Ilmumas

Järgnevalt EKA Kirjastuses ilmumas:

– JEAN BAUDRILLARD “KUNSTI VANDENÕU”

1996. aastal avaldas Jean Baudrillard essee “Kunsti vandenõu” (Le complot de l’art), mis tekitas tolleaegses kunstiavalikkuses verise poleemika. Baudrillard’i mõte oli lihtne: kaasaegne kunst on kaasaegne üksnes iseendaga ning tal pole ühiskondliku tegelikkusega mingisuguseid kokkupuute- või mõjupunkte, mis tal vähemalt alates 19. sajandi algusest olid olnud. See kõik ei takista aga kunstimaailmal edasi toimimast, kuna projektid vajavad täitmist, majad ülalpidamist ja suud toitmist. Seda silmakirjalikku olukorda nimetabki Baudrillard kunsti “vandenõuks”. Ehkki Baudrillard’i lähenemine on selgelt provokatiivne, on mitmed tema seisukohad järgneva kahe kümnendi jooksul üha rohkem kinnitust leidnud.

EKA kirjastuse kogumik kasvab välja tollest Baudrillard’i 1996. aasta esseest, kuid lisab sellele mitu teist Baudrillard tolleaegset kunstiteemalist esseed ja intervjuud. Kogumiku lõpetab viimane Baudrillard’i eluajal valminud tekst “Miks ei ole kõik juba kadunud (Pourquoi tout n’a-t-il pas dj disparu?), mis ilmus kuu pärast autori surma 2007. aastal. Kogumiku tõlkis Anti Saar.

– WALTER BENN MICHAELS “ÜHISKONDLIKU PROBLEEMI ILU”

Walter Benn Michaelsi raamat “Ühiskondliku probleemi ilu” uurib mitmete tänapäevaste kunstnike näitel, kuidas nüüdisaegne kunst tegeleb sotsiaalse probleemi küsimusega. Kui postmodernistliku kriitika üheks objektiks oli kunsti autonoomia ja esteetiline kunstikäsitlus, siis Michaels pöörab oma pilgu postmodernismi järgsetesse kunstipraktikatesse, leides et uue kunsti üks viise on just kunsti sotsiaalse kõnevõime ja iluküsimuse ületamises. Michaels näitab, kuidas uue kunsti jaoks ei ole esteetika ja empaatia kunstiteose vastuvõtul mitte majandusliku ja sotsiaalse kriitika takistajaks, vaid just alles nende kaudu tõstatub sotsiaalse probleemi ja sellele vastupanu osutamise “ilu”. See omakorda nõuab ühelt poolt kunsti sotsiaalse mõjumudeli ja teiselt poolt traditsioonilise ilumõiste ümberhindamist.

– MARI LAANEMETS “HOMSE KATSELAVA: KUNSTIPRAKTIKA EESTIS 1969–1978”

Mari Laanemetsa doktoritöö Zwischen westlicher Moderne und sowjetischer Avantgarde: künstlerische Praxis im Osteuropa am Beispiel Estlands, 1969–1977 (2008) põhjal valmiv põhjalik monograafia Eesti kunstipraktika tõmbejõududest 1970. aastatel lääne modernsuse ja nõukogude avangardi mõjuväljas.

– DANIEL STERN “VITAALSUSVORMID”

Selle raamatu eesmärk on juhtida tähelepanu inimkogemuse tahule, mis enamasti jääb otse silme ees varjatuks. See on vitaalsuse kogemus. Vitaalsusest kõneldakse harva, kuid ometi on vitaalsusel palju dünaamilisi vorme ja seda kohtab igal sammul nii igapäevaelus, psühholoogias, psühhiaatrias ja kunstides.

Mis õigupoolest on vitaalsus? Me teame, et selles avaldub elu, elus olemine. Oleme väga vastuvõtlikult sellele, mis tunde see meis tekitab ja kuidas see teistes väljendub. Elu näitab end läbi paljude erinevate vitaalvormide. Nende vormide arv on ilmselt peaaegu lõputu. Mida siis vitaalsusega peale hakata ja kust üldse alustada?

Lisainfo

Kontakt:

EKA Kirjastus
Põhja pst 7
10412 Tallinn

Neeme Lopp
Kirjastaja
E-post: neeme.lopp@artun.ee
Tel: +372 502 9286