekunstnik ning Eesti Kunstiakadeemia doktorant (aastast 2015). Oma doktoritöös “Theomorphic Jewellery Essence by Means of Virtuality and Autonomy” (juhendajad prof Kadri Mälk ja dr Jaak Tomberg) keskendub noor kunstnik jumaliku vormi otsingutele läbi innovatiivsete materjalide ja tehnoloogiate. Enim huvitab teda, kuidas küberruum ja digitaalne tehnoloogia mõjutavad ehtekunsti.

Avatav isiknäitus “Born-Digitals” puudutab küberruumi mõjusid ning digitaalse tehnoloogia kasutamist kunstiteosega manipuleerimisel. Digitaalse revolutsiooni järelkajana toimub üldine kunstiteoste dematerialiseerumine ja virtualiseerumine, mis mõjutab muuhulgas ka ehtekunsti, mis on oma olemuselt äärmiselt füüsiline kunstivorm. Halliku tööde eesmärk avaldub käsi- ja masinatöö vastandlike kontseptsioonide häbitus ja teadlikus kohandamises. Täpselt nende kahe kontseptsiooni ristumiskohal tekib midagi tõeliselt atraktiivset, mis saab osaks meie reaalsusest.

Oma uues ehteseerias loob kunstnik unenäolise installatsiooni nii reaalses kui ka virtuaalses ruumis. Eriti just valminud ehetes väljendub tema radikaalne lähenemine, mis lubab kunstnikul võimalikult täielikult väljendada virtuaalse täiuslikkuse ideed.

Sofia Hallik kaitses 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti erialal magistrikraadi cum laude. Sofial on olnud kolm isiknäitust, neist viimane toimus suvel 2015 HOP galeriis; aastal 2015 pälvis ta SA Noor Ehe stipendiumi. Tema loomingut on eksponeeritud rahvusvahelistel väljapanekutel, millest viimased olulisimad on “European Prize for Applied Arts 2015” Belgias, Monsis; “Marzee International Graduate Show 2015” Hollandis; “ESTONISHING!” Thomas Cohni galeriis Munich Jewellery Week 2016 raames ja Brasiilias São Paulos.

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Olete oodatud!

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Tiina Tuuliku doktoritöö loomingulise osa eelretsenseerimine

Neljapäeval, 1. detsembril 2016. a kell 18:00 toimub EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna raamatukogus (Suur-Kloostri 11, II korrus) muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Tiina Tuuliku doktoritöö loomingulise töö „Tallinna Metsakalmistu kolumbaarium“ eelretsenseerimine.

Doktoritöö juhendajad on dr Anneli Randla ja dr Marju Kõivupuu.

Loomingulise töö eelretsensendid on prof Ülle Grišakov ja dr Kristiina Hellstöm.

———————————————————————————————-

Tallinna Metsakalmistu kolumbaarium

1990. aastate lõpus laiemalt levima hakanud tuhastamismatus tõi kaasa muutusi nii matusekultuuris kui ka kalmistute välisilmes. Eesti esimene krematoorium avati 1993.aastal Tallinnas Pärnamäe kalmistu kabelis, nüüd on seda matuseteenust pakkuvad asutused Tartus, Jõhvis,Viljandis jm. Viimase paarikümne aasta jooksul on tunduvalt suurenenud urnimatuste osakaal, ligi pooled lahkunutest tuhastatakse.

Olemasolevate kalmistute struktuur on hakanud seeläbi muutuma, sest urnimatuseks eraldatav matuseplats on mõõtmetelt tunduvalt väiksema kui traditsiooniline kirstumatuse tarbeks eraldatud hauaplats. Suurematel kalmistutel on hakatud rajama eraldi kvartaleid urnimatuste tarbeks.

Olemasolevatel ja kavandatavatel kalmistutel tuleb leida alad urnimatuste tarvis nii, et need sobituksid olemasolevasse maastikku ja kalmistu planeeringusse. Lisaks tuhastatud säilmete matmisele tuhaurnis maasse või kolumbaariumisse on võimalik ka tuhapuistematus, nimetute kalmude ala jne.

Üks sellistest lahendustest asub Tallinna Metsakalmistu urnimatuste kvartalis. 2006. aastal rajati sinna männimetsa alla madal kolumbaarium kus on 184 urnikambrit. Enamus kambreid on kasutuses.

Tutvustamisele tulev loominguline töö on uue kolumbaariumi osa lahendus Tallinna Metsakalmistul, mille avamine on kavas 2017. aasta mai kuus.

Tiina Tuulik (snd 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala 1991 arhitektina, õppinud 1992-1994 Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias maastikuarhitektuuri osakonnas ja 2010. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Ajaloolised kalmistud 21.sajandi Eestis”. T.Tuulik on töötanud projekteeriva maastikuarhitektina 1991.aastast, kuulub Eesti Arhitektide Liitu.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Elnara Taidre doktoritöö kaitsmine

21. detsembril kaitseb Elnara Taidre Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis doktoritööd „Mudel, metafoor, mäng. Omamütoloogiline tervikkunstiteos visuaalkunstis 20. sajandi paradigmavahetuse kontekstis“.

Avalik kaitsmine toimub 21. detsembril algusega kell 16.00 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, Tallinn).

Doktoritöö juhendaja: dr Virve Sarapik 

Eelretsensendid: dr Anu Allas (Eesti Kunstimuuseum) ja dr Tiina Kirss (Tartu Ülikool)

Oponent: dr Tiina Kirss.

Doktoritöö käsitleb omamütoloogilise tervikkunstiteose teisenemist 20. sajandi visuaalkunstis. Omamütoloogia all mõistetakse siin müüdiloomet üksikautori kunstipraktikates, mille tulemusena luuakse terviklik kunstilis-filosoofiline süsteem. Täpsustamaks töö fookust, on selle keskmesse asetatud omamütoloogia ulatuslikumad esinemisjuhtumid, mis võetakse kokku tervikkunstiteose kontseptsiooni abil. Omamütoloogilist tervikkunstiteost vaadeldakse muutuvana ajas ja laiemas ühiskondlikus kontekstis, oluliseks faktoriks on seejuures modernistliku ja postmodernistliku kultuuriparadigma vahetus 20. sajandil teisel poolel. Kõnealuseid muutusi ning kaasnevaid eri tendentse omamütoloogilise tervikkunstiteose toimimisviisis ja eesmärkides püütakse üldistada kolmikvalemi mudel-metafoor-mäng abil. Seda panevad proovile Kazimir Malevitši, Tõnis Vindi, Joseph Beuysi, Matthew Barney ja Kiwa kunstipraktikaid käsitlevad juhtumianalüüsid.

Doktoritööga on võimalik tutvuda doktorikooli kodulehel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Krista Kodres, dr Anneli Randla, dr Andres Kurg, dr Mari Laanemets, dr Tõnu Viik (Tallinna Ülikool), dr Juhan Maiste (Tartu Ülikool).

Olete oodatud!

Lisainfo:
Karin Nugis
Doktorinõukogu sekretär
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut
Karin.nugis@artun.ee
Tel.:+3726117656

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Carla Castiajo doktoritöö kaitsmine 

Eesti Kunstiakadeemias tuleb 15. detsembril kaitsmisele kunsti ja disaini eriala doktorandi Carla Castiajo doktoritöö “Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art”.


Avalik kaitsmine toimub 15. detsembril 2016 algusega kell 11.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 440a.

Doktoritöö juhendajad: prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof dr Robert Baines (Emeritus Professor of Art, RMIT University)

Eelretsensendid: prof dr Kartin Kivimaa (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Ana Campos

Oponent: dr Ana Campos

Carla Castiajo loomepõhise doktoritöö Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Raw Material in Jewellery and Art uurib inimese juukse- ja kehakarvade kui materjali potentsiaali luua nii ehtekunstis kui kunstis laiemalt erinevaid ning sageli ka vasturääkivaid tähendusi. Selleks, et mõista neid toormaterjalina ja analüüsida nende tähtsust, tuleb tähelepanu pöörata teatud spetsiifilistele kontseptsioonidele.

Töö eesmärgiks on anda oma panus inimese keha poolt loodavate materjalide uurimisse, uurida ning katsetada juuste- ja kehakarvade omadusi ning potentsiaali uute ehete ja/või kehaobjektide loomisel. Uurimus pöörab tähelepanu karvade kui materjali füüsilistele ja taktiilsetele omadustele, sellele, milliseid aistinguid nad äratavad. Analüüsitakse nii ahvatlevaid omadusi kui eemaletõukavust, mida materjal tekitab.

Avamaks juuste ja karvade potentsiaalset tähendust analüütilisest perspektiivist interpreteerib töö lisaks mainitud aspektidele ka doktoritöö osana valminud teoseid.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Liina Unt, prof dr Krista Kodres, dr Virve Sarapik, dr Roomet Jakapi, dr Jan Kaila, prof dr Raivo Kelomees, prof Kirke Kangro (asendusliige) ja prof Kristjan Mändmaa (asendusliige).

Olete oodatud!

Eesti Kunstiakadeemia

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Loometeaduse intensiivseminar “Tacit Knowledge”

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakond kutsub osalema loometeaduse rahvusvahelisel intensiivseminaril, mis toimub 18. novembril algusega kell 10.00 (Pikk tn 20, 3. korruse saal).
Kuulama on oodatud kõik KTKDK doktorandid, samuti on oodatud ettekannete ettepanekud, mis kinnitatakse korraldajate poolt aegsasti enne seminari toimumist.

Seminari eesmärgiks on kaasata erinevaid loomepõhise uurimissuunaga doktoriprogramme ja –koole, et avada laiemalt intuitiivse mõtlemisega seotud implitsiitse ehk vaiketeadmuse (tacit knowledge–sõnastamata ja teadvustamata teadmine) rolli praktikas ja reflekteerida senist kogemust.

Arutame, mida tähendab tacit knowledge loomepõhises uurimissuunas, kus selline “sõnastamata teadmine” end peidab ja kuidas niisugune “teadvustamata teadmine” loomingus avaldub. Küsime, kuidas tacit knowledge nii loometööd kui ka uurimistööd mõjutab ja milline on siin juhendajate roll, aitamaks vaiketeadmust sõnastada.

Seminari töökeel on inglise keel.

Seminarile eelneb neljapäeval, 17. novembril professor Leon Van Schaik’ i avalik ettekanne Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna avatud loengute sarja raames Kanuti Gildi SAALis (http://www.avatudloengud.ee/2016/06/16/leon-van-schaik).

Korraldaja: Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, Eesti Kunstiakadeemia

Toetajad: Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projekt EKA Loovkärg

Programmi koostaja: Veronika Valk

Toimumiskoht: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakond, Pikk tn 20

Eesti Kunstiakadeemia

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Indrek Rünkla doktoritöö kaitsmine

25. novembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis Indrek Rünkla doktoritööd „Arhitektuursest mõtlemisest: seostest tunnetuslike ja ühiskondlike konstruktsioonide vahel arhitektuuri praktika näitel“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 13.00 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, Tallinn).

Doktoritöö juhendajad: dr Margus Vihalem (TLÜ) ja dr Clarissa Moreira (Fluminense Föderaalne Ülikool, Rio de Janeiro, Brasiilia)

Eelretsensendid: dr Epp Lankots ning dr Margus Ott (Tallinna Ülikool)

Oponent: dr Margus Ott (Tallinna Ülikool)

​Doktoritöö püüab arhitektuuri näitel välja tuua seoseid erialase mõtlemise ja ameti ühiskondliku ümbruse vahel. Uurimus kirjeldab ühelt poolt arhitektuursete ettepanekute sündimist ja nende kommunikatsiooni, pöörates tähelepanu kognitiivsetele protsessidele, kontseptide loomisele ja edasiandmisele. Teiselt poolt katsub töö modelleerida ühiskonda läbi ametiteks laotuse. Määratledes ameteid tegevuste, oskuste ja teadmiste kaudu, kaardistab väitekiri külgnevate professioonide mõju arhitekti praktikale, tema mõtlemisele ja ettepanekute kommunikeerimise viisidele.

Kõige üldisemalt kõneleb töö koosseisudest, nende kujunemisest ja muutlikkusest. Töö räägib arhitektuuri koosseisust ühiskondliku praktikana, ühiskonna koosseisust praktikateks laotatuna, arhitektuurse ettepaneku koosseisust, mõtlemise koosseisust üldiselt ja arhitektuuri tegemise juures, kaose koosseisust arhitektuuri tegemise juures ja veel mitmete asjade ja nähtuste koosseisudest. Nende erinevate asjade koosseisude uurimise siht on seatud arhitekti ameti sotsioloogilisele eritlemisele – läbi filosoofiliste ja empiiriliste vahendite püüab töö määratleda, missuguste seest- ja väljastpoolt mõjuvate jõuväljade toimealas amet moodustub ja muundub.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja doktorikooli kodulehel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Krista Kodres, dr Epp Lankots, dr Anneli Randla, dr Virve Sarapik, dr Tõnu Viik (TLÜ), dr Marek Volt (TÜ).

Olete oodatud!

Lisainfo:

Karin Nugis
Doktorinõukogu sekretär
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut
Karin.nugis@artun.ee
Tel.:+3726117656

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Jaanus Samma näituse eelretsenseerimine

Teisipäeval, 04. oktoobril 2016. a kell 17:30 toimub Okupatsioonide muuseumis kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaanus Samma doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva näituse „NSFW. Esimehe lugu” eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 15. aprillist kuni 9. oktoobrini 2016.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja dr Andreas Kalkun.

Näituse eelretsensendid on Stacey May Koosel ja Teet Veispak

——————————————————————————–

Jaanus Samma näitus „NSFW. Esimehe lugu” on eelmisel aastal 56. Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindanud näitus, mis jutustab ajalookäsitluses seni jutustamata jäänud loo Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodi repressioonidest geidele.

Näituse kuraator on Eugenio Viola. Videod on valminud koostöös režissöör Marko Raadiga.

Jaanus Samma projekt jutustab fiktiivse ooperi vormis loo edukast kolhoosiesimehest hüüdnimega Esimees, kes mõisteti 1960. aastate keskpaigas homoseksuaalse tegevuse tõttu vangi. Videotest, fotodest, ruumi-installatsioonist ja arhiivimaterjalidest koosnev näitus toob esile Nõukogude perioodi tagakiusamiste grotesksuse, kus riigivõim kontrollis ka inimeste intiimsfääri. Uhke ooperivorm loob mõtestatud distantsi, mis aitab keerukat minevikulugu tänapäeva perspektiivist paremini mõista.

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo sõnul ei ole siiski tegemist pelgalt kunstinäitusega, vaid Esimehe lugu jutustab meie lähiminevikust, kuuludes teiste Nõukogude perioodil represseeritute lugude hulka.

Näituse publikuprogramm, mis käsitleb inimõigusi laiemalt, sünnib koostöös SA Unitase, Tallinna Ülikooliga, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti LGBT Ühinguga.

Näitust saadab Sternberg Pressi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kirjastatud sisu selgitav kaheosaline ingliskeelne kataloog „NSFW. A Chairman’s Tale”, mille on kujundanud Brit Pavelson. Kataloogi koostajad on Rebeka Põldsam, Martin Rünk ja Eugenio Viola, kaastööd tegid Maria Arusoo, Maarja Kangro, Slava Mogutin, Kevin Moss ja Riikka Taavetti.

Jaanus Samma (1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes. 2013. aastal võitis Jaanus Samma Köler Prize’i grand prix’ ja publikupreemia. Samma kunst on mitmekülgne ja käsitleb muuhulgas queer- ja sooteemasid. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja korraldanud isiknäitusi Eestis ning rahvusvaheliselt alates 2005. aastast. Jaanus Samma loomingust saab rohkem teada ETV2 saatest „Meie aja kunst“ (2014).

Näituse paneb üles ja kujundab Valge Kuup.

Näitust Okupatsioonide muuseumis toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Unitas, Selver, Gurmee catering, Liviko, Eesti Filmiarhiiv

56. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni valmimist toetasid: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, advokaadibüroo Borenius, Temnikova & Kasela galerii, DSV Transport ning metseenlusplatvorm OUTSET Eesti.

Näituse koostööpartnerid on Allfilm, ArtPrint, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Tervishoiu Muuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Fagerhult, Fondazione Morra Greco, Frame Finland, FORM, Institute Français d’Estonie, Kuu Stuudio, Lahepuu, Laserstuudio, Signature House.

Näituse kodulehekülg on www.chairmanstale.com

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Fideelia-Signe Rootsi näituse eelretsenseerimine

Kolmapäeval, 23. märtsil 2016. a kell 15:30 toimub Tallinna linnagaleriis (Harju 13) kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Palju õnne naistepäevaks!“ eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 26. veebruarist kuni 27. märtsini 2016. aastal.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss; konsultant prof Marko Mäetamm.

Näituse eelretsensendid on Reet Varblane (Eesti kultuurileht SIRP) ja Barbi Pilvre (Tallinna Ülikool).

————————————————————————————————

Fideelia-Signe Roots küsib, mis tunne on olla naiskangelane. Selleks toob ta Linnagaleriisse Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani kombainipunkri ja viib vaataja videote, heli ja tekstide abil ajarännule läbi ühiskonnas tunnustatud ja ootuspäraste naiserollide.

„Oranž „Niva“ seisis töökoja juures, selle ümber oli kogunenud palju rahvast ja mängis kolhoosi väike orkester. Kui pillid vaikisid, astus ette „Rostselmaši“ tehase peakonstruktori asetäitja Ivan Voitov ja pidas lühikese kõne. Ta õnnitles kõiki majandi naisi 8. märtsi puhul, mulle aga andis kogu oma suurkäitise kollektiivilt üle õnnitlused. Sealsamas seisis „Niva“. Paremat naistepäevakinki ei saagi olla,“ kirjutas Elmina Otsman (1924—2012) oma päevikusse, kui sai kingiks endanimelise kombaini.

Näituse keskse kujundina pakub Roots välja subjektiivse tõlgenduse nimelise kombaini terapunkrist, millele loovad narratiivi videod ja tekstid. Punker on nagu ajamasin, mis viib meid ajastusse, kus ühele naisele oli võitlus vilja eest auküsimus, kus kive korjati põllult paljakäsi ja kus tegutsesid kõrgete elueesmärkidega töökangelased ning kosmonaudid. Mineviku ja kaasaja vahel moodustavad kõneka seose katkendid Elmina päevikust, mida loeb ette põllumeheks õppinud ja traktoriga mööda Eestit rännanud näitleja Tiina Tauraite.

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Naine ei pruugi samas kontekstis usutavalt mõjuda, neid on pigem ohvritena nähtud. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelaskuvandi, küsib Roots.

„Mu senise uurimistöö kõige üllatavam leid on, et veel elusolevad nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal üleriigilisi kokkutulekuid, kuid laiem üldsus on selle ühiskonnagrupi unustanud,“ räägib autor. „Kollektiivse mälu uurija Halbwachs leiab, et suurte poliitiliste pöörete tulemusena muudetakse riiklikul tasemel minevikusündmuste rõhku ja osad sündmused määratakse unustamisele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel mattis uus diskursus eelmise enda alla ja muutus ka naisekuvand. Kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Teema väärib uurimist, et anda panus naisajaloo- ja üldise ajalookirjutuse diskursusse. E. Otsmani päevikud on siinjuures uurijaile hindamatu materjal.“

Näitus kuulub LadyFesti 2016. aasta programmi.

Fideelia-Signe Roots (snd 1976) on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala 1999. aastal, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri 2007. aastal ja 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Naine kui kangelane”. Roots on esinenud näitustel alates 1997. aastast ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates aastast 2007.

fideelia.future.ee

Kunstnik tänab: Tiina Kirss, Katrin Kivimaa, Marko Mäetamm, Kalju ja Aivar Otsman, Tiina Tauraite, Urmas Sepp, Kristel Sitz, Kalle Pruuden, Aidateater, Jaanus Marrandi & Estonia OÜ.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

doktorikooli konverents 2015

Doktorikooli konverents toimub 11. detsembril 2015, algusega kell 10.00, Estonia pst 7 õppehoone ruumis 440a. 

AJAKAVA/TIMETABLE

10.00 – 10.10 Konverentsi alustamine ja tervitussõnad/ Welcoming words

Modereerivad prof dr Krista Kodres, dr Anneli Randla ja dr Liina Unt

10.10 – 10.40 Kädi Talvoja

 Ettekanne: Karm stiil eesti nõukogude rahvusliku kultuuri agendina

10.40 – 11.10 Ingrid Ruudi

 Ettekanne: Üleminekuaja kunst uue avaliku ruumi loomise kontekstis: Tõnis Vindi  Naissaare ideeprojekt

11.10 – 11.40 Liisa-Ly Pakosta

 Ettekanne: Kontrollime esivanemate energiatõhusust

11.40 – 12.10 Kaarel Truu

 Ettekanne: Tallinna vanalinna Teises Maailmasõjas hävinud hoonestuse  taastamine

12.10 – 12.40 Fideelia-Signe Roots

 Ettekanne: Elmina Otsman – kangelane või ohver?

12.40-13.15 VAHEAEG/ BREAK

13.15-13.45 Eva Sepping

 Ettekanne: Kunstiantropoloogiline uurimus väljarännanute rahvustundest Eesti  venelaste ja Venemaa eestlaste näitel

13.45-14.15 Kristina Norman

 Ettekanne: Ajalooliste paralleelide loomine kunstilise meetodina

14.15-14.45 Damiano Cerrone

 Ettekanne: Urban meta-morphology

14.45-15.15 Lorraine Weekes

15.15-15.45 Jaan Tiidemann

 Ettekanne: Tallinn põleb! Ruumistruktuuri kujunemisest ja kirjeldamisest  Kalamaja eeslinna näitel

15.45-16.00 Kokkuvõte ja konverentsi lõpetamine/ Final words of the Conference

 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

FIDEELIA-SIGNE ROOTSI NÄITUSE EELRETSENSEERIMINE 9. NOVEMBRIL

Esmaspäeval, 9. novembril 2015.a kell 12.00 toimub Luunja galeriis Meie Aja Kangelane (Puiestee 8, Luunja alevik, Tartumaa) kunsti ja disaini eriala 3. aasta doktorandi Fideelia-Signe Rootsi doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse “Tugevate tee” eelretsenseerimine.

Näitus on avatud alates 8. oktoobrist novembri keskpaigani.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss; konsultant prof Marko Mäetamm
Näituse eelretsensendid on dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum) ja Reet Varblane (Eesti kultuurileht SIRP)

Näitus “Tugevate tee” on osa Fideelia-Signe Rootsi doktoritööst, mille eesmärgiks on vaadelda, kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naiste juures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena, teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.

Eestis on naisi, kes on saanud kangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides. Näitusel esitab doktorant lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseks unustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõuseb esile küsimus, kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud ja kuivõrd subjektiivne tunne, identiteedi osa.

Nõukogude liidus domineeris töötava naise kuvand ja ajakirjade kaantel olid töökangelased. Riigikorra vahetus tõi kaasa muutuse naisekuvandis. Traditsiooniliste soorollide naastes muutus naistraktorist argiteadvuses otsekui nõukogude korra sümboliks ja naiseks, kes ei püsi „oma rollis“ vaid tahab olla nagu mees. Neid kirjeldati ka kui režiimi poolt manipuleeritavaid passiivseid ohvreid, kel justkui puuduks isiklikud unistused ja võime oma elu ise korraldada.

Näitusel püüab Fideelia-Signe Roots avada naismehhanisaatori kuvandit läbi Elmina Otsmani, kes on selles valdkonnas kõige tuntum. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetud Otsman pidas eluaeg päevikut. Tuginedes Otsmani päevikutele ning mitmetele teistele allikatele saab järeldada, et paljude naistraktoristide elu oli nagu klassikaline kangelase teekond, kus tuleb murda kinnistunud soostereotüüpe ja töötada kordades paremini kui mees. Samal ajal ei ole välistatud ka ootuspäraste naiserollide täitmine, soe ja romantiline suhtumine loodusse ja soov oma tööga inimestele kasu tuua.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tänud: Iiri Saar ja Aidateater, Mati Sõber, Kalju ja Aivar Otsman

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

piibe piirma doktoritöö kaitsmine 18. novembril

Eesti Kunstiakadeemias tuleb kolmapäeval, 18. novembril 2015.a kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).

Avalik kaitsmine toimub 18. novembril 2015.a algusega kell 13.00 Rüütelkonna õppehoone auditooriumis 201 (Kiriku plats 1)
.

Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)


Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)


Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)


Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University) 


Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.

Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN

Lisainfo: www.piibepiirma.com

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

KOLME MINUTI LOENGUTE KONKURSS 2015

Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhäälingu eestvõttel toimub sel aastal doktorantidele ja teistele noorteadlastele suunatud kolme minuti loengute konkurss.

Projekt toimub kahes etapis:

– ülikoolide eelvoor;

– kõikide ülikoolide eelvooru võitjad esinevad oma lühiloengutega 25. septembril Teadlaste ööl, Teaduste Akadeemias toimuval pidulikul gaalaõhtul, mida kannab üle Eesti Rahvusringhääling.

Kes saavad osaleda?

Ootame osalema Eesti Kunstiakadeemia kõikide erialade doktorante ja noorteadlasi. Noorteadlane on vanuses kuni 35 aastat (k.a), tal võib doktoritöö olla juba kaitstud, kuid ta võib ka alles plaanida doktoriõppesse astumist või eksternina kaitsmist.

Kuidas osaleda?

Palume huvilistel hiljemalt 6. septembriks (s.o käesoleva nädala pühapäevaks) anda oma osalemissoovist teada ja saata ettekannete slaidid vms materjal, mida soovitakse kolm minutit kestvas loengus kasutada, Triin Piibule (triin.piip@artun.ee).

8. septembril algusega kell 15.00 toimub Estonia pst 7 ruumis 440a EKA eelvoor!

3-minutilised lühiloengud salvestatakse akadeemia Vimeos. Kunstiakadeemia žürii otsusel selguvad kaks parimat, kes esindavad EKA-t 25. septembril Teaduste Akadeemia galaõhtul toimuval konkursil.

Lõppvooru pääsenute hulgast valitakse kuus parimat, kelle loengutest luuakse koostöös ERR-iga 3-minutilised professionaalsed videoklipid, mida näidatakse rahvusringhäälingu eetris.

Eelvoorus osalenud doktorandid saavad konkursi läbimise eest 2 ainepunkti. Võitjatele preemiad!

Ootame rohket osavõttu!

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

KUNSTI JA DISAINI ERIALA DOKTORANT CARLA CASTIAJO NÄITUSE EELRETSENSEERIMINE

Esmaspäeval, 7. septembril kell 16.00 toimub Pirita kloostri surnuaial (Merivälja tee 18) kunsti ja disaini eriala doktorant Carla Castiajo doktoritöö “Hair: Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Material and its Meaning in Jewellery and Art” juurde kuuluva kolmanda näituse “Remain / Cease” eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 7. septembril kell 15.00-18.00.

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof dr Robert Baines (RMIT University, Austraalia).
Näituse eelretsensendid on prof dr Katrin Kivimaa ja prof Jaan Toomik

Kloostrisse sissepääsuks vajalik salasõna on Carla.

Üritus toimub inglise keeles.

Olete oodatud kuulama!

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

NÄITUS TL;DR KUNSTIHOONE GALERIIS

TL;DR @ Kunstihoone galerii

Info üleküllust ja meedia manipulatsioone lahkav rahvusvaheline näitus toob vaataja ette üheksa kaasaegse kunstniku viimased tööd, mille on tervikuks orkestreerinud kuraator Stacey May Koosel.

Olete oodatud näituse avamisele reedel, 31. juulil kell 18.00.

TL;DR on internetis laialt levinud släng, eesti keelde tõlgituna “liiga pikk, ei lugenud” (too long didn’t read), väljendades kärsitust teksti suhtes, mis tundub liiga mahukas ja ebahuvitav et sellesse süveneda.

Nagu näha, ei raiska 2003.a. kasutusele võetud slängilühend lugeja aega, ta viitab muuhulgas ka teisenenud kultuurilistele tähendustele nagu seda on kaasaegsete tähelepanuvõimega arvestav kommunikatsioonistiil ja nõudlus silmapilkse rahulduse järele. Meediateoreetikud omistavad taolise käitumise infost küllastunud keskkonnas tekkinud vastureaktsioonidele, viimasega kaasneb tagasipöördumine kuulmis- ja nägemismeele poolt saadud ja otse meidümbritsevast ruumist kogutud teabemustrite juurde. Ka käesolev rahvusvaheline grupinäitus tegeleb info ülekülluse ja meediakeskkondade manipulatsiooni probleemidega.
Varvara Guljajeva ja Mar Canet´, Erki Kasemetsa, Eva Seppingu, Sten Saaritsa, Andres Lõo, Kiwa, Pille-Riin Jaiki ja Jesus Rodriguezi installatsioonid ja etteasted trikitavad meelte, aistingute ja ruumidimensioonidega.

TL;DR
Kunstihoone galerii
01.08.2015 – 23.08.2015
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
kunstihoone.ee

Lähemat teavet:
Stacey Koosel: staceykoosel@gmail.com; +372 5201634
Tamara Luuk: tamara@kunstihoone.ee; +372 6442818

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

STACEY MAY KOOSELI DOKTORITÖÖ KAITSMINE 27. AUGUSTIL

Eesti Kunstiakadeemias tuleb neljapäeval, 27. augustil kaitsmisele Stacey May Kooseli doktoritöö „The Renegotiated Self: Social Media’s Effects on Identity” (“Ümberkujundatud mina: sotsiaalmeedia mõju identiteedile).

Avalik kaitsmine toimub 27. augustil algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone auditooriumis 440a (IV korrus).


Doktoritöö juhendaja: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)

Konsultant: dr Chris Hales (SMARTlab, Liepaja University)

Eelretsensendid: prof dr Mauri Kaipainen (Södertörn University, Rootsi) ja dr Marina Grišakova (Tartu Ülikool)

Oponent: prof dr Mauri Kaipainen (Södertörn University, Rootsi)

Stacey May Kooseli doktoritöö uurib sotsiaalmeedia mõju isiklikule identiteedile.

Tänu sotsiaalmeedia populaarsuse kasvule kommunikeeritakse võrgukeskkonnas üha enam identiteedinarratiive. Sotsiaalmeedia võimaldab kasutajatel luua profiile nende endi isiklike identiteetide põhjal, muutes mängu identiteediga infoajastu esmaseks meelelahutuse allikaks.

Teemad nagu eraelu puutumatus, teabe eetiline kasutamine, autentsus, sotsiaalne kontroll, eneseväljendus, enesetsensuur ja teised meedia lubavused on muutunud järjest olulisemaks.
Teemat „identiteet“ kasutatakse doktoritöös kui raamistikku, mille kaudu saab sotsiaalmeediat analüüsida. Digitaalse identiteedi kultuurinähtust uuritakse läbi seitsme artikli, kasutades erinevaid meetodeid, sealhulgas meediaökoloogiat, tehnikafilosoofiat, virtuaaletnograafiat ja kunstilist uurimust.


Artiklid panevad küsimärgi alla identiteedi loomise ideoloogia sotsiaalmeedias, intervjueerides kunstnikke Facebooki kasutamise teemal, juhtides tähelepanu paradigmamuutustele ja paradoksidele tänapäeva kultuuris ja arutledes muude teadusuuringute üle digitaalse kultuuri valdkonnas.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

ALGAMAS ON TEADUSE POPULARISEERIMISE KURSUS JA KOLME MINUTI LOENGUTE KONKURSS

Tähelepanu, doktorandid ja noorteadlased, algamas on teaduse
populariseerimise kursus ja kolme minuti loengute konkurss!

Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhäälingu eestvõttel
toimub sel aastal doktorantidele ja teistele noorteadlastele suunatud teaduse
populariseerimise kursus ja kolme minuti loengute konkurss.

Projekt toimub kahe etapis:

– ülikoolide sisene kursus ja eelvoor;

– kõikide ülikoolide eelvooru võitjad esinevad oma lühiloengutega 25.
septembril Teadlaste ööl, Teaduste Akadeemias toimuval pidulikul galaõhtul,
mida kannab üle Eesti Rahvusringhääling.

Kes saavad osaleda?

Ootame osalema Eesti
Kunstiakadeemia kõikide erialade doktorante ja noorteadlasi. Noorteadlane on
vanuses kuni 35 aastat (k.a), tal võib doktoritöö olla juba kaitstud, kuid ta
võib ka alles plaanida doktoriõppesse astumist või eksternina kaitsmist.

Kuidas osaleda?

Palume huvilistel hiljemalt 15. juuniks anda oma osalemissoovist
teada Triin Piibule (triin.piip@artun.ee).

19. juunil viib pikaajaliste kogemustega
teadusajakirjanik ja projekti üldkoordinaator Margus Maidla läbi õpitoa: kuidas
teadust populariseerida, mis on teadusartikli ja populaarteadusliku artikli
erinevused, kuidas hästi esineda ja mida silmas pidada eetris olemisel, kuidas
vältida esinemishirmu.

Õpituba toimub
19. juunil algusega kell 14.30 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (Tatari 13,
ruum A-402).

Augusti lõpus (aeg täpsustub) toimub EKA eelvoor, 3-minutilised lühiloengud
salvestatakse akadeemia Vimeos. Kunstiakadeemia žürii otsusel selguvad kaks
parimat, kes esindavad EKA-t 25.
septembril Teaduste Akadeemia galaõhtul toimuval konkursil.

Lõppvooru pääsenute hulgast
valitakse kuus parimat, kelle loengutest luuakse koostöös
ERR-iga 3-minutilised professionaalsed videoklipid, mida näidatakse
rahvusringhäälingu eetris.

Eelvoorus osalenud doktorandid
saavad kursuse-konkursi läbimise eest 2 ainepunkti. Võitjatele preemiad!

Lisainformatsioon ja õpituppa
registreerumine:

Triin Piip

Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli koordinaator

Estonia pst 7-535, 10143, Tallinn

mobiil (+ 372) 5306 8909

e-post: triin.piip@artun.ee


Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

EKA DOKTORIKOOLI JA AALTO ARTSI ÜHINE SUVEKOOL “POSTHUMANISM JA UUSMATERIALISM”

15.-17. juunil 2015.a toimub Soomes Kallio-Kuninkalas EKA doktorikooli kunsti ja disaini õppekava ja Aalto ARTSi koostöös teine ühine suvekool “Posthumanism ja uusmaterialism”. Eelmine suvekool teemal “Movements in Human-Centredness” toimus juunis 2014 Esna mõisas.
Suvekoolis uuritakse võimalusi, kuidas rakendada posthumanismi ja uusmaterialismi subjektiivsuse, võimu, poliitilisuse, vaimu, materiaalsuse, eetika jt teemadele. 
Loomeuurimuse on posthumanism seadnud uude valgusesse loovusteooriad ja inimolemuse kunsti, tähendusloome ja eetika allikana. Praktikas väljendub see püüdes muuta suhtumist esteetikasse, taastada selle side aistingutega. Uusmaterialism on toonud kaasa kriitlise suhtumise dualistlikku jaotusesse materiaalne/immateriaalne ja täpsustanud materialiseerumise mõistet ja praktikat kui potentsiaalset kehastumise, subjektsuse ja mõtlemise algpunkti loomeuurimuses. Suvekooli üldiseks eesmärgiks on tihendada rahvusvahelist koostööd loome- japraktikapõhist uurimust tegevate doktorandide vahel.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kunsti ja disaini eriala doktorant carla castiajo loomingulise tegevuse eelretsenseerimine 3. juunil

Kolmapäeval, 3. juunil kell 16.00  toimub Tallinnas Lembitu tänava maja nr 3 vannitoas kunsti ja disaini eriala doktorant Carla Castiajo doktoritöö “Hair: Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Material and its Meaning in Jewellery and Art” juurde kuuluva teise näituse “Filthy / Chastity” eelretsenseerimine. 
Näitus on avatud 4.-5. juunil kell 16.00-19.00. 
Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof dr Robert Baines (RMIT University, Austraalia). 
Näituse eelretsensendid on dr Heie Treier (Tallinna Ülikool) ja Paul Rodgers
Üritus toimub inglise keeles. Olete oodatud kuulama!

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

doktoriõppe infotund 10. juunil


Ootame teid kolmapäeval, 10. juunil algusega kell 15.00 Estonia pst 7
õppehoone ruumis 440a (IV korrus, kantselei kõrval) toimuvale
doktoriõppe infoseminarile!
Tutvustatakse EKA doktoriõppe korraldust, õppekavasid ning doktoriõpingute võimalusi. 

Registreeruda on võimalik 7. juunini meiliaadressil triin.piip@artun.ee või telefonil 53 068 909.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

intensiivseminar “Writing as an artist – and thinking about it”

Olete oodatud osalema Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli

intensiivseminaril “Writing as an artist – and  thinking about it” 8.

mail 2015 Eesti Kunstiakadeemias. Registreerumise tähtaeg on 30. aprill

2015. Täpsema info leiate allpool ning KTKDK kodulehelt
http://ktkdk.edu.ee/event/eng-writing-as-an-artist-and-thinking-about-it/

Date: 8 May 2015

Venue: Estonia pst 7 / Teatri väljak 1, room 405, Estonian Academy of Arts, Tallinn

Credits: 1-2 ECTS

Hosting Institutions: Estonian Academy of Arts; Graduate School of Culture Studies and Arts (GSCSA)

Supporter: European Union Social Fund

Programme director: Dr. Liina Unt (liina.unt@artun.ee)

Student coordinator: Ms. Heili Sõrmus (heili.sormus@artun.ee)

——————————————————————————————————

This one-day interactive seminar is

focused on what happens to writing when art becomes research – and

research becomes art. The aim is to develop artist’s awareness of

artistic research and its impact on artistic practice.

Jan Svenungsson is a Swedish visual

artist based in Berlin. Between 2007-2009 he was professor for Artistic

Research at the post-graduate programme of the Finnish Academy of Fine

Arts in Helsinki. Since 2011 he is professor for Graphics and

Printmaking at the Univeristy of Applied Arts Vienna. In 2007, his “An

Artist’s Text Book” was published, which has since been translated to

three languages. www.jansvenungsson.com

Preliminary programme*

*changes can be made, except for the beginning and ending time of the seminar day

10.00 lecture by Jan Svenungsson

12.30 lunch

13.30 seminar

17.30 conclusions

Requirements for participation

This intensive seminar is open to

graduate students and supervisors. Participants are expected to do

preparatory reading in order to participate in the seminar. To apply for

participation, please send an e-mail to Heili Sõrmus

(heili.sormus@artun.ee) by 30 April 2015.

Upon full participation in the programme

and completion of an essay in Estonian or English (10 ooo characters

with spaces) related to the topics and reading materials of the seminar,

students will be awarded 2 ECTS. Students who participate in the

seminar and do preparatory reading will be awarded 1 ECTS. Please send

the essay latest by 15 May 2015 to dr Liina Unt (liina.unt@artun.ee)!

The language of the seminar is English.

Participation in the seminar is free of

charge. The accommodation and travel costs of the members of the GSCSA

will be reimbursed.

Reading materials

Reading materials will be sent to registered participants by e-mail.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Metodoloogia intensiivseminar tudengitele ja õppejõududele 11.-13. mail

11.-13. mail 2015.a toimub Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 prof Juha Varto poolt läbiviidav andmeanalüüsi ja metodoloogia intensiivseminar (maht 4,0 EAP). 

Õppetöö algab kõigil päevadel kell 10.00 ja on inglise keeles. Õppegrupi suurus on 15 inimest.  

Ainekursusele on võimalik registreeruda 4. maini telefonil 53 068 909 või meiliaadressil triin.piip@artun.ee

Õppegrupp on täitunud ja registreeruda pole enam võimalik! 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Ilmus Kunstiteaduslikke Uurimusi erinumber „Debateerides Saksa pärandi üle. Kunstiteadus ja rahvuslus pikal 19. sajandil“

Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi 23. köite 3/4 numbri teema on „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long Nineteenth Century“ (Debateerides Saksa pärandi üle. Kunstiteadus ja rahvuslus pikal 19. sajandil).

Koostajate (Kristina Jõekalda, Krista Kodres) sissejuhatavale artiklile järgnevad käsitlused kunsti kaanonite ja kultuuripärandi olemusest (Hubert Locher), saksa muinsuskaitse ja rahvusluse ajaloost (Winfried Speitkamp), Heimat’i mõtestamisest baltisaksa kultuuriruumis (Ulrike Plath), saksa arhitektuuripärandist kui Balti identiteedi nurgakivist (Kristina Jõekalda), Riias tegutsenud Vene Läänemere Provintside Ajaloo- ja Muinsusseltsist (Mārtiņš Mintaurs), rahvusliku identiteedi konstrueerimisest Böömimaa ja Austria-Ungari suurnäitustel (Marta Filipová) ning I maailmasõja aegsetest Kunstschutz’i aktsioonidest Varssavi kindralkubermangu näitel (Beate Störtkuhl). 
Erinumber on inglise keeles.

Sünopsised ja täiendav info:

http://ktu.kty.ee/index.php?lang=eng&cont=3&id=page


Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

kunsti ja disaini eriala doktorant TANEL RANDERI doktoritöö loomingulise osa eelretsenseerimine

Teisipäeval, 13. jaanuaril 2015.a kell 14.00 toimub Riias, Latvian Centre for Contemporary Art (LCCA, Alberta 13) keskuses kunsti ja disaini eriala doktorant Tanel Randeri doktoritöö loomingulise osa, näituse “The Frontline East” eelretsenseerimine. 
Doktoritöö juhendajad on dr Kaia Lehari ja dr Marina Gržinić Mauhler
Näituse eelretsensendid on dr Magdalena Radomska (Adam Mickiewicz University, Poznan) ja dr Kārlis Vērpe (University of Latvia). 
NB! Üritusel osaleda soovijatel palume kindlasti eelnevalt registreeruda hiljemalt 11. jaanuariks, kuna väikebussis on kohtade arv piiratud! Selleks saatke e-mail aadressile triin.piip@artun.ee

THE FRONTLINE EAST

Tanel Randeri näitus

13.01. – 30.01.2015 LCCA, Latvian Centre for Contemporary Art, Alberta 13, Riia

Ida-Euroopa transformeerumine on toimunud erinevatel tasanditel ning paljuski on see olnud seotud muutustega Euroopas. Läänele järelejõudmisest tekkiv problemaatika on vaid üks aspekt Ida-Euroopa sisust – Lääne koosseisus olemine ja Lääne muutustega kaasaminek sisustavad Ida-Euroopa reaalsust aga palju rohkem. Oma 2014. aastal ilmunud raamatus “Necropolitics, Racializaton, and Global Capitalism” kõnelevad Marina Grzinić ja Šefik Tatlić “endisest Ida-Euroopast” kui 11/9/2001 järgse Euroopa Liidu ja Lääne varjuküljest. Nad seostavad seda varjukülge peamiselt Euroopa migratsiooni ja tööjõupoliitikaga, ent alates 2014. aastast võiks rääkida ka “endise Ida-Euroopa” teisenemisest strateegiliseks rindealaks. Selle moodustavad eeskätt Venemaaga piirnevad Lääne mõjualas olevad riigid.

Näitus “The Frontline East” (“Rinde-Ida”) toob kokku minu viimaste aastate tegevused (kunstiteosed ja dokumenteeritud koostööprojektid) ning kujutab nende kaudu Ida-Euroopa kujunemise faase – alustades suveräänse rahvusriigi biokapitalistlikust seemnest, mille idanemist võiks nimetada ka neoliberaliseerumiseks, lõpetades selle viljadega, mida olen sunnitud vaatlema 2014. aasta olustikus, mida iseloomustavad mõistednekropoliitika ja sõjamasin. Näitus on osa minu neli aastat kestnud loomingulisest uurimistööst, mille sisuks on olnud Ida-Euroopa taas-artikuleerimine dekoloniaalsuse kontseptsiooni abil.

Varasemad uurimistööga seotud projektid:

“Decolonize This” (2012, Y-galerii, Tartu), rohkem infot: http://decolon.blogspot.com

“No Borders – No Difference?”), rohkem infot: http://nobordersnodifference.blogspot.com

Näitusega kaasnev haridusprogramm:

Loeng/seminar “Three Displays of Eastern Europe” (Tanel Rander), 14. jaanuaril kell 18.30 (LCCA)

Loeng “Unlearning Eastern Europe” (Tanel Rander), 27. jaanuaril kell 18.30 (LCCA)

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

KUNSTI ja disaini eriala doktorant fideelia-signe rootsi doktoritöö loomingulise osa eelretsenseerimine

Kolmapäeval, 21. jaanuaril 2015.a kell 14.00 toimub EKA galeriis (Vabaduse väljak 6/8) kunsti ja disaini eriala doktorant Fideelia-Signe Rootsi doktoritöö ühe loomingulise osa, isikunäituse “Kangelanna teekond” eelretsenseerimine. 

Näitus on avatud 11. detsembrist 21. jaanuarini. 

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss
Näituse eelretsensendid on dr Margus Ott (Tallinna Ülikool) ja dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum)

Olete oodatud kuulama!

Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Fideelia-Signe Rootsi isikunäitus „Kangelanna teekond“ esitab lugusid maskuliinse tähendusvarjundiga väljendist „kangelane“. Taaslavastades mütoloogilisi tegelaskujusid, püüab kunstnik purustada ühiskonnas juurdunud arhetüüpseid narratiive.

Käesoleval näitusel mängib Fideelia peamiselt kahe mõistega: kangelaslik versus seksualiseeritud naisekeha, vaadeldes Joseph Campbelli (1904–1987) kangelase teekonna mudelit läbi feministliku prisma. Campbell võttis aluseks tuntud müüdid ning konstrueeris nende põhjal monomüüdi, universaalse kangelase teekonna skeemi, mille eelduseks on meessoost kangelase olemasolu. “Kangelanna teekonna” proovireisijaks on kunstnik ise, läbides erinevaid kangelase teekonna variatsioone.

Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Rootsi isikunäitus  EKA galeriis on osa kunstniku doktoritööst.
 
Täname: Katrin Kivimaa, Tiina Ann Kirss, Marko Mäetamm, Ants Käärst, Kalev Mahtra, Maria Wattel, Gerhard Lock, Kullar Viimne, Hasso Krull.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programm DoRa.


Üritus Facebookis

Vabaduse väljak 6/8, Kunstihoone sisehoov
Näitus on avatud 11.12.2014–21.01.2015
T–L 12.00–18.00
Sissepääs tasuta
NB! Galerii on suletud 21.12.2014–04.01.2015


Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

EPP Lankotsa doktoritöö kaitsmine 18. detsembril 2014.a.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis tuleb neljapäeval, 18. detsembril 2014.a. kaitsmisele Epp Lankotsa doktoritöö „Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.-1980. aastail”. 

Avalik kaitsmine toimub 18. detsembril algusega kell 15.00 Kunstiteaduse Instituudis (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103).

Doktoritöö juhendaja: prof dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: prof dr Ákos Moravánszky (ETH Zürich) ja dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Oponent: dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri ajaloostamist nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil moodsast arhitektuurist kirjutanud autori – Leo Gensi ja Leonhard Lapini – arhitektuuriajaloolistele kirjutistele jälgitakse, kuidas ja millena modernsus end nende kahe viljaka, ent väga erineva kirjutaja tekstides avab. Kunstiteadlase Gensi akadeemilised artiklid ning kunstnik ja arhitekt Lapini arvukaid seoseid loovad tekstid näitavad, et Eesti nõukogudeaegsel arhitektuurihistoriograafial olid ideoloogiliselt piiritletud tähendusruumi kõrval märksa mitmekesisemad ideelised allikad ja laiemad seosed Lääne kultuurilise modernsusega.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Metodoloogia intensiivseminar doktorantidele, juhendajatele ja õppejõududele

Selgunud on värskelt EKA audoktoriks promoveeritud professor Jan Martti Kaila poolt läbiviidava metodoloogia intensiivseminari (maht 4 EAP) täpne aeg- selleks on neljapäev, 15. jaanuar kell 11.00-17.00. 
Seminar toimub Estonia pst 7 ruumis 434 (IV korrusel). 

Palume anda oma osalemissoovidest teada hiljemalt 5. jaanuariks meili teel (triin.piip@artun.ee) või telefonitsi (53 068 909). 

Osalejate piirarv on 15 inimest!


Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kunsti ja disaini eriala doktorant carla castiajo loomingulise tegevuse eelretsenseerimine 11. septembril

    

11. septembril kell 15.00  toimub Dominiiklaste Kloostri hingepalve kabelis (Müürivahe 33, sissepääs hoovist) kunsti ja disaini eriala doktorant Carla Castiajo doktoritöö “Hair: Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Material and its Meaning in Jewellery and Art” juurde kuuluva näituse “Purus et Promiscuus” eelretsenseerimine. 
Näitus on avatud 5.-10. septembrini kell 15.00-18.00. 
Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof dr Robert Baines (RMIT University, Austraalia). 
Näituse eelretsensendid on prof dr Katrin Kivimaa (Eesti Kunstiakadeemia) ja dots Kai Kaljo (Tallinna Ülikool). 
Üritus toimub inglise keeles. Olete oodatud kuulama!

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

doktorantide infotund 2. septembril

2. septembril algusega kell 15.30 toimub Estonia pst 7 ruumis 434 (IV korrusel) õppeaastat sissejuhatav infotund doktorantidele. 

Kõigil osalejatel palume anda endast teada hiljemalt 31. augustiks SIIN

Infotunni ajakava on järgmine: 

*  Infotunni sissejuhatus ja doktorikooli tegevuse tutvustus- teadusprorektor prof dr Mart Kalm ja õppekavajuhid

* Õppekorralduslik info: doktoriõppe lepingu vormistamine, akadeemiline puhkus, atesteerimisprotseduur, doktoritööde eelretsenseerimis- ja kaitsmisprotsess, doktoranditoetused, tunniplaan ja õppekavade nominaaljaotus, juhendajate ja konsultandi tasustamine, ETIS jne- Triin Piip

* ESF programm DORA võimalused doktorantidele- Triin Piip

* KTKDK võimalused doktorantidele- Heili Sõrmus

* Artun.ee- konto funktsioonid, kontoga seotud keskkondade kasutamisvõimalused, doktorantide infolist jne- Olga Antriainen


Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

kunsti ja disaini eriala doktorant piibe piirma loomingulise tegevuse eelretsenseerimine 4. juunil

4. juunil kell 16.00  toimub Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseumis (Lai tn 17)
kunsti ja disaini eriala doktorant Piibe Piirma doktoritöö “Inter- ja transdistsiplinaarsed koostööd – kunst ja teadus kunstniku uurimuses” juurde kuuluva 3. praktilise tegevuse eelretsenseerimine. 

Selle sisuks on konverentsi “Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus” korraldamine Eesti Kunstiakadeemia Rüütelkonna hoones (30. mai – 1. juuni 2014) ja rahvusvahelise näituse “Rhizope” kureerimine (29. mai – 26. august 2014) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis Lai tänav 17. 

Doktoritöö juhendaja on dr Andi Hektor ja konsultant dr Veronika Valk. 
Näituse eelretsensendid on dr Rasa Smite (Läti, RixC) ja dr Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia).


Konverentsi veebikülg: www.rhizope.org.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Konverents “Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus

Konverents “Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus” 30.05 – 1.06.2014, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn ;  Näitus “Rhizope” 29.05 – 24.08.2014, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Tallinn

KUTSE.
Olete oodatud konverentsile “Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarne uurimus 30.05-01.06.2014 Eesti Kunstiakadeemias, Rüütelkonna hoonesse ning näituse “Rhizope” avamisele 29.05.2014 kella 19.00 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisse.

Lähemalt.

Mai lõpus Eesti Kunstiakadeemia Rüütelkonna hoones toimuval konverentsil uurime, mis on hübriidne kunst, kuidas kunst ja teadus omavahel suhteid loovad ja kuidas erinevate valdkondade vahel uus teadmine sünnib. Sel suursündmusel saavad sõna nii rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud kui ka eesti doktorikoolide loominguliste gruppide esindajad. Peaesinejad on kunstnik-teadlane Simon Penny ja arhitekt-teadlaneTheodore Spyropoulos (Architectural Association Design Research Lab / Minimaforms).

Näitusel „Rhizope” esitleme erinevaid põnevaid koostöövorme, milles põimuvad teaduslik innovatsioon ja loominguline praktika. Näitus jääb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatuks terveks eelolevaks suveks. Näitus pakub eelkõige teaduskunsti kogemust, kuid püüab ühtlasi mõtestada uute põnevate kunstipraktikate tulevikusuundi. Näitusel osalevad 25 tunnustatud teadlast ja kunstnikku, kelle on välja valinud rahvusvaheline žürii.

Toetavad: Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, USA Suursaatkond Tallinnas, Briti Nõukogu jt.

Sündmuse võrgulehekülg: www.rhizope.org

Lisainfo: marge.paas@artun.ee

 
Eesti Kunstiakadeemia
Tel. + 372 52 86 326

www.rhizope.org


Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Andres kurg kaitses 20. mail edukalt doktoritöö

20. mail kaitses Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse erialal doktoritöö Andres Kurg, kes võttis vaatluse alla rühma 1960. aastate lõpus Tallinnas tegutsenud kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kelle tööd kasvasid välja Hruštšovi sulaaja ja sellele järgnenud perioodi uutest diskursustest ja institutsioonidest – tehnilisest esteetikast, informatsiooniteooriast ja küberneetikast –, kuid kes asusid samas 1970. aastate teisel poolel nende diskursuste suhtes kriitilisele seisukohale.

Andres Kurg kaitses edukalt doktoritöö teemal „Boundary Disruptions: Late-Soviet Transformations in Art, Space and Subjectivity in Tallinn 1968–1979” („Segilöödud piirid. Hilisnõukogude muutused kunstis, ruumis ja subjektsuses Tallinnas aastatel 1968–1979″)

Doktoritöö juhendaja on prof dr Katrin Kivimaa ning eelretsensendid prof Malcolm Miles (Plymouth’i Ülikool) ja dr Eneken Laanes (Yale’i Ülikool).

Doktoritöö kaitsmisel osales oponendina Plymouthi ülikooli professor Malcolm Miles, kelle arvates annab Andres Kure doktoritöö akadeemiliselt olulise panuse privaat- ja avaliku ruumi ning nõukogude perioodi kunsti ja arhitektuuri käsitlustesse. “Andres Kurg on veenvalt dekonstrueerinud varasemaid tõlgendusi ning loonud potentsiaalse mudeli kõnealuse perioodi käsitlemiseks,” lisas Miles.

Töö keskseks küsimuseks on, kuidas alternatiivne kunst Nõukogude Liidus seostus muutustega ruumilises keskkonnas ja subjektiloomes ning kas sellest lähtuvalt on adekvaatne selle kunsti nimetamine “mitteametlikuks”. Hilisnõukogude kunsti iseloomustavat vastandust mitteametliku ja ametliku vahel uuritakse antud töös osana laiemast avaliku ja privaatse dihhotoomiast, mis on struktureerinud mitmeid riigisotsialistlike ühiskondade käsitlusi.

Töö näitab, et mitmetel praeguses ajas täisjõu saanud muutustel on oma eellugu 1970. aastatel Tallinnas tegutsenud kunstnike töödes ning neis resoneerunud arutlustes.

Mitteametliku kunsti mõiste problematiseerimine ning kunsti- ja arhitektuuriloomingu käsitlemine seoses ruumilise konteksti ja subjektsuse muutustega koonduvad doktoritööna esitatud artiklites, mis on avaldatud ajavahemikus 2009–2012 ning millest igaüks keskendub ühele kaasusele 1960. aastate lõpust alates Tallinnas töötanud arhitektide ja kunstnike loomingus.

Doktoritöö juhendaja, Eesti Kunstiakadeemia professor Katrin Kivimaa meelest oli koostöö Andres Kurega, kes on juba kogenud uurija, vastastikku inspireeriv ja konstruktiivne. Ühised erialased, teoreetilis-metodoloogilised ja (teadus)poliitilised hoiakud, mida jagatakse, soodustasid vastastikust arusaamist välistamata samas vaidlusi või erinevaid vaatenurki, mis teadustööd alati edasi viivad.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja SIIN

 Eesti Kunstiakadeemia õnnitleb ja tunnustab Andres Kurge eduka doktoritöö kaitsmise puhul, soovides edaspidiseks jaksu ning indu!

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Doktoriõppe teabepäev sisseastujatele 2. juunil

Ootame teid esmaspäeval, 2. juunil algusega kell 14.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 toimuvale doktoriõppe infoseminarile!
Tutvustatakse EKA doktoriõppe korraldust, õppekavasid ning doktoriõpingute võimalusi. 

Registreeruda on võimalik 30. maini meiliaadressil triin.piip@artun.ee või telefonil 53 068 909.

Kõik huvilised on oodatud! 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

56. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursi võitis kunsti ja disaini eriala doktorant Jaanus Samma projekt

56. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursi võitis eesti kunstniku ja EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaanus Samma ja itaalia kuraatori Eugenio Viola projekt “NSFW. Ajaloo sügavikust”. 

Projekt on esteetiliselt ja dramaturgiliselt terviklik, erinevaid meediume ühendav installatsioon, mis ühe Nõukogude Eesti mehe isikliku ajaloo kaudu loob uue vaatenurga meie lähiajaloo sündmustele. Näitus “NSFW. Ajaloo sügavikust” püstitab küsimusi võimust, vägivallast,
tagakiusamisest ja üksikisiku jõuetusest karmides inimõigusi piiravates poliitilistes režiimides.

Pikemalt loe SIIT.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

“Rode altar lähivaates” II workshop

Maikuus on toimumas teine workshop sarjast “Rode altar lähivaates”.

Seekord tegeldakse pärandivaldkonnas pisut innovatiivsema teemaga – nimelt IT ja pärandkultuuri kokkupuutepunktidega. Ehk siis: kuidas kaasaegsed IT arengud saab rakendada kultuuripärandi uurimise, dokumenteerimise, konserveerimise teenistusse ja esitlusse (3D mudeldamine, erinevate pildindustehnoloogiate rakendamine, peidetud kihistuste ja info visualiseerimine jne). See on valdkond, mis areneb väga jõudsalt, eriti nt arheoloogia ja arhitektuuripärandi valdkonnas. Eestis on see vähemalt kunstiobjektide valdkonnas suhteliselt vähe rakendust leidnud, aga seoses Rode projektiga oleme teema suurejooneliselt ette võtnud ning koondanud Eesti selle valdkonna tipud. 

Rode-projekti lisainfo:
http://www.nigulistemuuseum.ee/et/naitused/hetkel/rode-altar-lahivaates

Projekti blogi
http://www.nigulistemuuseum.ee/et/naitused/hetkel/ajaveeb

Workshop, mis toimub 15.-16.mail Niguliste muuseumis, toob siia eriala tippspetsialistid Euroopa erinevatest piirkondadest. 
15.mail tutvustavad nad case-study’de kaudu erinevate pildindustehnoloogiate tulemusi pärandobjektide näol. 
16.mail käsitletakse erinevaid tehnikaid (3D skanneerimine, RTI fotograafia jne) – plaanis on see läbi mängida Nigulistes paiknevate erinevate mälestise liikide kaudu (nt hauaplaadid, epitaafid jmt)

Üritus jätlkub 17.-18.mail juba väiksemas spetsialistide ringis nn “hackathonina”, kus võtame ette Rode altari ja viime kohapeal läbi erinevate meetodite rakendused.

Workshop on seotud Kumus toimuva nn e-Cult üritusega 14.mail, mis tegeleb sama teemaga – IT ja pärandkultuuri kokkupuutepunktid.

Workshopi info ja registreerumine:
http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/rode-imaging-event

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Andmeanalüüsi ja metodoloogia intensiivseminar

13.-15. mail 2014.a toimub EKA doktorikoolis prof Juha Varto (Aalto University School of Arts, Design and Architecture) poolt läbiviidav andmeanalüüsi ja metodoloogia intensiivseminar “The Practice in the Practice-Based Research in Art”. Kursuse maht on 4 EAP. 

Seminarisari toimub Estonia pst 7 õppehoone ruumis 434 (IV korrusel).
Kõigil päevadel on algusaeg 10.00. 
Seminarile on võimalik registreeruda tänasest 30. aprillini. Oodatud on nii doktorandid, kui juhendajad ja õppejõud!

Osalemissoovidest palume teada anda meiliaadressil triin.piip@artun.ee või telefonil 53 068 909. 

Seminarisari toimub Primus programmi raames. 

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

2013/14 õppeaasta KEVADSEMESTRI TUNNIPLAAN

Lisa sisutekst

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Sisseastumiseksamite kord

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink