Tootedisaini MA õppekava uus tulemine

Tootedisaini MA õppekava juht, Mihkel-Emil Mikk.

EKA tootedisaini magistriõppekava sai eelmisel aastal uuenduskuuri. Mõistmaks, mida kujutab endast värske EKA tootedisaini magistrantuur, andsid õppekavast ja muudatustest ülevaate magistri õppekava juht Mihkel-Emil Mikk ja koordinaator Argo Tamm.

Eesti Kunstiakadeemias on tootedisaini magistri eriala olnud juba varasemast. Mis on värskelt 2020 aasta sügisest alanud õppekavas uuenduslikku?

Oleme võtnud konkreetse suuna – jätkusuutlikkus. See on teema, millest ei saa lähitulevikus mööda vaadata. Esmalt seetõttu, et Euroopa Liit juhib meid selles suunas oma ringmajanduse tegevuskavaga ning seda toetab ka ÜRO 2030 Agenda, milles on välja toodud 17 konkreetset punkti, millises suunas peaks maailm liikuma.

Teisalt, kui mõelda tootedisaini eriala peale, on selle nimetusse juba sisse kirjutatud “toode” ehk me loome esemelist maailma. Kui tahame, et meil oleks ka tulevikus piisavalt materjali, millest toota, peab sellega heaperemehelikult ringi käima – võimalusel ümber töötlema, taaskasutama, parandama jne. Lineaarne majandusmudel selliseid termineid ei tunnista, kuid õnneks on olemas kõveram majandusmudel ehk ringmajandus.

Tudengi seisukohast võttes üritame igale tudengile läheneda individuaalselt ning aidata ja suunata neid oma visioonide teostamisel. Eriala loengud on suurelt osalt seminari vormis, kus arutatakse ja analüüsitakse koos. Külastame erinevaid ettevõtteid ja kutsume oma ala spetsialiste loenguid pidama. Võib öelda, et me üritame arendada tudengites koostöö oskust, mis on hädavajalik, kui proovida lahendada tänapäeva keerulisi, läbipõimunud ja pidevalt muutuvaid probleeme. 

Miks just selline lähenemine?

Usume, et see on uus normaalsus. Maailm liigub suunda, kus enam ei taheta niivõrd palju esemeid soetada vaid pigem laenata. Ei taheta omada mitut paari teksapükse, kui piisab ühest. Milleks omada autot, kui võin seda laenata või sõida Boltiga.

Iga uus põlvkond seab uued normid. Minimalism võiks olla praegune norm, kus kasutatakse vähem asju, aga need peavad olema see-eest kvaliteetsed ja kestvad.

Teisalt ei plaani me lõpetada füüsiliste objektidega tegelemist, vaid püüame liikuda järgmisele tasemele, kus loodavad objektid on kestlikumad ja pakuvad alternatiivi valitsevale lineaarsele majandusmudelile allutatud tarbimistsüklile. Hetkel on valdav mudel, kus toormaterjalidest luuakse esemeid, mis varem või hiljem jõuavad prügimäele. Kuid peame mõistma ja rakendama asjaolu, et ressursid on piiratud ja senise mudeli jätkamine ei ole enam mõeldav.

Mis ajendas antud muudatusi sisse viima – on see ennekõike muutuv elukeskkond ja vajadused me ümber, uute oskustega disainerite nõudlus tööturul või hoopis midagi muud?

Interdisiplinaarsus ja valdkondade vaheline koostöö on midagi milleta tööturul on keeruline hakkama saada. Püüame seda sisse tuua mitmekülgsete projektide kaudu, mis aitab tudengitel leida enda huvialadele toetust ning arendada sealjuures ka oskust töötada koos erinevate valdkondade spetsialistidega.

Lisaks soovime pakkuda personaalset lähenemist igale tudengile, toetamaks tema oskusi ja tausta. Selle kõrval jääb läbivaks teemaks siiski jätkusuutlikkus selle kõige laiemas tähenduses…

Tänapäeval kasvab jätkusuutlikuse kui maailmavaate kõrval üha enam nõudlus ka digitaalsete platvormide ja digitootedisainerite järgi. Selle tõestuseks on kasvõi üpris uudne EKA digitootedisaini bakalaureuse õppesuund. Kas ka tootedisaini magistriõppes on kokkupuuteid digivaldkonnaga?

Kuna õppekava ülesehitus võimaldab toetada iga tudeng isiklikke arenguhuve, nagu ka eelnevalt mainitud, püüame sellise huvi juures leida vastava juhendaja, kes toetaks just neid oskuseid ja teadmisi. Erialaprojektidest tegeleb üks planeeritud erialastuudio jätkusuutlike toote-teenuste süsteemidega. Lisaks tagab seda poolt ka koostöö EKA siseselt – üks hea viis seda valdkonda laiendada on näiteks koostöö interakstioonidisaini magistrikavaga.

Millises tasakaalus on omandatavad teoreetilised ja praktilised teadmised?

Teoreetiliselt võtame aluseks Kolbi eksperimentaalse õppimise spiraali, mis väidab, et teadmisi saadakse läbi kogemuste. Selle esimene punkt ongi uue kogemuse läbi elamine. Teises etapis peegeldatakse seda kogemust ehk tõlgendatakse enda jaoks. Kolmandas punktis jõutakse läbi peegeldamise ise uue mõtteni. Lõpuks testitakse või kogetakse enda peal seda uut mõtet, mis on seeläbi nii viimane ehk neljas punkt, kui ka täiesti uue mõtte esimene punkt. Spiraal. See on teooria, praktika on oluliselt raskem.

Millistelt valdkondadelt on esindatud teie õppejõud? Ehk saate ka mõne neist esile tuua?

Toome projekte juhtima ja loenguid andma võimalikult erineva taustaga külalisõppejõude. Sel sügisel viib strateegilise disaini kursust läbi Tuukka Halonen, kes on disaineri ja disainijuhina töötanud Londonis Habitat’is ja praegu veab eest oma disainiettevõtet.

Ehk on teil plaanis ka mõni põnev eriala- või koostööprojekt, mille tagamaid olete nõus lugejatele avama?

Esimesel semestril on käsil koostöö Ragn-Sells’ga, kus kaardistame ja analüüsime prügimajandust ja selle kitsaskohti. Tulemuseks on uus toote- või teenuse kontseptsioon, mis järgib ring- või jätkusuutliku majanduse põhimõtteid. Lisaks kaasame valdkonna spetsialiste – projekti vältel jagavad nõu ja tagasisidet Eestist Markus Vihma ja Soomest Anne Raudaskoski.

Keda oodate uuendatud tootedisaini MA erialale õppima? Millised on nii oskustelt, teadmistelt kui isikuomadustelt eeldused sisseastujale? Kui oluline on sealjuures kunsti-, disaini- ja arhitektuurikooli kandideerides varasem loominguline taust?

Tal peab olema avatud mõtlemine, globaalse pildi nägemine ja tahtejõudu, et oma ideid ellu viia. Varasem disaini-, kunsti- või arhitektuuri taust tuleb vaid kasuks.

Keda oodate uuendatud tootedisaini MA erialale õppima? Millised on nii oskustelt, teadmistelt kui isikuomadustelt eeldused sisseastujale? Kui oluline on sealjuures kunsti-, disaini- ja arhitektuurikooli kandideerides varasem loominguline taust?

Tal ei pea olema disaini-, kunsti- või arhitektuuri tausta. Tal peab olema avatud mõtlemine, globaalse pildi nägemine ja tahtejõudu, et oma ideid ellu viia.

Millised on kolm põhilist mäksõna, mis võiksid kõlama jääda uue tulemisega tootedisaini magistriõppest?

Nendeks on:

  • Jätkusuutlikkuse propageerimine;
  • Personaalse arengu toetamine;
  • Interdistsiplinaarse koostöö vajalikkus.


Tootedisaini eriala ja MA õppekavaga tutvuda lähemalt EKA veebis:
https://www.artun.ee/erialad/tootedisain/oppe-sisu/

Küsimuste korral võib pöörduda:
Merilin Kuklas
tootedisaini osakonna koordinaator
merilin.kuklas@artun.ee
+372 6267368

Henri Kaarel Luht lõputöö. Korduskasutatav pakend kui lahendus pakendiprügi vähendamise keskkonnas. 2020.
Ann Müürsepp lõputöö. Kondiportselan. 2020.
Jaga sõpradega:

Postitas Merilin Kuklas
Viimati muudetud

Disaini­­teaduskondTootedisain