Telling-installatsioon Tallinna Toomkirikus

EKA sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja graafilise disaini osakondade tudengid kavandasid 2016. aasta sügisel ühiskursuse raames Tallinna Toomkiriku altariseina ümber ainulaads puidust tellingtrepp-installatsiooni, mis teevad kiriku altari esmakordselt ajaloos avalikkusele nii lähedalt vaadatavaks. Tellingud ehitati restaureerimis- ja uurimisprojekti raames, millega äratatakse unustusehõlmast Eesti barokkajastu skandaalseim ja andekaim puunikerdaja Christian Ackermann. Altarit saab uuest vaatenurgast uudistada alates 2016. aasta sügisest umbes aasta jooksul, tellingutelt avaneb ka toomkirikule täiesti harukordne vaade.

Uurimisprojekti ja külastajatele avatud tellingute idee ühe autori, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsendi Hilkka Hiiopi sõnul tekkis mõte teha tellinguarhitektuurist omaette (kunsti)sündmus, kuna tellingud on mälestise juures ja sees väga dominantne ruumielement, mis sageli oma robustses funktsionaalsuses varjutab ajaloolise ruumi. “Ühtlasi mõtlesime koos kirikuga, et tellingud võiksid uurimistööde ajal olla ka mingis ulatuses külastajatele avatud, kuna annab täiesti teise perspektiivi nii kirikuruumile kui (ja eelkõige) harukordse võimaluse näha selle suure barokkmeistri tööd lähivaates,” selgitas konservaator. Tellingu teostas Juhan Kilumetsa eestvedamisel restaureerimisettevõte Rändmeister.

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhi Hannes Praksi ja tema tudengite workshopina valminud ja ajaloolise altariseinaga kaasaegselt suhestuv telling sündis kohaspetsiifilise installatsioonina. Praksi sõnul on tudengite erinevate mõtete seast välja valitud lõpplahenduse lähtepunktiks Toompea ulatuslik põlemine 1684. aastal, mis lõi Ackermannile võimaluse ja tööpõllu, sest kirik vajas vältimatult uut altarit. “Lähtume sisearhitektuuri osakonnas õpetamisel sellest, et tudengid õpiksid märkama ja tabama ruumi konteksti, et tudengite loodud sekkumised – sõltumata sellest, kas tegutsetakse väli- või siseruumis – arvestaksid nii ruumi füüsilist, ajaloolist kui ka kultuurilist konteksti.”

Juhendajad: 

  • Hilkka Hiiop (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), 
  • Hannes Praks (EKA sisearhitektuuri osakond), 
  • Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum), 
  • Kristjan Holm (EKA sisearhitektuuri osakond), 
  • Juhan Kilumets (Rändmeister OÜ)


Tudengid: 

Johanna Sepp (lahenduse idee autor), Ardo Hiiuväin, Elin-Harriet Helemae, Ellen Sepp, Kaia Tungal, Martin Siplane, Maria Kesküla, Tiina Sakermaa, Taavi Tiidor, Aimur Takk

Lisaks EKA sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning graafilise disaini osakonnale löövad projektis koostööpartneritena kaasa Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Muinsuskaitseamet, Rändmeister OÜ, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti muinsuskaitse osakond, Tartu Ülikooli Analüütilise keemia instituut ja geograafia osakond.

Projekti pressimaterjalid: http://bit.ly/toomkirik 

TonuTunnel.com_untitledTT6_5646
TonuTunnel.com_untitledTT6_5672
TonuTunnel.com_untitledTT6_5683
tonutunnel.com_untitledtt6_5692
TonuTunnel.com_untitledTT6_5697
TonuTunnel.com_untitledTT6_5709
TonuTunnel.com_untitledTT6_5720
Jaga sõpradega:

Postitas Triin Männik
Viimati muudetud

Sisearhitektuur