Käimasolevad projektid

Eksperimentaalsed praktikad ja teooriad 20. ja 21. sajandi Eesti visuaal- ja ruumikultuuris (IUT)

Projekti tüüp: IUT (institutsionaalne uurimistoetus)

Projekti vastutav täitja: Mart Kalm (kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut)

Projekti põhitäitjad: Andres Kurg, Mari Laanemets, Eva Näripea, Epp Lankots, Katrin Kivimaa

Projekti täitjad: Ingrid Ruudi, Karin Nugis (doktorandid)

Projekti kestus: 2015–2020

Projekti peamine eesmärk on analüüsida eksperimentaalsust Eesti visuaal- ja ruumikultuuris uurides selle rolli nii ametlikes majandus- ja poliitprogrammides kui ka alternatiivsetes ja kriitilistes praktikates. Projekt, mis keskendub eksperimentaalsuse suhtele “normaalsuse paradigmaga”, jaguneb peamiselt 20. sajandi kultuuri ajalooliseks uurimiseks ning eksperimentaalse nüüdiskunsti, -arhitektuuri ja -filmi analüüsiks. Erinevalt kaasaegsetes kultuuri- ja ajaloodiskursustes levinud käsitlusele, mis viitab eelkõige vormilisele eksperimenteerimisele, püütakse eksperimenti mõtestada uutviisi rõhutades mõiste transformeerivat ja kriitilist potentsiaali. Huvi keskmes on mitte ainult kultuurinähtuste vormi- ja sisuarengud (nt meediumivalik, alternatiivsed rahastamis- või produtseerimisviisid), aga ka teadmiste ülekandumine ühest distsipliinist teise: terminoloogia, teooria ja loovtöö instrumentide migratsioon ning eksperimentaalsust käsitleva diskursuse muutumine selle tagajärjel.

Vt ETISes.

Rahastaja: Eesti Teadusagentuur

Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal (PUT)

Projekti tüüp: PUT (personaalne uurimistoetus)

Projekti vastutav täitja: Krista Kodres (kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut)

Projekti põhitäitja: Virve Sarapik

Projekti täitjad: Kristina Jõekalda, Kädi Talvoja, Eero Kangor, Maria Jäärats (doktorandid)

Projekti kestus: 2015–2018

Projekti eesmärgiks on uurida, kuidas on Eestis 19.–21. sajandil loodud teadmisi kohalikust kunstipärandist. Lähtepunktiks on tõdemus, et eri aegadel on samu kunstiteoseid ja arhitektuuriobjekte esitletud erinevalt, neist on konstrueeritud erinevaid ajalugusid, mis omakorda on olnud publiku kunstiajalooliste arusaamade ning kunsti kogemise aluseks. Kunstiajaloolist teadmist kujundati mitte üksnes kunstiajalookirjutuse vaid ka „kunstiajaloo sündmuste“ – teoste eksponeerimise ja kommenteerimise kaudu. Projekt otsib vastuseid küsimusele, milles kunstiajalugude erinevused seisnevad ja millised on olnud nende kirjutamise/ eksponeerimise mõjutegurid, sh poliitiline ja ideoloogiline kontekst, rahvusvahelised erialased diskursused ja kohalik kunstikirjutuse traditsioon. Seega analüüsitakse ajaloolisi kultuurisituatsioone ja kultuurivahetust, mis päranditõlgendusi tingivad ja loovad. Metodoloogiliselt toetub projekt teadmiste sotsioloogiale, diskursuse- ja ajalookirjutuse analüüsile.

Vaata ETISes.

Rahastaja: Eesti Teadusagentuur

 

Uurimisrühma konverents Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s leidis aset 27.–29. oktoobril 2016 Tallinnas.

Uurimisrühma seminaride sarjas (Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi on toimunud kohtumised prof. Marek Tammega (jaanuaris 2016), prof. Tiina-Ann Kirss’iga (märtsis 2017) ja dr Epp Annus’ega (mais 2018).

Uurimisrühma töö kulmineerub mitmeteist autoriga rahvusvahelises kogumikus A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades. Eds. Krista Kodres, Kristina Jõekalda. (Das östliche Europa. Kunst- und Kulturgeschichte 9.) Köln, Weimar, Wien: Böhlau [ilmumas].

 

Lõpetamata linn

Projekti täitjad: Toomas Tammis, Andres Alver, Andres Ojari, Johan Tali, Kalle Komissarov (arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond)

Projekti kestus: 2017–2020

Uurimisprojekt tegeleb Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste stsenaariumitega. Selleks keskendub uurimistöö kuuele suuremale teemale: planeerimispraktikad, linna struktuur, linna tihedus, linna piir, suur infrastruktuur linnas ning linna iseloom. Igaühega neist tegeletakse poole aasta jooksul u viieliikmelise uurimisgrupiga, millele lisandub iga teema kohta üks rahvusvaheline töötuba ning paralleelselt toimuvad tööd EKA arhitektuuri ja linnaehituse ning urbanistika tudengitega. Kuuele pooleaastasele uurimistöö lõigule eelneb sarnaste näidete analüüs mujalt maailmast, teemat avav rahvusvaheline konverents ning järgneb kokkuvõttev töö näituse ja raamatu formaadis, mis seovad kogu uurimistöö terviklikuks käsitluseks. Protsessi lõpetab uurimistöö tulemusi nii spetsialistidele kui laiemale huviliste ringile tutvutav rahvusvaheline konverents.

Rahastus: E.L.L. Kinnisvara

Vt täpsemalt siit.

Tähendusloome digitaalses kunstis, mängudes ja uurimuslikus kunstis

Projekti vastutav täitja: Raivo Kelomees

Projekti täitja: Oliver Laas

Projekti kestus: 2017–2020

Uurimistöö keskmes on digitaalse kunsti, mängude, uurimusliku kunsti ja hübriidsete kunstipraktikate teoreetilised ja praktilised küsimused. Erinevad uurimistöö alateemad kajastavad kunstimuutusi viimastel kümnenditel, mida on otsustavalt mõjutanud digitaalne tehnoloogia. Nüüdisaegseid tehnoloogiapõhiseid kunstiuuendusi vaadeldakse varasema kunstiajaloo kontekstis, uuritakse traditsiooniliste loomepraktikate jätkumist ja täiesti uute kunstivormide teket.

Rahastus: EKA

 

Alateemad:

1. Muutused kunstis 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses, mis seotud elektroonilise ja digitaalse tehnoloogia kasutamisega kunstipraktikas rõhuasetusega Eesti kontekstil.

2. Varasema (1970. aastate) mixed media ja seriaalse kunsti areng läbi 1990. aastate paradigmaatiliste muutuste hübriidmeediaks ja teaduskunstiks järgnevatel kümnenditel.

3. Uurimuslik kunst ajaloolises ja akadeemilises kontekstis. Uurimusliku kunsti metodoloogia ning teadusfilosoofilised küsimused kunsti, uurimuse ja teaduse vahekordadest.

4. Interaktiivse audiovisuaalse kunsti eksperimentaalsete vormide ja digitaalsete artefaktide säilitamine.

5. Tähendusloome interaktiivsetes kunstiteostes.

6. Propriotseptsiooni küsimus osaluslikus kunstis.

7. Mitmekasutajapõhised kunstiteosed ja -keskkonnad; vaataja tahtmatu osalus kunstiteoses.

8. Mängude kasutamine kunstis ja kunstilised mängud.

9. Jagatud autorsuse küsimus, autorsuse jagamise viisid ja fiktiivsed autorid.

10. Impersonaalne kunst, mitte-inimeste loodud kunst; kunst, mis loodud koostöös masinatega ning sellise kunstiga seotud esteetilised küsimused.

11. Multilokaalne ja telekommunikatiivne kunst.

12. Loomemasinate ja indeterministliku kunsti temaatika.

3. Internetikunsti, post-interaktiivse kunsti ja post-interneti kunsti problemaatika.

 

Vt ETISes.

 

Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas (I osa)

Projekti vastutav täitja: Hilkka Hiiop (muinsuskaitse ja konserveerimise osakond)

Projekti täitja: Anneli Randla

Projekti kestus: 2016–2020

Projekti eesmärk on uurida tehnilise kunstiajaloo meetoditega Christian Ackermanni, Eesti barokkajastu skandaalseima ja andekaima puunikerdaja, loomingu erinevaid aspekte: ajaloolise tisleri- ja puunikerduskunsti tehnilisi võtteid, materjalikasutust, originaalpolükroomiat; hilisemaid ümberehitusi ja -kujundusi nii arhitektoonika kui detailide tasandil; paiknemist kirikuruumis; hilisemat retseptsiooni. Selleks arendatakse erinevate institutsioonide tippspetsialistide vahelist koostööd kunsti tehniliste uuringute valdkonnas kunstimälestiste parema uurimise ja säilimise nimel. Kaardistatakse uuritavate objektide füüsilised kahjustused ja seisukord, et selgitada välja nende konserveerimisvajadus. Uuringute tulemused koondatakse ühte veebipõhisesse avalikku andmebaasi, et kindlustada andmete kogumise ja analüüsimise ühtsus.

Rahastus: EKA, Muinsuskaitseamet

Eesti 20. sajandi ehitatud keskkonna uuringud

Projekti vastutav täitja: Anneli Randla (muinsuskaitse ja konserveerimise osakond)

Projekti täitjad: Maris Mändel, Oliver Orro

Projekti kestus: 2015–2020

Uurimisprojektil on kaks põhifookust: esiteks kohalik 20. sajandi ehitusajalugu, ehitusmaterjalide ja nende säilitamise temaatika, ning teiseks muinsuskaitseliste aspektide analüüs 20. sajandi planeerimispoliitikas ja muinsuskaitsealade loomine 1960. ja 1970. aastatel.

Rahastus: EKA

Vt ETISes

Koguteose "Eesti kunsti ajalugu" koostamine ja väljaandmine

Projekti vastutav täitja: peatoimetaja Krista Kodres (kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut)

Projekti täitjad: Mart Kalm, Virve Sarapik, Andres Kurg, Katrin Kivimaa, Karin Nugis, Tiina Abel, Jaak Kangilaski jt

Lisaks on autorkonnas palju kunsti- ja kultuuriajaloolaseid erinevatest Eesti akadeemilistest institutsioonidest ja muuseumidest.

Projekti kestus 1999–2019

Eesti kunsti ajalugu on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kõige vanem teadusprojekt, millega alustati 1999. aastal. Kuueköitelise Eesti kunsti ajaloo eesmärgiks on hõlmata Eesti kunsti- ja visuaalkultuuri ajalugu võimalikult laialt, tehes selle kättesaadavaks nii akadeemilisele kui laiale publikule. Tegu on ühelt poolt uue materjali esiletoomise, teisalt aga ka varasemate kunstikäsitluste ümbermõtestamisega. Kindlasti on uue Eesti kunsti ajaloo eesmärgiks näidata kunsti, arhitektuuri, disaini ja muid visuaalkultuuri valdkondi nende sotsiokultuurilises kontekstis, ühtlasi demonstreerides nende rolli sellesama sotsiaalse ja kultuurilise koe loomes.

 

Seni on ilmunud:

2005 – Köide 2 (periood 1520–1770; koost. Krista Kodres)

2010 – Köide 5 (periood 1900–1940; koost. Mart Kalm), pälvis Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

2013 – Köide 6/I (periood 1940–1969; koost. Jaak Kangilaski)

2016 – Köide 6/II (periood 1969–1991; koost. Jaak Kangilaski), pälvis Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

2017 – Köide 3 (periood 1770–1840; koost. Juhan Maiste)

 

2018.–2019. aastaks on plaanitud kahe viimase köite ilmumine:

Köide 4 (1840–1900, koost. Juta Keevallik)

Köide 1 (Muinasaeg ja keskaeg, koost. Kersti Markus)

 

Rahastus: Eesti Teaduse Sihtfinantseering (projekti algaastatel), alates 2004 Eesti Kultuurkapital, EKA ja SA Kultuurileht.

Toetanud on ka paljud kultuuriasutused, kes on lubanud tasuta kasutada oma arhiivi ja fotoarhiivi: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Filmiarhiiv jt.

Algoritmilised protsessid puitarhitektuuris ja -disainis

Projekti täitjad: Sille Pihlak, Siim Tuksam (arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond)

Projekti kestus: 2016–2020

Uurimistöö fookuses on puitarhitektuuri ja -disaini innovatsioon, täpsemalt senise konarliku disainiprotsessi toimimise parandamine ja ühise töökeskkonna väljatöötamine, mida võksid kasutada kõik osapooled arhitektist ja disainerist kuni puidutöösturi ja ehitusinsenerini, et protsessipõhiselt luua lisandväärtusega puittooteid, -hooneid ja -keskkonda. Tulemusena viiakse digitaalne disainiprotsess kokku kohaliku toorainega, nii et tekib soodne pinnas uuendusliku ja omanäolise Eesti puitarhitektuuri loomiseks.

Tänapäevases arhitektuuris on üha enam kasutusel praktika, kus kõik osapooled arhitektist tootjani töötavad ühe 3D-mudeliga. See loob eelduse parema ja keskkonnasõbralikuma ruumi kavandamiseks. Kui arvutis tehtavad parandused ja muudatused jõuavad kõikide osapoolteni samal ajal, aitab see sõeluda välja kõige ökonoomsema ja energiasäästlikuma lahenduse. Nn parameetrilises arhitektuuris palju kasutatav loomeprotsess, kus ühe parameetri muutmine sätib automaatselt ümber ka kogu muu lahenduse, annab võimaluse hallata kiiremini ja kergemini üha keerukamaks muutuvat geomeetriat.

Uurimisala hõlmab algoritmilist disaini ja projekteerimist ning automatiseeritud tootmismeetodeid. Sinna hulka kuulub generatiivne disain, toimimispõhine analüüs (näitab kui hästi konstruktsioon, materjal või geomeetria mingite näitajate põhjal toimib), konstruktiivne ja geomeetriline optimeerimine, skriptimine ja automatiseerimine. Olulisim disiniuuenduslik aspekt on see, kuidas ühendatakse algoritmiline disain ja automatiseeritud tootmisvahendid, tegemata põhjendamatuid lihtsustusi.

Uurimissuund aitab kaasa inseneride ja arhitektide kahepoolsele teadmistevahetusele. Eesmärk on jõuda mudelini, kus arhitektide ja inseneride programmid ühilduvad, nii et konstruktsiooniarvutus muutub disaini n-ö kohendamisest olemuslikuks protsessi osaks. Uurimistöös võetakse arvesse materjalide ja tootmistehnoloogia piiranguid, eesmärgiga neid piire nihutada ja saavutada seeläbi nii disainiloomes kui ka tootmises suurem lisandväärtus.

Rahastus: EKA

Tehnilise kunstiajaloo kui distsipliini arendamine kultuuripärandi analüüsiks Eestis

Projekti vastutav täitja: Hilkka Hiiop (muinsuskaitse ja konserveerimise osakond)

Projekti täitjad: Anneli Randla, doktorandid Johanna Lamp, Andres Uueni (EKA); Signe Vahur, Riin Rebane (Tartu Ülikool).

Projekti kestus: 2015−2020

Tehniline kunstiajalugu on interdistsiplinaarne pärandi uurimise valdkond, mis ühendab humanitaar- ja reaalteaduste meetodid ning rakendab kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid andmete kogumisel, töötlemisel, arhiveerimisel, kontekstualiseerimisel ning visualiseerimisel. Eestis on see uus ja suure potensiaaliga distsipliin.

Projekti eesmärk on kaardistada, testida ja arendada valdkonna uurimisvõimekust ning -ressursse, kombineerides tehnilise ja traditsioonilise kunstiajaloo uurimismeetodid ning IKT võimalused. Projekti lõppeesmärgiks on luua erinevate spetsialistide ja teadusasutuste vaheline toimiv võrgustik, mis pakub pärandi tehniliseks uurimiseks vajalikku oskusteavet ning aparatuuri kultuuripärandiga tegelevale valdkonnale nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

Rahastus: EKA

Vt ETISes

Eesti kirikute ehitusloo, konserveerimise ja uuringute andmebaasi väljatöötamine, arendamine ja täitmine (II osa)

Projekti vastutav täitja: Anneli Randla (muinsuskaitse ja konserveerimise osakond)

Projekti täitja: Hilkka Hiiop

Projekti kestus: 2014–2018

Eesti kirikute andmebaasi loomise eesmärgiks oli internetipõhise keskkonna ülesehitamine, mis koondaks ja muudaks uurijatele ja laiemale publikule kättesaadavaks teabe Eesti ajalooliste kirikute kohta. Projekti esimeses etapis 2005–2013 loodi andmebaasi põhistruktuur ning sisestati seitsme maakonna kirikute materjalid. Projekti teises etapis jätkatakse andmebaasi tehniliste arenduste, andmete ajakohastamise ning ülejäänud maakondade andmete kogumise ja sisestamisega. Lisaks sellele viiakse projekti raames igal aastal läbi täiendavaid uuringuid kirikutes, millega on andmebaasi toodud uut teavet.

Rahastus: Riiklik programm Pühakodade säilitamine ja areng

Vt ETISes

"Arhitektuuri oskussõnastiku" koostamine ja publitseerimine

Projekti vastutav täitja: Lilian Hansar

Projekti täitjad: Kristo Kooskora, Anneli Randla, Oliver Orro (muinsuskaitse ja konserveerimise osakond); Epp Lankots (kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut); Jaan Tiidemann (arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond); Targo Kalamees (Tallinna Tehnikaülikool); Jüri Tamm (Tallinna Tehnikakõrgkool); Heiki Pärdi (Eesti Vabaõhumuuseum)

Projekti kestus: 2015−2018

Laiapõhjalise, u 1100 mõistega (2000−3000 kirjet) illustreeritud Arhitektuuri oskussõnastiku (AOS) koostamine ja publitseerimine, millest kujuneks inseneridele, arhitektidele, kunstiteadlastele, konservaatoritele jt usaldusväärne käsiraamat ja allikas. Koostatav terminikogu lihtsustab oluliselt nimetatud erialaringkondade vahelist teineteisemõistmist ning täidab tühimiku eestikeelses teabekirjanduses ehituse ja arhitektuuri alal.

Projekti lõpptulemus on illustreeritud oskussõnastiku trükisena publitseerimine ja veebipõhine väljund Eesti Keele Instituudi terminibaasis term.eki.ee

Rahastus: EKA, Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital

Vt ETISes

V2ikese-Illimari-6 (1)
Laiapõhjalise, u 1100 mõistega (2000−3000 kirjet) illustreeritud Arhitektuuri oskussõnastiku (AOS) koostamine ja publitseerimine, millest kujuneks inseneridele, arhitektidele, kunstiteadlastele, konservaatoritele jt usaldusväärne käsiraamat ja allikas. Koostatav terminikogu lihtsustab oluliselt nimetatud erialaringkondade vahelist teineteisemõistmist ning täidab tühimiku eestikeelses ...
Untitled-1
Eesti kirikute andmebaasi loomise eesmärgiks oli internetipõhise keskkonna ülesehitamine, mis koondaks ja muudaks uurijatele ja laiemale publikule kättesaadavaks teabe Eesti ajalooliste kirikute kohta. Projekti esimeses etapis 2005–2013 loodi andmebaasi põhistruktuur ning sisestati seitsme maakonna kirikute materjalid. Projekti teises etapis jätkatakse andmebaasi tehniliste arenduste, andmete ...
Tehniline kunstiajalugu on interdistsiplinaarne pärandi uurimise valdkond, mis ühendab humanitaar- ja reaalteaduste meetodid ning rakendab kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid andmete kogumisel, töötlemisel, arhiveerimisel, kontekstualiseerimisel ning visualiseerimisel. Eestis on see uus ja suure potensiaaliga distsipliin. Projekti eesmärk on kaardistada, testida ...
rapla_kek
Uurimisprojektil on kaks põhifookust: esiteks kohalik 20. sajandi ehitusajalugu, ehitusmaterjalide ja nende säilitamise temaatika, ning teiseks muinsuskaitseliste aspektide analüüs 20. sajandi planeerimispoliitikas ja muinsuskaitsealade loomine 1960. ja 1970. aastatel. Projekti vastutav täitja: Anneli Randla Projekti täitjad: Maris Mändel, Oliver Orro Projekti kestus: 2015–2020 Rahastus: EKA ...
unnamed
Projekti eesmärk on uurida tehnilise kunstiajaloo meetoditega Christian Ackermanni, Eesti barokkajastu skandaalseima ja andekaima puunikerdaja, loomingu erinevaid aspekte: ajaloolise tisleri- ja puunikerduskunsti tehnilisi võtteid, materjalikasutust, originaalpolükroomiat; hilisemaid ümberehitusi ja -kujundusi nii arhitektoonika kui detailide tasandil; paiknemist kirikuruumis; hilisemat ...