BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:spatie/icalendar-generator NAME:EKA kalender X-WR-CALNAME:EKA kalender DESCRIPTION:Eesti kunstiakadeemia sündmused X-WR-CALDESC:Eesti kunstiakadeemia sündmused REFRESH-INTERVAL;VALUE=DURATION:PT5M X-PUBLISHED-TTL:PT5M BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn BEGIN:STANDARD DTSTART:20251026T040000Z TZOFFSETFROM:+0300 TZOFFSETTO:+0200 END:STANDARD BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20260329T030000Z TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 END:DAYLIGHT BEGIN:STANDARD DTSTART:20261025T040000Z TZOFFSETFROM:+0300 TZOFFSETTO:+0200 END:STANDARD BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20270328T030000Z TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE BEGIN:VTIMEZONE TZID:UTC BEGIN:STANDARD DTSTART:20251012T072943Z TZOFFSETFROM:+0000 TZOFFSETTO:+0000 END:STANDARD END:VTIMEZONE BEGIN:VEVENT UID:206824 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Näitus “I hate violence and I see it everywhere” [Näitused] DESCRIPTION:Näituse “I hate violence and I see it everywhere” (Ma vihk an vägivalda ja näen seda kõikjal) avamine kell 18:00 OKAPI galeriis Ta llinnas\\n\\n\\n\\nYeva Sihachova\\n\\nNäituse kuraator: Ilja Jakovlev\\n Kujundusgraafik: Ksenia Kvitko\\n\\nMa vihkan vägivalda ja näen seda kõ ikjal.\\n\\nMitte ainult sõjas või katastroofis\\\, vaid ka tavalises ko oselamise koreograafias teiste inimestega.\\n\\nMa näen\\\, kuidas see l äbistab keha\\\, jätmata ruumi vastupanule.\\nMa näen\\\, kuidas see j õu kaudu kujundab ümber kultuuri\\\, kinnistudes põlvkondadeülese trau mana.\\nMa näen seda püüdes muuta kõik määratletuks — see\\\, mis ei sobitu\\\, sunnitakse võtma kindlat vormi\\\, kuid isegi siis jääb s ee võõraks.\\nMa näen\\\, kuidas see muudab keha\\\, kuni kohanemine mu udab valu rutiiniks.\\nMa näen\\\, kuidas see vaikselt asustab inimesteva helisi ruume.\\n\\nNäitus uurib vägivalla ontoloogiat: kus see elab\\\, kuidas see avaldub\\\, millist keelt see räägib\\\, kust see sünnib ja milleks see lõpuks muundub.\\n\\nTeosed keskenduvad hetkedele\\\, mil vä givald ei ole veel täielikult nähtav ega täielikult nimetatav — ebamu gavuse normaliseerumisele\\\, kohanemisele kui ellujäämismehhanismile\\\ , kordusele\\\, survele\\\, fikseerimisele ning kehadevahelise distantsi e bastabiilsusele.\\n\\nIkka ja jälle pöördub näitus tagasi ühenduse k üsimuse juurde.\\nVõib-olla algab vägivald palju varem — katses fikse erida\\\, määratleda või täielikult ületada distantsi.\\n\\nHirm muut ub näituse üheks keskseks mehhanismiks. Püüe mõista vägivalda võib muutuda püüdeks seda ratsionaliseerida\\\, muuta see etteaimatavaks ja s eeläbi vähem ähvardavaks. Justkui analüüs võiks luua teatava kontrol li selle üle\\\, mida kardetakse. Kuid vajadus kontrolli järele hakkab k ergesti taastootma vägivalla enda loogikat.\\nTeosed ei paku vägivallale stabiilset definitsiooni. Selle asemel jälgivad need hetki\\\, mil vägi vald vaikselt siseneb igapäevaellu — korraldades ümber läheduse\\\, k innistudes tavalistesse koosolemise vormidesse ja muutes viise\\\, kuidas kehad õpivad üksteise kõrval eksisteerima.\\n\\nAvamisel pakub jooke P ÕHJALA!\\n\\nNäitus on avatud:\\n\\n11.06–19.07.2026\\nK–R 12:00–1 8:00\\nL 12:00–16:00\\n\\nOKAPI galerii\\nNiguliste tn 2\\\, 10146\\\, T allinn\\n\\nTäname näituse toetajaid:\\nEKA Üliõpilasesindus\\\, OKAPI galerii\\\, PÕHJALA\\\\n [Näitused] LOCATION:OKAPI galerii\, Niguliste tn 2\, Tallinn DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260611T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260719T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/naitus-i-hate-violence-and-i-see-it-ev erywhere/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:1 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:207208 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:TOSIN [Näitused] DESCRIPTION:\\n18. juunil kell 17.00 avatakse Draakoni galerii 0. korrusel näitus „Tosin“\\\, mis koondab valiku viimase kaheteistkümne aasta j ooksul Eesti Kunstiakadeemia klaasi töökojas valminud magistritöödest. Näitus on avatud 18.06–19.07.\\nTallinna Rakenduskunstikooli arhiivifo ndis on hoiul õppenõukogu 1936. aasta protokoll\\\, milles viidatakse kr istall-klaasilihvimise osakonna loomisele sotsiaalministri otsusega. Seda võib käsitleda Eesti klaasihariduse ühe esimese olulise verstapostina. „Tosin“ vaatab sellele ajaloolisele alguspunktile tagasi tänasest vaa tenurgast\\\, koondades EKA magistritöid\\\, mille peamiseks materjaliks on klaas.\\n\\nNäitus ei esita kronoloogilist ülevaadet\\\, vaid keskend ub valikule viimase kaheteistkümne aasta jooksul valminud magistritööde st ning vaatleb klaasi tänapäevase kunstimeediumina\\\, mis liigub tehni liste oskuste\\\, ruumilise mõtlemise\\\, kehalise kogemuse ja kontseptua alse uurimuse vahel.\\n\\n„Tosin“ toob kokku magistritööd\\\, mille füüsiline valmimine on seotud EKA klaasiosakonna töökoja tehniliste v õimaluste ja oskusteabega. Klaas ühendab autorid\\\, töökojapõhise te admise\\\, ajaloolise järjepidevuse ja isiklikud loomeprotsessid.\\n\\nN äituse keskmes on küsimus: mida on klaas võimaldanud EKA magistrantidel uurida? Valitud tööd avavad klaasi abil keha\\\, mälu\\\, ruumi\\\, t ööprotsessi\\\, tööstuspärandi\\\, psühholoogilise eneseanalüüsi\\ \, digitaalse identiteedi\\\, materjali agentsuse ning kunsti ja disaini p iirialadega seotud küsimusi. Klaas võib näitusel olla tehniline väljak utse\\\, kehaline partner\\\, peegeldav pind\\\, ruumiline installatsioon\ \\, psühholoogilise seisundi kujund\\\, materiaalse mälu kandja ja loome protsessi käivitaja.\\n\\n„Tosin“ toob uuesti avalikkuse ette magistr itööd\\\, mis on pärast kaitsmist liikunud autorite ateljeedesse või e rakogudesse ning loob nende vahel uue dialoogi.\\n\\nNäitusel osalevad Io han Figueroa\\\, Andra Jõgis\\\, Niina-Anneli Kaarnamo\\\, Elle Lepik (El le Kannike)\\\, Rait Lõhmus\\\, Alyona Movko-Mägi ja Kristiina Oppi.\\n\ \nTänud: Eesti Klaasikunstnike Ühendus\\\, Eesti Kunstiakadeemia\\\, Ees ti Kultuurkapital\\\, Draakoni Galerii\\n\\nNäitus: Tosin\\nOsalevad kuns tnikud: Iohan Figueroa\\\, Andra Jõgis\\\, Niina-Anneli Kaarnamo\\\, Elle Lepik\\\, Rait Lõhmus\\\, Alyona Movko-Mägi\\\, Kristiina Oppi\\nAvamin e: 18.06 kell 17.00\\nNäituse kestus: 18.06–19.07\\nToimumiskoht: Draak oni galerii 0. korrus\\\\n [Näitused] LOCATION:Draakoni galerii\, Tallinn DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260618T170000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260719T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/tosin/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:2 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:207251 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Andra Jõgis “Vaikivad tunnistajad” [Näitused] DESCRIPTION:18.06-19.07.2026\\nHOP Galerii\\n\\n\\n\\nValged laelambid Esto nia puiesteelt\\\, EKA hoonest\\\, mida enam ei ole. Viimased Līvāni kla asitehase piimjad kuplid ja kupad puhutud joogiklaasidelt\\\, mis rändasi d kurat teab kuhu. Ning vahuvein\\\, mis sai joodud esimesel septembril\\\ , taaraklaas jõulupeo laualt\\\, veinipudel\\\, mis sai tühjendatud uute magistrantide auks\\\, šampus TASE avamise õhtult. Katkine Tarbeklaasi vaas kolimiskastist ning põrandale müksatud piimakann.\\n\\nMa mäletan just nagu seda kõike mäletavad need klaasesemed — meie elu vaikivad tu nnistajad. Tühised\\\, argised\\\, väärtustamata objektid\\\, mis klaas vitriinide asemel leiavad end enamasti keldriboksidest\\\, garaaži nurkad est või prügikastidest.\\n\\nMul on vaja see kõik kokku võtta. Sulatad a kontsentraadiks\\\, lihvida arhivaari kombel mõistetavateks tükkideks\ \\, süstematiseerida ja hoida\\\, mäletada. Need vaikivad tunnistajad on asitõendiks\\\, et ma olen olemas olnud. Et meie oleme olemas olnud.\\n\ \nVõtan kõik tükid kokku ja lihvin nad autahvliks või hauaplaadiks.\\n Ons siis seal väga vahet.\\n\\nAndra Jõgis (s 1989) on klaasikunstnik\\\ , kes töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasi osakonna juhataja ja dotsendin a. Tema looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust j a haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist br ändis MSK Glass\\\, mis tegeleb kaasaegsete klaasist tarbevormide loomega . \\n\\nTänud: Eesti Kunstiakadeemia\\\, Eesti Kultuurkapital\\\, HOP Ga lerii\\\, EKA klaas\\\, Eve Koha\\\, Alyona Movko-Mägi\\\, Hanna Brit ja Andres Jõgis.\\n\\n \\\\n [Näitused] LOCATION:HOP Galerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260618T170000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260719T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/andra-jogis-vaikivad-tunnistajad/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:3 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:208325 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Lili Maud Dobell & Éric-Olivier Thériault „Kõik on Lihtsalt Mi ski\, Millest Tuleb Läbi Saada” [Näitused] DESCRIPTION:\\n\\n04.07–26.07 @ Keskpuur\\n\\nLMEO kunstnikeduo Lili Maud Dobell & Éric-Olivier Thériault esimese rahvusvahelise näituse  „K õik on Lihtsalt Miski\\\, Millest Tuleb Läbi Saada\" avamine toimub 04. juulil kell 13:00. Avamisel pakub jooke Tuletorn ja Vaat.\\n\\nKeskpuuril on hea meel esitleda näitust „Kõik on lihtsalt miski\\\, millest tuleb läbi saada\" (Everything is Just Something to Get Through) – kunstnike duo LMEO esimest rahvusvahelist näitust. Algselt Montréalist pärit ning nüüd Tallinnas tegutsev LMEO ühendab oma individuaalsed praktikad koos tööpõhises lähenemises\\\, mille keskmes on skulptuur\\\, installatsio on ja performance-kunst.\\n\\nEestis ajutiste elanikena on kunstnikud aren danud näitust uustulnukate tähelepaneliku pilgu kaudu. Näitus seab küs imuse alla vaataja positsiooni ja selle suhte linnaliste süsteemidega\\\, juhtides tähelepanu viisidele\\\, kuidas avalik infrastruktuur võib toi mida [või olla mõistetav] koreograafiana.\\n\\nNäitus kutsub esile paig ast nihestatuse tunde\\\, sulandudes samal ajal avaliku ruumi anonüümsus esse. Vilkuvate tulede\\\, industriaalsete koosluste ja argipäevaste kuju tiste kaudu mõtiskleb „Kõik on lihtsalt miski\\\, millest tuleb läbi saada\" banaalsete struktuuride üle\\\, mis kujundavad kaasaegset elu\\\, ning kujutab neid ümber teatraalsete lavastustena. LMEO kutsub vaatajaid kogema neid keskkondi külalise või kõrvalseisja teravdatud tähelepanu ga ning mõtisklema selle üle\\\, kuidas vaimne kohalolu ja emotsionaalne side võivad asustada argiseid ruume\\\, võimaldades suhtlust üle vahem aade ning pakkudes viise leina ja kaotusega toime tulemiseks.\\n\\n...\\n\ \nLili Maud Dobell ja Éric-Olivier Thériault on teinud koostööd alates 2022. aasta oktoobrist\\\, mil nad kohtusid NSCAD Ülikoolis bakalaureuse õpinguid lõpetades. Pärast alternatiivse galeriiruumi loomist Kanadas H alifaxis kolisid kunstnikud Eestisse\\\, et jätkata magistriõpinguid Ees ti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Duo käsitleb koos tööd ühise kunstilise visiooni kohtumispaigana\\\, seistes vastu üheai nsa autori ideele.\\n\\nLühend LMEO tähendab väljendit Laughing My Ears Off („naeran kõrvad peast”)\\\, viidates samal ajal ka kunstnike ees nimede initsiaalidele.\\n\\nMõlemad kunstnikud keskenduvad skulpturaalset ele praktikatele\\\, mis kutsuvad esile kehalist suhestumist materjalidega ja uurivad selle võimalusi. Nende koostööpraktikat iseloomustab kunstn ike endi sõnul „paatilise luule” toon. Oma kestvuslike tööde kaudu on nad loonud mõiste Proof of Performance\\\, millega kirjeldavad olemise kaudu loomist kui skulpturaalset akti.\\n\\nKunstnikepaari ühise praktik a keskmes on leitud objektide kogumine ja kokku seadmine. See peegeldab p ühendumust jätkusuutlikule kunstikeelele\\\, mis arvestab ready-made’i tähenduse ja kasutusväärtusega kliima- ning sotsiaal-poliitilise kriis i kontekstis. Selle tulemusel saavad teose enda aineks näiliselt argised ruumid\\\, kus aktiveeruvad skulpturaalse praktika mõtisklevad ja mittete gemisega seotud aspektid.\\n\\nLili Maud ja Éric-Olivier arendavad praegu performance-teost Cycles\\\, mida esitletakse 61. Veneetsia biennaalil Me rike Estna projekti House of Leaking Sky paviljoni programmi raames.\\\\n [Näitused] LOCATION:Keskpuur galerii\, Keldrimäe 9 (2. korrus) DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260704 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260726 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/lili-maud-dobell-eric-olivier-theriaul t-koik-on-lihtsalt-miski-millest-tuleb-labi-saada/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:4 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:200864 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Björn Koopi näitus “1982” [Näitused] DESCRIPTION:\\n\\nSee on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse j a legendaarsetesse automudelitesse\\\, mis oma vormilises lihtsuses on dis ainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.\\n\\n1982. aastal Valgas sündin ud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjää ri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee o n muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale lä inud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineri ks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli di sain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi k orporatsiooni disainistuudiosse\\\, kus töötas kuni 2024. aastani.\\n\\n See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni\\\, mis panid kunagi suurelt unistama.\\n\\n“Kui olime väikesed\\\, ei olnud Valgas nn „v älismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan\\\, kuidas loendasime vennaga\ \\, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagas i jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mä lupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine mi nu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid\\\, pinnad\\\, jooned\\\, esit ulede kujud\\\, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on\\\, nagu öeldakse\\\, juba ajalugu\\\,” ütleb Koop.\\n\\nNäitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid\\\, mis o n teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad\\\, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid\\\, avastas ta\\\, et mitmed neist olid jõudnud aval ikkuse ette just tema sünniaastal.\\n\\nAvastamist ja samastumist jagub i gatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.\\n \\nKogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad B jörn Koopi ja Linnar Viigi poolt.\\n\\nAvamisüritus 29. jaanuaril kell 1 8.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).\\n\\nRegistreeru siin:\\nhttps://fie nta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine\\\\n [Näitused] LOCATION:Rotermanni 6 DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260129T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260730T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/bjorn-koopi-naitus-1982/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:5 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:208109 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Lisette Lepiku isikunäitus „Lahustumine’’ [Näitused] DESCRIPTION:7. juulil kell 18:00 avaneb Artrovert Galeriis Lisette Lepiku i sikunäitus „Lahustumine’’.\\n\\n\\n7.07 – 7.08.2026\\n\\nT – L 12:00 – 18:00\\\, P – E suletud\\n\\nNäituse avamine teisipäeval\\\, 7. juulil kell 18.00.\\n\\nArtrovert Galerii\\\, Ristiku tn 10\\\, 10612 Tallinn\\n\\n \\n\\nLisette Lepiku isikunäitus „Lahustumine’’ kesk endub maali kui mitteajalise meediumi ja tantsu kui ajas kulgeva meediumi vahelisele dialoogile. Näitus lähtub küsimusest: kuidas saab ajas kaduv liikumine muutuda kujutiseks ning kas maal suudab edasi kanda liikumise k ogemust?\\n\\n \\n\\nMaalikunst meediumina on traditsiooniliselt staatili ne ning tasapinnaline. Tants seevastu avaneb ajas\\\, läbi liikumise. Kui gi need kaks meediumit suhestuvad ajaga erinevalt\\\, kooruvad mõlemad la hti läbi žesti ja kehalise liikumise. Tantsus kogetakse liikumist selle toimumise hetkel\\\, maal aga näib peatavat aja\\\, salvestades lõuendil e jälje liikumise protsessist.\\n\\n \\n\\nMõlemas protsessis esineb he tki\\\, mil tegevus neelab kogu tähelepanu endasse\\\, teadlikkus ümbrit sevast keskkonnast kaob\\\, piir kavatsuse ja tegevuse vahel hägustub nin g keha sulandub liikumise rütmiga üheks. „Lahustumine’’ lähtub ma ali ja tantsu ühisest seisundist\\\, uurides võimalusi\\\, kuidas salves tada liikumisest tekkinud jälgi\\\, et need püsiksid ka peale hetke mö ödumist.\\n\\nNäitusel väljub maalikunst oma piiridest\\\, muutudes osa ks hoolikalt loodud ruumikogemusest. Heli\\\, valgus ja näitusearhitektuu r toimivad maaliseeria aktiivsetete osalistena\\\, hägustades järk-järg ult piire kujutise ja atmosfääri ning vaatlemise ja kogemusliku kohalolu vahel. Üheskoos loovad need elemendid ruumi\\\, kus näituse keskseid k üsimusi kogetakse nii vaataja liikumise ja taju kui ka maalide endi kaudu .\\n\\nLisette Lepik (snd 1999\\\, Tallinn) on kunstnik\\\, kes kombineeri b oma loomingus peamiselt maali ja installatsiooni meediumeid. Oma looming us uurib ta keha kui paika\\\, kus põimuvad intiimsus\\\, mälu\\\, perek ondlikud struktuurid ja sotsiaalsed rollid. \\n\\nPraegu õpib Lepik Eest i Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. 2022. aastal lõpetas t a samas ülikoolis maalikunsti bakalaureuseõppe ning 2019. aastal täiend as end installatsiooni ja skulptuuri erialal Islandi Kunstiülikoolis. Ta on osalenud näitustel Eestis\\\, Islandil\\\, Austrias ja Leedus\\\, seal hulgas koos Brenda Purtsakuga toimunud duonäitustel Tartu Kunstimajas ja Hobusepea galeriis (2024) ning Kristina Kuzemkoga Tallinna striptiisiklubi s Club Virgin (2025). Tema värskeim isikunäitus leidis aset Haapsalu Lin nagaleriis (2025). 2024. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia „Õpi j a sära” stipendiumi ning 2025. aastal Helju Rossmanni stipendiumi.\\n\\ nAvatud: 7.07 – 7.08.2026\\n\\nT – L 12:00 – 18:00\\\, P – E sulet ud\\n\\nArtrovert Galerii\\\, Ristiku tn 10\\\, 10612 Tallinn\\n\\n \\n\\ nKuraator: Nora Schmelter\\n\\nHeli: Gregor Sirendi\\n\\nGraafiline disain : Villem Sarapuu\\n\\nTehniline tugi: Siim Raie\\\, Nora Schmelter\\\, Mat s Johan Soosaar\\n\\n \\n\\nKunstnik soovib tänada: Artrovert Galerii\\\ , Eesti Kultuurkapital\\\, Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia osakond\\\, Pun ch Club\\\, Bob Bicknell-Knight\\\, Gerda Hansen\\\, Mats Johan Soosaar\\\ \n [Näitused] LOCATION:Artrovert Galerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260707T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260807T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/lisette-lepiku-isikunaitus-lahustumine / CATEGORIES:Näitused ITERATOR:6 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203850 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Paul Kuimeti ja Magnhild Øen Nordahli näitus “Lahtivõetud vaa de” Kai kunstikeskuses [Näitused] DESCRIPTION:Kai kunstikeskuses on avatud näitus \"Lahtivõetud vaade\"\\\, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl.\\n\\nPealkiri \"Lahtivõetud vaade\" viitab tehnilise joonis tamise meetodile\\\, mille puhul objekti on kujutatud nii\\\, et selle kõ ik osad on nähtavad. Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loo gikast: selleks\\\, et mõista\\\, kuidas miski koos püsib\\\, tuleb see kõigepealt lahti võtta – ning selle protsessi käigus midagi muundub.\ \n\\nKai näitusel esilinastub Kuimeti uus 16mm film \"Technique\" (202 6)\\\, mis lähtub kunstniku ema\\\, arhitekt Tiina Soansi\\\, käsitsi po olläbipaistvale kalkale joonistatud arhitektuuriplaanidest. Filmi saadab kõneldud autofiktiivne kiri\\\, mille arhitekt on adresseerinud oma lapse le. Tekst mõtiskleb elukutse\\\, oskuslikkuse ja aja möödumise üle. Su uremõõtmeliste analoogfotode seeria \"Suite\" laiendab filmi loogika s taatilisteks kujutisteks\\\, mis hoiavad pinget kujutise näilise sügavus e ja fotograafilise objekti tasapinnalisuse vahel.\\n\\nØen Nordahli skul ptuurid ja ruumiinstallatsioonid lähtuvad arhitektuuri ja disaini praktik as kasutatavatest digitaalsetest mudelitest\\\, mida ta tõlgendab uuesti materiaalsesse vormi. Kätte võtmiseks ja puudutamiseks loodud \"Hoidja\" skulptuurid on mõeldud füüsiliseks suhestumiseks. Erinevates seeriates manipuleerib ta 3D modelleerimise kaudu argiste objektide mõõtmetega – paljastades nende sisemisi\\\, sageli varjatuks jäävaid struktuure. Seitsmest metallskulptuurist koosnev seeria \"Salajane tugi\" annab suuren datud vormi 3D printimisel loodavatele ühekordsetele plastiksõrestikele. \\n\"Näitus saab rääkida nii piiritlemisest kui ka laienemisest\"\\\, ütleb kuraator Anthea Buys. \"Lahtivõetud vaate\" puhul on see laienemi ne materiaalne: töö\\\, käsitöö ja meisterlikes kätes sisalduvad tea dmised on tuntavad näituse igas teoses.\\n\\nPaul Kuimet (s 1984) on pea miselt fotograafia ja 16mm filmi meediumites töötav ja neid installatsio onides kasutav kunstnik. Tema loomingus on oluline roll nii kujutatud moti ivil kui ka materjalil\\\, mis kujutist kannab\\\, lisaks ka pingetel form aalsete omaduste ja narratiivsete võimaluste vahel. Modernistlikud ehitus materjalid nagu teras\\\, klaas ja kalkapaber esinevad tema loomingus mitt e ainult käsitletava teemana\\\, vaid ka paindliku materjalina uute vormi de ja ruumide loomiseks.\\n\\nMagnhild Øen Nordahl (s 1985) on Bergenis\ \\, Norras elav visuaalkunstnik. Tema looming uurib\\\, kuidas teaduslikud ja tehnoloogilised abstraktsioonid kujundavad objekte\\\, keskkondi ja ta jusid. Skulptuuri kaudu püüab ta neid süsteeme lahti harutada ja materi aliseerida\\\, tõlkides abstraktseid struktuure ruumilisteks ja füüsili steks vormideks. Øen Nordahl kaitses hiljuti loovuurimusliku doktoritöö ja on Aldea kaasaegse kunsti\\\, disaini ja tehnoloogia keskuse kaasasuta ja.\\nAnthea Buys (s 1984) on Lõuna-Aafrika Vabariigis elav uurija\\\, ku raator ja kirjanik. Ta on Johannesburgi Ülikooli SARChl kunsti ja visuaal kultuuri õppetooli järeldoktor. Buysi huvitavad kollektiivsed fabulatsio onid\\\, ebatõenäoline kohalooming ning kunsti ja filosoofia kokkupuutep unktid. Tema doktoritöö käsitles hollandi kunstniku ja arhitekti Consta nt Nieuwenhuysi interdistsiplinaarset elutööd \"Uus Babülon\".\\n\\n\"L ahtivõetud vaade\" on avatud Kai kunstikeskuses 21. märtsist kuni 9. aug ustini 2026.\\n\\nNäitust toetavad Eesti Kultuurkapital\\\, Tallinna linn \\\, Eesti Kunstiakadeemia ja Norra Kaasaegse Kunsti Keskus (OCA).\\\\n [N äitused] LOCATION:Kai kunstikeskus DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260321 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260809 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/paul-kuimeti-ja-magnhild-oen-nordahli- naitus-lahtivoetud-vaade-kai-kunstikeskuses/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:7 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:204005 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud\, teoorias“ EKA Galer iis 11.08.2026 [EKA Galerii\, Töötoad\, Üritused] DESCRIPTION:TÜDRUKUD TEOORIAS\\nEKA Galerii\\\, Kotzebue 1\\\, Tallinn\\nT 11.08.2026 18:00\\nOsavõtt kõigile avatud ja tasuta\\n_________________ ______________\\n„Tüdrukud\\\, teoorias“ on uusmaterialistlik-feminis tlik õppimise klubi\\\, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktika id ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad\\\, Rosi B raidotti\\\, Jane Bennett\\\, Donna Haraway ja Judith Butler\\\, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetood ikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles\\\, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttev oole.\\n\\nMargaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvan ud noor kunstnik-uurija\\\, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põi mimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloog ia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis\\\, semiootika bakalaureusekraadi Ta rtu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikr aadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirj a Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud\\\, kirjutanud\\\, kureerinud\\\, produtseerinu d ja kontseptualiseerinud.\\\\n [EKA Galerii\\\, Töötoad\\\, Üritused] DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260811T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260811T200000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/margaret-tilga-oppimise-klubi-tudrukud -teoorias-eka-galeriis-11-08-2026/ CATEGORIES:EKA Galerii\, Töötoad\, Üritused ITERATOR:8 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:206847 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Sümpoosion „Kunst loob lähedust“ [Näitused\, Üritused] DESCRIPTION:14. augustil toimub Narva kunstiresidentuuris NART rahvusvaheli ne sümpoosion „Kunst loob lähedust“. Programm toob kokku kunstivälj a ja loovteraapia valdkonna eksperdid\\\, kes toetavad laste\\\, noorte ja neid ümbritsevate täiskasvanute sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu. F ookuses on kunsti ja loovteraapiate rakendusvõimalused kogukondades ja ku ltuurihariduses.\\n\\nOsalema on oodatud õpetajad\\\, muuseumipedagoogid\ \\, loovterapeudid\\\, sotsiaalpedagoogid\\\, kuraatorid ning teised harid us-\\\, kultuuri- ja vaimse tervise valdkonna töötajad\\\, kes soovivad kuulda värsketest arengutest nende valdkondade kokkupuutepunktides. Sümp oosionil saab koguda inspiratsiooni\\\, katsetada praktilisi tööriistu n ing luua väärtuslikke kontakte üle valdkondade. Osalejaid ootab sisutih e programm ettekannetest\\\, vestlustest\\\, töötubadest ja loovtegevust est. See kõik leiab aset NARTi residentuurihoone ning pargi erilises atmo sfääris.\\n\\nTutvu programmiga SIIN.\\n\\nPlatvormi „Kunst loob läh edust“ juht Hanna-Liis Kont sõnab: „Ühiskonnas süvenevad sotsiaalse d ja emotsionaalsed väljakutsed suurendavad vajadust uuenduslike ja tõen duspõhiste praktikate järele\\\, mis tugevdavad vastupanuvõimet\\\, emp aatiat ja sotsiaalset sidusust. Kunst ja loovteraapiad pakuvad nende eesm ärkide saavutamiseks konkreetseid ja praktilisi vahendeid.“\\n\\nSündm us koondab värskeimad teadmised ja kogemused Eestist ja mujalt maailmast: Kjell Caminha (HDK-Valand\\\, Rootsi)\\\, Emily Goldstein Nolan (Syracuse ’i Ülikool\\\, USA)\\\, Jose Antonio Gordillo (Cultural Inquiry\\\, Šv eits)\\\, Julia Volonts (Marylandi Ülikool\\\, USA)\\\, Anna Golubeva (Na rva Kolledž)\\\, Frederik Klanberg (Kumu)\\\, Dagmar Narusson (Tartu Üli kool)\\\, Mariliis Tähepõld (Kunst loob lähedust\\\, Haldjapere) ja vee l hulk põnevaid praktikuid jagavad ideid ja meetodeid\\\, mida saab kasut ada koolides\\\, muuseumides\\\, kultuuriprojektides ja mitmel pool mujal. \\nSümpoosioni ettekanded ja arutelud toimuvad inglise keeles\\\, paralle elsessioonid toimuvad kas inglise või eesti keeles.\\n\\nSümpoosioni osa lustasu on 40 eurot ning osaleda saab nii kohapeal kui ka veebis. Kohapeal sisaldab osalustasu ka sooja lõunasööki. Kohapeal osalejate arv on pii ratud ja registreerumine on avatud\\\, kuni kohti jätkub.\\n\\nOsalemisek s registreeru hiljemalt 01.08.2026 SIIN.\\n\\nSümpoosionile eelneval pä eval\\\, 13. augustil on võimalik tasuta osaleda kunstnik Kjell Caminha t öötoas „Kreenholm liikumises“\\\, mis toimub kell 14–17. Töötoas osalemiseks registreeru SIIN.\\n\\nTäname: Eesti Kultuurkapital\\\, Bal ti-Ameerika Vabaduse Fond\\\, Rootsi Suursaatkond Tallinnas\\\, Narva kuns tiresidentuur ja Targa Tuleviku Fond.\\\\n [Näitused\\\, Üritused] LOCATION:Narva kunstiresidentuur\, Joala 18 DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260814T110000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260814T170000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/sumpoosion-kunst-loob-lahedust/ CATEGORIES:Näitused\, Üritused ITERATOR:9 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:204776 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Zody Burke ja Klara Zetterholm “Ersatz Strata” [Näitused] DESCRIPTION:\\n24. aprill - 15. august 2026\\nAvamine 23. aprillil kell 18. 00\\nZody Burke'i (Tallinn\\\, NYC\\\, EKA MACA) ja Klara Zetterholmi (Sto ckholm) ühisnäitus \"Ersatz Strata\" Temnikova & Kasela galeriis. \\nNä itus on uurimus hiljuti avastatud kujuteldavast antropoloogilisest leiukoh ast\\\, mille päritolu on küsitav. Reljeefide\\\, skulptuuride\\\, trük iste\\\, kineetiliste elementide ja tööstusjääkide kaudu esitlevad kun stnikud ebausaldusväärset esteetilist arheoloogiat loodusmuuseumide keel es.\\nNäitusel on kaasas Jaakko Pallasvuo (tuntud ka kui Avocado Ibuprofe n) lühijutt\\\, mille kujundus on Taylor Tex Tehani (EKA GD MA) kirjutatu d.\\nAvamisel esineb muusik ja digitaalajastu kosmogonist 011668 (Los Ange les)\\\, kelle interdistsiplinaarne looming ühendab vaimsuse\\\, tarbimis e ja fossiilkütuste mütoloogia. Etendus toimub vahetult enne videviku sa abumist.\\nNäitust toetab Eesti Kultuurkapital.\\\\n [Näitused] LOCATION:Temnikova &\; Kasela galerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260424 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260815 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/zody-burke-ja-klara-zetterholm-ersatz- strata/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:10 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:205890 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Maria Kapajeva “Ma olen piir” [Näitused] DESCRIPTION:\\n\\n29.05–16.08.2026\\nMaria Kapajeva. Ma olen piir\\nKuraa tor Siim Preiman\\\, kujundaja Anu Vahtra\\n\\nEesti kunstnik Maria Kapaje va avab 28. mail kell 18 Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis oma sen i suurima isikunäituse. Näitus „Ma olen piir” koondab 16 teost aasta test 2014–2026\\\, millest suur osa on loodud spetsiaalselt selle vaälj apaneku jaoks. Sissepääs on tasuta.\\n\\nEnam kui kümne aasta pikkuse k unstilise uurimistöö tulemus käsitleb piiri geograafilise\\\, kehalise ja emotsionaalse nähtusena.\\n\\nNäituse lähtekohaks on Narvatagune – kunstniku isa perekonna kunagine kodupaik\\\, mis jääb täna Venemaa pi irialale ja on pere jaoks ligipääsmatu. Fotode\\\, videoteoste\\\, insta llatsioonide ja tekstiilide kaudu uurib Kapajeva piiripealsust mitte fikse eritud kohana\\\, vaid pideva üleminekuna – olemata üks ning saamata t eiseks.\\n\\nTeostes põimuvad Narva jõgi\\\, operatsioonijärgne keha\\\ , perekonnaarhiivid\\\, kaduma hakkav keel ning katkestatud sidemed maasti ku ja pärandiga. Ühes keskses teoses „Neli põlvkonda hiljem” loevad kunstniku sugulased 1947. aastal üles kirjutatud Narvataguse murdetekste – keelt\\\, mis on muutunud osaliselt arusaamatuks isegi vene keelt kõ nelevatele noorematele põlvkondadele.\\n\\nInstallatsioonides kasutatakse muu hulgas pere arhiivist pärit kaarte\\\, isa päevikut\\\, geneetiku j oonistatud sugupuud ning kunstniku vanaema tekki. Mitmed teosed käsitleva d ka keha ja identiteedi voolavust\\\, sidudes kväärperspektiivid ökolo ogia ja piirimaastikega.\\n\\n„Maria Kapajeva loomingus puudutab mind te ma võime rääkida identiteedist ilma seda lihtsustamata. Tema töödes o n korraga kohal nii haavatavus\\\, ajalooline raskus kui ka väga isiklik selgus\\\,” ütles näituse kuraator Siim Preiman. “Näen iga päev\\\ , kuidas rahvuslus on kahjuks sageli midagi\\\, mis lahutab\\\, mitte liid ab.”\\n\\nNäitusega kaasneb mitmekesine publikuprogramm:\\n• 30. mai kell 14 toimub kuraatorituur Siim Preimaniga
• 17. juuni kell 17 toimu b kunstnikutuur Maria Kapajevaga
• Juulis tuleb Maria Kapajeva ja Anto n Küünla ühine sündmus taimede\\\, keskkonna ja kväärperspektiivide kokkupuutepunktidest (kuupäev täpsustub)
• 9. augustil toimub kollek tiivne tekstiilipõhine töötuba „Koos kväärides ja õmmeldes”
 • Näituse viimasel päeval\\\, 16. augustil toimub kunstnikutuur ja Kor rKorr ühiskokkamine\\\, kus näitusetiim ja külastajad valmistavad ja ja gavad ühiselt toitu.\\nMaria Kapajeva on kunstnik\\\, kelle looming keske ndub identiteedi- ja sooküsimustele\\\, eriti vahepealsetele ja üleminek useisunditele. Tema teoseid leidub mitmetes muuseumikogudes\\\, sh Kiasma kaasaegse kunsti muuseumis ja Tartu kunstimuuseumis.\\n\\nPraegu õpib Kap ajeva Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris ning on üks kunstnikupalga saa jatest.\\\\n [Näitused] LOCATION:Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljon DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260529 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260816 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/maria-kapajeva-ma-olen-piir/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:11 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:208071 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:„Charge\, Jaw\, Babble\, Faucet“ EKA Galeriis 4.07.–16.08.202 6 [EKA Galerii\, Näitused] DESCRIPTION:\\n\\nRonja Siitonen\\\, Maria Wrang-Rasmussen\\\, Martina Zito \\n„Charge\\\, Jaw\\\, Babble\\\, Faucet“\\nEKA Galeriis 4.07.–16.08 .2026 (NB! Suletud 20.07.–2.08.)\\nAvatud T–L 12–18 P 12–16 \\nAva mine: R 3.07. kell 18.00\\n\\nNäitus „Charge\\\, Jaw\\\, Babble\\\, Fau cet“ (eesti keelde tõlgituna „Laeng\\\, lõug\\\, pomin\\\, segisti “) kasutab pudikeelt (inglise keeles gibberish) ühtaegu nii kilbi kui t ööriistana\\\, et uurida keele alternatiivseid loogikaid. Kommunikatsioo n ulatub siin sõnadest kaugemale\\\, laienedes vormideks ja varjatud täh endusteks. Pudikeel kui privaatne mõistmise ruum kutsub vaatajat osa võt ma peitusemängust keele\\\, keha\\\, huumori ja seletamatu vahel.\\n\\nRo nja Siitonen\\\, Maria Wrang-Rasmussen ja Martina Zito töötavad video\\\ , installatsiooni\\\, skulptuuri ja želeemaali tehnikates\\\, tuues näit usele kokku nüüdisaegseid loitse ja rütmilisi keeli. Alkeemilised muund umised podisevad. Hambad sügelevad. Käpad ootavad kannatlikult. Nahk kor tsub ja venib siis magusasse pingesse. Trapetsikiik ripub\\\, oodates tõu get.\\n\\nGraafiline disain: Simon Janson\\nTehniline tugi: Ats Kruusing\\ nNäitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.\\nAvamisjookideg a varustab mirai™.\\\\n [EKA Galerii\\\, Näitused] LOCATION:EKA Galerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260703T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260816T160000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/charge-jaw-babble-faucet-eka-galeriis/ CATEGORIES:EKA Galerii\, Näitused ITERATOR:12 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:208076 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Sonya Isupova „Vesi\, enamasti jõe kujul“ EKA Galeriis 4.07. –16.08.2026 [EKA Galerii\, Näitused] DESCRIPTION:\\n\\nSonya Isupova\\n„Vesi\\\, enamasti jõe kujul. Hüdroel ektrilised kujutluspildid Lõuna-Ukraina maastikust“\\nEKA Galeriis 4.07 .–16.08.2026 (NB! Suletud 20.07.–2.08.)\\nAvatud T–L 12–18 P 12– 16 \\nAvamine: R 3.07. kell 18.00\\n\\n„Vesi enamasti jõe kujul“ on U kraina kunstniku ja uurija Sonya Isupova esimene isikunäitus. Näitus uur ib Nõukogude taristuprojekte ja nende kujutamisviise\\\, keskendudes Lõu na-Ukrainas Dnipro jõe äärde ehitatud hüdroelektrijaamade tammidele\\\ , eriti Kahhovka ja Dnipro hüdroelektrijaamadele. Isupova näitlikustab f ilmi ja arhiivi uuringute kaudu\\\, kuidas need projektid kujundasid ümbe r nii maastikku kui ka kollektiivset mälu.\\n\\nNäitus on osa tema dokto ritööst\\\, mis keskendub koloniaaltaristu mõjule maastikes. Ta käsitl eb Nõukogude filme taristust kui „kujuteldavaid kaarte“\\\, mis aitas id luua ühtset Nõukogude ruumi\\\, säilitades samal ajal visuaalseid an dmeid territooriumidest enne nende ümberkujundamist. Nende filmide kaudu on võimalik jälgida hävingu algust ja rekonstrueerida killustatud mäle stusi maastikest\\\, mis olid uppunud Kahhovka ja Dnipro veehoidlate tehis mere alla.\\n\\nMonumentaalsuse ja kasulikkuse vahele asetatud Nõukogude hüdroelektriprojektid lõid erilise visuaalse keele\\\, mis esitles loodu st poliitilise võimu poolt muudetuna. Arhiiviesemete ja spekulatiivse rek onstrueerimise kaudu külastab näitus neid uppunud maastikke ja neisse p õimitud ajalugu.\\n\\nGraafiline disain: Simon Janson\\nTehniline tugi: A ts Kruusing\\nNäitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.\\nA vamisjookidega varustab mirai™.\\\\n [EKA Galerii\\\, Näitused] LOCATION:EKA Galerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260703T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260816T160000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/sonya-isupova-vesi-enamasti-joe-kujul- eka-galeriis/ CATEGORIES:EKA Galerii\, Näitused ITERATOR:13 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:206762 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Seminar “Ringsed ehitussüsteemid rajatistele ja väikemajadele ” [Arhitektuuriuudised\, Töötoad\, Üritused] DESCRIPTION:Seminaril tutvustame EKA PAKKu ja RMK teadus- ja arendusprojekt i Met(s)aRING\\\, mille eesmärk on arendada ringne ja modulaarne ehituss üsteem RMK külastustaristu väikevormidele ja väikemajadele.\\n\\nProje kt keskendub sellele\\\, kuidas kavandada taristut nii\\\, et seda saaks a jas kohandada\\\, uuendada ja taaskasutada. Fookuses on korduvad standardi seeritud puitdetailid\\\, tootmisjääkide kasutamine ning lahendused\\\, mis vähendavad materjalikulu\\\, lihtsustavad hooldust ja pikendavad raja tiste eluiga.\\n\\nSeminari eesmärk on saada ehitajatelt ja tootjatelt pr aktilist tagasisidet arendatava süsteemi rakendatavuse kohta. Arutleme\\\ , kui standardiseeritud või paindlik peaks ehitussüsteem olema\\\, milli sed on võimalused kasutada taaskasutatud või madalama kvaliteediga puitu ning kuidas mõjutavad hankevormid ja koostööloogikad kestlike lahendus te elluviimist.\\n\\nÜritusele saad registreerida SIIN!\\n\\nKAVA\\n27. august 2026\\\, kell 9.30 - 12.30\\nEKA Valge maja (Kotzebue 10\\\, Tallin n)\\n\\n9.30 Käimasoleva teadusprojekti tutvustus\\\, RMK pikaajalised ee smärgid ja ambitsioonid (RMK)\\n\\n9.45 8 disainiprintsiipi külastustari stu projekteerimisel (EKA)\\n\\n10.00 Ehitussüsteemi tutvustus (EKA)\\n\\ n10.15 Väheväärindatud ja -kasutatud puidu rakendamine ehituses (TalTec h)\\n\\n10.30 Kohvipaus ja ehitussüsteemi prototüübiga tutvumine\\n\\n1 1.00 - 12.30 Töötuba\\n\\nEKA PAKKu teadustööd on kaasrahastatud Euroo pa Liidu ja Eesti Teadusagentuuri projekti “PUUSTER: Vähekasutatud puid u ja puitmaterjali väärindamise meetodite arendamine ehituses” (TEM-TA 80) kaudu.\\n\\nKäesolev sündmus kuulub Adapteri võrgustiku koostöökl ubide sarja\\\, kus teadlased\\\, ettevõtted ning avaliku ja erasektori e sindajad kohtuvad sisukat arutelu ja koostöövõimalusi looval platvormil . Kõik Adapteri koostööklubid leiad siit.\\n\\n\\n\\n\\\\n [Arhitektuur iuudised\\\, Töötoad\\\, Üritused] LOCATION:EKA Valge maja (Kotzebue 10\, Tallinn) DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260827T093000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260827T123000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/seminar-ringsed-ehitussusteemid-rajati stele-ja-vaikemajadele/ CATEGORIES:Arhitektuuriuudised\, Töötoad\, Üritused ITERATOR:14 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:207996 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Eksperimentaalvormide mininäitus „Tuba nr. Sinine“ ERMis [Näi tused] DESCRIPTION:Pööriöö kohvikus ootab külastajaid nüüd EKA eksperimenta alvormide mininäitus „Tuba nr. Sinine“. \\n\\nMaailmas visatakse hin nanguliselt iga sekundi kohta ära ühe veoauto jagu tekstiile\\\, millest vaid umbes 1% jõuab tagasi uute tekstiilipõhiste toodete tootmisse. Ees tis on tekstiilijäätmete hulk märkimisväärne – igal aastal visataks e ära ligikaudu 18 000 tonni tekstiile\\\, millest suur osa jõuab endise lt põletusse või prügilasse.\\n\\n„Tuba nr. Sinine“ annab uue elu T allinki hotellides ja laevadel kasutusest välja võetud voodilinadele. N äitus viib külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – sinisesse hotellituppa\\\, kus miski pole päris\\\, kuid on ometi kummast avalt tuttav.\\n\\nNäitus oli esmakordselt väljas Viru Keskuse aatriumis .\\n\\nMeeskond\\n\\nKunstnikud: Annabel Mustasaar\\\, Eelia Laasma\\\, Ge tlin Tammoja\\\, Helen Saarik\\\, Janina Lõhmus\\\, Katriin Tammoja\\\, L ee Mikkin\\\, Maigi Teino\\\, Marcus Eier\\\, Maria Lisanne Arumäe\\\, Mi a Uustal\\\, Nataly Järvik\\\, Rasmus Linde\\n\\nSisearhitektid: Aleksand ra Saar\\\, Diana Alliksaar\\\, Henri Kats\\\, Julius Heinlo\\\, Kaur-Mark us Jenas\\\, Kaur Rõõmussaar\\\, Kertu Aljas\\\, Ketlin Kõiv\\\, Kriset te Juur\\\, Lisell Oja\\\, Sander Etverk\\n\\nSisearhitektide juhendaja: A nnika Kaldoja\\n\\nVormide juhendajad: Liisi Eesmaa\\\, Flo Kasearu\\n\\nP roduktsioon: Piret Puppart\\\, Cärol Ott\\\\n [Näitused] LOCATION:Kohvik Pööriöö\, ERM\, Tartu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260516 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260831 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/eksperimentaalvormide-mininaitus-tuba- nr-sinine-ermis/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:15 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:206790 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:EKA Arh konverents 2026 – “Jätkub…” [Arhitektuuriuudised\, Üritused] DESCRIPTION:\\n\\nEKA Arh konverents toimub 2026. aastal pealkirja all “J ätkub…Seostamata teadmistest ühise mõistmiseni” ning moodustab esim ese poole Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB kahepäevasest sümpoosionist . \\n\\nEKA Arh konverentsi ja terve TAB-i sümpoosioni piletid -- kuni 3 1. juulini soodsama eelmüügihinnaga -- leiad Fientast.\\n\\nKonverents k eskendub ühele tänapäeva arhitektuuri ja linnaruumi arengu kesksele kü simusele: kuidas edasi liikuda olukorras\\\, kus nullist alustamine ei ole enam mõistlik ega jätkusuutlik lahendus? Kuigi teadmisi kliimamuutuste\ \\, ressursipiirangute ja ehitatud keskkonna kohta on rohkelt\\\, osutub n ende teadmiste muutmine ühisteks eesmärkideks ja tegudeks sageli keeruli seks. Küsimuse „mis saab edasi?“ asemel uurib konverents\\\, mis saab ja peaks jätkuma.\\n\\nRahvusvahelised esinejad ja teadlased käsitlevad kohanemise\\\, taaskasutuse ja ruumilise ümberkujundamise teemasid linna \\\, hoone ja materjali mõõtkavas. Programm toob kokku arhitektuuri\\\, planeerimise\\\, ehitusvaldkonna ja teadustöö vaatenurgad\\\, et arutled a selle üle\\\, kuidas olemasolevad paigad\\\, hooned ja ressursid saavad toetada tähenduslikke muutusi ning kuidas seostamata teadmised võiksid kujuneda ühiseks mõistmiseks\\\, mis suunaks pikaajalist tegutsemist.\\n Programm\\n09:30–09:45\\nAvasõnad\\n\\n09:45–10:30\\nMuutuste plenaar ettekanne\\nAleksi Neuvonen (Demos Helsinki\\\, Soome)\\n\\nSoome tuleviku mõtleja ja Demos Helsinki kaasasutaja\\\, kelle töö keskendub ühiskond likele muutustele\\\, kestlikkusele ja pikaajalistele tulevikustsenaariumi dele.\\n\\n10:30–10:45\\nKohvipaus\\n10:45–12:15 | Paralleelsessioonid \\nPeasaal – I sessioon: Ruumilised ja arhitektuursed muutused\\nSessioo nis käsitletakse ruumilise transformatsiooni protsesse linna ja arhitektu uri mõõtkavas\\\, uurides\\\, kuidas linnad\\\, maastik ja ehitatud kesk konnad kohanevad muutuvate sotsiaalsete\\\, ökoloogiliste ja kultuurilist e tingimustega. Ettekanded keskenduvad teemadele nagu linnaruumi ümberkuj undamine\\\, kohandav taaskasutus\\\, ruumiline järjepidevus ning territo riaalsete süsteemide\\\, avaliku ruumi ja arhitektuursete sekkumiste omav ahelised seosed.\\nMonumentaalstuudio – I sessioon: Tehastootmine\\\, re konstrueerimine ja kohandav taaskasutus\\nSessioonis vaadeldakse tööstus likust tootmisest tõukuvaid lähenemisviise olemasolevate hoonete ja linn akoe ümberkujundamisel. Ettekanded käsitlevad teemasid nagu kohandav taa skasutus\\\, modulaarsed renoveerimissüsteemid\\\, ringmajandusel põhine vad uuendusstrateegiad ning hoonete elutsükli pikendamine\\\, uurides\\\, kuidas tänapäevased ehitusmeetodid saavad toetada kestlikumaid ja ressu rsiteadlikumaid ruumilise muutumise vorme.\\n\\n12:15–13:15\\nLõuna\\n\ \n13:15–14:00\\n\\nKohanemise plenaarettekanne\\nHiroto Kobayashi (Keio ülikool\\\, Tokyo\\\, Jaapan)\\n\\nJaapani arhitekt\\\, Keio ülikooli pr ofessor ja büroo Kobayashi Maki Design Workshop asutaja\\\, kelle looming ja teadustöö keskenduvad kohanemisele\\\, taaskasutusele ning kerksele ehitatud keskkonnale.\\n\\n14:00–14:15\\nKohvipaus\\n14:15–15:45 | Par alleelsessioonid\\nPeasaal – II sessioon: Materjalisüsteemid ja ringne ehitus\\nSessioonis keskendutakse materjalisüsteemidele\\\, ehitusprotses sidele ja ringmajanduspõhistele lähenemistele ehitatud keskkonnas. Ettek anded käsitlevad materjalide taaskasutust\\\, eeltootmist\\\, tektoonikat \\\, valmistamismeetodeid ja ressursiteadlikke projekteerimisstrateegiaid\ \\, uurides\\\, kuidas ehitussüsteemid saavad toetada paindlikumaid ja ke stlikumaid ruumipraktikaid.\\nMonumentaalstuudio – II sessioon: Kaasav p laneerimine ja linnalised muutused\\nSessioonis uuritakse linnalise muutum ise kaasavaid meetodeid -- digitaalset kaardistamist\\\, GIS-põhist ruumi analüüsi ja kaasavaid planeerimisvahendeid. Ettekanded käsitlevad teema sid nagu taktikalised linnaruumi sekkumised\\\, kogukondade kaasamine ja l innahaljastuse strateegiad\\\, analüüsides\\\, kuidas kohalikud algatuse d ja osalusprotsessid võivad kujundada laiemat ruumilist ja poliitilist r aamistikku ja vastupidi.\\n\\n15:45–16:00\\nKohvipaus\\n\\n16:00–16:45 \\nPaneeldiskussioon\\n\\n16:45–17:00\\nLõpusõnad\\n\\nKonverentsi toe tavad Eesti Kultuurkapital\\\, Eesti Teadusagentuur ja Eesti Doktorikool. Projekti \"Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4 .04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.\\\\n [Arhitektuuriuudised\\\, Ür itused] LOCATION:EKA DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260910T093000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260910T170000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/eka-arh-konverents-2026-jatkub/ CATEGORIES:Arhitektuuriuudised\, Üritused ITERATOR:16 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:198997 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Seminar: Kuidas kirjutada tänapäeval Euroopa visuaalkunstide ajal ugu\, mis oleks kaasavam\, riikideülene ja polüfooniline? DESCRIPTION:EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA)\\\, mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekt i juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RI HA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis as uva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. \\n2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega\\\, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroo pa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 obje kti ja kujutise kogumina\\\, mis on valitud koostöös kõigi institutsion aalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames \\\, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele\ \\, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kun stiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.\\nSeminaris käsitletakse p rojekti inspireerinud põhimõtteid\\\, objektide valiku metoodikat\\\, ar tiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise k äigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustu sele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultu uri instituudist\\\, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. K ohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Marg ot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis j agada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultu uri ajaloo mõtestamisest.\\n \\n\\n\\n\\n LOCATION:EKA\, A-501 DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260917T150000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260917T190000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/seminar-kuidas-kirjutada-tanapaeval-eu roopa-visuaalkunstide-ajalugu-mis-oleks-kaasavam-riikideulene-ja-polufooni line/ ITERATOR:17 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:205515 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku” [Näitused] DESCRIPTION:Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub tähistama sünnipäeva ning 3 0 aasta möödumist Rotermanni Soolalaos reedel\\\, 29. mail algusega kell 17.00. \\n\\n\\n\\nAvame näituse „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku \"\\\, pakume torti ning tähistame Soolalao minevikku\\\, tänast päeva ja tulevikku hea muusika saatel päikeseloojanguni! Jooki pakub Peninuki b aar.\\n\\n1996. aastal alustasid Rotermanni Soolalaos tegutsemist Eesti Ar hitektuurimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti osakond. Tekkis paik\\\, kus hakati kujundama kaasaegse näituseruumi tähendust Eestis. Soolalaost sai oluline kunsti ja arhitektuuri kohtumispunkt.\\n\\nNäituse l „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikill ud\\\, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangul ised kunstnikud\\\, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid\\\, kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt es ile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga.
 
Näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku” jääb avatuks kuni 4 . oktoobrini.\\n\\nKuraatorid: Grete Margna (Eesti Arhitektuurimuusuem)\\ \, Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum)\\n\\nArhitektid ja kunstnikud: Ar nold Matteus\\\, Anita Kremm\\\, Ene-Liis Semper\\\, Erika Nõva\\\, Hanna -Eliise Kitter & Saskia Krautmann\\\, Ilmar Malin\\\, Kiwa\\\, Kristel Zim mer\\\, Liisamari Viik\\\, Marko Mäetamm\\\, Toomas Rein\\\, Urmas Viik\\ \, Valve Pormeister\\n\\nNäituse arhitektuur: Priit Põldme\\\, Reet Sep p (Joonprojekt)\\n\\nGraafiline disain: Mette-Mari Kaljas\\\, Chloé Gourv ennec\\n\\nNäitust toetab Eesti Kultuurkapital\\n\\nTäname Eesti Kunstim uuseumi ja Floorini\\\\n [Näitused] LOCATION:Rotermanni Soolaladu\, Ahtri 2\, Tallinn DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260521T170000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20261004T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/naitus-fenomen-soolaladu-tagasi-tulevi kku/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:18 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:205636 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Põhja- ja Baltimaade koomiksinäitus ”Mythbústers” [Näitused \, Üritused] DESCRIPTION:Mõeldes Põhja- ja Baltimaadele\\\, võivad esimesed tekkivad seosed olla trollid ja viikingid\\\, kesköine päike ja polaarööd\\\, s aunad ja talisuplus\\\, hygge ja fika\\\, Nokia ja IKEA. Ehk oled sa kuuln ud ka nende riikide suurepärastest koolisüsteemidest ja tugevatest sotsi aalhoolekande mudelitest? Ent mis on nende müütide taga? 16 koomiksikuns tnikku kõikjalt üle Põhja- ja Baltimaade lõid teosed\\\, mis peegeldav ad nende endi ainulaadseid vaatenurki elule selles piirkonnas.\\n\\nOsalev ad kunstnikud: Akvile Magicdusté (Leedu)\\\, Cecilia Vårhed (Rootsi)\\\, Clara Jetsmark (Taani)\\\, Disa Wallander (Rootsi)\\\, Elín Elísabet (I sland)\\\, Emmi Valve (Soome)\\\, Ida Neverdahl (Norra)\\\, Joonas Sildre (Eesti)\\\, Jurijs Tatarkins (Läti)\\\, Laura Ķeniņš (Kanada)\\\, Liis a Kruusmägi (Eesti)\\\, Mari Ahokoivu (Soome)\\\, Ona Kvašytė (Leedu)\\ \, Søren Glosimodt Mosdal (Taani)\\\, Tim Ng Tvedt (Norra) ja Tommi Mustu ri (Soome). Kuraator: David Schilter.\\n\\nNäitusega seoses ilmus ka Balt i koomiksiajakirja „š!“ 57. number „Mythbústers“\\\, mis sisalda b kõiki neid töid ja mida levitatakse ülemaailmselt.\\n\\nNäitust korr aldab Kuš! koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindustega Lätis ja Eestis.\\n\\nNäituse korraldamist toetasid Läti Kultuurkapital\\\, P õhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Lätis ja Eestis\\\, Taani Kultuu ri Instituut ning Rootsi Suursaatkond Riias.\\\\n [Näitused\\\, Üritused ] LOCATION:Eesti Kunstiakadeemia (Põhja puiestee 7) DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260903T170000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20261004T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/pohja-ja-baltimaade-koomiksinaitus-myt hbusters/ CATEGORIES:Näitused\, Üritused ITERATOR:19 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:205129 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Näitus „Kristi Kongi. Kromaatiline triiv“ [Näitused] DESCRIPTION:„Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse \\\, mille keskmes on maalikunstnik Kristi Kongile omaselt värv. Viimase paari aasta jooksul spetsiaalselt selleks väljapanekuks valminud teosed n ing ümbritsev installatiivne ruum viitavad ühtaegu nii värviküllasusel e kui ka poeetilisele olemisviisile kaardistamata territooriumil.\\n\\nNä itus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse\\\, mille keskmes on Kristi Ko ngile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest\\\, on värvid ja motiiv id kandunud edasi põrandale\\\, seintele\\\, aknale ja väliruumi.\\n\\n „Kromaatiline triiv“ peegeldab kunstniku sisemisi rännakuid viimase p aari aasta jooksul\\\, mil värv on teeninud nii meeleseisundite kui ka m älestuste kaardistamise ja talletamise eesmärki. Teostel korduvad avaust e ja (läbi)käikude motiivid\\\, mis kõnelevad tundmuslikust astumisest kuhugi mujale\\\, paralleelmaailma. Trepp – nii kujutise kui ka objektin a – annab suuna kas edasiliikumiseks või paigalejäämiseks. Need Kongi loodud tühjad maastikud ei räägi kohalejõudmisest\\\, vaid pööravad tähelepanu seisundile\\\, mis tekib vahealas viibijal.\\n\\nNäitus on 2 5.05–30.09 avatud ka esmaspäevadel.\\n\\nNäitus on avatud 11. oktoobri ni 2026.\\n\\nKuraator: Ann Mirjam Vaikla\\nNäituse kujundus: Mari Hunt\ \\, Grete Daut (MARIHUNT arhitektid)\\nGraafiline disain: Brit Pavelson\\ nNäitusekorraldaja: Tõnis Medri\\nKoordinaator: Anastassia Langinen\\\ \n [Näitused] LOCATION:Kumu suur saal DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260523 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20261011 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/naitus-kristi-kongi-kromaatiline-triiv / CATEGORIES:Näitused ITERATOR:20 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203312 DTSTAMP:20260709T072943Z SUMMARY:Kolmiknäitus “KÖLER 200: originaal\, koopia\, tõlgendus” [N äitused] DESCRIPTION:Viljandis avatud kolmiknäitusega “KÖLER 200: originaal\\\, koopia\\\, tõlgendus” tähistatakse eesti esimese kutselise kunstniku 2 00. sünniaastapäeva.\\n\\nKondase keskuses saab näha Johann Köleri or iginaalteoseid\\\, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi\\\, Ta rtu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust.\\n\\n Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomin gust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni\\\, esitatud nende loom ise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Kö leri elulugu.\\n\\nRüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstn ikud Marge Monko\\\, Tõnis Saadoja\\\, Johanna Ulfsak\\\, Mihkel Ilus  ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab\\\, et Köleri värvikas isiksus ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka praegu.\\n\\nKolmiknäitus “KÖLER 200: originaal\\\, koopia\\\, tõlgen dus” ootab külastajaid T-P kell 11-18.\\nRüki galeriis on näitus avat ud kuni 10.05\\\, Kondase keskuses kuni 14.06 ja Viljandi muuseumis kuni 1 .11.2026.\\n\\nJohann Köleri juubeliaastat tähistatakse ka muuga. Juba  28. märtsil toimub Viljandi muuseumis Köleri konverents\\\, kus uusi n urki kunstniku ja tema aja tundmisel avavad David Vseviov\\\, Linda Kalj undi\\\, Erki Tammiksaar\\\, Andres Andresen\\\, Tiina Abel\\\, Alar N urkse\\\, Holger Loodus ja Mihkel Ilus. Kohti on piiratud arv\\\, pilet i saab soetada siit.\\n\\nJohann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Kõigest 9-aastaselt kodust lahkunud n oormees töötas seitse aastat Lätis ning leidis siis vastu ootusi võima luse asuda õppima Peterburi kunstide akadeemias. Temast sai akadeemik ja Vene keisririigi üks esikunstnikke\\\, mh oli ta pikalt keisri tütre kun stiõpetaja. Elades ja reisides välismaal\\\, ei unustanud eesti maalikun sti rajaja siiski kunagi oma sünnimaad. Ta kasutas oma loodud tutvusi sel leks\\\, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köleri rahvuslikule meelele viitab seegi\\\, et kuni oma elu lõpuni ide ntifitseeris ta end Viljandimaa kaudu\\\, signeerides sageli teoseid viite ga sünnikohale (Köler-Wiliandi).\\n\\nRohkem infot Köler 200 juubeliaas ta ja kolmiknäituse kohta leiab lehtedelt www.koler200.ee ja linktr.ee /koler200.\\\\n [Näitused] LOCATION:Rüki galerii\, Kondase keskus\, Viljandi muuseum DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260308 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20261101 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/kolmiknaitus-koler-200-originaal-koopi a-tolgendus/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:21 END:VEVENT END:VCALENDAR