Lõppenud projektid

Eesti nüüdiskultuuri arengumustrid: ERC projekti ettevalmistamine

Projekti vastutav täitja: Virve Sarapik (kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut)

Projekti täitja: Mari Laaniste

Projekti kestus: 2016−2017

Tegevuskava eesmärgiks on (1) ette valmistada ja esitada European Research Council projektitaotlus; (2) alustada ERC projekti eeltöödega; (3) jätkata projekti läbiviimiseks vajalikke alusuuringuid. ERC projekt keskendub nõukogude korra lagunemise järgsete kultuurimustrite uurimisele sotsiopoliitilises taustsüsteemis.

Projekti eesmärk on analüüsida, (1) millised teisenemised toimusid hilisnõukogude ja taasiseseisvumisjärgses Eesti kultuuris seoses poliitilise, tehnoloogilise ja sotsiaalmajandusliku raamistiku järsu muutumisega ning kuidas need muutused resoneeruvad erinevate kunstipraktikate – kirjanduse, visuaalkultuuri ja teatri – arengus; (2) kuidas ilmnevad kultuuri arengus rahvuslikud ja rahvusülesed tendentsid; (3) kuidas tänapäevased kunstipraktikad seostuvad poliitilise praktikaga.

Rahastus: Mobilitas Pluss ERC granditaotlemise toetus (MOBERC)

Tellija kaasamine energiatõhusate hoonete kavandamisesse

Projekti vastutav täitja: Renee Puusepp (arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond)

Projekti täitjad: Martin Melioranski, magistrant Taavi Lõoke (EKA); Kaiko Kivi (Mudel OÜ)

Projekti kestus: 2016–2017

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 3D Labori meeskonna juhtimisel läbi viidav rakendusuuring võimaliku tarkvaralise lahenduse leidmiseks ja tellija tulemuslikumaks kaasamiseks hoonete energiatõhusasse kavandamisesse. Eesmärk on läbi viia tehnilise prototüübi loomine, mis lubaks hoone tulevasel kasutajal ja tellijal mõista ruumiliste otsuste mõju hoone energiatõhususele. Selle tarvis on vajalik leida sobiv tehniline platvorm ja välja töötada keskne mudeliserver ning esialgne kasutajaliides.

Lahendus võimaldab tellijal muuta hoone erinevaid lähteandmeid ning jälgida, kuidas 3D parameetriline mudel reaalajas muutub. Lisaks hoone dünaamilise 3D-kujutise kuvamisele näidatakse ka energiatõhususe muutumine vastavalt sisendi muutumisele, andes telljale kohest tagasisidet. Rakendusuuring on järgmiseks sammuks teel kaasava planeerimise suunas ning avaks uued võimalused hoonete masskohandamiseks.

Rahastus: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, EKA

ADAPT-r

Projekti täitjad: Veronika Valk, Toomas Tammis (arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond)

Projekti kestus: 2013–2016

Projekti ADAPT-r (Architecture, Design and Art Practice Training-research) raames toetatakse loomepõhise uurimistöö elluviimist, korraldatakse rahvusvahelisi sümpoosiume (Practice Research Symposium), näitusi, seminare jpm. Antakse välja publikatsioone ning koostatakse juhendmaterjale, mis on mõeldud eeskätt just arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonnas loomepõhise uurimistöö läbiviimiseks. Projekti partnerid on Melbourne’i kuningliku tehnoloogiainstituudi (RMIT) arhitektuuri- ja disainikool Austraaliast, selle kooli Euroopa põhipartner Sint-Lucase arhitektuurikool Belgias (Leuveni ülikooliga liitumisest alates kannab nime LUCA), samuti Westminsteri ülikool Londonis, Glasgow kunstikooli (GSA) Mackintoshi arhitektuurikool, Århusi arhitektuurikool, Ljubljana ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond.

Rahastus: Euroopa Liidu 7. raamprogramm (FP7/2007–2013)

Vt täpsemalt siit.

XX sajandi arhitektuuri inventeerimine

2007. aastal algatasid Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuur kaitsmise ja väärtustamise projekti, mille eesmärgiks on välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol. Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise projekt on laiem ja keskendub perioodile 1870–1991. Algdaatumiks on Eesti arengut oluliselt mõjutanud raudtee rajamise aasta, ning lõppdaatum tuleneb sellest, sest taasiseseisvunud Eesti arhitektuurile on vara anda muinsuskaitselist hinnangut.

Hoonete kaitsmiseks ja säilitamiseks on selle projekti raames välja pakutud neli väärtuskategooriat:

1. Riiklik muinsuskaitse (kultuurimälestiseks tunnistamine).
 Rakendada kõige olulisemate ja paremas korras olevate unikaal- ja tüüpehitiste puhul. Muinsuskaitseamet koostab juhised ja uuringud elamualade ja hoonete kaitsmiseks.

2. Kohaliku omavalitsuse miljööväärtuslikud hoonestusalad. Suuremad alad ühetaolise väärtusliku hoonestusega, ajastule iseloomulikud tervikansamblid. Kohalik omavalitsus saab kehtestada nõuded miljööalal planeerimiseks, ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks.

3. Andmebaasis (Kultuurimälestiste riiklik register) arvel olevad ehitised ja rajatised. 
Hooned on arvel riiklikus Kultuurimälestiste registris ja kui neid miski ohustab, on võimalik nad kultuurimälestisena kaitse alla võtta.

4. Dokumenteerimine. 
Kui väärtuslikku hoonet kaitse alla võtta ei saa, siis tuleb ehitist kirjeldada, dokumenteerida, inventeerida.

Rahvuse visualiseerimine. Eesti 20. sajandi kunsti ja arhitektuuri instutsioonikriitiline analüüs

Projekti tüüp: SF

Projekti vastutav täitja: Mart Kalm

Projekti põhitäitjad: Katrin Kivimaa, Mari Laanemets, Andres Kurg, Epp Lankots, Ene Lamp, Jonathan Blackwood, Jaak Kangilaski

Projekti kestus: 2009–2014

Uurimisprojekti põhieesmärk on kokkuvõtvalt uurida rahvuse teadvustamise dünaamikat Eesti 20. sajandi visuaal- ja ruumikultuuris: kuidas see on muutunud institutsionaalselt legitimeeritud ja määratletud kunsti- ja arhitektuuripraktikates (rõhuasetuste muutumine, alternatiivsete narratiivide ilmnemine) ning süstematiseeritud teadmismudelites, mille eesmärgiks on luua minevikust lokaalseid representatsioone (ajalookirjutus).

Kui eesti 20. sajandi kunstikultuuri arengumudelit saab vaadelda rahvusliku-euroopaliku dialektikas, siis milliseid institutsionaalseid vorme see dialektika erinevatel perioodidel võttis? Millist tüüpi pilte ja ehitisi soosis rahvuskultuuri idee? Milliseid uusi kunstiajaloolisi tõlgendusi saaksime välja pakkuda, kui lahkuda domineeriva rahvuskultuuri narratiivi raamest? Milline võiks olla eesti 20. sajandi kunsti ja arhitektuuri rahvusülene geograafia, mis arvestaks kohaliku arengu eripära, kuid ei langeks tagasi universaalse vormiajaloo kammitsatesse?

Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

Projekti täitja: EKA muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond
Projekti koordinaator: Leele Välja
Projekti partnerid: Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet
Projekti kestus: 2010–2012

Projekti põhieesmärgiks on esmakordselt kaardistada Eesti 20. sajandi arhitektuuri olulisim osa ja välja töötada selle kaitsmiseks vajalikud meetmed riiklikul ja kohalikul tasandil. Selleks uuritakse ja analüüsitakse põhjalikult Eesti 20. sajandi arhitektuuripärandit perioodist 1870–1991. Algdaatumiks on valitud Eesti arengut oluliselt mõjutanud raudtee rajamise aasta, 1991. aasta on piiriks, sest taasiseseisvunud Eesti arhitektuurile on vara anda muinsuskaitselist hinnangut. Uuringu läbi suurendatakse 20. sajandi arhitektuuri puudutavate muinsuskaitseliste strateegiliste dokumentide teadmis- ja tõenduspõhisust. Kuna eelmainitud laiapõhjalist uuringut pole veel Eestis tehtud, valitseb 20. sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi suhtes palju eriarvamusi ning teatud selgusetus.

Aastatel 2008–2009 viidi läbi projekti I etapp, mille käigus koostati maakondlikud ülevaated XX sajandi arhitektuurist. Käesoleva, II etapi käigus spetsiaalselt projekti tarbeks moodustatud ekspertnõukogu analüüsib esitatud objekte ja teeb ettepanekud edasisteks tegevustes. Projekti käigus tellitakse valitud objektide kohta ekspertiisid nende vastavusest mälestise tunnustele või dokumenteerimine, kui hoone on hävimisohus.

Õigeusklikud Eestis ja õigeusu kirikud Eesti maastikus (18.–21. sajand)

Projekti tüüp: ETF

Projekti vastutav täitja: Jaanus Plaat

Projekti põhitäitjad: Mariann Raisma, Riina Reinvelt, Marge Laast

Projekti kestus: 2007–2009

Töö põhieesmärgiks on teha interdistsiplinaarne uurimus õigeusklikest ja õigeusu kirikutest Eestis alates 18. sajandist kuni tänapäevani. Uurimus õigeusust Eestis 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandi algul rajaneb peamiselt etnoloogilistel ja osalt sotsioloogilistel välitöödel ning andmeanalüüsil, Eesti õigeusu varasema ajaloo uurimine aga peamiselt arhiivimaterjalide jt allikate ning kirjanduse läbitöötamisel. Välitöödel kavatsetakse uurida religiooni ja identiteedi vahekorda, õigeusklike suhteid teiste konfessioonide esindajatega, Eesti kahe õigeusu kiriku omavahelisi suhteid ja suhteid riigiga, õigeusu koguduste saatust nõukogude perioodil ja taasiseseisvunud Eestis, õigeusklike osakaalu ning arvukust tänases Eestis, mitteusklike suhtumist õigeusklikesse jt probleeme. Eesmärgiks on koguda välitöödel informantidelt nii suulist kui kirjalikku informatsiooni (intervjuude ja küsimustike abil) kui ka arhiiviandmeid õigeusu kogudustest Nõukogude Eestis ja tänapäeval. Intervjuudes püütakse uurida ka õigeusu mõju indiviidile. Jaanus Plaadi plaanitava monograafia lähiminevikku ja tänapäeva käsitlev osa rajaneb peamiselt etnoloogilistel ja sotsioloogilistel allikatel, õigeusu ja õigeusu kiriku ajaloo käsitlemisel 18.–20. sajandil keskendutakse aga peamiselt ajalooallikatele. Välitöödel osalevad lisaks projekti põhitäitjatele ka Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased. Interdistsiplinaarse grandiprojekti üks olulisemaid alateemasid keskendub õigeusu kirikutele kui ehitistele.

Me soovime dokumenteerida kõik Eesti (sh Petserimaal asuvad) õigeusu kirikud ja kabelid (olgu need tegutsevad või nõukogude perioodist alates varemetes pühakojad) fotografeerimise, filmimise ja kaardistamise abil. Kunstiajaloo, arhitektuuri ja religiooniajaloo aspektist lähtuva õigeusu kirikute ja tsässonite dokumenteerimise üks väljundeid oleks teaduslikult kommenteeritud fotoalbum, kus kasutatakse ka arhiivifotosid õigeusu pühakodadest alates 18. sajandist (tekstide autor J. Plaat, koostajad M. Raisma ja J. Plaat; fotod T. Noorits, A. Maasik, L. Lepik, M. Raisma, J. Plaat, R. Reinvelt jt; kaardid L. Lepik ja AS Regio).

Projekti teisteks publikatsioonideks on kaks monograafiat (R. Reinvelt, Minu ja sinu Narva. Oma ja võõras sotsiaalse muutumise kontekstis (doktoritöö) ja Jaanus Plaat, Õigeusklikud ja õigeusu kirikud Eestis 18.–21. sajandil), grandiprojekti teemaga seotud teadusartiklid põhitäitjatelt ja EKA magistrandidelt ning projekti konverentside ettekannete kogumik Eesti Rahva Muuseumi sarja Pro Ethnologia eriväljaandena (R. Reinvelt, J. Plaat, M. Raisma jt).

Plaanis on ka korraldada kaks rahvusvahelist konverentsi Lätis ja Eestis; Eesti õigeusu kirikute teemalise veebilehekülje loomine (M. Raisma, J. Plaat, Eesti õigeusu kogudused, IT firma), mille aluseks on välitöödel pildistatud ja arhiividest kogutud fotomaterjal ning teaduslik tekstimaterjal projektis osalejatelt ning teistelt Eesti õigeusu uurijatelt; kultuuriantropoloogiline film (või filmid) õigeusklikest ja õigeusu kirikutest Eestis 21. sajandil (autorid ja operaatorid J. Simm, J. Plaat; montaaž M. Selgmäe ja J. Simm); näitus Õigeusu kirikud Eestis 18.–21. sajandil (koostajad ja kuraatorid R. Reinvelt, M. Raisma, L. Lepik, J. Plaat, T. Noorits, A. Maasik). Pärast näituse avamist 2009. aastal ERMis on plaanis seda eksponeerida ka mujal Eestis ja välismaal. Välitööde üks olulisemaid eesmärke on ka esemete, fotode ja audio-visuaalse materjali kogumine Eesti Rahva Muuseumi kogudesse, ERMi käsikirjalise arhiivi täiendamine ERMi kirjasaatjate ja välitöödel leitud informantide kirjatöödega.

Eesti ruumiline keskkond kunstiajaloo uurimisobjektina

Projekti tüüp: SF

Projekti vastutav täitja: Mart Kalm

Projekti põhitäitjad: Andres Kurg, Epp Lankots

Projekti kestus: 2004–2008

Teema eesmärgiks on uurida ja analüüsida ruumilist keskkonda kunstiajaloo teisenenud meetodite ja kultuurilise pöörde kontekstis, keskendudes nii arhitektuuri- ja ehitatud keskkonna uutele tõlgendusviisidele kui tuues kunstiajaloolisse käibesse materjale, mida seni on peetud väheoluliseks või väärtuslikuks. Keskkonna ruumilisus sisaldab antud juhul nii füüsilist ruumi ja selle praktikaid kui ruumi representatsioone ja diskursusi; ehitisi lahutamatus seoses nende programmi ja majandusliku kontekstiga, maastikke seoses poliitika ja identiteediga, kunsti seoses institutsiooni ja kohaspetsiifikaga.

Laiendades arhitektuuriajaloo mõistet kitsalt stiiliajaloo, esteetiliste kategooriate ja atributsiooniga tegelevalt ajaloolt ruumilisele ehitatud keskkonnale, püüab teema keskenduda muuhulgas ka protsessidele, mis kunsti ja arhitektuuri “teevad”. Viimaste hulka kuuluvad nii poliitilised diskursused, sotsiaalsed väärtused, rahavood ja tööjõu küsimused; mis võrdselt autori intentsiooni ja arhitektuuri institutsioonis ringlevate ideedega lõppobjekti suubuvad. Kuna enamus osalejaid keskendub oma töös 20 sajandi teise poole Eesti arhitektuuri ja ehitatud keskkonna problemaatikale, on uurimuse oluliseks sõlmküsimuseks Nõukogude perioodi uurimise metoodika ja võimalused, dialoog Läänes kiirelt kasvava postsotsialismi uuringutega ja mõlemasuunalise adekvaatse “tõlke” võimalus. Väljundiks on artiklid teadusväljaannetes, ühiskogumikud, rahvusvahelise uurijavõrgustiku loomine ja vastav konverents, integreeritus kraadiõppega.