Käimasolevad projektid

LÕPETAMATA LINN

Uurimisprojekt tegeleb Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste stsenaariumitega. Selleks keskendub uurimistöö kuuele suuremale teemale: planeerimispraktikad, linna struktuur, linna tihedus, linna piir, suur infrastruktuur linnas ning linna iseloom. Igaühega neist tegeletakse poole aasta jooksul ca viieliikmelise uurimisgrupiga, millele lisandub iga teema kohta üks rahvusvaheline töötuba ning paralleelselt toimuvad tööd EKA arhitektuuri ja linnaehituse ning urbanistika tudengitega. Kuuele pooleaastasele uurimistöö lõigule eelneb sarnaste näidete analüüs mujalt maailmast, teemat avav rahvusvaheline konverents ning järgneb kokkuvõttev töö näituse ja raamatu formaadis, mis seovad kogu uurimistöö terviklikuks käsitluseks. Protsessi lõpetab uurimistöö tulemusi nii spetsialistidele kui laiemale huviliste ringile tutvutav rahvusvaheline konverents.

Täitjad: Toomas Tammis, Andres Alver, Andres Ojari, Johan Tali, Kalle Komissarov

Projekti kestus: 2017–2020

Rahastus: E.L.L. Kinnisvara

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

TÄHENDUSLOOME DIGITAALSES KUNSTIS, MÄNGUDES JA UURIMUSLIKUS KUNSTIS

Uurimistöö keskmes on digitaalse kunsti, mängude, uurimusliku kunsti ja hübriidsete kunstipraktikate teoreetilised ja praktilised küsimused. Erinevad uurimistöö alateemad kajastavad kunstimuutusi viimastel kümnenditel, mida on otsustavalt mõjutanud digitaalne tehnoloogia. Nüüdisaegseid tehnoloogiapõhiseid kunstiuuendusi vaadeldakse varasema kunstiajaloo kontekstis, uuritakse traditsiooniliste loomepraktikate jätkumist ja täiesti uute kunstivormide teket.

Alateemad:

1. Muutused kunstis 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses, mis seotud elektroonilise ja digitaalse tehnoloogia kasutamisega kunstipraktikas rõhuasetusega Eesti kontekstil.

2. Varasema (1970ndate aastate) mixed media ja seriaalse kunsti areng läbi 1990ndate paradigmaatiliste muutuste hübriidmeediaks ja teaduskunstiks järgnevatel kümnenditel.

3. Uurimuslik kunst ajaloolises ja akadeemilises kontekstis. Uurimusliku kunsti metodoloogia ning teadusfilosoofilised küsimused kunsti, uurimuse ja teaduse vahekordadest.

4. Interaktiivse audiovisuaalse kunsti eksperimentaalsete vormide ja digitaalsete artefaktide säilitamine.

5. Tähendusloome interaktiivsetes kunstiteostes.

6. Propriotseptsiooni küsimus osaluslikus kunstis.

7. Mitmekasutajapõhised kunstiteosed ja -keskkonnad; vaataja tahtmatu osalus kunstiteoses.

8. Mängude kasutamine kunstis ja kunstilised mängud.

9. Jagatud autorsuse küsimus, autorsuse jagamise viisid ja fiktiivsed autorid.

10. Impersonaalne kunst, mitte-inimeste loodud kunst; kunst, mis loodud koostöös masinatega ning sellise kunstiga seotud esteetilised küsimused.

11. Multilokaalne ja telekommunikatiivne kunst.

12. Loomemasinate ja indeterministliku kunsti temaatika.

3. Internetikunsti, post-interaktiivse kunsti ja post-interneti kunsti problemaatika.

Täitjad: Raivo Kelomees (vastutav täitja), Oliver Laas

Projekti kestus: 2017–2020

Rahastus: Eesti Kunstiakadeemia

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

CHISTIAN ACKERMANN – TALLINNA PHEIDIAS, ÜLBE JA ANDEKAS I OSA

Projekti eesmärk on uurida tehnilise kunstiajaloo meetoditega Christian Ackermanni, Eesti barokkajastu skandaalseima ja andekaima puunikerdaja, loomingu erinevaid aspekte: ajaloolise tisleri- ja puunikerduskunsti tehnilisi võtteid, materjalikasutust, originaalpolükroomiat; hilisemaid ümberehitusi ja -kujundusi nii arhitektoonika kui detailide tasandil; paiknemist kirikuruumis; hilisemat retseptsiooni. Selleks arendatakse erinevate institutsioonide tippspetsialistide vahelist koostööd kunsti tehniliste uuringute valdkonnas kunstimälestiste parema uurimise ja säilimise nimel. Kaardistatakse uuritavate objektide füüsilised kahjustused ja seisukord, et selgitada välja nende konserveerimisvajadus. Uuringute tulemused koondatakse ühte veebipõhisesse avalikku andmebaasi, et kindlustada andmete kogumise ja analüüsimise ühtsus.

Täitjad: Hilkka Hiiop (vastutav täitja), Anneli Randla

Projekti kestus: 2016–2020

Rahastus: Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitseamet

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

EESTI 20. SAJANDI EHITATUD KESKKONNA UURINGUD

Uurimisprojektil on kaks põhifookust: esiteks 20. sajandi ehitusajalugu, ehitusmaterjalide ja nende säilitamise temaatika ning teiseks muinsuskaitseliste aspektide analüüs 20. sajandi planeerimispoliitikas ja muinsuskaitsealade loomine 1960. ja 1970. aastatel.

Täitjad: Anneli Randla (vastutav täitja), Maris Mändel, Oliver Orro

Projekti kestus 2015–2020

Rahastus: Eesti Kunstiakadeemia

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Eksperimentaalsed praktikad ja teooriad 20. ja 21. sajandi Eesti visuaal- ja ruumikultuuris

Projekti peamine eesmärk on analüüsida eksperimentaalsust Eesti visuaal- ja ruumikultuuris uurides selle rolli nii ametlikes majandus- ja poliitprogrammides kui ka alternatiivsetes ja kriitilistes praktikates. Projekt, mis keskendub eksperimentaalsuse suhtele “normaalsuse paradigmaga”, jaguneb peamiselt 20. sajandi kultuuri ajalooliseks uurimiseks ning eksperimentaalse nüüdiskunsti, -arhitektuuri ja -filmi analüüsiks. Erinevalt kaasaegsetes kultuuri- ja ajaloodiskursustes levinud käsitlusele, mis viitab eelkõige vormilisele eksperimenteerimisele, püütakse eksperimenti mõtestada uutviisi rõhutades mõiste transformeerivat ja kriitilist potentsiaali. Huvi keskmes on mitte ainult kultuurinähtuste vormi- ja sisuarengud (nt meediumivalik, alternatiivsed rahastamis- või produtseerimisviisid), aga ka teadmiste ülekandumine ühest distsipliinist teise: terminoloogia, teooria ja loovtöö instrumentide migratsioon ning eksperimentaalsust käsitleva diskursuse muutumine selle tagajärjel.

Projekti täitjad: Mart Kalm (vastutav täitja), Andres Kurg, Mari Laanemets, Eva Näripea, Epp Lankots, Katrin Kivimaa, doktorandid Ingrid Ruudi, Karin Nugis, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut.

Projekti kestus: 2015–2020

Rahastus: Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal

Projekti eesmärgiks on uurida, kuidas on Eestis 19.–21. sajandil loodud teadmisi kohalikust kunstipärandist. Lähtepunktiks on tõdemus, et eri aegadel on samu kunstiteoseid ja arhitektuuriobjekte esitletud erinevalt, neist on konstrueeritud erinevaid ajalugusid, mis omakorda on olnud publiku kunstiajalooliste arusaamade ning kunsti kogemise aluseks. Kunstiajaloolist teadmist kujundati mitte üksnes kunstiajalookirjutuse vaid ka „kunstiajaloo sündmuste“ – teoste eksponeerimise ja kommenteerimise kaudu. Projekt otsib vastuseid küsimusele, milles kunstiajalugude erinevused seisnevad ja millised on olnud nende kirjutamise/ eksponeerimise mõjutegurid, sh poliitiline ja ideoloogiline kontekst, rahvusvahelised erialased diskursused ja kohalik kunstikirjutuse traditsioon. Seega analüüsitakse ajaloolisi kultuurisituatsioone ja kultuurivahetust, mis päranditõlgendusi tingivad ja loovad. Metodoloogiliselt toetub projekt teadmiste sotsioloogiale, diskursuse- ja ajalookirjutuse analüüsile.

Projekti täitjad: Krista Kodres (vastutav täitja), Virve Sarapik, doktorandid Kädi Talvoja, Eero Kangor, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut.

Projekti kestus: 2015–2018

Rahastus: Personaalne uurimistoetus (PUT)

Uurimisrühma konverents “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s” leiab aset 27.–29. oktoobril 2016. 

Uurimisrühma esimene seminar sarjast “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi” toimus jaanuaris 2016 prof. Marek Tammega. Teine seminar, külaliseks prof. Tiina-Ann Kirss, toimus märtsis 2017.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Eesti nüüdiskultuuri arengumustrid: ERC projekti ettevalmistamine

Tegevuskava eesmärgiks on (1) ette valmistada ja esitada European Research Council projektitaotlus; (2) alustada ERC projekti eeltöödega; (3) jätkata projekti läbiviimiseks vajalikke alusuuringuid. ERC projekt keskendub nõukogude korra lagunemise järgsete kultuurimustrite uurimisele sotsiopoliitilises taustsüsteemis. Projekti eesmärk on analüüsida, (1) millised teisenemised toimusid hilisnõukogude ja taasiseseisvumisjärgses Eesti kultuuris seoses poliitilise, tehnoloogilise ja sotsiaalmajandusliku raamistiku järsu muutumisega ning kuidas need muutused resoneeruvad erinevate kunstipraktikate – kirjanduse, visuaalkultuuri ja teatri – arengus; (2) kuidas ilmnevad kultuuri arengus rahvuslikud ja rahvusülesed tendentsid; (3) kuidas tänapäevased kunstipraktikad seostuvad poliitilise praktikaga.

Projekti täitjad: Virve Sarapik (vastutav täitja), Mari Laaniste, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut.

Projekti kestus 2016−2017

Rahastus: Mobilitas Pluss ERC granditaotlemise toetus (MOBERC)

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Koguteos „Eesti kunsti ajalugu“

„Eesti kunsti ajalugu“ on EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kõige vanem teadusprojekt, millega alustati 1999. aastal. „Kunstiajaloo“ eesmärgiks on hõlmata Eesti kunsti- ja visuaalkultuuri ajalugu võimalikult laialt, tehes selle kättesaadavaks nii akadeemilisele kui laiale publikule. Tegu on ühelt poolt uue materjali esiletoomise, teisalt aga ka varasemate kunstikäsitluste ümbermõtestamisega. Kindlasti on uue „Kunstiajaloo“ eesmärgiks näidata kunsti, arhitektuuri, disaini ja muid visuaalkultuuri valdkondi nende sotsiokultuurilises kontekstis, ühtlasi demonstreerides nende rolli sellesama sotsiaalse ja kultuurilise koe loomes.

Projekti täitjad: peatoimetaja Krista Kodres, kirjutajate hulgas on Mart Kalm, Virve Sarapik, Andres Kurg, Katrin Kivimaa, Karin Nugis, Tiina Abel, Jaak Kangilaski.

Lisaks on autorkonnas paljud kunsti- ja kultuuriajaloolased erinevatest Eesti akadeemilistest institutsioonidest ja muuseumidest.

Projekti kestus 1999–2019

Seni on ilmunud:

2005 – Köide 2. (periood 1520-1770; koost. Krista Kodres)

2010 – Köide 5. (periood 1900-1940; koost. Mart Kalm)

2013 – Köide 6/I (periood 1940-1969; koost. Jaak Kangilaski)

2016 – Köide 6/II (periood 1969-1991; koost. Jaak Kangilaski)

2017 – Köide 3 (periood 1770-1840; koost. Juhan Maiste)

2017.-2019. aastateks on plaanitud kahe viimase köite ilmumine:

Köide 4. (1840-1900, koost. Juta Keevallik)

Köide 1. (Muinasaeg ja keskaeg, koost. Kersti Markus)

Rahastus: Eesti Teaduse Sihtfinantseering projekti (algaastatel), alates 2004 Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Kultuurilehe AS. Toetanud on ka paljud kultuuriasutused, kes on lubanud tasuta kasutada oma arhiivi ja fotoarhiivi: Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Filmiarhiiv jt.

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Algoritmilised protsessid puitarhitektuuris ja -disainis

Uurimistöö fookuses on puitarhitektuuri ja -disaini innovatsioon, täpsemalt senise konarliku disainiprotsessi toimimise parandamine ja ühise töökeskkonna väljatöötamine, mida võksid kasutada kõik osapooled arhitektist ja disainerist kuni puidutöösturi ja ehitusinsenerini, et protsessipõhiselt luua lisandväärtusega puittooteid, -hooneid ja -keskkonda. Tulemusena viiakse digitaalne disainiprotsess kokku kohaliku toorainega, nii et tekib soodne pinnas uuendusliku ja omanäolise Eesti puitarhitektuuri loomiseks.

Tänapäevases arhitektuuris on üha enam kasutusel praktika, kus kõik osapooled arhitektist tootjani töötavad ühe 3D-mudeliga. See loob eelduse parema ja keskkonnasõbralikuma ruumi kavandamiseks. Kui arvutis tehtavad parandused ja muudatused jõuavad kõikide osapoolteni samal ajal, aitab see sõeluda välja kõige ökonoomsema ja energiasäästlikuma lahenduse. Nn parameetrilises arhitektuuris palju kasutatav loomeprotsess, kus ühe parameetri muutmine sätib automaatselt ümber ka kogu muu lahenduse, annab võimaluse hallata kiiremini ja kergemini üha keerukamaks muutuvat geomeetriat.

Uurimisala hõlmab algoritmilist disaini ja projekteerimist ning automatiseeritud tootmismeetodeid. Sinna hulka kuulub generatiivne disain, toimimispõhine analüüs (näitab kui hästi konstruktsioon, materjal või geomeetria mingite näitajate põhjal toimib), konstruktiivne ja geomeetriline optimeerimine, skriptimine ja automatiseerimine. Olulisim disiniuuenduslik aspekt on see, kuidas ühendatakse algoritmiline disain ja automatiseeritud tootmisvahendid, tegemata põhjendamatuid lihtsustusi.

Uurimissuund aitab kaasa inseneride ja arhitektide kahepoolsele teadmistevahetusele. Eesmärk on jõuda mudelini, kus arhitektide ja inseneride programmid ühilduvad, nii et konstruktsiooniarvutus muutub disaini n-ö kohendamisest olemuslikuks protsessi osaks. Uurimistöös võetakse arvesse materjalide ja tootmistehnoloogia piiranguid, eesmärgiga neid piire nihutada ja saavutada seeläbi nii disainiloomes kui ka tootmises suurem lisandväärtus.

Projekti kestus: 2016-2020

Projekti täitjad: Sille Pihlak, Siim Tuksam, arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond.

Rahastus: EKA

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Tellija kaasamine energiatõhusate hoonete kavandamisesse

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 3D Labori meeskonna juhtimisel läbi viidav rakendusuuring võimaliku tarkvaralise lahenduse leidmiseks ja tellija tulemuslikumaks kaasamiseks hoonete energiatõhusasse kavandamisesse. Eesmärk on läbi viia tehnilise prototüübi loomine, mis lubaks hoone tulevasel kasutajal ja tellijal mõista ruumiliste otsuste mõju hoone energiatõhususele. Selle tarvis on vajalik leida sobiv tehniline platvorm ja välja töötada keskne mudeliserver ning esialgne kasutajaliides. Lahendus võimaldab tellijal muuta hoone erinevaid lähteandmeid ning jälgida, kuidas 3D parameetriline mudel reaalajas muutub. Lisaks hoone dünaamilise 3D kujutise kuvamisele näidatakse ka energiatõhususe muutumine vastavalt sisendi muutumisele, andes telljale kohest tagasisidet. Rakendusuuring on järgmiseks sammuks teel kaasava planeerimise suunas ning avaks uued võimalused hoonete masskohandamiseks.

Projekti täitjad: Renee Puusepp (vastutav täitja), Martin Melioranski, magistrant Taavi Lõoke, arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond; Kaiko Kivi (Mudel OÜ).

Projekti kestus: 2016-2017

Rahastus: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, EKA

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Tehnilise kunstiajaloo kui distsipliini arendamine kultuuripärandi analüüsiks Eestis

Tehniline kunstiajalugu on interdistsiplinaarne pärandi uurimise valdkond, mis ühendab humanitaar- ja reaalteaduste meetodid ning rakendab kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid andmete kogumisel, töötlemisel, arhiveerimisel, kontekstualiseerimisel ning visualiseerimisel. Eestis on see uus ja suure potensiaaliga distsipliin. Projekti eesmärk on kaardistada, testida ja arendada valdkonna uurimisvõimekust ning -ressursse, kombineerides tehnilise ja traditsioonilise kunstiajaloo uurimismeetodid ning IKT võimalused. Projekti lõppeesmärgiks on luua erinevate spetsialistide ja teadusasutuste vaheline toimiv võrgustik, mis pakub pärandi tehniliseks uurimiseks vajalikku oskusteavet ning aparatuuri kultuuripärandiga tegelevale valdkonnale nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

Projekti täitjad: Hilkka Hiiop (vastutav täitja), Anneli Randla, doktorandid Johanna Lamp, Andres Uueni, muinsuskaitse ja konserveerimise osakond; Signe Vahur, Riin Rebane, Tartu Ülikool.

Projekti kestus: 2015−2020

Rahastus: EKA

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Eesti kirikute ehitusloo, konserveerimise ja uuringute andmebaasi väljatöötamine, arendamine ja täitmine II

Eesti kirikute andmebaasi loomise eesmärgiks oli internetipõhise keskkonna ülesehitamine, mis koondaks ja muudaks uurijatele ja laiemale publikule kättesaadavaks teabe Eesti ajalooliste kirikute kohta. Projekti esimeses etapis 2005-2013 loodi andmebaasi põhistruktuur ning sisestati seitsme maakonna kirikute materjalid. Projekti teises etapis jätkatakse andmebaasi tehniliste arenduste, andmete ajakohastamise ning ülejäänud maakondade andmete kogumise ja sisestamisega. Lisaks sellele viiakse projekti raames igal aastal läbi täiendavaid uuringuid kirikutes, millega on andmebaasi toodud uut teavet.

Projekti täitjad: Anneli Randla Hilkka Hiiop (vastutavad täitjad), muinsuskaitse ja konserveerimise osakond

Projekti kestus: 2014-2018

Rahastus: Riiklik programm: Pühakodade säilitamine ja areng

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink

Arhitektuuri oskussõnastiku (AOS) koostamine ja publitseerimine

Laiapõhjalise, ca 1100 mõistega (2000-3000 kirjet) illustreeritud Arhitektuuri oskussõnastiku (AOS) koostamine ja publitseerimine, millest kujuneks inseneridele, arhitektidele, kunstiteadlastele, konservaatoritele jt. usaldusväärne käsiraamat ja allikas. Koostatav terminikogu lihtsustab oluliselt nimetatud erialaringkondade vahelist teineteisemõistmist ning täidab tühimiku eestikeelses teabekirjanduses ehituse ja arhitektuuri alal.

Projekti lõpptulemus on illustreeritud oskussõnastiku trükisena publitseerimine ja veebipõhine väljund Eesti Keele Instituudi terminibaasis term.eki.ee

Projekti täitjad: Lilian Hansar (vastutav täitja), Kristo Kooskora, Anneli Randla, Oliver Orro, muinsuskaitse ja konserveerimise osakond; Epp Lankots, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut; Jaan Tiidemann, arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond; Targo Kalamees, Tallinna Tehnikaülikool; Jüri Tamm, Tallinna Tehnikakõrgkool; Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseum.

Projekti kestus: 2015−2018

Rahastus: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital

Seda artiklit uuendati viimati

Püsilink