Ülikoolide rektorid ja minister Tõnis Lukas allkirjastasid halduslepingud

Foto: Aigar Roht
Foto Aigar Roht 2
Foto Hanna Kanep
Fotod: Aigar Roht ja Hanna Kanep
26. oktoobril allkirjastasid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning avalik-õiguslike ülikoolide rektorid halduslepingud aastateks 2022-2025.
 
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et valitsuse kokkulepped riigi eelarvestrateegias toovad kõrghariduse tegevustoetuse kasvu 15% aastas vähemalt halduslepingute perioodi jooksul. „Kõrghariduse riikliku rahastamise kasv tõstab ka kõrghariduskulutuste taseme üle 1 protsendi SKP-st,“ ütles Lukas. „Kuid halduslepingud ei ole ainult raha küsimus, vaid riik ja ülikoolid lepivad kokku ka selles, mis on kvaliteetne kõrgharidus ülikoolides ja mida ülikoolid peavad riigi toetusel kindlustama. Rohkem kui varasemalt on käsitletud õppekeele küsimust. Ülikoolid peavad seisma eestikeelse kõrghariduse ja teaduse eest. Näiteks on halduslepingutes säte, et kui doktoritöö ei ole tehtud eesti keeles, siis ülikoolid peavad tagama ammendavad eestikeelsed kokkuvõtted. Bakalaureuse- ja magistritasemel peavad ülikoolid tagama eestikeelse õppe ja kui on ingliskeelne õppekava, siis peab olemas olema ka sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalus. Ülikoolid peavad välistudengitele kõigil tasemetel pakkuma eesti keele ja kultuuri õpet ning vähemalt 50% doktorantuuri lõpetajatest peavad oskama eesti keelt B2 tasemel. Kui lühidalt kokku võtta, siis neisse halduslepingutesse saab raamitud eestikeelse kõrghariduse tuleviku ning Eesti teadlaste ja õppejõudude järelkasvu tingimused.“ 
 
Haldusepingute sõlmimise järel saavad ülikoolid kätte ka 2022. aasta riigieelarves ette nähtud tegevustoetuse kasvu, mille maht on kokku 5 miljonit eurot. Kuni halduslepingu sõlmimiseni said ülikoolid igakuiselt 1/12 eelmise aasta tegevustoetusest. Samuti jõuab halduslepingute allkirjastamise järel ülikoolideni tänavu riigieelarvest eraldatav lisaraha 10 miljonit eurot. Summa liidetakse tegevustoetusega ning eraldatakse tegevustoetusega samadel alustel. 2023. aastal kasvab kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 170 miljonilt 201,5 miljoni euroni.
 
Tartu Ülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu esimees professor Toomas Asser sõnas, et kõrgharidusse riigieelarvest planeeritavat raha ei ole ülikoolidel praegu võimalik kasutada oluliste uute arendusülesannete jaoks, see kulub varasema alarahatuse korvamiseks, kuid kokku lepitud tegevustoetuse kasv annab siiski kindlustunde, et senist rahastamise langust õnnestub pidurdada. „Loodame, et praeguse valitsuse poolt järgmiseks neljaks aastaks riigi eelarvestrateegias sõnastatud rahastuslubadus kehtib riigimehelikult ka järgmiste valitsuste ajal. Selle perioodi jooksul peame aga jõudma lahenduseni, kuidas rahastada kõrgharidust tegelikule vajadusele vastavas mahus, see tähendab 1,5% SKP-st. Selle taseme juures suudetaks muu hulgas tagada ka üliõpilaste toimetulekuks vajalikud toetused ja laenud.“
Jaga sõpradega:

Postitas Andres Lõo
Viimati muudetud