BEGIN:VCALENDAR VERSION:2.0 PRODID:spatie/icalendar-generator NAME:EKA kalender X-WR-CALNAME:EKA kalender DESCRIPTION:Eesti kunstiakadeemia sündmused X-WR-CALDESC:Eesti kunstiakadeemia sündmused REFRESH-INTERVAL;VALUE=DURATION:PT5M X-PUBLISHED-TTL:PT5M BEGIN:VTIMEZONE TZID:Europe/Tallinn BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20250330T030000Z TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 END:DAYLIGHT BEGIN:STANDARD DTSTART:20251026T040000Z TZOFFSETFROM:+0300 TZOFFSETTO:+0200 END:STANDARD BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20260329T030000Z TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 END:DAYLIGHT BEGIN:STANDARD DTSTART:20261025T040000Z TZOFFSETFROM:+0300 TZOFFSETTO:+0200 END:STANDARD BEGIN:DAYLIGHT DTSTART:20270328T030000Z TZOFFSETFROM:+0200 TZOFFSETTO:+0300 END:DAYLIGHT END:VTIMEZONE BEGIN:VTIMEZONE TZID:UTC BEGIN:STANDARD DTSTART:20250707T194642Z TZOFFSETFROM:+0000 TZOFFSETTO:+0000 END:STANDARD END:VTIMEZONE BEGIN:VEVENT UID:195842 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Rühmituse õhuLoss ehteloomingu väljapanek [Näitused] DESCRIPTION:\\n\\n7. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis n äha muuseumi korruseid läbivat väljapanekut\\\, mis koondab endas ülev aadet Eesti ehtekunstnike rühmituse õhuLoss enam kui kahekümne aastases t ehteloomingust.\\nRühmituses tegutsevad Piret Hirv\\\, Kristiina Laurit s\\\, Eve Margus\\\, Villu Plink ja Tanel Veenre\\\, kes olid rühmituse a lgataja\\\, ehtekunstniku\\\, EKA ehte ja sepise eriala juhi\\\, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.\\n\\n“õhuLoss on minu jaoks idea listlik kullaprooviga nähtus\\\, unistus\\\, mis sünnitab ajalugu. Pole oluline\\\, kas oled ilmsi näinud õhulosse\\\, tähtis on\\\, et oled is e neid ehitanud. See nii võlub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale sõl tuvust\\\,” on sõnanud rühmituse liige Kristiina Laurits.\\n\\nRühmit use liikmeid ühendab sarnane maailma- ja erialamõistmine\\\, hingesugulu s\\\, mis lõi aluse pikaajalisele koostoimimisele\\\, mida on märgatud j a tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialaväljal. Uudishimu j a julgus eksperimenteerida kõige erinevamate ideede\\\, materjalide\\\, v õtete\\\, tehnikate ja vahenditega kasvas eneseväljenduseks\\\, mis tead likult just vihjamisi või kaudselt tegeleb küsimustega\\\, mis seotud in imlikkusega kõige laiemas mõttes. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel\\\ , unistusel\\\, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.\ \n\\nOmamoodi sümboolselt suunab seekordne õhuLossi väljapanek oma lahk unud liikme Kadri Mälgu mahuka retrospektiivnäituse sissejuhatusena kül astajate pilgud olevikku\\\, kus kunagistest õpilastest on tänaseks saan ud kaasaegse ehtekunsti arengusse kõige mitmekülgsemalt panustavad kunst nikud\\\, ettevõtjad ja õpetajad.\\n\\nEhtekunsti rühmitus õhuLoss alu stas ühist näitusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on r ühmitus esitlenud ligi 30 näitust ja sündmust Eestis\\\, Hollandis\\\, Hispaanias\\\, Saksamaal\\\, Taanis\\\, Portugalis\\\, Ungaris\\\, Hiinas\ \\, Prantsusmaal\\\, Iisraelis\\\, Itaalias ja Lätis ning andnud välja o ma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati rühmitust E esti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiag a.\\n\\nNäituse kujundus: õhuLoss\\nGraafiline disain: Aadam Kaarma\\\\n [Näitused] LOCATION:Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20251107T110000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260405T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/ruhmituse-ohuloss-ehteloomingu-valjapa nek/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:1 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:195845 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst“ [Näitu sed] DESCRIPTION:7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näi tus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”\\\, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autori t.\\n\\nNäitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost\\\, mille hulgas on nii ehteid\\\, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti ko llektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sü ndinud ehtekunstnikerühmituse õhuLoss installatsioon.\\n\\nKadri Mälk o n rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke\\\, kes on avanud uksi p aljudele täna tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri Mälgu mitmekülgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse\\\, tähenduse ja ulatuse tead vustamisele. Näitus keskendub nii kunstniku autoriloomingule kui ka talle kui kollektsionäärile.\\n\\n„Kunst on juba maailmas olemas. Sa pead s elle vaid ära tundma\\\, üles „tähendama“ ja nähtavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada\\\, mida pidi sa koperd ad\\\,“ on Kadri Mälk oma loomeprotsessi üle mõtiskledes tõdenud.\\n \\nMilles seisneb Kadri Mälgu ehteloomingu fenomen? See on ühtsus\\\, mi s on lähedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis\\\, mida iseloomustas eksistentsialistlik\\\, ositi romantiline tundehoovus\\\, jõ ulised sümbolid\\\, ebamaised värvid ja selle kõige justkui ebakohane k oosolu. Kadri Mälgu ehtekunstis toimivad sümbolitena\\\, tähendusloome käivitajatena mitte üksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid\\\, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. Nõ nda võiks öelda\\\, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa üllatumi se\\\, mõistatamise ja vahetu kogemise mängule.\\n\\nKadri Mälgu esmako rdselt nii ulatuslikus mahus koondatud loomingut kuulub nii ETDMi aga ka m itmete maailmas tuntud muuseumide kogudesse nagu Museum für Kunst und Ger werbe (Hamburg)\\\, Victoria and Albert Museum (London)\\\, Smithsonian Na tional Design Museum\\\, Cooper Hewitt (New York)\\\, LACMA (Los Angeles) ning paljudesse erakogudesse.\\n\\nNäituse kuraatorid: Krista Kodres\\\, Kai Lobjakas\\nKadri Mälgu kogutud ehete ekspositisooni kuraatorid: Krist iina Laurits\\\, Tanel Veenre\\nKujundaja: Pille Lausmäe\\nGraafiline dis ainer: Indrek Sirkel\\nHeli: Janek Murd\\nKeeletoimetaja: Hille Saluäär\ \nTõlge: Refiner Translations\\nNäituse meeskond: Ketli Tiitsar\\\, Toom as Übner\\\, Birgit Tohter\\\, Kristi Paap\\\, Helen Adamson\\nProduktsio on: Valge Kuup Studio OÜ\\n\\nNäitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mä lgu ehtekunst” jääb avatuks 5. aprillini 2026.\\\\n [Näitused] LOCATION:Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20251107T110000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260405T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/naitus-kujutluse-tume-taevas-kadri-mal gu-ehtekunst/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:2 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:199906 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Mari Männa ja Maria Eriksoni näitus „Haavatav jäljend“ [Näi tused] DESCRIPTION:Mari Männa ja Maria Eriksoni ühisnäitus Haavatav jäljend a vaneb 16. jaanuaril kell 18.00 Tallinna Linnagaleriis.\\nKuraator Madli Lj utjuk.\\nNäitus jääb avatuks 5. aprillini.\\n\\nMari Männa ja Maria Er iksoni ühisnäitus lähtub materjalist kui aktiivsest osalisest. Haprus j a õrnus on siin tööviis: vorm sünnib pragunemisest\\\, murdumisest ja hoolest. Kuivamine\\\, deformatsioon ja jälje tekkimine ei ole kõrvaleka lded ega ebaõnnestumised\\\, vaid protsess\\\, mille kaudu materjal mäle tab\\\, muutub ja kujundab omaenda rütmi.\\n\\n„Näitus käsitleb vilja kust laiemalt kui bioloogilise või sooliselt piiritletud mõistena. Vilja kus on siin eksistentsiaalne seisund: võime muutuda\\\, olla vastuvõtlik ja püsida ebakindluses. Näitus kutsub vaatajat kogema haprust ja õrnus t mitte nõrkuse\\\, vaid elujõu ja uuenemise allikana ning osadust kehal is-tsüklilise elukäsitusega\\\,“ selgitab kuraator Madli Ljutjuk.\\n\\ nEsimest korda koos töötavad kunstnikud vaatlevad sama küsimust eri suu ndadest. Männa teostes avaldub koorumise loogika: maailm sünnib lagunemi sest ja üleminekuseisunditest\\\, kus elu pole veel oma lõplikku vormi l eidnud. Erikson alustab haavast – hetkest\\\, kui pind avatakse ja on su nnitud mäletama. Kummalgi ei ole vorm lõpptulemus\\\, vaid ajutine seisu nd: midagi\\\, mis on alles kujunemas.\\n\\nSkulptuuri- ja graafikaprotses side kaudu näeme\\\, kuidas vorm tekib seal\\\, kus miski on katki või p ooleli. Pragunemine\\\, kuivamine\\\, jäljendamine ja deformatsioon ei t ähista katkestust\\\, vaid loovat dünaamikat. Näitus räägib kahest ku junemisviisist\\\, koorumisest ja haavast kui ühe ja sama protsessi erine vatest avaldumisvormidest.\\n\\n\\nNäituse taustal on maailm\\\, kus kind lad piirid on hajumas. Inimene ei ole enam keskpunkt\\\, vaid üks osaline kehade ja materjalide põimunud võrgustikus. Sellises maailmas muutub vi ljakus vastuvõtlikkuseks – võimeks jääda avatuks ka siis\\\, kui tul emus pole ette teada. „Haavatav jäljend“ kutsub aeglustama ja märkam a\\\, kuidas elu sünnib just katkestuste kaudu.\\n\\nRohkem infot:\\nhttp s://www.kunstihoone.ee/programm/hapruse-jaljend/\\n\\\\n [Näitused] LOCATION:Tallinna Linnagalerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260116T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260405T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/mari-manna-ja-maria-eriksoni-naitus-ha avatav-jaljend/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:3 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203538 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Hayden Daughtry “Preeriakoerte linn“ Uus Rada Galeriis [Näitus ed] DESCRIPTION:\\n\\n„Preeriakoerte linn viitab ulatuslikele maa-alustele t unnelite ja kambrite võrgustikele\\\, mida preeriakoerad rohumaadel rajav ad. Maapinnal näivad need kolooniad olevat vaid hajus väljak koonusekuju lisi künkaid. Selle tagasihoidliku pinnavormi all peitub aga ulatuslik ja kõrgelt organiseeritud arhitektuur: tunnelite labürint\\\, mis ühendab pesakambrid\\\, jäätmealad\\\, kuulamispesad\\\, kutsuhoiud ja põgenem isavad\\\, hargnedes seejärel eraldiseisvateks tsoonideks ja perekondlike ks urgudeks. \\n\\nPreeriakoerte linn võtab selle maa-aluse arhitektuuri nii struktuuri kui allegooriana. Näitus pöördub teiste maa-aluste võr gustike poole—näiteks nende\\\, mis toimivad multifilmide loogikas—ku s urg muutub kontseptuaalseks läbipääsuks. Liikudes nähtava pinna alla \\\, avanevad tunnelid kavalama loomuga kambritesse: ruumidesse\\\, kus lo ogikad varjavad end\\\, ringlevad ja paljunevad.“ – H.D. \\n\\n„Pre eriakoerte linn“ on Hayden Daughtry esimene näitus Eestis. Pärit Lõun a-Carolinast\\\, sisenenud Euroopa kunstiväljale Amsterdami Rietveldi Aka deemia kaudu\\\, laseb Hayden välismaailma kummalistel konstruktsioonidel imbuda galeriisse\\\, paikadesse\\\, kuhu need muidu ei pääseks. Mõnik ord võib mänguline pealispind olla kraapimispilet\\\, millel on pöördv õit. Tema töö võtab kuju vastavalt oma ümbrusele. \\n\\nAvamine 27. märtsil kell 18:00\\\, seejärel külastatav 28.03–05.04\\n\\nE–N kok kuleppel\\nR–L 14:00–18:00\\\\n [Näitused] LOCATION:Uus Rada Galerii\, Raja tn 11a\, 12616 Tallinn DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260327T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260405T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/preeriakoerte-linn-uus-rada-galeriis/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:4 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:201603 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud\, teoorias“ EKA Galer iis 7.04.2026 [EKA Galerii\, Töötoad\, Üritused] DESCRIPTION:TÜDRUKUD TEOORIAS\\nEKA Galerii\\\, Kotzebue 1\\\, Tallinn\\nT 7.04.2026 18:00\\nOsavõtt kõigile avatud ja tasuta\\n\\nNB! Ettevalmist use eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.\\n_______________________________\\n\\n„ Tüdrukud\\\, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi \\\, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivsei d akadeemilise kogunemise vorme.\\nMargaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad\\\, Rosi Braidotti\\\, Jane Bennett\\\, Donna Haraway ja Judith Butler\\\, proovime mittelineaarseid l ugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad te kstid on valdavalt inglise keeles\\\, kuid töökeeleks on eesti keel laie ndamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.\\n\\nMargare t Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-u urija\\\, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthu manistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis\\\, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis nin g on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium t oimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk o n loonud\\\, kirjutanud\\\, kureerinud\\\, produtseerinud ja kontseptualis eerinud.\\\\n [EKA Galerii\\\, Töötoad\\\, Üritused] LOCATION:EKA Galerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260407T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260407T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/margaret-tilga-oppimise-klubi-tudrukud -teoorias-eka-galeriis-3/ CATEGORIES:EKA Galerii\, Töötoad\, Üritused ITERATOR:5 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203177 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:KVI + ARH avatud loeng: Katarina Bonnevier “Elavad organismid” [Avatud loengud] DESCRIPTION:2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteadus e ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.\\n\ \nSelle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”\\\, loengu id kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.\\n\\n9. aprillil kell 18 esi neb EKA aulas Katarina Bonnevier loenguga “Elavad organismid – arhite ktuuri kväärimine trollide ja saviga” (Living Organisms – Queerying Architecture with Trolls and Clay).\\n\\nAutor tutvustab oma loengut:\\n\\ n\"Kutsun sind kohtuma mu Südamemaaga. Loeng algab Savimaardlast\\\, kulg eb läbi Salaaia ning jõuab välja Elavasse Legendi Malmö ühes endises kasiinos. See on üks koht\\\, millega ma koos oma MYCKETi gängiga hetkel tegelen. Meie praktika kaasab folkloori\\\, legende ja mitteinimestest ka aslasi\\\, et kujutleda vastastiksuhtelist tulevikku – sest mõnikord ai tab ettekujutus trollidest saada üle tehnokraatide masendavast argisest äriloogikast.\"\\n\\nDr Katarina Bonnevieri ja kollektiivi MYCKET kunsti- ja arhitektuuripraktika põhineb koosloomel teiste liikidega\\\, distsipl iinideülesusel ja tegelikkuse piiride ületamisel. Nende praktikapõhine loomeuurimus (mida toetavad Rootsi teadusagentuur ja Linnaeuse Ülikool) o n ühendatud vahetu tegutsemisega avalikus ruumis\\\, installatsioonide lo omise ja sotsiaalsete situatsioonide tekitamisega. Arhitektitaustaga Bonne vier seob feministliku ja kväärperspektiivi ökoloogilise hoole ja ruumi lise õigluse küsimustega\\\, kasutades selleks nii lugudejutustamist kui mitmesuguseid käsitöiseid praktikaid.\\n\\nMYCKETi praktikat on tunnust atud nii Rootsis kui rahvusvaheliselt\\\, sealhulgas Rootsi kunstifondi Pe r Ganneviksi stipendiumiga (2021) ja ajakirjade Architectural Review ja Ar chitects’ Journal ühiselt välja antava auhinna W-award (2024) näituse “Heaven by MYCKET” eest Oslo Rahvusmuuseumis. Bonnevieri Stockholmi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH Stockholm) kaitstud doktoritöö “Suletud kardinate taga. Luues kväärfeministlikku arhitektuuriteooriat ”  (Behind Straight Curtains: Towards a Queer Feminist Theory of Archit ecture\\\, Stockholm: Axl Books\\\, 2007) on vabavarana saadaval DiVA port aalis. Oma arhitektitee alguses on ta tegelenud ka Kalamaja planeerimisega \\\, saades selle eest 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sih tkapitali auhinna.\\n\\nKõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EK A peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.\\n\\ n 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel : hooletööst betoonini”\\n 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris”\\n 9.04 kell 1 8:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier \"Elavad organismid – arhitektuur i kväärimine trollide ja saviga\"\\n 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  E mma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhit ektuur Suurbritannias”\\n 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)\\n\\nLoengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee  on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute vi deote vaatamine ja esinejatega tutvumine.\\n\\nLoengusarja toetab Eesti Ku ltuurkapital.\\n\\nLoengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiproj ektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).\\\\n [A vatud loengud] LOCATION:EKA aula A-101 DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260409T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260409T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/kvi-arh-avatud-loeng-katatina-bonnevie r-elavad-organismid/ CATEGORIES:Avatud loengud ITERATOR:6 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203701 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Vabade kunstide kataloogi EKALOG „Piirimaadel” esitlus [Näitus ed] DESCRIPTION:EKA vabade kunstide teaduskonna uue kataloogi EKALOG \"Piirimaa del\" esitlus toimubOma teostega kataloogis esindatud neli noort kunstnikk u – Brenda Purtsak\\\, Marleen Suvi\\\, Johannes Luik ja Eero Alev – v estlevad kunstiteadlase\\\, kuraatori ja kriitiku Aleksander Metsamärdiga .\\n\\nEKALOG koondab vabade kunstide teaduskonna kaasaegse kunsti magistr antide loomingut ja kunstnike profiile\\\, esitades neid mitme õppeaasta kaupa. EKALOGi on kokku pannud Kirke Kangro\\\, Kaia-Liisa Jõesalu ja Kat i Saarits\\\, kujundanud Maris Põrk\\\, tõlkinud ja toimetanud Andrus La uringson. Kataloogi tekstid on kirjutanud kuraatorõppe tudengid Keiu Krik manni kursuse \"Kuidas kirjutada kunstnikust?\" raames. Värskelt ilmunud number keskendub aastatel 2022–23 lõpetanud noortele kunstnikele. Peats elt on oodata ka järgmiste lendude katalooge!\\n\\nKataloogi esitlusele j ärgneb vabade kunstide teaduskonna kaasaegse kunsti magistriõppekava pro fessori ja õppekava juhi Merike Estna kunstnikuvestlus\\\, mida modereeri b Kirke Kangro. Estna esindab Eestit tänavusel Veneetsia kunstibiennaalil .\\n\\nKujundus: Maris Põrk\\n\\nFB\\\\n [Näitused] LOCATION:EKA fuajee DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260409T173000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260409T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/vabade-kunstide-kataloogi-ekalog-piiri maadel-esitlus/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:7 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:202720 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Jana Ribkina ja Irmak Semizi näitus “Soovikaev” [Näitused] DESCRIPTION:„Tunda iha tõmmet tähendab tunda puudumise kohalolu.\"\\n-A nne Carson\\\, “Eros The Bitterweet”\\n\\nÜhtse olemuse kaheks jagami ne oli jumalatepoolne karistus\\\, et oleksime neetud enda eluaja sisse ma hutama ka ideaalse terviklikkuse tagaajamist – ja haledalt pöördume ik ka tagasi jumalate poole\\\, kui teed taasühinemiseni ise leida ei suuda. Mõned ütlevad\\\, et see armastus kuulubki ainult jumalatele endile. Om eti trotsime seda reetlikult ning astume alandlikult kõrgemate jõudude e tte lausudes:\\n\"Ma soovin.\"\\nSoovimine on puuduva hellitamine. Armasta ja ei palu mitte ainult mööduvat täiusetunnet\\\, vaid soovimine ise ra huldab lõpuks armastaja nälga. Soovist saab toiteallikas ja meie isu ei alistu nõrkusena\\\, vaid tõuseb pühendumusena.\\nNäitus \"Soovikaev\" on samaaegselt nii harjutusväljak kui harduse valem. Süüta küünal\\\ , viska münt\\\, loe õielehed kokku ja soovi.\\n\\navamine 05.03.2026 ke ll 18.00\\n06.03. - 12.04.2026\\navatud K-P 12.00-18.00\\n\\nKETT galerii / Aparaaditehas\\\, Kastani 42\\\, Tartu\\n\\nIrmak Semiz (s. 1997\\\, Ist anbul) on multidistsiplinaarne kunstnik\\\, kes elab Tallinnas ja õpib he tkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Oma prakti kas töötab ta peamiselt skulptuuri\\\, installatsiooni ja animatsiooniga . Ta keskendub vastuoluliste identiteetide\\\, otsuste ja emotsionaalsete seisundite väljendamisele\\\, mida töötleb läbi huumori\\\, ühenduse ja müüdiloome.\\nJana Ribkina (s. 1995\\\, Riia) on multidistsiplinaarne kunstnik\\\, kes elab ja töötab Riias. Tegeledes peamiselt keraamika\\\ , tekstiili ja illustratsiooniga\\\, uurib ta mänguliselt oma igapäevael u peegeldusi\\\, ammutades inspiratsiooni folkloorist ja fantaasiast. Tema looming püüab põimida isikliku ja müütilise ühtseks\\\, katkematuks niidiks.\\n\\nGraafiline disain: Paul Graßler\\nNäitust toetab Tartu li nn ja Eesti Kultuurkapital.\\\\n [Näitused] LOCATION:KETT galerii / Aparaaditehas\, Kastani 42\, Tartu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260305T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260412T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/jana-ribkina-ja-irmak-semizi-naitus-so ovikaev/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:8 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203712 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Kara Popiconi filmi “Riia mu Arm” linastused [Näitused] DESCRIPTION:\\n\\nKarolina Peterson kutsub oma filmi “Riia mu Arm” esil inastusele reedel\\\, 3. aprillil\\\, kell 19.00.\\n\\nEsilinastus toimub aadressil Roosikrantsi 8b.\\n\\nFilmi saab vaadata 13. aprillini järgmist el kellaaegadel:\\n\\n12:00\\n13:45\\n15:30\\n17:15\\n19:00\\n20:45\\n\\n “Lahkun ma\\nKugrus nutt\\nSinna kus\\nTee vallutab uduloor\\nJääb Rii a mu Arm”\\n- Vennaskond\\\, laul “Riia mu Arm”\\nKarolina Peterson  aka Kara Popicon (s. 2002) on pärit Lätist\\\, eesti-vene perest. Kuns tiakadeemia õpinguteks kolis ta viieks aastaks Tallinna. Nüüd\\\, peale pikka eemalolekut jälle Riiga naastes mõistis Karolina\\\, et on jään ud kodumaale võõraks. Roosikrantsi tänava galeriis toimuval isikunäitu sel “Riia\\\, mu arm” näitab Karolina filmi\\\, kus uurib oma kodulin na. Nii nagu see on seni püsinud tema mälestustes ning nii\\\, nagu see on praegu.\\n\\nRiias toimunud protestid naiste ja migrantide õiguste ees t (02.10.25\\\, 08.10.25\\\, 15.10.25\\\, 21.10.25\\\, 29.10.25\\\, 6.11.2 5) panid Karolina kunstnikuna proovile ka poliitilises kontekstis. Ta osal es neis protestides kuuel korral\\\, korraldades iga kord uue aktsiooni.\\ n\\nKarolina Petersoni isikunäitusel esitletavas uues videoteoses vaadeld akse kunstniku politiseerumisega kaasnevat mõtteprotsessi algusest lõpun i\\\, vaheldumisi Karolina isiklike tunnete ja koduga emotsionaalse sideme kaotamisest tuleneva leinaseisundiga.\\n\\nLõputöö juhendaja: Anita K remm\\n\\nKestus: 96 minutit\\nFilm linastub inglise keeles.\\n\\nNäitust toetab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.\\\\n [Näitused] LOCATION:Roosikrantsi 8b DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260403T190000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260413T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/karolina-petersoni-filmi-riia-mu-arm-l inastused/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:9 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203309 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Etendus ‘‘Öömaaeg‘‘ [Näitused] DESCRIPTION:\\n\\n8. aprillil esietendub Von Krahli Teatri suures saalis Jo hhan Rosenbergi\\\, Hendrik Kaljujärve\\\, Sille Pihlaku ja Karl Joonas A lamaa koostöölavastus \"Öömaaeg\". Etendajad Von Krahli trupp ja Rahva tantsuselts Pääsukese tantsijad.\\n\\nÖömaaeg kutsub vaataja öisesse varjupaika – aega\\\, mil kehad otsivad ulualust ja kogunevad enne hommi kust hajumist. See on öö oma aeg: tants pimeduses\\\, mis kestab kuni r ütmi lagunemiseni. Need on liikumised\\\, mida ei saa arhiveerida\\\, ses t neid pole näha. Kokku tulemine kui vanim inimlik vajadus.\\n\\nLavastus koorib pärimuse lahti kuni inimkonna alguseni\\\, avades rahvaste sünni \\\, kultuuride rände ja nende võõrandumise ning viisid\\\, kuidas me t änapäevases maailmas liikumist pidevalt ümber kodeerime. Öömaaja pär imus on kehastunud mälu. Selle mustrid ja rütmid eksisteerivad meist sõ ltumatult – enne ja pärast meid.\\n‘‘Öömaaeg‘‘ on Von Krahli Teatri ja elektron.art‘i koostöölavastus.\\n\\nRohkem infot: https://v onkrahl.ee/lavastused/oeoemaaeg või https://elektron.art/et/projektid/nig ht\\n\\n\"Öömaaeg\" on Von Krahli Teatri mängukavas: 8/13/14/15/21/21 a prill.\\nKestus: 2 h ja 20 min koos vaheajaga\\n\\nLavastuse valmimist toe tab Eesti Kultuurkapital\\\, Tallinna Linn ja Eesti Kultuuriministeerium\\ n\\nöömaaeg\\nlavastaja/koreograaf\\nJohhan Rosenberg\\narhitekt\\nSille Pihlak\\n\\nmoekunstnik\\nKarl Joonas Alamaa\\nhelilooja\\nHendrik Kaljuj ärv\\n\\ndramaturgid\\nNele Tiidelepp ja Rauno Zubko\\n\\nvalguskunstnik\ \nPriidu Adlas (Eesti Draamateater)\\ninsener\\nAdam Orlinski\\n\\netendaj ad\\nLiisa Saaremäel\\\, Markus Andreas Auling\\\, Karl Birnbaum\\\, Kris tina Preimann\\\, Herman Pihlak\\\, Edgar Vunš ja Rahvatantsuselts Pääs uke tantsijad: Anita Värs\\\, Ave Kongo\\\, Greta Vaus\\\, Hele Lukki-Luk in\\\, Helena Tõnisma\\\, Hindrek Haarde\\\, Kadi Kriit\\\, Kaimo Vahter\ \\, Katrina Külm\\\, Kaur Lukki-Lukin\\\, Kersti Kriisa\\\, Kersti Vahter \\\, Kulla Kangur\\\, Katre Merilaid\\\, Sandra Aleksius\\\, Toomas Lepasa ar\\\, Triin Vallsalu\\\\n [Näitused] LOCATION:Von Krahli teater DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260408 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260422 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/etendus-oomaaeg/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:10 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203370 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Näitus „mitte natüür\, mitte morte“ [Näitused] DESCRIPTION:\\n\\nNäituse „mitte natüür\\\, mitte morte“ avamine kel l 18:00 OKAPI galeriis Tallinnas\\n\\nNäitusel osalevad kunstnikud: Danii l Južaninov\\\, Daniil Logovoi\\nNäituse kuraator: Ilja Jakovlev\\nKujun dusgraafik: Ksenia Kvitko\\n\\nKas natüürmordid on kunstinähtusena 21. sajandil veel aktuaalsed? Ja mida üldse tähendab sõna „natüürmort “? Nendele küsimustele käesolev näitus ei pruugi vastata\\\, kuid loo b uusi vaatenurki esmapilgul üsna lihtsale teemale.\\nNatüürmort tähen dab otseses tõlkes „surnud loodust“\\\, kuid kus on piir selle sama l ooduse erinevate seisundite vahel? Millal on maalil kujutatud surnud ja mi llal veel elus olevad objektid ning kuidas me seda „elu“ seisundit ül dse markeerime?\\n\\nKunstnikud Daniil Južaninov ja Daniil Logovoi on loo nud oma natüürmordid eri meediumites\\\, tõlgendades seda žanri isikli kust vaatenurgast.\\nVahepeal sünged ja dramaatilised\\\, teinekord teatr aalsed ja romantilised – kõik need teosed mõtisklevad traditsioonilise natüürmordi loomulikkuse üle\\\, looduse ja inimtekkeliste objektide k oosseisu ja kooseksisteerimise ning surma rolli üle selles žanris.\\nIns piratsiooniks oli mõnes mõttes ka Madalmaade 16.–17. sajandi natüürm ortide tohutu produktsiooni kriitiline ümbermõtestamine.\\n\\nSelle näi tusega kaasnev tekst on kuraator Ilja Jakovlevi kirjutatud muinasjutt\\\, mis on loodud traditsioonilise kuraatoriteksti asemel.\\n\\nAvamisel pakub jooke Pruulikoda Tuletorn!\\n\\nNäitus on avatud:\\n20.03–26.04.2026\\ nK–L 12:00–18:00\\n\\nOKAPI galerii\\nNiguliste tn 2\\\, 10146\\\, Tal linn\\n\\nTäname näituse toetajaid:\\nEesti Kultuurkapital\\\, Pruulikod a Tuletorn\\\, OKAPI galerii.\\n\\nFB event: https://fb.me/e/5DOPPG2UR\\\\ n [Näitused] LOCATION:Okapi galerii\, Niguliste 2\, Tallinn DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260320T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260426T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/naitus-mitte-natuur-mitte-morte/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:11 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203457 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:“Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul” [Näitused] DESCRIPTION:\\n\\nNäitus \"Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul\" koond ab kolm põlvkonda moekunstnikke\\\, kelle loomingus kujuneb rõivas ühen duspunktiks keha ja loodusmaastiku\\\, füüsilise ruumi ja psüühilise p aiga vahel. Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol.\\n\\ nKunstnikud: Karl Joonas Alamaa\\\, Marit Ilison\\\, Sandra Luks\\\, Triin u Pungits\\\, Karl-Christoph Rebane\\\, Kai Saar\\\, Kirill Safonov\\\, An u Samarüütel-Long\\\, Mairo Seire\\\, Lisette Sivard\\\, Vilve Unt ja Li ina Viira \\n\\nKuraatorid: Marion Laev\\\, Bianka Soe\\nKujundajad: Mar ion Laev\\\, Erle Nemvalts\\nGraafiline disainer: Taavi Oolberg\\n\\nKumer ad vallid\\\, tõusud ja langused moodustavad reljeefi\\\, kuhu on ladestu nud lood\\\, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kupli d hiiglaste jälgi\\\, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik t oimib siin süsteemina\\\, kus pinnavormid\\\, müüdid ja inimkeha kuuluv ad samasse ruumilisse loogikasse.\\n\\nGeograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas\\\, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt\\\, vaid läbi emotsioonide\\\, mälestu ste ja tajude\\\, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. K olm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku lä bi topofiilia\\\, kiindumuse ja sideme kohaga\\\, mis on inspireerinud eri nevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. Rõivad pole pel galt dekoratiivsed elemendid\\\, vaid emotsionaalsed maastikud\\\, mille k audu keha ja meel suhestuvad ruumiga.\\n\\nNäitust toetavad Eesti Kultuur kapital ja Võru linn.\\\\n [Näitused] LOCATION:Võrumaa Muuseum DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260313 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260426 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/pinnamood-kolm-polvkonda-moemaastikul/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:12 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203474 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Asmus Soodla „Tööriistaruum\, galerii” EKA Galeriis 4.–26.0 4.2026 [EKA Galerii\, Näitused] DESCRIPTION:Asmus Soodla\\n„Tööriistaruum\\\, galerii”\\nEKA Galeriis 4.–26.04.2026\\nAvatud T–L 12–18 P 12–16\\\, sissepääs tasuta ( NB! Suurel reedel\\\, 3.04. ja (NB! Suurel reedel\\\, 3.04. ja Ülestõusm ispühade 1. pühal\\\, 5.04. on EKA Galerii suletud!)\\nAvamine: N 2.04. kell 18\\nRingkäigud: R 10.04 kell 13.00 (eesti keeles) / P 12.04 kell 14 .30 (eesti keeles) / P 12.04 kell 15.30 (inglise keeles)\\n\\n\\nAsmus Soo dla näituse „Tööriistaruum\\\, galerii” keskmes on näitusemaja kui ökosüsteem\\\, kus puudub väärtushinnanguline erisus tulemuse ja prot sessi vahel. Projekti ideeliseks lähtepunktiks on galerii kui institutsio oni sisemised tingimused ja tööprotsessid ning ruumiline loogika. Tervik uga suunatakse fookus tegevustele\\\, mis jäävad tavaliselt külastaja p ilgu eest peitu\\\, kuid millel on määrav roll selles\\\, kuidas kunstit eos ja vaataja kohtuvad.\\n\\nProjekt sisaldab kogu galeriid hõlmavat ruu milist sekkumist\\\, tuues esile EKA Galerii ruumid ning sealsed objektid. Kontseptuaalse raamistiku sees toimub ka grupinäitus „Täheldusi vahet ust lähedusest”\\\, mille kureerimise ülesande andis Soodla edasi kuns tnik Riin Maidele. Selline rollimängulik žest käsitleb koostöövormi o mamoodi eksponaadina.\\n\\nAsmus Soodla (s. 2003) on Tallinnas tegutsev ku nstnik ja installeerija. Soodla praktika on kontseptuaalne ja installatiiv ne\\\, kasutades enamasti skulptuuri\\\, ruumilist nihestust\\\, teksti ja fotot. Teosed lähtuvad enamasti olemasolevast keskkonnast ja objektidest \\\, mõtestades lahti nende toimimisloogika ja ajalugu. Installatiivsete sekkumiste tulemusel joonistuvad välja peidetud süsteemid ja seosed fü üsilise ja mõttelise maailma vahel. Soodla on omandanud bakalaureusekra adi installatsiooni ja skulptuuri erialal (2025) Eesti Kunstiakadeemias ni ng läbinud arhitektuuri ja sisearhitektuuri eelakadeemia kursuse (2022) E KA Avatud Akadeemias. Lisaks sellele on Soodla täiendanud end kunstnik Si mon Starlingu stuudios Kopenhaagenis. \\n\\nTehniline tugi: Mattias Velle r\\nGraafiline disainer: Sunny Lei\\nNäitust toetavad Eesti Kultuurkapita l\\\, Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.\\nAvamisjookidega varustavad mirai ™ ja Põhjala Pruulikoda.\\\\n [EKA Galerii\\\, Näitused] LOCATION:EKA Galerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260402T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260426T160000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/asmus-soodla-tooriistaruum-galerii-eka -galeriis/ CATEGORIES:EKA Galerii\, Näitused ITERATOR:13 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203475 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:„Täheldusi vahetust lähedusest“ EKA Galeriis 4.–26.04.2026 [EKA Galerii\, Näitused] DESCRIPTION:TÄHELDUSI VAHETUST LÄHEDUSEST\\nEKA Galerii laoruumis 4.–26 .04.2026\\nAvatud T–L 12–18 P 12–16\\\, sissepääs tasuta (NB! Suur el reedel\\\, 3.04. ja Ülestõusmispühade 1. pühal\\\, 5.04. on EKA Gal erii suletud!)\\nAvamine: N 2.04. kell 18\\nRingkäigud: R 10.04 kell 13.0 0 (eesti keeles) / P 12.04 kell 14.30 (eesti keeles) / P 12.04 kell 15.30 (inglise keeles)\\n\\n\\nNäitus „Täheldusi vahetust lähedusest“ koo ndab sissevaateid kunstnike töö- ja loomeruumidesse. Ateljee või kodu d okumenteerimise kõrval on need aknad loojate sisemaailmadesse.\\n\\nTöö riistad\\\, raamatukuhjad\\\, potitaimed ja postkaardid\\\, mis kunstniku lõuendile või kaamerasilma ette on jäänud\\\, jäädvustavad hetki kun stnike igapäevast\\\, ruumidest\\\, kus kunstnik oma tööd tehes kõige rohkem aega veedab – üheltpoolt on see võimalus näha erinevate prakti katega kaasaegsete kunstnike loomeprotsesside sisse\\\, teisalt on need te osed aga lihtsalt käsitlused isiklikust ruumist\\\, omamoodi viisid jää dvustada argipäeva.\\n\\nEKA Galerii laoruumi kitsas ja sopiline arhitekt uur paneb vaataja teoste ja nende detailidega vastamisi. Kunstnike tasapin nalised teosed moodustavad koos ebatavalise näitusepaigaga uue ruumilise terviku\\\, milles kohtuvad ja sulanduvad erinevad visuaalsed keeled ja pe rspektiivid.\\n\\nNäitus algatati Asmus Soodla isikunäituse „Tööriis taruum\\\, galerii” kontseptuaalses raamistikus.\\n\\nRiin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf\\\, kes elab ja töötab Tallinnas. Maide loomi ngus on olulisel kohal kahe- ja kolmedimensioonaalsete meediumite sidumise l ja ruumikogemuste loomisel. Maide on omandanud magistrikraadi stsenograa fia erialal (2025) ja sellele eelnevalt bakalaureuse graafika erialal (202 0) Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks on ta täiendanud end Prahas DAMUs Alter natiiv- ja nukuteatri osakonnas ja Viini Kunstiakadeemias. Maide on pälvi nud Edmund Valtmani fondi stipendiumi (2020)\\\, EKA Noore Kunstniku preem ia (2020) ja Eduard Wiiralti nimeline stipendiumi (2022).\\n\\nKunstnikud: Kristi Kongi\\\, Joosep Kivimäe\\\, Ann Pajuväli\\\, Anu Vahtra ja Liev en Lahaye\\\, Mattias Veller\\nKuraator: Riin Maide\\nTehniline tugi: Matt ias Veller\\nGraafiline disainer: Sunny Lei\\nNäitust toetavad Eesti Kult uurkapital\\\, Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.\\nAvamisjookidega varustava d mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.\\\\n [EKA Galerii\\\, Näitused] LOCATION:EKA Galerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260402T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260426T160000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/taheldusi-vahetust-lahedusest-eka-gale riis/ CATEGORIES:EKA Galerii\, Näitused ITERATOR:14 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:199943 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ Eesti Arhitektuurimuuseumis [Näitused ] DESCRIPTION:\\n\\n23. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuse umis arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Su ur-Vanalinn. 12 ulma“.\\n\\nNäituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride\\\, vallide\\\, seaduste ja määrustega kaitstud ruum\\\, m ille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Täna päeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall\\\, mill e teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.\\n\\nNäituse kuraator Villem Tomiste on toonud fookusesse visioonid – teisisõnu ul mad –\\\, mis on aegade jooksul linnamüüriga seoses tiirelnud. Need on ideed\\\, mille abil avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire\\\, et tulevikuks saaks see ala olla tunduvalt laiem. Tomiste uurimistööl loodu d visioonid pole lõplikud lahendused\\\, vaid vihjed Tallinna ruumilisele dünaamikale. Nende visioonidega suhestuvad 12 kunstnikku\\\, astudes kur aatoriloominguga dialoogi.\\n\\nNäitusel osalevad Eike Eplik\\\, Aksel Ha agensen\\\, Hedi Jaansoo\\\, Jass Kaselaan\\\, Erki Kasemets\\\, Kristi Ko ngi\\\, Karl Ferdinand von Kügelgen\\\, Anna Mari Liivrand\\\, Katariin M udist\\\, Darja Popolitova\\\, Uku Sepsivart\\\, Kristina Õllek\\n\\nNäi tuse ruumi on loonud Villem Tomiste (Stuudio Tallinn)\\\, graafilise disa ini Johanna Ruukholm ja Martina Gofman (Jojo&me Studio)\\n\\nNäitusega k aasneb trükis\\\, mille esitlus toimub märtsikuu jooksul. Näitust ja tr ükist toetab Eesti Kultuurkapital.\\n\\n„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ jä äb Eesti Arhitektuurimuuseumis avatuks 3. maini 2026.\\n\\nRohkem infot m uuseumi kodulehel.\\\\n [Näitused] LOCATION:Eesti Arhitektuurimuuseum DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260123T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260503T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/suur-vanalinn-12-ulma-eesti-arhitektuu rimuuseumis/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:15 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:202941 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud\, teoorias“ EKA Galer iis 5.05.2026 [EKA Galerii\, Töötoad\, Üritused] DESCRIPTION:TÜDRUKUD TEOORIAS\\nEKA Galerii\\\, Kotzebue 1\\\, Tallinn\\nT 5.05.2026 18:00\\nOsavõtt kõigile avatud ja tasuta\\n\\nNB! Ettevalmist use eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.\\n_______________________________\\n\\n„ Tüdrukud\\\, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi \\\, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivsei d akadeemilise kogunemise vorme.\\nMargaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad\\\, Rosi Braidotti\\\, Jane Bennett\\\, Donna Haraway ja Judith Butler\\\, proovime mittelineaarseid l ugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad te kstid on valdavalt inglise keeles\\\, kuid töökeeleks on eesti keel laie ndamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.\\n\\nMargare t Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-u urija\\\, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthu manistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis\\\, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis nin g on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium t oimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk o n loonud\\\, kirjutanud\\\, kureerinud\\\, produtseerinud ja kontseptualis eerinud.\\\\n [EKA Galerii\\\, Töötoad\\\, Üritused] LOCATION:EKA Galerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260505T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260505T200000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/margaret-tilga-oppimise-klubi-tudrukud -teoorias-eka-galeriis-5-05-2026/ CATEGORIES:EKA Galerii\, Töötoad\, Üritused ITERATOR:16 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203472 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:“Köler 200: originaal\, koopia\, tõlgendus” [Näitused] DESCRIPTION:Rüki galerii näitus avatud 08.03-10.05.2026\\nKunstnikud: Mar ge Monko\\\, Tõnis Saadoja\\\, Mihkel Ilus\\\, Johanna Ulfsak\\\, Jass Ka selaan\\n\\nJohann Köleri juubeliaastal avavad esimese eesti kunstniku el uteed\\\, loomingut ja mõju tänapäeva kunstnikele kolm omavahel seotud näitust. Kui Kondase keskuses on väljas Köleri originaalteosed ja Vilja ndi muuseumis 100 täissuuruses reproduktsiooni\\\, siis Rüki galeriis t õlgendavad viis eesti kaasaegset kunstnikku Köleri meistriteoseid tänap äevases võtmes.\\n\\nJohann Köler on kunstnik\\\, kelle teoseid on tõe näoliselt Eestis enim reprodutseeritud. Tema maale leiab albumitest\\\, m onograafiatest ja postkaartidel. Akvarelli „Ketraja (Katkenud lõng)“ näitel vaatleb Marge Monko (1976) kunstiteose reprodutseerimist kui pro tsessi\\\, mille õnnestumine sõltub nii fotograafilistest kui ka trükit ehnilistest aspektidest. Teos koosneb eri aegadel trükitud „Ketraja“ reproduktsioonidest ja kahest kunstniku interpretatsioonist teosele.\\nKö leri akvarelli „Ketraja“ on Monko oma praktikas kasutanud juba varem – 2012. aasta Köler Prize nominentide näitusel\\\, kus ta eksponeeris poolest saadik paberihundis ribastatud reproduktsiooni pealkirjaga „Katk enud lõng“. Kunstniku valik langes selle teose kasuks\\\, sest võimald as luua mõttelise seose tol perioodil tema loomingu põhifookuses olnud K reenholmi Manufaktuuri ja tekstiilitööstuse ajalooga. Siinsel näitusel arendab Monko teost edasi\\\, eksponeerides lisaks ka keskformaatfilmile p ildistatud ja analoog-värvilaboris suurendatud fotograafilist reproduktsi ooni\\\, mis koosneb erinevat tooni testribadest. Monkole oli teose loomis el dialoogipartneriks graafiline disainer ja trükiettevalmistuse spetsial ist Marje Eelma.\\n\\nTõnis Saadoja (1980) kaks õlimaali tõukuvad mõl emad samast küsimusest – kuidas maalida motiiv\\\, mis oleks samaaegsel t nii kooskõlas Köleri akadeemilise pärandiga kui ka nihkes tänapäeva vaatamisviiside võrra. Maalide prototüübiks on Köleri maastikumaalide visandid ning etüüdid lehestikest\\\, mis on harjutused tema suurematel e kompositsioonidele. Eksimatu ja loogilise natuurimaalija väljenduslaad mõjub tänases kunstipildis kui vana klassikaline keel\\\, mida uuritakse ja õpitakse\\\, kuid milles keegi igapäevaselt ei räägi. Köleriga sa rnase tunnetuse või ühisosa otsimine meenutab paratamatult õhkutõusmis t\\\, eemaldumist ning katset maanduda elusalt tuttavale väljale.\\n\\nMi hkel Ilus (1987) on aastate jooksul töötanud ideedega\\\, mis lähtuvad otseselt maalimise protsessi materiaalsest aspektist\\\, tema tähelepanu on köitnud alusraamid\\\, pingutuskiilud\\\, lõuendi linane kude ning m olbertid kui maalikunstniku peamised töövahendid. Kunstnik on valmistanu d käsitööna 30 molbertit\\\, mille prototüübiks on kunstiakadeemia ma aliosakonnas Eduard Ole joonistusaluse järgi valmistatud molbertid\\\, mi lle taga Mihkel Ilus on ka ise õppinud ja õpetanud. Seega on kunstniku m olbertid juba korduv austusavaldus toimunud kultuurilisele pärandamisele. Rüki galeriis eksponeeritud molbertitele on kunstnik valmistanud Köleri sünniajale eelnevast ajajärgust pärit õilispuidust maaliklambrid\\\, mis omakorda pakuvad toetuspinnast Tõnis Saadoja maalidele.\\n\\nKöleri maali „Lorelei needmine munkade poolt“ nimetatakse üheks tema kõige pretensioonikamaks teoseks\\\, millele küll kriitikud andsid Viini person aalnäitusel hävitava hinnangu. Dünaamilises kompositsioonis on kujutatu d vesinõida Loreleid\\\, kelle väge ja võimu mungad hävitama tulevad. Brutaalsete efektidega küllastunud sensatsioonimaali taga aga peituvad ve el isiklikud lisakihid: kompositsioonis on kujutatud ristirüütlite tungi mist Liivimaale ja usumeeste tahet hävitada paganausku. Lorelei tähendus rikkus ja Köleri isiklik vimm papluse suhtes inspireerisid Johanna Ulfsa kit (1987) looma näitusele kaks topeltkanga tehnikas loodud tekstiiliteo st. Esimene lõim\\\, Reini jõe sügavrohekad toonid\\\, ristub teise lõ ime\\\, dramaatilise ööpimedusega. Kangalõimed põimuvad ja eralduvad v astavalt kunstniku intuitsioonile\\\, eesmärgiga edasi anda Köleri meist riteoses kujutatud võitlust valguse ja varju ning hea ja kurja vahel.\\n\ \nJass Kaselaane (1981) skulptuurigrupp „Portreed aastast 2026“ läht ub mõttest\\\, kuidas kujutada portreed subjektist\\\, keda tegelikult ei eksisteeri. Skulptuuriseeria suhestub Johann Köleri loodud portreetradit siooniga\\\, kuid nihutab selle alust: kui klassikaline portree kinnitas i nimese identiteeti\\\, siis siin on identiteet avatud ja võimaluslik. Sku lptuurid kujutavad väljamõeldud isikuid – inimfiguur on äratuntav\\\, ent tal puudub biograafia ja faktipõhine taust. Portree ei esita kedagi konkreetset\\\, vaid loob kohalolu iseeneses. Nii muutub portree mitte tõ estuse vahendiks\\\, vaid kujutamisviisiks\\\, mis võib anda kuju kellele gi\\\, kes eksisteerib ainult kunstilises ruumis.\\n\\nJohann Köleri (182 6–1899) loomingust on Rüki galerii väljapanekusse kaasatud tema maalie tüüd \"Itaalia maastik\" (1859–1861). Viljandi muuseumi kogusse kuuluv teos seob kujundlikult kunstniku kohaliku päritolu ja rahvusvahelise lii kumise. Lisaks on vabas õhus maalitud etüüdil kunstniku käekiri paremi ni avatud ja nähtavam kui tema akadeemilistel portreedel.\\n\\nKolmiknäi tust saadab mahukas lisaprogramm\\\, lisainfo www.koler200.ee.\\\\n [Näi tused] LOCATION:Rüki galerii\, Viljandi DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260308 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260510 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/koler-200-originaal-koopia-tolgendus/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:17 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203798 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus „Valmimise äärel“ [Näitused] DESCRIPTION:\\n\\nNeljapäeval\\\, 9. aprillil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis kaasaegsete kunstnike Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus „Valmimise äärel“.\\n\\nLõpp on tegelikult üks ütlemata nõme ko ht. Paik\\\, kust pole enam kuhugi edasi minna ning kus miski ei paista ee s terendavat. Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus kutsub kogema ku nsti mitte ainult kui tulemust\\\, vaid kui kujunemist. Siin avanevad erin evad kunstiteoste loomise etapid\\\, mis tavapäraselt vaataja jaoks pigem varju jäävad. See on võimalus astuda teoste sündimise hetke\\\, kus t ähendused ei ole veel kinnistunud.\\n\\nNäitus uurib kunstiteose valmimi se ja valmimata jäämise piire\\\, käsitledes lõpetatust mitte sihtpunk ti\\\, vaid hoopis seisundina\\\, kus edasi liikumine on ajutiselt peatunu d. Loomisprotsess\\\, mis on sageli täidetud ebakindluse\\\, katsetuste j a sisemiste pingetega\\\, leiab tavapäraselt oma lahenduse siis\\\, kui k unstnik teeb otsuse teos lõpetatuks lugeda. Harjumuspärase lõpetatud te rviku asemel kohtub vaataja näitusel aga protsessiga. Esitletud teosed ei varja oma pooleliolekut\\\, vaid rõhutavad seda kui väärtust. Lõuendi tel on mõtted veel hajali\\\, vormid ja toonid alles kujunemas ning tähe ndused lahtised. See on hetk\\\, kus võimalusi on rohkem kui lõplikke la hendusi ning teose potentsiaal on end alles ilmutamas.\\n\\nEhk on lõpeta mine pelgalt kokkuleppeline otsus\\\, paus lõputus arengus? Kunstnik on s iin pidevate valikute ja katkestamiste praktik\\\, kelle töö keskmes on intuitiivne\\\, sageli ka tundlik eneseanalüüs. Ebaperfektsus\\\, kordus ed ja eksimused ei ole kõrvalekalded\\\, vaid loomingu orgaaniline osa. G illes Deleuze'i kohaselt ei määratle kunstiteoseid see\\\, millena nad a ntud hetkel paistavad\\\, vaid see\\\, milleks nad saada võivad. Näitus pakub sissevaadet loomeprotsessi varjatud kihtidesse\\\, avades kunstiteos e kui ajas lahtirulluva nähtuse.\\n\\nHanseni teostes esinevad kihistused püüdlevad kohalolu ja läbipaistvuse poole. Tema maalidel korduvad vorm id ja katkestused loovad rütmi\\\, mis ei vii lahenduseni\\\, vaid avab v aatajale loomeprotsessi erinevaid etappe. Teda huvitab hetk\\\, mil kunsti teos justkui laguneb ja sünnib samaaegselt. Normani teostes aga toimub l õpetatuse idee mõtestamine ja selle erisuguste variatsioonide läbimäng \\\, muuhulgas muutlike värvipigmentide näol. Tema jaoks ei ole teose n äiline pooleliolek puudujääk ning potentsiaalis peituv võimaluste kül lus teostub läbi materjali. Nii kujuneb jätkamise ja lõpetamise vahelin e pinge teadlikult hoitud seisundiks\\\, milles teos ei sulgu\\\, vaid pü sib aktiivses ja tähenduslikus hingamises.\\n\\nKunstnikud \\n\\nGerda H ansen (snd 1994) on Eestis tegutsev kaasaegne maalikunstnik\\\, kes uurib oma praktikas maali ja digitaalse kujutamisviisi kokkupuutepunkte. Ta on l õpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali eriala bakalaureuse kraadiga (2022) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2025). Käesoleval näitusel seob Ha nsen käelise töö tehisintellektil põhinevate generatiivsete süsteemid ega. Tema teosed sünnivad visuaalses dialoogis masinaga\\\, kus kujutised jäävad tahtlikult mitmetähenduslikuks ning nihutavad tähenduse omista mise teoste vaatajale. Hansen on osalenud näitustel Eestis ja rahvusvahel iselt ning 2023. aastal tunnustati teda Adamson-Ericu nimelise noore kunst niku stipendiumiga.\\n\\nRebecca Norman (snd 2001) on lõpetanud Eesti Kun stiakadeemias maalikunsti eriala (2025) ning täiendanud end Tšehhis Prah a Vabade Kunstide Akadeemias (2024). Oma loomingus käsitleb ta autori ja materjalide vahelist ühte- ja möödarääkimist ning neist sündinud eba kõlalisi tulemusi. Tema teostes kohtab sageli esmapilgul näiliselt ebaol ulisi hetki\\\, mis läbitöötamise järel uutviisi lahterdamist otsivad. Teda köidavad otstarbekad esemed\\\, mis on lootusetult kaotanud nii oma otsa kui tarbe ning kõiksugu mõttetused\\\, mis teesklevad asjalikkust. Norman on osalenud mitmetel grupinäitustel ning pälvinud oma 2025. aast a EKA bakalaureusetöö „Laetud tühisus“ eest Endoveri eripreemia.\\n \\nKuraator \\n\\nLiisi Kõuhkna on kuraator ja projektijuht\\\, kes on l õpetanud Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistriõppe ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias nii kuraatoriõppe magistrantuuris kui ka ehte- ja sepakunsti bakalaureuseõppes. Ta on kureerinud kaasaegse kunsti näitusi mitmetes galeriides nii Eestis kui välismaal. Alates käesoleva aasta mä rtsist töötab ta Eesti Kunstnike Liidu galeristi assistendina.\\n\\nNäi tuse korraldus\\n\\nAsukoht: Hobusepea Galerii\\\, Hobusepea 2\\\, Tallinn \\n\\nAvamine: 9.04.2026 kl 18.00\\n\\nAvatud: 10.04.–10.05.2026\\\, K\\ \, R–P 12–18\\\, N 12–19\\n\\nKuraator: Liisi Kõuhkna\\n\\nGraafili ne disain: Helena Pass\\n\\nFotodokumentatsioon: Kail Timusk\\n\\nErilised tänud: Eesti Kunstnike Liit\\\, Eesti Kultuurkapital\\\, Hans-Otto Ojast e\\\, Mari Volens\\\, Märt Vaidla\\\, Paul Aadam Mikson\\\, Jaana Kormaš ov\\\, kunstnike perekonnad\\\, Põhjala Pruulikoda\\\, Nudist Drinks\\\\n [Näitused] LOCATION:Hobusepea galerii (Hobusepea 2\, Tallinn) DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260409T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260510T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/gerda-hanseni-ja-rebecca-normani-duona itus-valmimise-aarel/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:18 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:198997 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Seminar: Kuidas kirjutada tänapäeval Euroopa visuaalkunstide ajal ugu\, mis oleks kaasavam\, riikideülene ja polüfooniline? DESCRIPTION:EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA)\\\, mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekt i juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RI HA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis as uva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. \\n2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega\\\, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroo pa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 obje kti ja kujutise kogumina\\\, mis on valitud koostöös kõigi institutsion aalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames \\\, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele\ \\, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kun stiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.\\nSeminaris käsitletakse p rojekti inspireerinud põhimõtteid\\\, objektide valiku metoodikat\\\, ar tiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise k äigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustu sele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultu uri instituudist\\\, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. K ohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Marg ot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis j agada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultu uri ajaloo mõtestamisest.\\n \\n\\n\\n\\n LOCATION:EKA\, A-501 DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260513T150000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260513T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/seminar-kuidas-kirjutada-tanapaeval-eu roopa-visuaalkunstide-ajalugu-mis-oleks-kaasavam-riikideulene-ja-polufooni line/ ITERATOR:19 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203001 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna näitus “Kunstnikuraamatu d” [Näitused] DESCRIPTION:\\nGraafika osakonna III kursuse üliõpilaste näitus käsitle b kunstnikuraamatut kui iseseisvat visuaalse kunsti meediumi ja originaals et kunstiteost. Autorid tõukuvad isiklikest läbielamistest ja mälestust est\\\, kombates kehalisust\\\, ajalugu ning eetilisi piire:\\n\\n\\n Ali isa Ahtiainen toob vaatajani risograafia tehnikas vanaisa eluloo ja vanaem a sanatooriumikogemusest inspireeritud “hingava” kunstnikuraamatu.\\n Jacqueline-Desiree Rosenthal esitab tätoveeritud seatoornahast teose\\\, mis küsib valusaid küsimusi looma ja inimese vahelistest paralleelidest ning moraalist.\\n Olga Dubrovskaja\\\, tuginedes intensiivraviarsti tau stale\\\, käsitleb surmakogemust läbi enda ja kolleegide prisma. Oma tei ses raamatus pealkirjaga „Delight“ keskendub ta aga elu lummavatele he tkedele.\\n Adriana Jinmao Biosca Sánchez uurib mälu muutlikkust läbi materiaalsuse ja trükikihistuste.\\n Robin August Vöörmann tegeleb soo lise identiteediga\\\, tuues paralleele looduses toimuvate muutustega.\\n\ \nJuhendajad: Eve Kask\\\, Eve Kaaret (köide) ja Viktor Gurov.\\nNäitus on avatud: 6.03.–15.05.2025\\\\n [Näitused] LOCATION:EKA raamatukogu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260306 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260515 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/eesti-kunstiakadeemia-graafika-osakonn a-naitus-kunstnikuraamatud/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:20 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203007 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:EKA graafikatõmmiste vahetuse projekt „Vastust ootama jäädes “ [Näitused] DESCRIPTION:\\nEKA raamatukogu\\\, 6.03.–15.05.2026\\nKallis sõber\\\,\\ nOn möödunud palju aega sellest\\\, kui me Sinust kuulsime. Viimati\\\, kui rääkisime\\\, töötasid Sa graafikatöökojas tõmmiste kallal\\\, valts käes ja trükivärv sõrmedel. Kuidas läheb? Tahaksime näha Sinu tööde proovitrükke või tööprotsessi. Hetkel teeme samuti töökojas mõningaid trükiproove. Olen ümbrikusse lisanud näidise. Vaata seda ja anna meile teada\\\, mida Sa arvad!\\nHoiame ühendust.\\nGraafika tõmmis te vahetuse projekti algatas 2025. aasta kevadel Charlotte Biszewski Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonnas. Erinevate ülikoolide graafikaosakonna tudengeid kutsuti osa võtma ja esitama värske tiraaži oma teosest. Iga tõmmis saadeti Tallinnasse\\\, kus need sorteeriti ja saadeti osalejatel e tagasi nii\\\, et igaüks sai juhusliku valiku alusel kümme graafilist lehte.\\nProjekti eesmärk oli luua uusi kontakte graafikaosakondade ja tudengite vahel koostöö ja füüsiliste teoste jagamise kaudu. Seega saa tsime uutele kirjasõpradele kirja\\\, küsides\\\, kuidas läheb ning m ille kallal parajasti töötatakse. Vastusena olid oodatud kõiksugused po oleliolevad katsetused või kujutised hetkel meeles mõlkuvatest ideedest  ja projektidest.\\nKokku osalesid projektis neli ülikooli: Eesti Kunsti akadeemia (EKA)\\\, Kunsthøgskolen i Oslo (KIHO)\\\, University of the We st of England Bristol (UWE) ja Akademia Sztuk Pięknych im. Eugeniusza Gep perta we Wrocławiu (ASP WRO). Vahetuses osalenud ülikoolides on toimunud tõmmiste väljapanekud\\\, Eestis oli esmaesitlus 2025. aasta juunis-juu lis Tartus TYPA rõdugaleriis.\\nTäname: EKA graafika\\\, TYPA\\\, Anna K odź\\\, Aleksandra Janik ja Angie Butler.\\nEKA trükivahetuse organiseer isid Alona Chuprina\\\, Margarita Feofanova\\\, Chantal Gerschuetz\\\, Mer it Himmelreich\\\, Triin Mänd\\\, Helena Pass\\\, Marten Prei\\\, Sandra Puusepp ja meie juhendaja Charlotte Biszewski.\\nEKA raamatukogu näituse kujundasid Sandra Puusepp ja Marten Prei.\\\\n [Näitused] LOCATION:EKA raamatukogu DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260306 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260515 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/eka-graafikatommiste-vahetuse-projekt- vastust-ootama-jaades/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:21 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203391 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Näitus “Suur saal\, väike linn. Postmodernistlikud kultuurimaja d Eestis” Paide Muusika- ja Teatrimajas DESCRIPTION:17. aprillil kell 17:00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimaja I korruse fuajees näitus „Suur saal\\\, väike linn. Postmodernistlikud kultuurimajad Eestis“. Väljapanek on osa EKA muinsuskaitse ja konservee rimise eriala üliõpilase Anete Raabe bakalaureusetööst.\\n\\nNäitus t utvustab 1980. aastate kultuurimajade arhitektuuri ja nende rolli kohalike s kogukondades. Fookuses on kolm ajastu silmapaistvat näidet – Paide\\\ , Põlva ja Lihula kultuurimajad –\\\, mille kõrval vaadeldakse ka väi ksemaid\\\, kuid sama ajastu ideid kandvaid kultuurimaju üle Eesti. Näit us kutsub neid hooneid linnapildis märkama. Tajuma nende eripära ning m õtestama nende rolli kohaliku elu keskpunktidena.\\n\\nNäitus jääb ava tuks 15. maini 2026. DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260417T170000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260515T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/naitus-suur-saal-vaike-linn-postmodern istlikud-kultuurimajad-eestis-paide-muusika-ja-teatrimajas/ ITERATOR:22 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:201493 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:„Tantsud tähtedega“ EKA Väligaleriis 16.02.–17.05.2026 [EKA Galerii\, Näitused] DESCRIPTION:\\n\\nTANTSUD TÄHTEDEGA\\nEKA Väligaleriis 16.02.–17.05.202 6\\nAvatud ööpäevaringselt\\\, tasuta\\n\\nGraafilise disaini 1. kursus e näitus „Tantsud tähtedega“ on tunni Tüpograafia I jooksul disaini tud tähtedest ja nende protsessist. 14. nädala jooksul tehti mitmeid eri ülesandeid ning põnevaid katsetusi\\\, joonistati nii käsitsi kui ka ar vutiga\\\, kasutati näiteks nii šabloone\\\, sulgi\\\, kive\\\, küünel akk kui ka võtmeid.\\n\\nKui esimesed seitse nädalat olid pühendatud ek sperimenteerimisele ning mängimisele\\\, siis viimased seitse nädalat ke skenduti terve tähestiku loomisele ning tähedisaini protsessile. Loodi v ektoriseeritud tähed\\\, mis tehti nädalase töötoa jooksul ka töötav ateks fondifailideks.\\n\\nTudengid: Johannes Adrik\\\, Art Allik\\\, Hele n Forsel\\\, Mia Klooren\\\, Art Kruus\\\, Adele Markova\\\, Ischa Mestdag h\\\, Jaako Lauri Puudist\\\, Ann Aotäht Sarv\\\, Mia Greta Sepp\\\,Arian a Sigin\\\, Linnea Süvari\\\, Jakob Tüür\\\, Karol Henrik Vana\\\, Rei Helin Varres\\nTunni juhendaja: Agnes Isabelle Veevo\\nTöötoa juhendaja: Patrick Zavadskis\\n\\nFondid on tasuta alla laetavad SUVA Type Foundry k odulehelt: suvatypefoundry.ee\\n\\nSUVA Type Foundry on platvorm mis teeb avalikuks EKA GD tudengite kujundatud kirjatüübid.\\\\n [EKA Galerii\\\, Näitused] LOCATION:EKA Väligalerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260216 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260517 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/tantsud-tahtedega-eka-valigaleriis-202 6/ CATEGORIES:EKA Galerii\, Näitused ITERATOR:23 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:202696 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:8 naist. 4 dialoogi ruumist [Näitused] DESCRIPTION:\\n\\n\\nNäitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ toob fooku sesse neli naissisearhitekti – Maia Laul\\\, Kirsti Laanemaa\\\, Aate-H eli Õun\\\, Maimu Plees –\\\, kelle loominguline kõrgaeg jäi Nõukog ude aega\\\, ning annab võimaluse neljale täna tegutsevale naissisearhit ektile uurida\\\, küsida ja inspireeruda oma eelkäijate loomingust. Laul \\\, Laanemaa\\\, Õun ja Plees on naised\\\, kes on kavandanud suuri aval ikke interjööre\\\, olnud oma ajastu ruumikultuuri eestvedajad\\\, defin eerinud loomingulisi ambitsioone erakordsete installatsioonidega näituste l\\\, olnud võrdselt nii ainuautorid kui kaasautorid suurte kollektiivide sees. Säravad isiksused ja loojad\\\, ent nii mõnigi kord kogenud ka au torina varjujäämist.\\n\\nNäituse keskme moodustuvad neli dialoogi\\\, mille ühes otsas on täna aktiivselt tegutseja ja teises oma eriala eelk äija mitmekümne aasta tagant. Mida oma eelkäijate loomingust üles nopi takse? Kas interjöörides\\\, mis valmisid hoopis teistes sotsiaalsetes\\ \, majanduslikes ning ühiskondliku korra tingimustes\\\, on tänapäeva l oojale midagi kõnetavat ja olulist? Kas sisearhitektina on oma eelkäijat e pärandisse süvenedes võimalik leida midagi sellist\\\, millega praegu samastuda või millest inspireeruda?\\n\\nNäituse algtõukeks on Taimi S oo ja Irena Timuski läbiviidud projekt „Inimesed pildis“\\\, mis koon das Eesti Sisearhitektide Liidu toel kokku kümmekonna naissisearhitekti e luloolised ja loomingulised andmed nii autorite eraarhiividest kui muuseum ide kogudest. Nende allikmaterjalidega suhestuvadki näituse kaaskuraatori d – Liis Lindvere\\\, Hanna Karits\\\, Taimi Soo ja Tüüne-Kristin Vai kla –\\\, luues nii põlvkondadeülese ja erialasisese dialoogi.\\n\\nKu raator: Karen Jagodin\\n\\nKaaskuraatorid: Taimi Soo\\\, Tüüne-Kristin V aikla\\\, Liis Lindvere\\\, Hanna Karits\\n\\nNäituse kujundus: Helen Oja \\n\\nGraafiline disain: Kadri-Maria Külaots\\n\\nNäitus on valminud koo stöös Eesti Sisearhitektide Liiduga ning näitust toetab Eesti Kultuurka pital.\\n\\nPalume näitusesaali sisenedes välisjalanõud ära võtta\\\, hea võimalus panna jalga oma lemmiksokid! Näituse avamine toimub nelja päeval\\\, 19. veebruaril kell 17 ning jääb avatuks 24. maini.\\n\\nEsi mene kuraatorituur näitusel toimub laupäeval\\\, 21. veebruaril kell 14. \\n\\n\\n\\n\\n\\n\\n\\n\\n\\\\n [Näitused] LOCATION:Eesti Arhitektuurimuuseum DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260319T170000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260524T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/8-naist-4-dialoogi-ruumist/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:24 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:202820 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Aksessuaaridisaini eriala konsultatsioonid sisseastujatele [Sisseas tujale] DESCRIPTION:\\nMai lõpus on võimalik aksessuaaridisaini erialast huvitatu tel osaleda individiduaalsetel portfoolio konsultatsioonidel. Osaleda on v õimalik nii EKAs kohapeal kui ka online\\\, Zoomi vahendusel. Ühe konsul tatsiooni aeg on 30 minutit. Konsultatsioone viib läbi Stella Runnel.\\n\ \n\\n\\n\\nK 20. ja K 27. mail kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaari disaini portfoolio konsultatsioonid EKAs kohapeal (ühe konsultatsiooni ae g on 30 min)\\n\\n\\n\\n\\n\\nR 22. mai kell 13:00-14:30 individuaalsed ak sessuaaridisaini portfoolio online konsultatsioonid Zoomis (ühe konsultat siooni aeg on 30 min)\\n\\n\\n\\n\\nRegistreeru SIIN\\n\\n\\n\\n\\n\\n\\n\ \nLoe aksessuaaridisaini erialast lähemalt: artun.ee/aksessuaaridisain\\n \\n\\n\\nSisseastumisavalduste tähtaeg moe-\\\, tekstiili- ja aksessuaari disaini õppekavale on 4. juuni 2026 kell 15:00. Rohkem info sisseastumise kohta SIIN.\\n\\\\n [Sisseastujale] DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260520 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260527 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/aksessuaaridisaini-eriala-konsultatsio onid-sisseastujatele/ CATEGORIES:Sisseastujale ITERATOR:25 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:202917 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Sisearhitektuuri magistriõppekava infotunnid sisseastujatele [Siss eastujale\, Üritused] DESCRIPTION:\\nMais ja juunis toimub kaks sisearhitektuuri magistriõppekav a infotundi sisseastujatele. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online (Zoomis). \\n\\n\\n\\nJuunikuise infotunni käigus tutvustatakse k a sisearhitektuuri magistritöid\\\, mis väljas TASE lõputööde näitus el.\\n\\n\\n\\n\\nK 6.05. kl 16.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe in fotund EKAs ja Zoomis\\n\\n\\n\\nN 11.06. kl 15.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis (koos sisearhitektuuri magistritöö de tutvumisega TASE näitusel)\\n\\n\\n\\n\\nREGISTREERUMINE SIIN\\n\\n\\n \\nInfotunnis tutvustab õppekava juht Gregor Taul õppekava\\\, toimunud ja tulevasi kursusi ja projekte ning räägib ka sisseastumisest ja püüa b vastata kõikvõimalikele küsimustele.\\n\\n\\n\\nÕppekavaga saate enn ast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast  ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna k odulehelt ning Facebookist ja Instagramist.\\n\\n\\n\\nSisearhitektuur i magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 25.06 .2026 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Vastuvõtu info leiad SIIT.\\n\\ n\\n\\nLisainfo: Gregor Taul\\\, gregor.taul@artun.ee\\n\\\\n [Sisseastuja le\\\, Üritused] DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260506 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260611 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/sisearhitektuuri-magistrioppekava-info tunnid-sisseastujatele/ CATEGORIES:Sisseastujale\, Üritused ITERATOR:26 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:193149 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid [Näitused] DESCRIPTION:Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (19 25–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näi tus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.\\n\\nNäi tusel on eksponeeritud originaalteosed\\\, mis annavad unikaalse võimalus e kogeda Soansi loomingut vahetult\\n\\n- 10 suurt piltkaarti\\\, mis käs itlevad merd ja rannajoont\\\,\\n\\n- kõik Soansi kaardid saartest (Saare maa\\\, Hiiumaa\\\, Vormsi\\\, Pakri saared\\\, Naissaar\\\, Ruhnu)\\\,\\n \\n- graafilisi teoseid\\\, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1 965)\\\, mis kuulub eesti graafika klassikasse\\\,\\n\\nTallinna ja merete emalisi vabagraafika töid\\\, sh „Tallinn 1980“\\\, „Sõjapilv“ j a „Kriis“.\\n\\nSoansi piltkaardid on ainulaadsed teosed\\\, kus kunst \\\, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaal selt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri\\\, loodust\\\ , tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.\\n\\nNäitus on osa Olev Soa nsi juubeliaasta programmist\\\, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.\\n\\nNäituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ni ng TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid\\\, mis annavad põhjalikuma üle vaate Soansi elust ja loomingust.\\\\n [Näitused] LOCATION:Kopli 101\, TalTech Eesti Mereakadeemia teise korruse fuajee DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20250922T120000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260620T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/siin-ja-sealpool-rannajoont-olev-soans i-piltkaardid/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:27 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203169 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Laura Põldi isikunäitus “Beautiful Pulsating Web” [Näitused] DESCRIPTION:17. märtsil 2026 avab kunstnik Laura Põld Viinis Dr. Eva Kaha n Foundation galerii ruumides isikunäituse “Beautiful Pulsating Web”. Näitus jääb Viinis avatuks kuni 29. juunini 2026\\\, misjärel liigub näitus septembris edasi Dr Eva Kahan Foundation’i Budapesti näituseruu midesse. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis.\\n\\nNäitusel esitleb Laura Põld uusi\\\, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud teoseid\\\, mis hõlmab suuremõõtmelisi käsituftitud tekstiilitöid ning uut keraa miliste skulptuuride ansamblit. Oma loomingus lähtub kunstnik taimmõtlem ise (plant-thinking) käsitlusest\\\, nihutades tähelepanu inimesekesksel t mõtlemiselt vegetaalse meelemärkuse olemasolule ja selle olulisusele\\ \, olgugi et nende organismide loomus on radikaalselt erinev kõigest\\\, mis on inimese mõõdu järgi mõõdetav. Põllu teosed annavad hääle or ganismidele\\\, keda inimene on harjunud pidama liiga aeglaseks ja passiiv seks nende lingvistilise väljendusvõime puudumise tõttu.\\n\\nDüstoopi lise maailmapildi asemel otsib kunstnik alternatiivseid viise\\\, kuidas k atkises ja inimese poolt räsitud keskkonnas võivad taimed ja teised elus organismid leida ootamatuid võimalusi kohanemiseks\\\, ellujäämiseks ja arenemiseks. Looduslikest ja sünteetilistest lõngadest loodud tekstiili teosed ja elava vormikeelega keraamilised objektid moodustavad installatii vse terviku\\\, mis kannab ideed vegetaalse maailma loovast vastupanuvõim est.\\n\\nEva Kahan Foundation on Viinis ja Budapestis tegutsev mittetulun duslik kunstifond\\\, mis keskendub kaasaegse kunsti toetamisele\\\, näit uste korraldamisele ja rahvusvahelise kunstidialoogi edendamisele. Fondi p rogramm hõlmab nii näitusi\\\, akadeemilisi uurimisprojekte kui ka koost öövorme kunstnike\\\, kuraatorite ja institutsioonidega ning keskendub k unstile\\\, mis käsitleb aktuaalseid sotsiaalseid\\\, majanduslikke ja po liitilisi küsimusi. Sihtasutuse eesmärk on luua platvorm eksperimentaals ele ja kriitilisele kunstipraktikale ning toetada kunstnike rahvusvahelist nähtavust.\\\\n [Näitused] LOCATION:Dr. Eva Kahan Foundation galerii DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260317 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260629 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/laura-poldi-isikunaitus-beautiful-puls ating-web/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:28 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:200864 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Björn Koopi näitus “1982” [Näitused] DESCRIPTION:\\n\\nSee on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse j a legendaarsetesse automudelitesse\\\, mis oma vormilises lihtsuses on dis ainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.\\n\\n1982. aastal Valgas sündin ud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjää ri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee o n muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale lä inud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineri ks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli di sain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi k orporatsiooni disainistuudiosse\\\, kus töötas kuni 2024. aastani.\\n\\n See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni\\\, mis panid kunagi suurelt unistama.\\n\\n“Kui olime väikesed\\\, ei olnud Valgas nn „v älismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan\\\, kuidas loendasime vennaga\ \\, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagas i jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mä lupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine mi nu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid\\\, pinnad\\\, jooned\\\, esit ulede kujud\\\, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on\\\, nagu öeldakse\\\, juba ajalugu\\\,” ütleb Koop.\\n\\nNäitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid\\\, mis o n teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad\\\, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid\\\, avastas ta\\\, et mitmed neist olid jõudnud aval ikkuse ette just tema sünniaastal.\\n\\nAvastamist ja samastumist jagub i gatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.\\n \\nKogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad B jörn Koopi ja Linnar Viigi poolt.\\n\\nAvamisüritus 29. jaanuaril kell 1 8.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).\\n\\nRegistreeru siin:\\nhttps://fie nta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine\\\\n [Näitused] LOCATION:Rotermanni 6 DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260129T180000 DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260730T000000 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/bjorn-koopi-naitus-1982/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:29 END:VEVENT BEGIN:VEVENT UID:203312 DTSTAMP:20260403T194642Z SUMMARY:Kolmiknäitus “KÖLER 200: originaal\, koopia\, tõlgendus” [N äitused] DESCRIPTION:Viljandis avatud kolmiknäitusega “KÖLER 200: originaal\\\, koopia\\\, tõlgendus” tähistatakse eesti esimese kutselise kunstniku 2 00. sünniaastapäeva.\\n\\nKondase keskuses saab näha Johann Köleri or iginaalteoseid\\\, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi\\\, Ta rtu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust.\\n\\n Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomin gust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni\\\, esitatud nende loom ise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Kö leri elulugu.\\n\\nRüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstn ikud Marge Monko\\\, Tõnis Saadoja\\\, Johanna Ulfsak\\\, Mihkel Ilus  ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab\\\, et Köleri värvikas isiksus ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka praegu.\\n\\nKolmiknäitus “KÖLER 200: originaal\\\, koopia\\\, tõlgen dus” ootab külastajaid T-P kell 11-18.\\nRüki galeriis on näitus avat ud kuni 10.05\\\, Kondase keskuses kuni 14.06 ja Viljandi muuseumis kuni 1 .11.2026.\\n\\nJohann Köleri juubeliaastat tähistatakse ka muuga. Juba  28. märtsil toimub Viljandi muuseumis Köleri konverents\\\, kus uusi n urki kunstniku ja tema aja tundmisel avavad David Vseviov\\\, Linda Kalj undi\\\, Erki Tammiksaar\\\, Andres Andresen\\\, Tiina Abel\\\, Alar N urkse\\\, Holger Loodus ja Mihkel Ilus. Kohti on piiratud arv\\\, pilet i saab soetada siit.\\n\\nJohann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Kõigest 9-aastaselt kodust lahkunud n oormees töötas seitse aastat Lätis ning leidis siis vastu ootusi võima luse asuda õppima Peterburi kunstide akadeemias. Temast sai akadeemik ja Vene keisririigi üks esikunstnikke\\\, mh oli ta pikalt keisri tütre kun stiõpetaja. Elades ja reisides välismaal\\\, ei unustanud eesti maalikun sti rajaja siiski kunagi oma sünnimaad. Ta kasutas oma loodud tutvusi sel leks\\\, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köleri rahvuslikule meelele viitab seegi\\\, et kuni oma elu lõpuni ide ntifitseeris ta end Viljandimaa kaudu\\\, signeerides sageli teoseid viite ga sünnikohale (Köler-Wiliandi).\\n\\nRohkem infot Köler 200 juubeliaas ta ja kolmiknäituse kohta leiab lehtedelt www.koler200.ee ja linktr.ee /koler200.\\\\n [Näitused] LOCATION:Rüki galerii\, Kondase keskus\, Viljandi muuseum DTSTART;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20260308 DTEND;TZID=Europe/Tallinn;VALUE=DATE:20261101 URL:https://www.artun.ee/et/kalender/kolmiknaitus-koler-200-originaal-koopi a-tolgendus/ CATEGORIES:Näitused ITERATOR:30 END:VEVENT END:VCALENDAR