Ilmumas

Järgnevalt EKA Kirjastuses ilmumas:

– EZIO MANZINI “DISAIN, KUI KÕIK DISAINIVAD”

Ezio Manzini raamatut “Design, when everybody designs” peetakse tänapäeva disainiõppe üheks “piibliks”. Manzini käsitleb muutusi disainis muutuste kaudu sotsiaalsetes ühiselu- ja tegutsemisvormides, mis disainis avaldub peamiselt laiapõhjalises ühisdisainis ja sellega seotud tähendustes. Manzini eristab hajusat disaini ja asjatundjate disaini ning nendevahelisi suhteid muutunud sotsiaalsete suhete kontekstis. Nagu Manzini ise kirjutab:
“Selle raamatu üldiseks fooniks on suur üleminek: muutusteprotsess, mille käigus inimkond hakkab kohanema planeedi vahendite piiratusega ning mis paneb tõhusamalt kasutama võimalusi, mida pakub meie omavaheline seotus. See kahetine dünaamika koondub ühtseks arenguks, mille mõned iseloomulikud jooned on juba märgatavad. Neist alustades võimegi visandada disainistsenaariumi, mis on rajatud kohalikku ja globaalset mõõdet ühendavale kultuurile (kosmopoliitne kohalikkus) ning säilenõtkele taristule, mis on suuteline tööd umber määratlema ja tootmist tarbimisele lähemale tooma (hajutatud süsteemid).”

– JOHN BERGER “NÄGEMISE VIISID”

Algupäraselt 1972. aastal ilmunud John Bergeri raamatust “Nägemise viisid” (Ways of Seeing) on järgneva 45 aasta jooksul kujunenud visuaalkultuuri- ja kunstiajalooteooria klassika. Bergeri sooritab oma lähenemises kunstiajaloole nn kopernikliku pöörde – kunstiajalugu pole tema jaoks erinevate kunstiteoste ajalugu, vaid erinevate nägemisviiside ajalugu, mis piiritlevad seda, millele me kunstiteose juures tähelepanu pöörame ja mida seal eriliselt tähenduslikuks peame. Samamoodi on kunstnikul võimalik oma teosesse “sisse maalida” erinevaid nägemisviise, mida ta rõhutada soovib.

– WALTER BENN MICHAELS “ÜHISKONDLIKU PROBLEEMI ILU”

Walter Benn Michaelsi raamat “Ühiskondliku probleemi ilu” uurib mitmete tänapäevaste kunstnike näitel, kuidas nüüdisaegne kunst tegeleb sotsiaalse probleemi küsimusega. Kui postmodernistliku kriitika üheks objektiks oli kunsti autonoomia ja esteetiline kunstikäsitlus, siis Michaels pöörab oma pilgu postmodernismi järgsetesse kunstipraktikatesse, leides et uue kunsti üks viise on just kunsti sotsiaalse kõnevõime ja iluküsimuse ületamises. Michaels näitab, kuidas uue kunsti jaoks ei ole esteetika ja empaatia kunstiteose vastuvõtul mitte majandusliku ja sotsiaalse kriitika takistajaks, vaid just alles nende kaudu tõstatub sotsiaalse probleemi ja sellele vastupanu osutamise “ilu”. See omakorda nõuab ühelt poolt kunsti sotsiaalse mõjumudeli ja teiselt poolt traditsioonilise ilumõiste ümberhindamist.

– MARI LAANEMETS “HOMSE KATSELAVA: KUNSTIPRAKTIKA EESTIS 1969–1978”

Mari Laanemetsa doktoritöö Zwischen westlicher Moderne und sowjetischer Avantgarde: künstlerische Praxis im Osteuropa am Beispiel Estlands, 1969–1977 (2008) põhjal valmiv põhjalik monograafia Eesti kunstipraktika tõmbejõududest 1970. aastatel lääne modernsuse ja nõukogude avangardi mõjuväljas.

– DANIEL STERN “VITAALSUSVORMID”

Selle raamatu eesmärk on juhtida tähelepanu inimkogemuse tahule, mis enamasti jääb otse silme ees varjatuks. See on vitaalsuse kogemus. Vitaalsusest kõneldakse harva, kuid ometi on vitaalsusel palju dünaamilisi vorme ja seda kohtab igal sammul nii igapäevaelus, psühholoogias, psühhiaatrias ja kunstides.

Mis õigupoolest on vitaalsus? Me teame, et selles avaldub elu, elus olemine. Oleme väga vastuvõtlikult sellele, mis tunde see meis tekitab ja kuidas see teistes väljendub. Elu näitab end läbi paljude erinevate vitaalvormide. Nende vormide arv on ilmselt peaaegu lõputu. Mida siis vitaalsusega peale hakata ja kust üldse alustada?

– JEAN BAUDRILLARD’I ESSEEKOGU

Esseekogu Jean Baudrillard’i kunstiteemalistest esseedest, sh tema provokatiivne essee “Kunsti vandenõu” ning tema viimaseks jäänud raamat “Miks kõik ei ole juba haihtunud?”

Lisainfo

Kontakt:

EKA Kirjastus
Põhja pst 7
10412 Tallinn

Neeme Lopp
Kirjastaja
E-post: neeme.lopp@artun.ee
Tel: +372 502 9286