BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:spatie/icalendar-generator
NAME:EKA kalender
X-WR-CALNAME:EKA kalender
DESCRIPTION:Eesti kunstiakadeemia sündmused
X-WR-CALDESC:Eesti kunstiakadeemia sündmused
REFRESH-INTERVAL;VALUE=DURATION:PT5M
X-PUBLISHED-TTL:PT5M
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Tallinn
BEGIN:STANDARD
DTSTART:20251026T040000Z
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
DTSTART:20260329T030000Z
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
DTSTART:20261025T040000Z
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
DTSTART:20270328T030000Z
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
END:DAYLIGHT
END:VTIMEZONE
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:UTC
BEGIN:STANDARD
DTSTART:20251128T092914Z
TZOFFSETFROM:+0000
TZOFFSETTO:+0000
END:STANDARD
END:VTIMEZONE
BEGIN:VEVENT
UID:208867
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Vitali Valtaneni esimese juhtumiuuringu eelretsenseerimine
DESCRIPTION:Kolmapäeval\\\, 26. augustil kell 15.00-16.30 toimub kunsti ja
  disaini doktorant-nooremteaduri Vitali Valtaneni esimese juhtumiuuringu 
 „Liikidevahelise disaini pedagoogiline eksperiment\" avalik eelretsensee
 rimine EKA ruumis A502 ja zoomis (Meeting ID: 644 8482 7067\\\, Passcode: 
 484233).\\nEelretsensendid on dr Svenja Keune (Boråsi Ülikool\\\, Rootsi
 ) ja Sergio Dávila (Universidad Autónoma Metropolitana\\\, Mehhiko / EKA
 ).\\nDoktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk (EKA) ja dr Kadri Aavik (T
 allinna Ülikool).\\nJuhtumiuuring on osa loovuurimuslikust doktoritööst
  „Linnaruumide ümbermõtestamine mitmeliigiliseks kooseksisteerimiseks:
  disainimetodoloogiad\\\, mis tunnustavad mitte-inimloomade agentsust\". U
 uring kirjeldab\\\, kuidas varem inimkeskselt üles ehitatud kohustuslik b
 akalaureuseaine kujundati ümber liikidevahelise disaini kursuseks. Juhtum
 iuuring dokumenteerib kursuse jaoks arendatud meetodid ja nende toimimise 
 õppetöös.\\nLiikidevaheline disain on inimülese disaini (more-than-hum
 an design) alamsuund\\\, mis keskendub mitte-inimloomadele. See tähendab 
 disaini\\\, mis arvestab peale inimese ka teiste liikidega: nende vajadust
 e\\\, iseväärtusega ja sellega\\\, et meil on ühine elupaik. Kursuse l
 ähtekoht on eetiline: disain ei ole väärtusvaba tegevus ning juba disai
 nihariduses kujuneb suuresti see\\\, keda hakatakse pidama kasutajaks ja k
 eda käsitatakse pelgalt keskkonna osana. Euroopas õpetatakse seda valdko
 nda peamiselt magistri- ja doktoritasemel\\\, kohustusliku bakalaureuseain
 ena on see haruldus. Üks eksperimendi küsimustest ongi\\\, kas selline m
 õtteviis peaks kuuluma juba disaineri esimesse väljaõppesse.\\nÜritus 
 on avalik ja toimub inglise keeles.
LOCATION:EKA\, A502
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260826T150000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260826T163000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/vitali-valtaneni-esimese-juhtumiuuring
 u-eelretsenseerimine/
ITERATOR:1
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:206762
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Seminar “Ringsed ehitussüsteemid rajatistele ja väikemajadele
 ” [Arhitektuuriuudised\, Töötoad\, Üritused]
DESCRIPTION:Seminaril tutvustame EKA PAKKu ja RMK teadus- ja arendusprojekt
 i Met(s)aRING\\\, mille eesmärk on arendada ringne ja modulaarne ehituss
 üsteem RMK külastustaristu väikevormidele ja väikemajadele.\\n\\nProje
 kt keskendub sellele\\\, kuidas kavandada taristut nii\\\, et seda saaks a
 jas kohandada\\\, uuendada ja taaskasutada. Fookuses on korduvad standardi
 seeritud puitdetailid\\\, tootmisjääkide kasutamine ning lahendused\\\, 
 mis vähendavad materjalikulu\\\, lihtsustavad hooldust ja pikendavad raja
 tiste eluiga.\\n\\nSeminari eesmärk on saada ehitajatelt ja tootjatelt pr
 aktilist tagasisidet arendatava süsteemi rakendatavuse kohta. Arutleme\\\
 , kui standardiseeritud või paindlik peaks ehitussüsteem olema\\\, milli
 sed on võimalused kasutada taaskasutatud või madalama kvaliteediga puitu
  ning kuidas mõjutavad hankevormid ja koostööloogikad kestlike lahendus
 te elluviimist.\\n\\nÜritusele saad registreerida SIIN!\\n\\nKAVA\\n27. 
 august 2026\\\, kell 9.30 - 12.30\\nEKA Valge maja (Kotzebue 10\\\, Tallin
 n)\\n\\n9.30 Käimasoleva teadusprojekti tutvustus\\\, RMK pikaajalised ee
 smärgid ja ambitsioonid (RMK)\\n\\n9.45 8 disainiprintsiipi külastustari
 stu projekteerimisel (EKA)\\n\\n10.00 Ehitussüsteemi tutvustus (EKA)\\n\\
 n10.15 Väheväärindatud ja -kasutatud puidu rakendamine ehituses (TalTec
 h)\\n\\n10.30 Kohvipaus ja ehitussüsteemi prototüübiga tutvumine\\n\\n1
 1.00 - 12.30 Töötuba\\n\\nEKA PAKKu teadustööd on kaasrahastatud Euroo
 pa Liidu ja Eesti Teadusagentuuri projekti “PUUSTER: Vähekasutatud puid
 u ja puitmaterjali väärindamise meetodite arendamine ehituses” (TEM-TA
 80) kaudu.\\n\\nKäesolev sündmus kuulub Adapteri võrgustiku koostöökl
 ubide sarja\\\, kus teadlased\\\, ettevõtted ning avaliku ja erasektori e
 sindajad kohtuvad sisukat arutelu ja koostöövõimalusi looval platvormil
 . Kõik Adapteri koostööklubid leiad siit.\\n\\n\\n\\n\\\\n [Arhitektuur
 iuudised\\\, Töötoad\\\, Üritused]
LOCATION:EKA Valge maja (Kotzebue 10\, Tallinn)
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260827T093000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260827T123000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/seminar-ringsed-ehitussusteemid-rajati
 stele-ja-vaikemajadele/
CATEGORIES:Arhitektuuriuudised\, Töötoad\, Üritused
ITERATOR:2
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208851
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:2026/27. õppeaasta avaaktus [Akadeemiline kalender\, Üritused]
DESCRIPTION:\\nReedel\\\, 28. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ru
 um A101) Eesti Kunstiakadeemia 2026/27. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab 
 orienteeruvalt 1\\\,5 tundi.\\n\\\\n [Akadeemiline kalender\\\, Üritused]
LOCATION:Aula\, A101
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260828T120000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260828T133000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/2026-27-oppeaasta-avaaktus/
CATEGORIES:Akadeemiline kalender\, Üritused
ITERATOR:3
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208899
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Väljasõit Ida-Virumaale: näitused\, (tööstus)pärand\, kontser
 t
DESCRIPTION:Kutsume kõiki laupäeval\\\, 29. augustil\\\, Ida-Virumaale n
 äituse “Väljasõit” finissage’ile.\\n\\nPäev algab kell 13:30 Koh
 tla-Järve keskväljakul välinäitusel “Monumendi uued raamid: Minevik 
 kui kunstimaterjal”\\\, mis vaatleb kaasaegse kunsti võimalusi tegeleda
  Nõukogude pärandi ja sellega seostuvate mälukonfliktidega. Ühtlasi te
 eme väikese põike samas asuva kaevurite monumendi “Au tööle!” (196
 7\\\, autorid Olavi Männi ja Udo Ivask) juurde.\\n\\nKeskväljakult suund
 ume Kohtla-Järve külje all asuvale tööstusmaastikule\\\, kus paikneb l
 egendaarne „fenoolisoo“. Selle tekkimine on seotud põlevkivitehaste a
 astakümneid väldanud tegevusega: poolkoksi- ja tööstusjäätmete kõrg
 endikelt nõrgus saastunud vesi madalamale märgalale. Tänaseks on sealse
  keskkonna olukord oluliselt paranenud\\\, kuid ala on endiselt jääkreos
 tusobjektina arvel. Fenoolisoo ajalugu avab Kohtla-Järve Põlevkivimuuseu
 mi direktor Ainar Varinurm.\\n\\nKell 15:00 järgnevad giidituurid Stalker
 i muuseumi näitusel „Väljasõit“ ja EKA näitusel „Pilt on illustr
 atiivne II. Monumentaalmaal tööstusmaastikul“ Kukruse stalinistlikus k
 lubihoones (Lehe tn 10a). Grupinäitus ühendab tööstuspärandi\\\, Ida-
 Virumaa ajaloo ja kaasaegse kunsti. Väljas on Peeter Lauritsa\\\, Arne Ma
 asiku\\\, Raoul Kurvitza\\\, Ernst Hallopi jt teosed ning Anna Škodenko\
 \\, Hanna Piksarve\\\, Jevgeni Zolotko\\\, Kati Saaritsa ja Sigrid Viiri k
 aasaegsed sekkumised Tallinna lennujaama sotsrealistlikesse monumentaalmaa
 lidesse. Giidituuridele järgneb Ainar Varinurme juhitud ringkäik Kukruse
  asulas.\\n\\nSeejärel on kõigil võimalus osa saada Kukruse kohvikutep
 äevast (kaasa võtta sularaha).\\n\\nKell 17:00 paneb päevale klubihoone
 s punkti Eesti Kunstiakadeemiast võrsunud punk-kollektiiv Ants1.\\n\\nTra
 nsport Tallinnast (NB! 5 €\\\, registreerimine vajalik siin)\\n\\nTallin
 nast viib Ida-Virumaale kell 11:00 Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7) ee
 st väljuv buss. Tagasisõit Kukruse klubi juurest (Lehe tn 10a) Tallinnas
 se algab kell 18:30.\\n\\nNäitused ja eksponeeritud tööd on osa Eesti K
 unstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumend
 i uued raamid“ (2024–2026)\\\, mida rahastab Eesti Kultuuriministeeriu
 m. Projekti eesmärk on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu disso
 nantse pärandi ümbermõtestamiseks\\\, tuues selleks kokku eri valdkonda
 de teadmisi ja oskusi ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi.
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260829T133000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260829T183000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/valjasoit-ida-virumaale-naitused-toost
 usparand-kontsert/
ITERATOR:4
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208705
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Sisearhitektuuri ja ruumiloome sümpoosion SISU 2026 – TALGU TALK
  [Üritused]
DESCRIPTION:Sisearhitektuuri osakond ja ruumiloome stuudio tektuur kutsuv
 ad teid augusti viimasel nädalavahetusel Muhumaale talguteteemalisele s
 ümpoosionile.\\n\\nEesti sisearhitektuuri ja ruumiloome valdkonna suursü
 ndmus SISU toimub 28.-30. augustil Muhumaal EKA Tamse õppebaasis. \\n\\nP
 ealkirja TALGU TALK tähe all toimuv sümpoosion keskendub tänavu koostö
 övormidele\\\, kombates arhitektuuri-\\\, sisearhitektuuri-\\\, disaini- 
 ja ehitamise vahelisi piire käelise koostegevuse kaudu. Kolme päeva jook
 sul astuvad esitluste\\\, loengute ja vestluste läbi publiku ette kolmkü
 mmend sisearhitekti\\\, arhitekti\\\, disainerit\\\, kunstnikku\\\, filmit
 egijat ja muusikut. Sümpoosionile eelneb nädalapikkune rahvusvaheline su
 vekool\\\, kus üle Euroopa kohale tulnud tudengid kogevad ja mõtestava
 d kaasaegset talgukultuuri.\\n\\nViimastel aastakümnetel oleme olnud tun
 nistajaks protsessile\\\, mille raames arhitektuur\\\, sisearhitektuur ja 
 disain on seni domineerinud ainuisikuliselt autorluselt triivinud üha ena
 m kollektiivset loomet väärtustavateks valdkondadeks. Erinevad koostöö
 vormid ja ühised töötegemised on haaranud ka teisi ühiskonna sfääre.
  Talguid võib pidada ekraanide-eelse ajastu ühise olemise kõige ehedama
 ks vormiks\\\, millest meie ajal on palju õppida. See on kohalolu – sii
 n ja praegu.\\n\\nIda-Euroopas ning Balti- ja Põhjamaadel on talgute jaok
 s sarnased nimetused: poola keeles tłoka\\\, ukraina toloka\\\, leedu tal
 ka\\\, soome talkoot ja rootsi talko. Ehkki mujal Euroopas sellele termini
 le ühest vastet ei ole – näiteks pakub üks veebisõnaraamat ingliskee
 lseks vasteks collective self-help –\\\, siis kollektiivne eneseabi on s
 iiski universaalne\\\, üldinimlik printsiip.\\n\\nÜhendades regiooni kol
 lektiivse mälu ja kultuuri\\\, toob TALGU TALK kokku 30 talgulist kodust 
 ja võõrsilt. Esialgse kõnelejate nimekirja moodustavad arhitekt Aet Ade
 r\\\, kunstnikud Yvette Bathgate ja Jake Shepherd\\\, läti arhitekt Marij
 a Dambe\\\, arhitekt Lauri Eltermaa\\\, leedu kunstnik ja lambakarjaste re
 sidentuuri perenaine Laura Garbštienė\\\, gruusia arhitekt ja Tbilisi Ar
 hitektuuribiennaali korraldaja Tinatin Gurgenidze\\\, saksa disainer Phili
 pp Heidkamp\\\, filosoof Joonas Hellerma\\\, arhitekt Johan Kirsimäe\\\, 
 ruumiloome praktika Kuidas.works\\\, arhitekt ja ruumikoreograafia ajakirj
 a toimetaja Helmi Marie Langsepp\\\, antropoloog Francisco Martinez\\\, si
 searhitekt ja ligipääsetavuse ekspert Aurelia Minev\\\, sisearhitekt ja 
 ruumikunstnik Sandra Mirka\\\, arhitekt Sille Pihlak\\\, antropoloog Joona
 s Plaan\\\, Feministeeriumi toimetaja Elise Rohtmets\\\, saksa ruumilooja 
 ja kogukonnaaktivist Alex Römer (Constructlab)\\\, tantsukunstnik ja liik
 umisterapeut Christin Taul\\\, semiootik Gregor Taul\\\, ruumipraktika tek
 tuur\\\, lihttehnoloogia teemapargi Terra eestvedajad Triin Mänd ja Madis
  Vasser\\\, dokumentalist Jaan Tootsen\\\, režissöör Kullar Viimne\\\, 
 some arhitektid Ella Kaira ja Matti Jänkälä stuudiost Vokal ning itaali
 a arhitekt ja ruumiuurija Francesca Zanotto. Nimekiri täieneb!\\n\\nSISU 
 suvekooli töö- ja sümpoosioni mõttetalgute läbiviijaks ja kuraatoriti
 imiks on arhitektuuri- ja sisearhitektuuri piirimail tegutsev noor kollekt
 iiv tekstuur\\\, kuhu kuuluvad Ardo Hiiuväin\\\, Diana Drobot\\\, Eeros L
 ees\\\, Johann Ortin Õun\\\, Päär-Joonap Keedus ja Rebecca Peets. SISU 
 koordinaatoriks on EKA sisearhitektuuri osakond.\\n\\nSümpoosioni juhatav
 ad sisse ettekanded reede õhtul kell 18.00-21.00. Laupäeval toimuvad esi
 nemised läbi terve päeva 9.00-19.00. Mõlemad päevad päädivad ühise 
 õhtusöögi ning saunaga. Laupäevase kava lõpetab pidu talgukontserdiga
 . SISU-le on võimalik tulla talgubussiga\\\, mis väljub EKA eest reedel\
 \\, 28. augustil kell 14.00 ja toob huvilised tagasi Tallinnasse pühapäe
 va pärastlõunaks. Bussile saab ennast registreerida siin – registree
 rimine lõppeb 21. augustil. Talgulistele pakutakse talgusuppi\\\, lisaks 
 aitavad nälga peletada ning janu kustutada kohalikud toiduautod. Tamses s
 aab oma madratsi ja magamiskotiga ööbida koolimaja suures saalis (sirmid
 ega eraldatud ööbimiskohad). Samuti saab õue peal ööbida oma telgi v
 õi matkaautoga.\\n\\nSISU toetavad EKA\\\, Eesti Sisearhitektide Liit\\\,
  Erasmus+\\\, Essve\\\, Kultuurkapital\\\, Muhu Pagarid\\\, Muhu vallavali
 tsus\\\, Saviukumaja ja Thermory.\\n\\n\\nLisainfo:\\n\\nhttps://www.sisu2
 6.ee/\\n\\nTeksti koostas ja küsimustele vastab:\\n\\nGregor Taul\\ngrego
 r.taul@artun.ee\\n\\n\\\\n [Üritused]
LOCATION:Tamse\, Muhumaa
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260828
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260830
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/sisearhitektuuri-ja-ruumiloome-sumpoos
 ion-sisu-2026-talgu-talk/
CATEGORIES:Üritused
ITERATOR:5
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208777
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Karl Joonas Alamaa & Cian-Ti Wang „Käeulatuses“ [Näitused]
DESCRIPTION:Karl Joonas Alamaa & Cian-Ti Wang\\n„Käeulatuses“\\n02.08
 –30.08 @ KESKPUUR\\n\\n\\n\\nTuues kokku kaks erineva kultuuritaustaga k
 unstnikku\\\, ühendab näitust ühine huvi kodu\\\, lahkumise\\\, mälu j
 a lootuse teemade vastu. Taiwani kunstniku Cian-Ti Wangi jaoks on see esim
 ene kord oma loomingut Eestis näidata. Alamaa ja Wangi praktikad kohtuvad
  küsimustes\\\, mis puudutavad kuuluvust\\\, mälestusi\\\, liikumist\\\,
  argiseid kogemusi ning viise\\\, kuidas inimesed loovad ja hoiavad sidet 
 paikade\\\, esemete ja üksteisega.\\n\\nNäituse keskmes on jagatud ja is
 iklikud ruumid\\\, paigad\\\, kus inimeste teed ristuvad\\\, kus kujunevad
  harjumused\\\, suhted ja mälestused. Need võivad olla keskkonnad\\\, mi
 s kannavad endas nii individuaalseid kui ka kollektiivseid lugusid.\\n\\nN
 äitus vaatleb\\\, kuidas mälu ja kuulumine liiguvad pidevalt isikliku\\\
 , jagatud ja institutsionaliseeritud vahel. Selle asemel\\\, et käsitleda
  neid püsivate või üheselt määratletavate nähtustena\\\, avab välja
 panek mälu kui pidevas muutumises oleva protsessi\\\, küsides kuidas me 
 kanname paiku endaga kaasas ning kuidas paigad omakorda kujundavad meie ar
 usaama sellest\\\, kuhu ja kelle hulka me kuulume.\\n…\\n\\nCian-Ti Wang
 i kunstipraktika keskendub toidule\\\, söömisele ja tuttavatele esemetel
 e kui viisidele\\\, mille kaudu inimesed loovad sidemeid kodu\\\, identite
 edi ja üksteisega. Tema looming põimib isiklikud kogemused laiemate ühi
 skondlike küsimustega\\\, käsitledes keelt\\\, religiooni\\\, ajalugu ja
  sotsiaalseid suhteid. Wang kasutab sageli argiseid esemeid\\\, keskkondi 
 ja rituaalseid vorme\\\, et luua installatiivseid ja performatiivseid oluk
 ordi\\\, mis kutsuvad vaatajat mitmekihilisse emotsionaalsesse maailma. El
 ades Belgias\\\, kuid olles pärit Taiwanist\\\, on tema loomingut sageli 
 kujundanud igatsus ning kogukonda kuulumise otsing.\\n\\nKarl Joonas Alama
 a looming tegeleb seevastu isikliku mälu ja avaliku ruumi kokkupuutepunkt
 idega\\\, huvitudes nii võimu\\\, ajaloo ja inimese omavahelistest suhete
 st. Teda huvitab\\\, kuidas inimesed kannavad endaga kaasas mälestusi\\\,
  väikeseid jälgi ja isiklikke tähendusi ning kuidas avalikud ruumid ja 
 ideoloogiliselt laetud keskkonnad kujundavad meie arusaama kuuluvusest ja 
 kodust. Nii põimivad tööd isikliku ja avaliku vaate\\\, viidates silmal
 e märkamatu ja nähtava vahekorrale\\\, millelegi\\\, mis on kaasa võetu
 d\\\, kogutud või enda teada jäetud.\\\\n [Näitused]
LOCATION:Keskpuur galerii\, Keldrimäe 9 (2. korrus)
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260802
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260830
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/karl-joonas-alamaa-cian-ti-wang-kaeula
 tuses/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:6
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208435
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Välinäitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal
 ” Kohtla-Järvel [Näitused\, Üritused]
DESCRIPTION:Neljapäeval\\\, 16. juulil kell 17 avatakse Kohtla-Järve kesk
 väljakul välinäitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterja
 l”\\\, mis vaatleb kaasaegse kunsti võimet tegeleda Nõukogude pärandi
  ja sellega seostuvate mälukonfliktidega. Välinäitus on valminud Eesti 
 Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli teadusprojekti „Monumendi uued raa
 mid\" raames. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile ava
 tuks kuni suve lõpuni.\\n\\nKogu maailmas vaieldakse selle üle\\\, kas j
 a kuidas vastuolulist pärandit avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemah
 uline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida
 -Euroopasse. \\n\\nVälinäitus annab ülevaate kolmest kunstiliste sekku
 miste konkursist aastatel 2024-2025. Kunstikonkurssidel osales kokku 17 ku
 nstnikku ning nende raames on pakutud välja 25 erinevat lahendust\\\, kui
 das mõtestada ümber eri tüüpi pärandit - Saaremaa Tehumardi memoriaal
 i (autorid Riho Kuld\\\, Mati Varik\\\, Allan Murdmaa\\\, 1967/1975)\\\, T
 allinna Lennujaama vana reisiterminali monumentaalmaale (1955\\\, autorid 
 Viktor Karrus ja Richard Sagrits) ning Tartus asuvast mälestusmärgist 
 „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (autor Olav Männi\\\, 1950/1956).\
 \n\\nAvamisel tutvustavad välinäitust ja Nõukogude pärandi ümbermõte
 stamist kell 17 Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop\\\, näituse kur
 aatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia) ning ajaloo
 lane Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool). Väljaku kõrval asuvast kaevurite
  monumendist “Au tööle!” (1967\\\, autorid Olavi Männi ja Udo Ivask
 ) räägib Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm. \\n\
 \nSellele järgneb kell 18 giidituur Stalkeri muuseumi näitusel „Välja
 sõit“ Kukruse stalinistlikus klubihoones\\\, Lehe tn 10a. Grupinäitus 
 ühendab tööstuspärandi\\\, Ida-Virumaa ajaloo ja kaasaegse kunsti. Vä
 ljas on Peeter Lauritsa\\\, Arne Maasiku\\\, Raoul Kurvitza\\\, Ernst Hall
 opi jt teosed ning kaasaegsete kunstnike Anna Škodenko\\\, Hanna Piksarv
 \\\, Jevgeni Zolotko\\\, Kati Saarits ja Sigrid Viiri sekkumised Tallinna 
 lennujaama sotsrealistlikesse monumentaalmaalidesse. Tuuri raames tutvusta
 vad näitust Hilkka Hiiop\\\, Linda Kaljundi\\\, Kirke Kangro\\\, Indrek L
 eht ja Ainar Varinurm. Näitus on avatud juuli-august 2026 etteteatamisel 
 (helistades nr 5155365) ning 17.07.-29.08. reedeti ja laupäeviti kell  1
 5-18. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kun
 i suve lõpuni.\\n\\nNäitused ja eksponeeritud tööd on osa Eesti Kunsti
 akadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uue
 d raamid“ (2024–2026)\\\, mida rahastab Eesti Kultuuriministeerium. Pr
 ojekti eesmärk on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonants
 e pärandi ümbermõtestamiseks\\\, tuues selleks kokku eri valdkondade te
 admisi ja oskusi ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi. \\n\\nO
 salevad kunstnikud: Saaremaa Tehumardi memoriaali sekkumiste kavandite aut
 orid olid Kirke Kangro\\\, Neeme Külm\\\, Anna Mari Liivrand\\\, Johannes
  Säre\\\, Kristina Norman ja Taavi Piibemann. Anna Škodenko\\\, Hanna P
 iksarv\\\, Jevgeni Zolotko\\\, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja
  oma lahendused Tallinna lennujaama vana terminalihoone maalide ümberraam
 istamiseks. Trevor Kinna\\\, Bob Bicknell-Knight\\\, Hasso Krull\\\, Camil
 le Laurelli\\\, Samuel Lehtikoinen\\\, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid dig
 ikunstiteosed\\\, mis tõukusid skulptuurist „Vjatško ja Meelis Tartu k
 aitsel“. \\n\\nTäname: Eesti Kultuuriministeerium\\\, Eesti Kultuurkap
 ital\\\, Kohtla-Järve Linnavalitsus\\\, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum\\
 \, Õiglase Ülemineku Fond. \\\\n [Näitused\\\, Üritused]
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260716T170000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260831T000000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/valinaitus-monumendi-uued-raamid-minev
 ik-kui-kunstimaterjal-kohtla-jarvel/
CATEGORIES:Näitused\, Üritused
ITERATOR:7
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:207996
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Eksperimentaalvormide mininäitus „Tuba nr. Sinine“ ERMis [Näi
 tused]
DESCRIPTION:Pööriöö kohvikus ootab külastajaid nüüd EKA eksperimenta
 alvormide mininäitus „Tuba nr. Sinine“. \\n\\nMaailmas visatakse hin
 nanguliselt iga sekundi kohta ära ühe veoauto jagu tekstiile\\\, millest
  vaid umbes 1% jõuab tagasi uute tekstiilipõhiste toodete tootmisse. Ees
 tis on tekstiilijäätmete hulk märkimisväärne – igal aastal visataks
 e ära ligikaudu 18 000 tonni tekstiile\\\, millest suur osa jõuab endise
 lt põletusse või prügilasse.\\n\\n„Tuba nr. Sinine“ annab uue elu T
 allinki hotellides ja laevadel kasutusest välja võetud voodilinadele. N
 äitus viib külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – 
 sinisesse hotellituppa\\\, kus miski pole päris\\\, kuid on ometi kummast
 avalt tuttav.\\n\\nNäitus oli esmakordselt väljas Viru Keskuse aatriumis
 .\\n\\nMeeskond\\n\\nKunstnikud: Annabel Mustasaar\\\, Eelia Laasma\\\, Ge
 tlin Tammoja\\\, Helen Saarik\\\, Janina Lõhmus\\\, Katriin Tammoja\\\, L
 ee Mikkin\\\, Maigi Teino\\\, Marcus Eier\\\, Maria Lisanne Arumäe\\\, Mi
 a Uustal\\\, Nataly Järvik\\\, Rasmus Linde\\n\\nSisearhitektid: Aleksand
 ra Saar\\\, Diana Alliksaar\\\, Henri Kats\\\, Julius Heinlo\\\, Kaur-Mark
 us Jenas\\\, Kaur Rõõmussaar\\\, Kertu Aljas\\\, Ketlin Kõiv\\\, Kriset
 te Juur\\\, Lisell Oja\\\, Sander Etverk\\n\\nSisearhitektide juhendaja: A
 nnika Kaldoja\\n\\nVormide juhendajad: Liisi Eesmaa\\\, Flo Kasearu\\n\\nP
 roduktsioon: Piret Puppart\\\, Cärol Ott\\\\n [Näitused]
LOCATION:Kohvik Pööriöö\, ERM\, Tartu
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260516
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260831
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/eksperimentaalvormide-mininaitus-tuba-
 nr-sinine-ermis/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:8
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208970
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:EKA koolilaat
DESCRIPTION:\\nTaas toimub EKA koolilaat. \\nMüügil EKA meened ja kunstit
 arbed A-galerii ja Skizze poolt.\\nE-T 31.08-1.09\\nkell 12.00-16.00
LOCATION:EKA fuajee
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260831T120000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260901T160000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/eka-koolilaat-2/
ITERATOR:9
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208876
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Katya Lesivi kunstnikuvestlus ja teetseremoonia EKA Galeriis 02.09.
 2026 [Näitused\, EKA Galerii\, Töötoad\, Üritused]
DESCRIPTION:Kolmapäeval\\\, 2. septembril kell 16–18 toimub näituse 
 „Tüdrukute saar“ raames EKA Galeriis Ukraina kunstniku ja disaineri 
 Katya Lesivi (@katya.lesiv) vestlus ja teetseremoonia. Katya räägib oma 
 kunstniku- ja disaineripraktikast ning oma loomingust. Vestluse ajal joome
  koos teed\\\, istume ühise laua taga ja räägime.\\n\\nÜritus on tasut
 a\\\, kuid kohtade arv on piiratud (kuni 20 osalejat). Palun registreeru s
 iin.\\n\\n\\nLoe näitusest rohkem siit.\\n\\n\\\\n [Näitused\\\, EKA Gal
 erii\\\, Töötoad\\\, Üritused]
LOCATION:EKA Galerii
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260902T160000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260902T180000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/katya-lesivi-kunstnikuvestlus-ja-teets
 eremoonia/
CATEGORIES:Näitused\, EKA Galerii\, Töötoad\, Üritused
ITERATOR:10
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208935
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Näitus “Bootleg Service” [Näitused]
DESCRIPTION:\\n\\nNäitus \"Bootleg Service\" kutsub vaatama tuttavat uue p
 ilguga ning avastama\\\, kuidas erineva taustaga kunstnikud ühte alguspun
 kti enda jaoks ümber tõlgendavad. \\n\\nNäitusel kohtuvad erinevad pers
 pektiivid\\\, käekirjad ja mõtestusviisid\\\, mis võivad olla lõbusad\
 \\, rahutud\\\, eemaletõukavad või kaasahaaravad. Jagatud alguspunkt muu
 tub erinevate kunstnike käes millekski täiesti uueks\\\; igaühe isiklik
 u lähenemise kaudu tekivad uued seosed\\\, vormid ja tähendused.\\n\\nN
 äitusel osalevad Robert Kapanen\\\, Paul Aadam Mikson\\\, Kassandra Laur\
 \\, Allan Suomalainen ja Riste Sofie Käär.\\n\\nNäituse kuraatorite tii
 mi moodustavad Bluff Ateljee ehk Martin Kislõi\\\, Anna Elisabeth Remmelg
  ja Mark Kokotov. \\n\\nGraafilise disaini autor on Martin Kislõi.\\n\\n
 Näituse avamine toimub 27.08 kell 19:00\\\, mille raames toimub Riste So
 fie Kääri performance.\\n\\nNäitus on avatud 27.08–04.09 kell 13:00
 –19:00 aadressil Kopli tänav 85.\\n\\nNäituse avamist sponsoreerib Põ
 hjala. \\\\n [Näitused]
LOCATION:Kopli tänav 85
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260827T190000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260904T000000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/naitus-bootleg-service/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:11
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208799
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:„Tüdrukute saar“ EKA Galeriis 22.08.–6.09.2026 [EKA Galerii\
 , Näitused\, Üritused]
DESCRIPTION:„Tüdrukute saar“\\nEKA Galeriis 22.08.–6.09.2026\\nAvatu
 d T–L 12–18 P 12–16 \\nAvamine: R 21.08. kell 18.00\\n\\nMis oleks\\
 \, kui eksisteeriks utoopiline saar: koht\\\, kus haprust\\\, lahkust\\\, 
 haavatavust ja hoolivust ei peetaks nõrkusteks\\\, vaid vastupanu ja põg
 enemise vormideks?\\n\\n„Tüdrukute saar“ on feministlik grupinäitus 
 ja jutuvestmisprojekt\\\, mis kujutab ette väljamõeldud saart\\\, kus el
 avad tüdrukud koos lillede ja loodusega. Siin pole sõda ega leina. Lille
 dest ja taimedest saavad vastupanu sümbolid\\\, samas kui hellus\\\, kuju
 tlusvõime ja hoolivus saavad ellujäämise ja teistsuguse reaalsuse loomi
 se viisideks.\\n\\nProjekt kasvab välja Ukraina kunstniku Daria Titova s
 õjakogemusest ning uurib lapsepõlve\\\, leina\\\, kodu ja vajadust luua 
 ruume\\\, kus kujutlusvõime saab pakkuda pelgupaika. Saare „tüdrukud
 “ ei ole sooline piirang\\\, vaid pigem avatuse\\\, uudishimu\\\, ja sii
 ruse sümbol\\\, uskumus\\\, et maailm võib olla teistsugune. Kõik on si
 ia teretulnud.\\n\\nNäitusel on eksponeeritud Titova visuaalteosed koos M
 ariia Chudna keraamika ja Helena Atkini originaalmuusikaga. Natalia Stojko
 va ja Kornélia Nemcová esitlevad oma filmi „Naise sõda“\\\, lisades
  naiste sõjakogemustele uue vaatenurga.\\n\\nNäituse ajal saab saarest k
 oht ühisteks eineteks ja lugude jutustamiseks. Aly Sparkling Beveridge'i 
 kavandatud ühised õhtusöögid toimuvad 22. ja 24. augustil\\\, tuues k
 ülastajaid kokku toidu\\\, vestluse ja jagatud lugude ümber. 2. septembr
 il toimub vestlus kunstniku ja disaineri Katya Lesiviga ja teetseremoonia.
 \\n\\nNäituse publikuprogramm\\nKohtade arv on piiratud\\\, vajalik on ee
 lnev registreerimine!\\n\\n 	Laupäev\\\, 22. august kell 18–21 kollekti
 ivne õhtusöök ja tikkimise töötuba. Pane end kirja siin\\n 	Esmaspäe
 v\\\, 24. august kell 18–21 kollektiivne õhtusöök ja tikkimise tööt
 uba. Pane end kirja siin\\n 	Kolmapäev\\\, 2. september kell 16–18 kuns
 tnikuvestlus ja teetseremoonia Katya Lesiviga. Pane end kirja siin\\n\\n\\
 nOsalevad kunstnikud: Helena Atkin\\\, Aly Sparkling Beveridge\\\, Mariia 
 Chudna\\\, Natalia Stojkova & Kornélia Nemcová\\\, Daria Titova\\nProjek
 ti algataja: Daria Titova\\nGraafiline disain: Teele Kiisk\\nTehniline tug
 i: Eugenio Marini\\nNäitust toetavad Eesti Kultuurkapital\\\, Tallinna li
 nn ja Sadolin Eesti.\\nAvamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pru
 ulikoda.\\\\n [EKA Galerii\\\, Näitused\\\, Üritused]
LOCATION:EKA Galerii
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260821T180000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260906T160000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/tudrukute-saar-eka-galeriis/
CATEGORIES:EKA Galerii\, Näitused\, Üritused
ITERATOR:12
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:209074
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Irma Holmi ja Sonja Sutti duonäitus „Võib näida võimatuna see
 “ [Näitused]
DESCRIPTION:Irma Holm ja Sonja Sutt vaatlevad duonäitusega „Võib näida
  võimatuna see“ teekonda\\\, kannatusest lootuseni. Miks tundub usutava
 m\\\, et kannatusel peab olema sügavam mõte\\\, kui et see võiks lihtsa
 lt lõppeda? Ja miks püüame ka kõige raskematel hetkedel jätta mulje\\
 \, et saame hakkama?” - Irma ja Sonja\\n\\n\\n\\n28. augustist kuni 6. s
 eptembrini on OUJEA Galeriis avatud Irma Holmi ja Sonja Suti esimene duon
 äitus „Võib näida võimatuna see“. Videoid\\\, installatsioone ja o
 bjekte ühendav näitus jälgib kannatuse kadalipust väljapääsemist.\\n
 \\nNäituse lähtepunktiks on kunstnike tähelepanek\\\, et kannatamine ei
  ole ainult isiklik kogemus\\\, vaid sageli ka roll\\\, mida õpitakse tä
 itma. Mõnikord muutub see pingutus absurdseks ning inimene näeb välja k
 orraga nii traagiline kui ka naljakas.\\n\\nViieks ruumiks jaotatud näitu
 s jutustab ühe lihtsustatud loo. Selle tegelased ei ela küll muinasjutus
 \\\, kuid nende maailm allub samale loogikale – katsumused peavad lõppe
 ma lunastusega ja iga kannatus peab viima millegi paremaga kohtumiseni. Se
 llel teekonnal muutuvad argised tegevused kunstnikuportfoolioks\\\, amatö
 örlik mõõgavõitlus kangelaseeposeks ning kodus ehitatud onn lossiks.\\
 n\\nfb event - https://fb.me/e/8jtRQtynh\\n\\nAvamine 27. august 2026 kell
  18.00 Näitus  28. august – 6. september 2026 Lahtiolekuajad  iga
  päev kell 12.00–19.00 Asukoht  OUJEA Galerii\\\, Laboratooriumi 14\
 \\, Tallinn\\nGalerist: Hanna Samoson ja Genius loci\\nGraafiline disain: 
 Kadri-Ann Kivisild\\n\\nOUJEA Galerii\\n\\nMõned kohad sünnivad valmis p
 laanist. Mõned sünnivad vajadusest. OUJEA kuulub viimaste hulka.\\n\\nSe
 e on galerii Tallinna vanalinnas\\\, kuid eelkõige on see ruum mõtlemise
 ks\\\, katsetamiseks ja kokku saamiseks. Koht\\\, kus kunst ei pea tõesta
 ma oma vajalikkust enne\\\, kui tal on olnud aega hingata. OUJEA usub\\\, 
 et tähendus ei ole midagi\\\, mille kunstnik teose sisse peidab ja vaataj
 a üles leiab. Tähendus sünnib inimeste\\\, aja\\\, ruumi ja tähelepanu
  kohtumisel. Mõnikord juhtub see kohe. Mõnikord palju hiljem. Mõnikord 
 alles siis\\\, kui kõik tundub korraks võimatu.\\nSeetõttu ei näe OUJE
 A end pelgalt galeriina\\\, vaid elava protsessina. Paigana\\\, kus võib 
 eksida\\\, ümber mõelda\\\, alustada uuesti ning usaldada\\\, et ka ebak
 indlus on loominguline materjal.\\n\\nGalerii avab oma tegevuse Irma Holmi
  ja Sonja Sutti duonäitusega „Võib näida võimatuna see“.\\nKõik o
 n oodatud.\\\\n [Näitused]
LOCATION:OUJEA Galerii\, Laboratooriumi 14\, Tallinn
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260827T180000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260906T000000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/irma-holmi-ja-sonja-sutti-duonaitus-vo
 ib-naida-voimatuna-see/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:13
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:206790
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:EKA Arh konverents 2026 – “Jätkub…” [Arhitektuuriuudised\,
  Üritused]
DESCRIPTION:\\n\\nEKA Arh konverents toimub 2026. aastal pealkirja all “J
 ätkub…Seostamata teadmistest ühise mõistmiseni” ning moodustab esim
 ese poole Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB kahepäevasest sümpoosionist
 . \\n\\nEKA Arh konverentsi ja terve TAB-i sümpoosioni piletid leiad Fie
 ntast.\\n\\nKonverents keskendub ühele tänapäeva arhitektuuri ja linnar
 uumi arengu kesksele küsimusele: kuidas edasi liikuda olukorras\\\, kus n
 ullist alustamine ei ole enam mõistlik ega jätkusuutlik lahendus? Kuigi 
 teadmisi kliimamuutuste\\\, ressursipiirangute ja ehitatud keskkonna kohta
  on rohkelt\\\, osutub nende teadmiste muutmine ühisteks eesmärkideks ja
  tegudeks sageli keeruliseks. Küsimuse „mis saab edasi?“ asemel uurib
  konverents\\\, mis saab ja peaks jätkuma.\\n\\nRahvusvahelised esinejad 
 ja teadlased käsitlevad kohanemise\\\, taaskasutuse ja ruumilise ümberku
 jundamise teemasid linna\\\, hoone ja materjali mõõtkavas. Programm toob
  kokku arhitektuuri\\\, planeerimise\\\, ehitusvaldkonna ja teadustöö va
 atenurgad\\\, et arutleda selle üle\\\, kuidas olemasolevad paigad\\\, ho
 oned ja ressursid saavad toetada tähenduslikke muutusi ning kuidas seosta
 mata teadmised võiksid kujuneda ühiseks mõistmiseks\\\, mis suunaks pik
 aajalist tegutsemist.\\nProgramm\\n09:30–09:45\\nAvasõnad\\n\\n09:45–
 10:30\\nMuutuste plenaarettekanne\\nAleksi Neuvonen (Demos Helsinki\\\, So
 ome)\\n\\nSoome tulevikumõtleja ja Demos Helsinki kaasasutaja\\\, kelle t
 öö keskendub ühiskondlikele muutustele\\\, kestlikkusele ja pikaajalist
 ele tulevikustsenaariumidele.\\n\\n10:30–10:45\\nKohvipaus\\n10:45–12:
 15 | Paralleelsessioonid\\nPeasaal – I sessioon: Ruumilised ja arhitektu
 ursed muutused\\nSessioonis käsitletakse ruumilise transformatsiooni prot
 sesse linna ja arhitektuuri mõõtkavas\\\, uurides\\\, kuidas linnad\\\, 
 maastik ja ehitatud keskkonnad kohanevad muutuvate sotsiaalsete\\\, ökolo
 ogiliste ja kultuuriliste tingimustega. Ettekanded keskenduvad teemadele n
 agu linnaruumi ümberkujundamine\\\, kohandav taaskasutus\\\, ruumiline j
 ärjepidevus ning territoriaalsete süsteemide\\\, avaliku ruumi ja arhite
 ktuursete sekkumiste omavahelised seosed.\\nMonumentaalstuudio – I sessi
 oon: Tehastootmine\\\, rekonstrueerimine ja kohandav taaskasutus\\nSessioo
 nis vaadeldakse tööstuslikust tootmisest tõukuvaid lähenemisviise olem
 asolevate hoonete ja linnakoe ümberkujundamisel. Ettekanded käsitlevad t
 eemasid nagu kohandav taaskasutus\\\, modulaarsed renoveerimissüsteemid\\
 \, ringmajandusel põhinevad uuendusstrateegiad ning hoonete elutsükli pi
 kendamine\\\, uurides\\\, kuidas tänapäevased ehitusmeetodid saavad toet
 ada kestlikumaid ja ressursiteadlikumaid ruumilise muutumise vorme.\\n\\n1
 2:15–13:15\\nLõuna\\n\\n13:15–14:00\\n\\nKohanemise plenaarettekanne\
 \nHiroto Kobayashi (Keio ülikool\\\, Tokyo\\\, Jaapan)\\n\\nJaapani arhit
 ekt\\\, Keio ülikooli professor ja büroo Kobayashi Maki Design Workshop 
 asutaja\\\, kelle looming ja teadustöö keskenduvad kohanemisele\\\, taas
 kasutusele ning kerksele ehitatud keskkonnale.\\n\\n14:00–14:15\\nKohvip
 aus\\n14:15–15:45 | Paralleelsessioonid\\nPeasaal – II sessioon: Mater
 jalisüsteemid ja ringne ehitus\\nSessioonis keskendutakse materjalisüste
 emidele\\\, ehitusprotsessidele ja ringmajanduspõhistele lähenemistele e
 hitatud keskkonnas. Ettekanded käsitlevad materjalide taaskasutust\\\, ee
 ltootmist\\\, tektoonikat\\\, valmistamismeetodeid ja ressursiteadlikke pr
 ojekteerimisstrateegiaid\\\, uurides\\\, kuidas ehitussüsteemid saavad to
 etada paindlikumaid ja kestlikumaid ruumipraktikaid.\\nMonumentaalstuudio 
 – II sessioon: Kaasav planeerimine ja linnalised muutused\\nSessioonis u
 uritakse linnalise muutumise kaasavaid meetodeid -- digitaalset kaardistam
 ist\\\, GIS-põhist ruumianalüüsi ja kaasavaid planeerimisvahendeid. Ett
 ekanded käsitlevad teemasid nagu taktikalised linnaruumi sekkumised\\\, k
 ogukondade kaasamine ja linnahaljastuse strateegiad\\\, analüüsides\\\, 
 kuidas kohalikud algatused ja osalusprotsessid võivad kujundada laiemat r
 uumilist ja poliitilist raamistikku ja vastupidi.\\n\\n15:45–16:00\\nKoh
 vipaus\\n\\n16:00–16:45\\nPaneeldiskussioon\\n\\n16:45–17:00\\nLõpus
 õnad\\n\\nKonverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital\\\, Eesti Teadusagent
 uur ja Eesti Doktorikool. Projekti \"Ülikoolide koostöö doktoriõppe ed
 endamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.\\\\n [A
 rhitektuuriuudised\\\, Üritused]
LOCATION:EKA
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260910T093000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260910T170000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/eka-arh-konverents-2026-jatkub/
CATEGORIES:Arhitektuuriuudised\, Üritused
ITERATOR:14
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208862
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud\, teoorias“ EKA Galer
 iis 15.09.2026 [EKA Galerii\, Töötoad]
DESCRIPTION:TÜDRUKUD TEOORIAS\\nEKA Galerii\\\, Kotzebue 1\\\, Tallinn\\nT
  15.09.2026 18:00\\nOsavõtt kõigile avatud ja tasuta\\n\\nNB! Ettevalmis
 tuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeva
 l kell 17.00 järgneval lingil:\\nhttps://forms.gle/eAusyFTSmB7mU5DA7\\n__
 _____________________________\\n„Tüdrukud\\\, teoorias“ on uusmateria
 listlik-feministlik õppimise klubi\\\, kus katsetatakse mittelineaarseid 
 lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margar
 et Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen B
 arad\\\, Rosi Braidotti\\\, Jane Bennett\\\, Donna Haraway ja Judith Butle
 r\\\, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõ
 ukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles\\\, kui
 d töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterial
 istliku mõttevoole.\\n\\nMargaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soom
 es üles kasvanud noor kunstnik-uurija\\\, kellele pakub huvi sotsioloogia
  ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kul
 tuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis\\\, semiootika bakala
 ureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset dis
 aini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseis
 udes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning tööt
 ab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Femini
 stliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud\\\, kirjutanud\\\, kureerinud\\\
 , produtseerinud ja kontseptualiseerinud.\\\\n [EKA Galerii\\\, Töötoad]
LOCATION:EKA Galerii
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260915T180000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260915T200000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/margaret-tilga-oppimise-klubi-tudrukud
 -teoorias-eka-galeriis-15-09-2026/
CATEGORIES:EKA Galerii\, Töötoad
ITERATOR:15
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:198997
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Seminar: Kuidas kirjutada tänapäeval Euroopa visuaalkunstide ajal
 ugu\, mis oleks kaasavam\, riikideülene ja polüfooniline?
DESCRIPTION:EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist
  Visual Arts in Europe: An Open History (EVA)\\\, mis koondab enam kui 150
  kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekt
 i juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda
  toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RI
 HA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis as
 uva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. \\n2019. 
 aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse 
 platvormi avaldamisega\\\, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroo
 pa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 obje
 kti ja kujutise kogumina\\\, mis on valitud koostöös kõigi institutsion
 aalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames
 \\\, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele\
 \\, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kun
 stiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.\\nSeminaris käsitletakse p
 rojekti inspireerinud põhimõtteid\\\, objektide valiku metoodikat\\\, ar
 tiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise k
 äigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustu
 sele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultu
 uri instituudist\\\, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. K
 ohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Marg
 ot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis j
 agada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultu
 uri ajaloo mõtestamisest.\\n \\n\\n\\n\\n
LOCATION:EKA\, A-501
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260917T150000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260917T190000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/seminar-kuidas-kirjutada-tanapaeval-eu
 roopa-visuaalkunstide-ajalugu-mis-oleks-kaasavam-riikideulene-ja-polufooni
 line/
ITERATOR:16
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208972
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Sofja Halliku doktoritöö kaitsmine
DESCRIPTION:25. septembril 2026 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja dis
 aini eriala doktorant Sofja Hallik doktoritööd „Ehtekunst füüsilise 
 ja digitaalse puudutuse vahel“ („Crafting Touch: Physical and Digital 
 Approaches in Jewellery “). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 
 EKAs (Põhja pst 7)\\\, ruumis A101. Kaitsmine toimub inglise keeles. \\n
 Doktoritöö juhendajad:\\nprof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia)\\\, dr
  Jaak Tomberg (Tartu Ülikool)\\\, prof Nithikul Nimkulrat (OCADi Ülikool
 ) \\nEelretsensendid:\\ndr Katharina Vones (Royal College of Art)\\ndr Rob
 erta Bernabei (Loughborough Ülikool)\\nOponent: dr Roberta Bernabei (Loug
 hborough Ülikool)\\nDoktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.\\nTö
 ö lühitutvustus\\n\\nMis juhtub käsitööga siis\\\, kui käsi ei ole e
 nam ainus tegija?\\n\\nDigitaalsed tehnoloogiad on muutnud viise\\\, kuida
 s ehteid kavandatakse\\\, kujundatakse ja valmistatakse. 3D-modelleerimine
 \\\, 3D-printimine\\\, simulatsioonipõhine disain ja viimasel ajal ka teh
 isintellekt on laiendanud loomingulise praktika võimalusi. Samal ajal tõ
 statavad need küsimusi puudutuse\\\, vaiketeadmise\\\, materiaalsuse\\\, 
 autorluse ja loovagentsuse kohta. Ehtekunsti puhul on need küsimused erit
 i olulised\\\, kuna valdkond on ajalooliselt tihedalt seotud käsitsi loom
 ise\\\, kehaliste oskuste ja vahetu materiaalse kogemusega.\\n\\nKunstnik 
 ja ehtelooja Sofja Hallik uurib oma doktoritöös\\\, kuidas digitaalsed t
 ehnoloogiad suhestuvad kaasaegse ehtepraktikaga ning kuidas need muudavad 
 ehtekunstniku rolli. Ligikaudu kümne aasta jooksul arenenud uurimus hõlm
 ab perioodi\\\, mida iseloomustavad kiired tehnoloogilised muutused ja dig
 itaalsete tehnoloogiate üha ulatuslikum lõimumine loomingulisse praktika
 sse.\\n\\nPraktikapõhine uurimus keskendub kolmele juhtumiuuringule: käs
 itsi loomisele\\\, hübriidsele tööprotsessile ja masinvahendatud loomis
 ele. Kolme ehtekollektsiooni ja nendega seotud näituste kaudu käsitleb H
 allik erinevaid suhteid käe\\\, tööriistade ja materjalide vahel. Neid 
 kolme lähenemist ei vaadelda fikseeritud kategooriatena\\\, vaid kontiinu
 mina\\\, mida kujundavad käsitsi töö ja tehnoloogilise sekkumise erinev
 ad osakaalud.\\n\\nUurimistulemused näitavad\\\, et digitaalseid ja käsi
 tsi toimuvaid protsesse ei tule käsitleda vastanditena\\\, vaid kaasaegse
  ehtepraktika vastastikku mõjutavate osadena. Digitaalsed tehnoloogiad ei
  asenda lihtsalt traditsioonilist käsitööd. Need muudavad loomise tingi
 musi ning võimaldavad uusi eksperimente\\\, keerukust ja täpsust. Hübri
 idne loomine kujuneb metodoloogiliseks lähenemiseks\\\, milles käsitsi l
 oomine ja digitaalsed protsessid üksteist pidevalt mõjutavad ja ümber k
 ujundavad.\\n\\nUurimus näitab ka\\\, et digitaalsed tehnoloogiad ei kaot
 a puudutust ega vaiketeadmist\\\, vaid muudavad nende toimimisviise. Otsen
 e taktiilne kontakt võib tehnoloogilise sekkumise suurenedes väheneda\\\
 , kuid kehaline teadmine mõjutab jätkuvalt digitaalseid otsuseid paramee
 trite\\\, käskude\\\, valikute ja kohanduste kaudu. Puudutuse mõistmist 
 laiendavad seejuures digitaalse puudutuse ja spekulatiivse taktiilsuse mõ
 isted.\\n\\nÜks keskseid uurimistulemusi puudutab tööriista muutuvaid r
 olle. Hallik eristab kolme rolli: tööriist kui tööriist\\\, tööriist
  kui partner ja tööriist kui looja. Need tähistavad loovagentsuse ja au
 torluse erinevaid astmeid. Tehnoloogilise sekkumise suurenedes võib töö
 riist liikuda kunstniku kavatsuste täitmisest vormi aktiivse mõjutamise 
 või genereerimise suunas. Kunstnik jääb protsessi osaliseks\\\, määra
 tes parameetreid\\\, hinnates võimalusi\\\, valides tulemusi ning viies d
 igitaalseid vorme füüsiliste objektideni. Autorlus võib seega muutuda i
 ndividuaalsest jagatud autorluseks.\\n\\nUurimus näitab\\\, et traditsioo
 niline käsitöö ja digitaalne tootmine ei ole vastandlikud lähenemised\
 \\, vaid eksisteerivad keerukas ja muutuvas suhtes. Digitaalsed tehnoloogi
 ad võivad laiendada ehtepraktikat\\\, muutmata seejuures kehalisi oskusi\
 \\, materiaalset suhestumist ega kunstnikku ebaoluliseks. Tehisintellekti 
 ja generatiivsete süsteemide kasvav roll loomingulises praktikas tõstata
 b omakorda laiema küsimuse sellest\\\, kuidas võivad tulevikus muutuda a
 utorlus ja loovagentsus.
LOCATION:A101
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260925T140000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260925T170000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/sofja-halliku-doktoritoo-kaitsmine/
ITERATOR:17
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208780
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Hilla Kurki ja Taavi Rekkaro FOKU galeriis [Näitused]
DESCRIPTION:FOKU galeriis Hilla Kurki (FI) ja Taavi Rekkaro (EE) duonäitus
  „See\\\, mida tuleks tunda“.\\n\\n\\n\\nÜhisel näitusel uurivad kun
 stnikud isikliku mineviku\\\, puudutuse ja lähedusega seotud teemasid\\\,
  aga ka seda\\\, kuidas me kujutistega suhestume. Mõlemad kunstnikud otsi
 vad oma praktikas uusi lähenemisviise\\\, liikudes muuhulgas tasapinnalis
 te kujutiste juurest suurema ruumilisuse poole. Koos loovad teosed dialoog
 i distantsi ja intiimsuse\\\, kohalolu ja mäletamise vahel.\\n\\nSeerias 
 „Clay Diaries“ („Savi päevikud“) läheneb Hilla Kurki mälule lä
 bi oma pere ajaloo\\\, uurides\\\, kuidas luua uusi viise traditsioonide j
 a pärandiga suhestumiseks. Kurki fotodel on kujutatud inimesi koos taimed
 e ja teiste olenditega\\\, kes sünnivad igal hooajal justkui muutumata ku
 jul uuesti. Kutsudes oma esivanemate majja külla mitmeid kunstnikest sõp
 ru ja kolleege loob ta jagatud hetkede kaudu elava arhiivi\\\, kus sõprus
  on teose tulem\\\, mitte ainult selle teema.\\n\\nTaavi Rekkaro esitleb n
 äitusel fotosid ja objekte\\\, käsitledes fotot puudutatava ja kogemust 
 talletava objektina\\\, kus lähedusest saab kogemuse osa. Jäädvustatud 
 kujutistel avanevad kaduvad hetked\\\, sisemised kahtlused ning katsed mõ
 ista iseennast ja oma suhteid teistega. Vaadeldes igapäevaseid hetki\\\, 
 küsib kunstnik: kuidas olla kindel\\\, et sa üldse seal olid\\\, kas nee
 d momendid ka päriselt olid? Galerii seinale moodustub sulav hetk\\\, mis
  koosneb teostest alates aastast 2023. Teosed ei ava üht kindlat lugu –
  tuleb võtta aega\\\, et leida oma lugu.\\n\\nNäitus jääb avatuks 26. 
 septembrini 2026.\\n\\nHilla Kurki (snd 1985) on Soome kunstnik\\\, kes on
  näidanud oma töid rahvusvaheliselt ja osalenud erinevatel kunstimesside
 l alates 2016. aastast. Tema esimene raamat „Almost All the Flowers in M
 y Mother's Garden“ („Peaaegu kõik lilled mu ema aias“) ilmus 2022. 
 aastal (Khaos Publishing) ning on tänaseks läbi müünud juba kaks tiraa
 ži. Raamatu kohandusi näituseks on hiljuti eksponeeritud näiteks Soome 
 Instituudis Pariisis\\\, Foto Arsenalis Viinis ja Genfi Fotograafiakeskuse
 s. Kurki oli 2023. aasta Kopenhaageni fotofestivali üks peaesinejaid. 201
 8. aastal valiti tema tööd naisfotograafide ajaloole ja tulevikule keske
 nduvale Elles X Paris Photo näitusele. 2019. aastal pälvis ta 34. Hyère
 s’i festivalil preemia vaikelude kategoorias. Ta on valitud Futures Phot
 ography platvormi kunstnike hulka.\\nKurki lõpetas 2018. aastal Aalto Ül
 ikooli kunsti-\\\, disaini- ja arhitektuurikooli magistrikraadiga kunsti a
 lal. Ta elab ja töötab Helsingis Soomes.\\nhttps://www.hillakurki.com/\\
 n\\nTaavi Rekkaro (snd 1988) on segatehnikas töötav kunstnik\\\, kelle l
 ooming peegeldab intuitiivset dialoogi kujutava kunsti ja fotograafia vahe
 l. Ühendades pilte füüsiliste materjalidega\\\, püüab ta jäädvustad
 a põgusate hetkede energiat\\\, hägustades piire mälestuste ja eneselei
 dmise vahel. Rekkaro on oma töid eksponeerinud rahvusvahelistel näituste
 l ja kunstimessidel ning tema töid on avaldatud korduvalt rahvusvaheliste
 s väljaannetes.\\nhttps://taavirekkaro.com\\n\\nFOKU galerii on Eesti Fot
 okunstnike Ühenduse (FOKU) galerii ja esitlusruum Tallinna vanalinnas.\\n
 \\nToetajad:\\nEesti Kultuurkapital\\\, Soome Kultuurirahastu Kymenlaakso 
 piirkondlik fond\\\, Artproof\\n\\nAvamisjookidega kostitavad:\\nNudist Dr
 inks\\\, Põhjala Pruulikoda\\n\\nPartner:\\nRüki galerii\\n\\nTehniline 
 tugi:\\nKarmo Migur\\\, Paul Kobert\\n\\nHilla Kurki teose kalligraafia:\\
 nAdèle Zabé\\n\\nTäname:\\nAlbane\\\, Alexis\\\, Anne\\\, Artproofi tii
 m\\\, Celine\\\, Daniel\\\, EKA galerii\\\, Elio\\\, Ferdinand\\\, Hikari\
 \\, Hubert\\\, Jack\\\, Joosep\\\, Kaisa Maasik\\\, Margot\\\, Mari-Leen K
 iipli\\\, Olari\\\, Olivia\\\, Oscar\\\, Raphaël\\\, Rasmus\\\, Risako\\\
 , Sheung\\\, Thomas\\\, Tor\\\, Valter\\\, Viivi\\\, Woosung\\n\\nFOKU gal
 erii\\nVäike-Karja 10\\\, Tallinn\\nN–L 12–18\\n\\nSissepääs tasuta
 \\\\n [Näitused]
LOCATION:FOKU galerii\, Väike-Karja 10\, Tallinn
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260807
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260926
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/hilla-kurki-ja-taavi-rekkaro-foku-gale
 riis/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:18
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208938
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Andre Joosep Armingu isikunäitus „Ahelreaktsioon“ [Näitused]
DESCRIPTION:28. august – 27. september 2026\\nHobusepea galerii\\\, Talli
 nn\\n\\n\\n\\n27. augustil kell 18.30 avatakse Hobusepea galeriis kunstnik
  Andre Joosep Armingu esimene isikunäitus „Ahelreaktsioon“ pidulikult
  renessanssmotiividega maskiballiga. Avamisel toimuva lavastuse autoriks o
 n Linda Mai Kari.\\n\\nNäitus käsitleb inimese haprust\\\, üksildust\\\
 , kohanemisvõimet ja jätkamist\\\, uurides elu lõppemise ja uute algust
 e vahelist pingevälja. „Ahelreaktsioon“ jääb publikule avatuks kuni
  27. septembrini.\\n\\n„Ahelreaktsioon“ on eelkõige näitus elurõõm
 ust ja elamise privileegist. Armingu teosed tuletavad meelde\\\, et elu tu
 leb elada just praeguses hetkes – selle täies intensiivsuses\\\, hoolim
 ata teadmatusest\\\, mida tulevik endaga kaasa toob. Kunstnik lisab: „Ta
 haksin oma loominguga kõigile ühel ajal meelde tuletada ja tunnistada\\\
 , et elu on raske\\\, aga see on seda väärt.“\\n\\nNäitus koondab kun
 stniku teoseid aastatest 2018–2025 ning esitleb ka kolme uut seeriat: 
 „Don Quijote I“\\\, „Eemaldumine ei eksisteeri“ ja „Episteemilin
 e süda“. Armingu loomingulise käekirja keskmes on poeetiline autobiogr
 aafiline portree\\\, mille kaudu ta avab oma keerulise meditsiinilise taus
 ta ning sellest kasvanud elujaatava maailmatunnetuse. Tema teosed liiguvad
  isikliku ja universaalse piiril\\\, põimides mälestusi\\\, identiteeti\
 \\, aega\\\, armastust ja surelikkust.\\n\\nInspiratsiooni ammutab Arming 
 nii popkultuurist\\\, kui ka visuaalsest argikeskkonnast. Tema töödes av
 aldub maksimalism mitte üksnes esteetilise valikuna\\\, vaid eluhoiaku ja
  vastupanuna lihtsustamisele. Näituse jooksul ärkab ellu ka kunstniku al
 ter ego „Mitte Surm“\\\, mis avab surma teema läbi mängulisuse\\\, a
 bsurdi ja draama.\\n\\nAndre Joosep Arming (snd 1995) on lõpetanud Eesti
  Kunstiakadeemia fotograafia bakalaureuseõppe (2018) ning kaasaegse kunst
 i magistriõppe (2024). Oma loomingus kasutab ta peamiselt polaroid- ja vi
 deomeediumi. Tema töödele on iseloomulik autobiograafilisus ning sündim
 ise\\\, suremise ja aja kulgemise käsitlemine. Arming kuulub Eesti Fotoku
 nstnike Ühendusse ja Eesti Kunstnike Liitu ning on osalenud mitmetel ühi
 snäitustel Eestis ja välismaal\\\, sealhulgas Saksamaal ja Leedus. Ta on
  ka MTÜ Siirdatud Süda liige.\\n\\nNäitusel aitavad sündida: Kleer Ker
 et Tali\\\, Helle Ly Tomberg\\\, Karl-Christoph Rebane\\\, Linda Mai Kari\
 \\, Sirel Soans\\\, Mio Kurm\\\, Johanna Ruukholm\\\, Reimo Võsa-Tangsoo\
 \\, Hans-Otto Ojaste\\\, Johannes Säre\\\, Hugo Leinola ja Artproof.\\n\\
 nAvamise ja lisainfo kohta leiab teavet Hobusepea galerii kanalitest.\\n\\
 nNäitusi Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital\\\, Eesti Kultu
 uriministeerium ja Liviko AS. Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit
 .\\\\n [Näitused]
LOCATION:Hobusepea galerii (Hobusepea 2\, Tallinn)
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260828
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260927
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/andre-joosep-armingu-isikunaitus-ahelr
 eaktsioon/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:19
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208942
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Ehtekunsti näitus „Sa oled eikeegi\, kuniks keegi sind armastab
 “ [Näitused]
DESCRIPTION:27. augustil 2026 kell 17.00 avatakse HOP galeriis kaasaegse eh
 tekunsti grupinäitus „Sa oled eikeegi\\\, kuniks keegi sind armastab“
 .\\n\\nMe igatseme vaid armastust. Soovime olla hoitud\\\, vajatud ja kait
 stud. Me ihkame meeleheitlikult lähedust ja julgust olla teise ees haavat
 avad. Hetkedel\\\, mil armastus on kingitud või võetud\\\, keelatud või
  tõrjutud\\\, leitud või kaotatud\\\, muutub südamevalu põhjatuks. Jus
 t siis saavad ehetest kompromissitud armastuskirjad täis iha\\\, kahetsus
 t\\\, rõõmu ja kaotust.\\nÜheksa kaasaegset naisehtekunstnikku said kut
 se tõlgendada näituse pealkirja läbi isiklike kogemuste ja luua uued ai
 nulaadsed teosed- armastusega või armastuseta\\\, sellest kantuna või se
 llest hüljatuna. Siit saab alguse näitus.\\nKuraator: Erinn M. Cox\\nNä
 itusel osalevad kunstnikud: Erinn M. Cox\\\, Piret Hirv\\\, Katarina Kotse
 lainen\\\, Kristiina Laurits\\\, Eve Margus\\\, Erle Nemvalts\\\, Pilvi Ta
 mmoja\\\, Ketli Tiitsar\\\, Hanna-Maria Vanaküla\\nLiitu meiega näituset
 uuril koos kuraatori Erinn M. Coxiga neljapäeval\\\, 3. septembril 2026 k
 ell 17.00 [inglise keeles]\\nLiitu meiega ühisel EKL galeriide näitusetu
 uril neljapäeval\\\, 10. septembril 2026 kell 17.00 [eesti keeles]\\nNäi
 tus on avatud kuni 27. septembrini 2026.\\nGalerii tegevusi haldab Eesti K
 unstnike Liit.\\nNäituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital\\\,
  Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.\\\\n [Näitused]
LOCATION:HOP galerii
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260827T170000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260927T000000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/ehtekunsti-naitus-sa-oled-eikeegi-kuni
 ks-keegi-sind-armastab/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:20
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:209054
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Cristopher Siniväli “…püha tunne. the sacred feeling of…”
  [Näitused]
DESCRIPTION:\\n\\nPühalikkus kõlab tavaliselt millegi kindlana (uskumus\\
 \, sümbol või koht)\\\, mis on muust maailmast eraldi. See näitus algab
  aga hapramast kohast – tundest\\\, et miski muutub äkki oluliseks\\\, 
 laetuks\\\, puutumatuks\\\, isegi siis\\\, kui see on argine või sõnadeg
 a kirjeldamatu.\\n\\nNäitusel kogetav teravlikkus kujutab pühadust pigem
  esemete ümber liikuva väljana kui kindla määratlusena. Teoste väljau
 latuvad osad viitavad ühtaegu kaitsvale soomusele kui ka energiaväljale.
  Iga vorm näib hoidvat või valvavat midagi (mälestust\\\, keha\\\, harj
 umust\\\, fantaasiat)\\\, kuid see\\\, mis on nende tegelik funktsioon\\\,
  jääb lahtiseks.\\n\\nNäitus kutsub külastajat mõtlema ning endale me
 elde tuletama\\\, mis on tema jaoks püha (tunne). Mitte suurejoonelises v
 õi ametlikus tähenduses\\\, vaid nendes väikestes asjades\\\, kuidas te
 atud esemed\\\, rutiinid ja lood meie küljes püsivad. Kas midagi püha s
 aab olla ainult realistlik või eksisteerib ta ainult meie kujutluses?\\n\
 \n* Paljud keraamilised tööd on valminud pea aastapikkuse keraamika ­pr
 aktika jooksul Berliinis – perioodil\\\, mis on kujundanud teoste vorme 
 ja pindu. Näitusel on need koondatud uude altarilaadsesse konstellatsioon
 i\\\, mis hoiab ruumi nii realistlikele kui ka kujuteldavatele pühadele a
 sjadele.\\n\\nCristopher Siniväli (s 1999) on keraamik\\\, kes omandas 20
 25. aastal Eesti Kunstiakadeemias disaini- ja rakenduskunsti erialal magis
 trikraadi. Tema kunstipraktika keskmes on mittefunktsionaalsete keraamilis
 te kompositsioonide loomine\\\, mis ammutavad sügavalt inspiratsiooni loo
 dusest ja isiklikest emotsioonidest. Viimastel aastatel on ta uurinud ka i
 nimkeha ja keraamika seoseid\\\, käsitledes seda\\\, kuidas vorm ja kohal
 olu mõjutavad vaataja kogemust\\\, aga ka kandmiskogemust\\\, olles loonu
 d ühendusjooni keraamika\\\, moe ja skulptuuri vahel.\\n\\nTänud: ARS Ke
 raamikakeskus\\\, Eesti Kunstnike Liit\\\, Vivarec\\\, Bildhauerwerkstatt\
 \\, Karksi\\\, Fazer\\\\n [Näitused]
LOCATION:ARS Tarbekunstigalerii Pärnu mnt 154\, Tallinn
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260904
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260930
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/cristopher-sinivali-puha-tunne-the-sac
 red-feeling-of/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:21
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:209049
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Seminar: Kuidas jõuab EKA ringdisaini teadus- ja arendustöö prak
 tikasse? [Töötoad]
DESCRIPTION:KUTSE seminarile 01.10: kuidas jõuab EKA ringdisaini teadus- j
 a arendustöö praktikasse?\\n\\nEKA-lased on oodatud 1. oktoobril kell 16
 .00 EKA fujaeesse  kuulama\\\, kuidas EKA ringdisaini ja -materjalide uur
 imisrühm DiMa alguse sai\\\, mida tänaseks teinud on\\\, millised projek
 tid on käimas ning mida tulevik toob. \\n\\nVaatame\\\, millist mõju on 
 DiMa teadus- ja arendustöö aastate jooksul loonud nii Eestis kui ka rahv
 usvaheliselt. Tutvustame lähemalt ka UPMADE-i teekonda. UPMADE on DiMa te
 adus- ja arendustööst välja kasvanud platvorm\\\, mis on astumas esimes
 i suuremaid samme rahvusvahelisel turul. \\n\\nUurimisrühma tööst ja k
 ogemustest räägivad DiMa vanemteadur Margaret Aus ja projektijuht Triin
  Siimer ning World Collective’i asutaja ja UPMADE-i ärimudeli nõustaja
  Jeanine Ballone.\\n\\nSündmus toimub inglise keeles.\\n\\nRohkem infot: 
 https://dima.artun.ee/uudised/kutse-seminarile-01-10-kuidas-jouab-eka-ring
 disaini-teadus-ja-arendustoo-praktikasse\\\\n [Töötoad]
LOCATION:EKA fuajee
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20261001T160000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20261001T000000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/seminar-kuidas-jouab-eka-ringdisaini-t
 eadus-ja-arendustoo-praktikasse/
CATEGORIES:Töötoad
ITERATOR:22
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:209051
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Disainiöö arutelu “Tootedisaini tulevik”  [Üritused]
DESCRIPTION:02.01.2026 kell 12\\nPõhjala tehas\\n\\n Milline on tootedisa
 in maailmas\\\, kus „tooda–tarbi–viska ära“ mudel enam ei tööta
 ? Arutleme\\\, kuidas disainida tooteid\\\, valida materjale ja üles ehit
 ada tarneahelaid nõnda\\\, et tooted kestaksid kauem ning materjale saaks
  võimalikult kaua ringluses hoida. Mida tähendab ringmajandus disaineril
 e\\\, tootjale ja kogu tarneahelale ning milliseid muutusi on selleks vaja
 ?\\n\\nArutelus osalevad EKA ringdisaini vanemteadur\\\, UPMADE® looja ja
  moedisainer Margaret Aus\\\, PhD\\\, ning World Collective’i asutaja ja
  globaalse moetööstuse tarneahela ekspert Jeanine Ballone.\\n\\\\n [Üri
 tused]
LOCATION:Põhjala tehas 
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20261002T120000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20261002T000000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/disainioo-arutelu-tootedisaini-tulevik
 /
CATEGORIES:Üritused
ITERATOR:23
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:205515
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku” [Näitused]
DESCRIPTION:Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub tähistama sünnipäeva ning 3
 0 aasta möödumist Rotermanni Soolalaos reedel\\\, 29. mail algusega kell
  17.00. \\n\\n\\n\\nAvame näituse „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku
 \"\\\, pakume torti ning tähistame Soolalao minevikku\\\, tänast päeva 
 ja tulevikku hea muusika saatel päikeseloojanguni! Jooki pakub Peninuki b
 aar.\\n\\n1996. aastal alustasid Rotermanni Soolalaos tegutsemist Eesti Ar
 hitektuurimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti osakond. Tekkis
  paik\\\, kus hakati kujundama kaasaegse näituseruumi tähendust Eestis. 
 Soolalaost sai oluline kunsti ja arhitektuuri kohtumispunkt.\\n\\nNäituse
 l „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikill
 ud\\\, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangul
 ised kunstnikud\\\, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid\\\,
  kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt es
 ile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga. 
  Näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku” jääb avatuks kuni 4
 . oktoobrini.\\n\\nKuraatorid: Grete Margna (Eesti Arhitektuurimuusuem)\\
 \, Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum)\\n\\nArhitektid ja kunstnikud: Ar
 nold Matteus\\\, Anita Kremm\\\, Ene-Liis Semper\\\, Erika Nõva\\\, Hanna
 -Eliise Kitter & Saskia Krautmann\\\, Ilmar Malin\\\, Kiwa\\\, Kristel Zim
 mer\\\, Liisamari Viik\\\, Marko Mäetamm\\\, Toomas Rein\\\, Urmas Viik\\
 \, Valve Pormeister\\n\\nNäituse arhitektuur: Priit Põldme\\\, Reet Sep
 p (Joonprojekt)\\n\\nGraafiline disain: Mette-Mari Kaljas\\\, Chloé Gourv
 ennec\\n\\nNäitust toetab Eesti Kultuurkapital\\n\\nTäname Eesti Kunstim
 uuseumi ja Floorini\\\\n [Näitused]
LOCATION:Rotermanni Soolaladu\, Ahtri 2\, Tallinn
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260521T170000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20261004T000000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/naitus-fenomen-soolaladu-tagasi-tulevi
 kku/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:24
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:205636
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Põhja- ja Baltimaade koomiksinäitus ”Mythbústers” [Näitused
 \, Üritused]
DESCRIPTION:Mõeldes Põhja- ja Baltimaadele\\\, võivad esimesed tekkivad 
 seosed olla trollid ja viikingid\\\, kesköine päike ja polaarööd\\\, s
 aunad ja talisuplus\\\, hygge ja fika\\\, Nokia ja IKEA. Ehk oled sa kuuln
 ud ka nende riikide suurepärastest koolisüsteemidest ja tugevatest sotsi
 aalhoolekande mudelitest? Ent mis on nende müütide taga? 16 koomiksikuns
 tnikku kõikjalt üle Põhja- ja Baltimaade lõid teosed\\\, mis peegeldav
 ad nende endi ainulaadseid vaatenurki elule selles piirkonnas.\\n\\nOsalev
 ad kunstnikud: Akvile Magicdusté (Leedu)\\\, Cecilia Vårhed (Rootsi)\\\,
  Clara Jetsmark (Taani)\\\, Disa Wallander (Rootsi)\\\, Elín Elísabet (I
 sland)\\\, Emmi Valve (Soome)\\\, Ida Neverdahl (Norra)\\\, Joonas Sildre 
 (Eesti)\\\, Jurijs Tatarkins (Läti)\\\, Laura Ķeniņš (Kanada)\\\, Liis
 a Kruusmägi (Eesti)\\\, Mari Ahokoivu (Soome)\\\, Ona Kvašytė (Leedu)\\
 \, Søren Glosimodt Mosdal (Taani)\\\, Tim Ng Tvedt (Norra) ja Tommi Mustu
 ri (Soome). Kuraator: David Schilter.\\n\\nNäitusega seoses ilmus ka Balt
 i koomiksiajakirja „š!“ 57. number „Mythbústers“\\\, mis sisalda
 b kõiki neid töid ja mida levitatakse ülemaailmselt.\\n\\nNäitust korr
 aldab Kuš! koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindustega Lätis 
 ja Eestis.\\n\\nNäituse korraldamist toetasid Läti Kultuurkapital\\\, P
 õhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Lätis ja Eestis\\\, Taani Kultuu
 ri Instituut ning Rootsi Suursaatkond Riias.\\\\n [Näitused\\\, Üritused
 ]
LOCATION:Eesti Kunstiakadeemia (Põhja puiestee 7)
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260903T170000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20261004T000000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/pohja-ja-baltimaade-koomiksinaitus-myt
 hbusters/
CATEGORIES:Näitused\, Üritused
ITERATOR:25
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:205129
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Näitus „Kristi Kongi. Kromaatiline triiv“ [Näitused]
DESCRIPTION:„Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse
 \\\, mille keskmes on maalikunstnik Kristi Kongile omaselt värv. Viimase 
 paari aasta jooksul spetsiaalselt selleks väljapanekuks valminud teosed n
 ing ümbritsev installatiivne ruum viitavad ühtaegu nii värviküllasusel
 e kui ka poeetilisele olemisviisile kaardistamata territooriumil.\\n\\nNä
 itus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse\\\, mille keskmes on Kristi Ko
 ngile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest\\\, on värvid ja motiiv
 id kandunud edasi põrandale\\\, seintele\\\, aknale ja väliruumi.\\n\\n
 „Kromaatiline triiv“ peegeldab kunstniku sisemisi rännakuid viimase p
 aari aasta jooksul\\\, mil värv on teeninud nii meeleseisundite kui ka m
 älestuste kaardistamise ja talletamise eesmärki. Teostel korduvad avaust
 e ja (läbi)käikude motiivid\\\, mis kõnelevad tundmuslikust astumisest 
 kuhugi mujale\\\, paralleelmaailma. Trepp – nii kujutise kui ka objektin
 a – annab suuna kas edasiliikumiseks või paigalejäämiseks. Need Kongi
  loodud tühjad maastikud ei räägi kohalejõudmisest\\\, vaid pööravad
  tähelepanu seisundile\\\, mis tekib vahealas viibijal.\\n\\nNäitus on 2
 5.05–30.09 avatud ka esmaspäevadel.\\n\\nNäitus on avatud 11. oktoobri
 ni 2026.\\n\\nKuraator: Ann Mirjam Vaikla\\nNäituse kujundus: Mari Hunt\
 \\, Grete Daut (MARIHUNT arhitektid)\\nGraafiline disain: Brit Pavelson\\
 nNäitusekorraldaja: Tõnis Medri\\nKoordinaator: Anastassia Langinen\\\
 \n [Näitused]
LOCATION:Kumu suur saal
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260523
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20261011
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/naitus-kristi-kongi-kromaatiline-triiv
 /
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:26
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208863
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud\, teoorias“ EKA Galer
 iis 13.10.2026 [EKA Galerii\, Töötoad]
DESCRIPTION:TÜDRUKUD TEOORIAS\\nEKA Galerii\\\, Kotzebue 1\\\, Tallinn\\nT
  13.10.2026 18:00\\nOsavõtt kõigile avatud ja tasuta\\n\\nNB! Ettevalmis
 tuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeva
 l kell 17.00 järgneval lingil:\\nhttps://forms.gle/eAusyFTSmB7mU5DA7\\n__
 _____________________________\\n„Tüdrukud\\\, teoorias“ on uusmateria
 listlik-feministlik õppimise klubi\\\, kus katsetatakse mittelineaarseid 
 lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margar
 et Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen B
 arad\\\, Rosi Braidotti\\\, Jane Bennett\\\, Donna Haraway ja Judith Butle
 r\\\, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõ
 ukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles\\\, kui
 d töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterial
 istliku mõttevoole.\\n\\nMargaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soom
 es üles kasvanud noor kunstnik-uurija\\\, kellele pakub huvi sotsioloogia
  ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kul
 tuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis\\\, semiootika bakala
 ureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset dis
 aini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseis
 udes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning tööt
 ab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Femini
 stliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud\\\, kirjutanud\\\, kureerinud\\\
 , produtseerinud ja kontseptualiseerinud.\\\\n [EKA Galerii\\\, Töötoad]
LOCATION:EKA Galerii
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20261013T180000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20261013T200000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/margaret-tilga-oppimise-klubi-tudrukud
 -teoorias-eka-galeriis-13-10-2026/
CATEGORIES:EKA Galerii\, Töötoad
ITERATOR:27
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208785
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Kaisa Maasik “Elus olemise tunne” [Näitused]
DESCRIPTION:11.07.2026–25.10.2026\\n\\n\\n\\nAlates 11. juulist on Tartu 
 Kunstimuuseumi projektiruumis „Noor Tartu” näitusesarja raames avatud
  Kaisa Maasiku isikunäitus „Elus olemise tunne”.\\n\\nKaisa Maasiku i
 sikunäitus „Elus olemise tunne“ keskendub argistele\\\, kuid ilusatel
 e hetkedele\\\, mida on kerge märkamata jätta. Need võivad olla juhusli
 k naeratus kahe võõra vahel\\\, esimene päev pärast kuudepikkust talve
 \\\, mil saabaste asemel saab jalga panna tennised\\\, või vihmasabin akn
 aplekil\\\, mis öösel korraks äratab ja seejärel uuesti uinutab. Maasi
 ku teosed lähtuvad vaatlemisest ja märkamisest ning koondavad erinevate 
 inimeste talletatud hetki ja argiseid tähelepanekuid.\\n\\nKiire infovoo 
 ning pideva digitaalse tähelepanukonkurentsi taustal pakub näitus võima
 lust aeglustada pilku ja suunata tähelepanu sellele\\\, mis tavaliselt j
 ääb tagaplaanile – olukordadele\\\, mis võivad juhtuda meie kõigiga 
 ning mis tuletavad meelde\\\, et elu koosneb suuresti just neist väikeste
 st ehedatest kogemustest.\\n\\nNäitusesari „Noor Tartu” sai alguse 20
 17. aastal eesmärgiga populariseerida ning toetada Tartuga seotud noorte 
 kunstnike loomingut. Varasemalt on „Noore Tartu“ näituseprogrammis es
 itletud Sten Eltermaa\\\, Keiu Maasiku\\\, Mirjam Hinni\\\, Siiri Jürise\
 \\, Nele Marie Tiidelepa\\\, Tõnis Jürgensi ja Viktoria Berezina looming
 ut.\\n\\nKaisa Maasiku näitus on Tartu Kunstimuuseumi 3. korruse projekti
 ruumis avatud 11. juulist kuni 25. oktoobrini 2026.\\n\\nKaisa Maasik (199
 4) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta on lõpetanud Eesti Kuns
 tiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA\\\, 2021) ja fotograafia osakonna 
 (BA\\\, 2017). 2019. aastal täiendas Maasik end Helsingi Kunstiülikooli 
 Kunstiakadeemias Praxise kuraatoritele suunatud magistriprogrammis. Maasik
 u jaoks on oluline koostöine tegutsemine\\\, ta töötab nii koos kui ük
 si projektide kallal\\\, mis võtavad ruumilisi mõõtmeid. Ta keskendub j
 uhuslike inimeste tunnetele ja kogetule\\\, püüdes nende lugu edasi anda
  läbi esemete või mälestuste. Maasiku keskseks töövõtteks on kogumin
 e\\\, ammutades ainest eelkõige igapäevast. Ta on kuulunud Umbrella Grup
 i koosseisu (2016–2017) ning tegutsenud projektiruumi Vent Space (2018
 –2019) ja Tallinna Fotokuu biennaali (2017\\\, 2019) korraldustiimides. 
 2020. aastal pälvis Maasik Wiiralti stipendiumi ning 2021. aasta kevadel 
 osales ta FAIR residentuuris FABRIKKENis Kopenhaagenis. 2021. aastast on t
 a Fotokunstnike Ühenduse ja 2022. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu lii
 ge.\\n\\nKunstnik: Kaisa Maasik\\nKuraator: Stella Mõttus\\nGraafiline di
 sainer: Kersti Heile\\nToetajad: Eesti Kultuurkapital\\\, Ledzep OÜ\\nNä
 ituse toimkond: Indrek Grigor\\\, Joanna Hoffmann\\\, Rene Kriisa\\\, Kata
 riina Leets\\\, Katrin Lõoke\\\, Anti Saar\\\, Peeter Talvistu\\nVideokli
 ppide autorid: Arvi Anderson\\\, Jana Arendi\\\, Katariina Aule\\\, Andrus
  Avarand\\\, Yvette Bathgate\\\, Marleen Eino\\\, Alexei Gordin\\\, Yiheng
  Gu\\\, Viktor Gurov\\\, Liisa-Lota Jõeleht\\\, Erik Jürmann\\\, Pirke K
 aljula\\\, Piret Klea-Velleste\\\, Karel Koplimets\\\, Nele Kurvits\\\, Ep
 p Kuslap\\\, Kadri Lind\\\, Maria Luiga\\\, Mariel Luuk\\\, Heiki Maasik\\
 \, Katariin Mudist\\\, Stella Mõttus\\\, Reigo Nahksepp\\\, Urmet Piiling
 \\\, Evelyn Raudsepp\\\, Mari-Liis Rebane\\\, Yiyang Sun\\\, Maryliis Tein
 feldt-Grins\\\, Annika Toots\\\, Tõnu Tunnel\\\, Simona Tätte\\\, Lotte 
 Ugandi\\\, Ruudu Ulas\\\, Pille-Riin Valk\\\, Eliisabet Valmas\\\, Sten Ve
 ndik\\\, Helen Västrik\\\\n [Näitused]
LOCATION:Tartu Kunstimuuseumi projektiruum
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260711
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20261025
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/kaisa-maasik-elus-olemise-tunne/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:28
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:209057
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Keraamikute Liidu aastanäitus “vaikiv resonants” [Näitused]
DESCRIPTION:\\n\\n“vaikiv resonants” on näitus\\\, kus keraamika ja he
 li kohtuvad mitte otseses “muusikalisuses”\\\, vaid käitumises: kuida
 s keraamiline vorm\\\, mass\\\, pind ja tühimik mõjutavad tajutavat ruum
 i. Teos võib toimida nagu akustiline organism\\\, kus mõni töö võtab 
 heli endasse (matid\\\, poorsed\\\, pehmete servadega pinnad)\\\, teine pe
 egeldab selle tagasi (läikiv glasuur\\\, pingestatud kaared\\\, kõvad ta
 sapinnad)\\\, kolmas hajutab (rütmiline reljeef\\\, killustatud geomeetri
 a).\\n\\nTeoste puhul on oluliseks omaduseks õhk: keraamika sees olev nä
 htamatu maht on nagu kops või kamber\\\, mis annab esemele sisemise pinge
  ja kohalolu. Avad\\\, kaelad\\\, servad\\\, kaaned ja suudmed loovad mulj
 e\\\, et objekt võiks resoneerida – ka siis\\\, kui ta reaalselt ei kõ
 la. Nii nihkub fookus helilt kui sisult (meloodia\\\, salvestus\\\, esitus
 ) helile kui omadusele (resonants\\\, vaikus\\\, järelkaja\\\, summutus).
 \\n\\nVaikusest saab näituse kandematerjal. “Vaikus” kui vormiline ot
 sus (ära jäetud detail\\\, katkestus mustris) ning “kuulamine” kui v
 aatamisviis. Vaataja ei pea midagi kuulama kõrvaga – piisab\\\, kui teo
 s paneb tajuma ruumi teistmoodi: aeglasemalt\\\, lähemalt\\\, tähelepane
 likumalt.\\n\\n“vaikiv resonants” ei ole tavapärane keraamika näitus
 \\\, kus tuleb pealtnäha haprate teostega distantsi hoida. Vastupidi. Pal
 jude teostega saab külastaja füüsiliselt suhelda: läheneda\\\, vaadata
  erinevatest nurkadest\\\, avastada detaile\\\, mis muutuvad nähtavaks ai
 nult lähedalt. Mitmeid töid võib isegi kergelt puudutada\\\, liigutada 
 ning heli tekitada. See interaktiivsus ei ole “mäng”\\\, vaid viis ku
 ulata ruumi ja teost kehaga: kuidas avauste suund\\\, sisemiste tühimike 
 sügavused\\\, pinna karedused või glasuuriga kaetud alad muutuvad tajuta
 vaks alles siis\\\, kui nendega rohkem tutvuda.\\n\\nVaikne resonants sün
 nib siis\\\, kui vaatamisest saab kuulamisele sarnane tähelepanu.\\n\\nN
 äituse korraldaja: Eesti Keraamikute Liit\\n\\nNäituse kuraator: Cristop
 her Siniväli\\n\\nToetajad: Eesti Kultuurkapital\\\, Bellus Furniture OÜ
 \\\, Nudist \\n\\nOsalevad kunstnikud: Mari Ait\\\, Ingrid Allik\\\, Kaja
  Altvee\\\, Merike Hallik\\\, Kadi Hektor\\\, Elize Hiiop\\\, Eve Hint\\\,
  Jarõna Ilo\\\, Sergei Isupov\\\, Kadri Jäätma\\\, Tiina Kaljuste\\\, K
 arin Kalman\\\, Üllo Karro\\\, Kersti Karu\\\, Lauri Kilusk\\\, Milvi Kor
 ela\\\, Jaana Kormashov\\\, Külli Kõiv\\\, Kristel Kärdi\\\, Triinu Mai
 de-Safin\\\, Margit Mald\\\, Maia Noorväli\\\, Ann Nurga\\\, Aigi Orav\\\
 , Clelia Piirsoo\\\, Urmas Puhkan\\\, Rave Puhm\\\, Kadri Pärnamets\\\, A
 nne Pärtna\\\, Rita Randma\\\, Ene Raud-Mägi\\\, Sander Raudsepp\\\, Ain
 o Saan\\\, Maarika Saarelaht\\\, Kärt Seppel\\\, Marget Tafel-Vahtra\\\, 
 Katri Taklaja\\\, Ene Tapfer\\\, Annika Teder\\\, Margit Terasmees\\\, Hel
 ena Tuudelepp\\\, Triin Türnpuu\\\, Mart Vaarpuu\\\, Helle Videvik\\\\n [
 Näitused]
LOCATION:Ukuaru galerii Vabaduse 4\, Rakvere
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260905
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20261031
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/keraamikute-liidu-aastanaitus-vaikiv-r
 esonants/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:29
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:203312
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Kolmiknäitus “KÖLER 200: originaal\, koopia\, tõlgendus” [N
 äitused]
DESCRIPTION:Viljandis avatud kolmiknäitusega “KÖLER 200: originaal\\\, 
 koopia\\\, tõlgendus” tähistatakse eesti esimese kutselise kunstniku 2
 00. sünniaastapäeva.\\n\\nKondase keskuses saab näha Johann Köleri or
 iginaalteoseid\\\, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse 
 kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi\\\, Ta
 rtu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust.\\n\\n
 Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomin
 gust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni\\\, esitatud nende loom
 ise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Kö
 leri elulugu.\\n\\nRüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstn
 ikud Marge Monko\\\, Tõnis Saadoja\\\, Johanna Ulfsak\\\, Mihkel Ilus
  ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab\\\, et Köleri värvikas isiksus
  ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka 
 praegu.\\n\\nKolmiknäitus “KÖLER 200: originaal\\\, koopia\\\, tõlgen
 dus” ootab külastajaid T-P kell 11-18.\\nRüki galeriis on näitus avat
 ud kuni 10.05\\\, Kondase keskuses kuni 14.06 ja Viljandi muuseumis kuni 1
 .11.2026.\\n\\nJohann Köleri juubeliaastat tähistatakse ka muuga. Juba 
 28. märtsil toimub Viljandi muuseumis Köleri konverents\\\, kus uusi n
 urki kunstniku ja tema aja tundmisel avavad David Vseviov\\\, Linda Kalj
 undi\\\, Erki Tammiksaar\\\, Andres Andresen\\\, Tiina Abel\\\, Alar N
 urkse\\\, Holger Loodus ja Mihkel Ilus. Kohti on piiratud arv\\\, pilet
 i saab soetada siit.\\n\\nJohann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal
  vaese suurpere seitsmenda lapsena. Kõigest 9-aastaselt kodust lahkunud n
 oormees töötas seitse aastat Lätis ning leidis siis vastu ootusi võima
 luse asuda õppima Peterburi kunstide akadeemias. Temast sai akadeemik ja 
 Vene keisririigi üks esikunstnikke\\\, mh oli ta pikalt keisri tütre kun
 stiõpetaja. Elades ja reisides välismaal\\\, ei unustanud eesti maalikun
 sti rajaja siiski kunagi oma sünnimaad. Ta kasutas oma loodud tutvusi sel
 leks\\\, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda.
  Köleri rahvuslikule meelele viitab seegi\\\, et kuni oma elu lõpuni ide
 ntifitseeris ta end Viljandimaa kaudu\\\, signeerides sageli teoseid viite
 ga sünnikohale (Köler-Wiliandi).\\n\\nRohkem infot Köler 200 juubeliaas
 ta ja kolmiknäituse kohta leiab lehtedelt www.koler200.ee ja linktr.ee
 /koler200.\\\\n [Näitused]
LOCATION:Rüki galerii\, Kondase keskus\, Viljandi muuseum
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260308
DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20261101
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/kolmiknaitus-koler-200-originaal-koopi
 a-tolgendus/
CATEGORIES:Näitused
ITERATOR:30
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
UID:208864
DTSTAMP:20260825T092914Z
SUMMARY:Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud\, teoorias“ EKA Galer
 iis 17.11.2026 [EKA Galerii\, Töötoad]
DESCRIPTION:TÜDRUKUD TEOORIAS\\nEKA Galerii\\\, Kotzebue 1\\\, Tallinn\\nT
  15.09.2026 18:00\\nOsavõtt kõigile avatud ja tasuta\\n\\nNB! Ettevalmis
 tuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeva
 l kell 17.00 järgneval lingil:\\nhttps://forms.gle/eAusyFTSmB7mU5DA7\\n__
 _____________________________\\n„Tüdrukud\\\, teoorias“ on uusmateria
 listlik-feministlik õppimise klubi\\\, kus katsetatakse mittelineaarseid 
 lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margar
 et Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen B
 arad\\\, Rosi Braidotti\\\, Jane Bennett\\\, Donna Haraway ja Judith Butle
 r\\\, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõ
 ukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles\\\, kui
 d töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterial
 istliku mõttevoole.\\n\\nMargaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soom
 es üles kasvanud noor kunstnik-uurija\\\, kellele pakub huvi sotsioloogia
  ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kul
 tuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis\\\, semiootika bakala
 ureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset dis
 aini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseis
 udes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning tööt
 ab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Femini
 stliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud\\\, kirjutanud\\\, kureerinud\\\
 , produtseerinud ja kontseptualiseerinud.\\\\n [EKA Galerii\\\, Töötoad]
LOCATION:EKA Galerii
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20261117T180000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20261117T200000
URL:https://www.artun.ee/et/kalender/margaret-tilga-oppimise-klubi-tudrukud
 -teoorias-eka-galeriis-17-11-2026/
CATEGORIES:EKA Galerii\, Töötoad
ITERATOR:31
END:VEVENT
END:VCALENDAR