Ülo Pikkovi doktoritöö kaitsmine

18. juunil 2018. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Ülo Pikkov doktoritööd “Anti-animatsioon, Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära” (Anti-Animation: Textures of Eastern European Animated Film).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 Estonia pst 7, ruumis 440a.

Doktoritöö juhendaja: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: prof dr Robert Sowa (Academy of Fine Arts in Krakow) ja dr Michal Bobrowski (Jagiellonian University)

Oponent: prof dr Robert Sowa (Academy of Fine Arts in Krakow)

Vaatamata Ida- ja Lääne-Euroopa animatsioonfilmi sarnasele sünniloole ja omavahelisele seotusele, dirigeeris Teise maailmasõja järgsel perioodil Ida-Euroopa animatsioonfilmi plaanimajandus, tsentraliseeritud tootmine, poliitiline tsensuur jpt väljaspool vaba konkurentsi ja turumajandust eksisteerivad tegurid. Nii vaatlengi Ida-Euroopas nõukogude perioodil loodud animatsioonfilme kui anti-animatsioone.

Anti-animatsioon – poliitiliselt survestatud, äraspidise tootmisloogikaga toodetud animatsioon.

Väitekirja eesmärgiks on Ida-Euroopa animatsioonfilmi kui ühe ‘kultuuri tööstuse’ osa eripära määratlemine ning Ida-Euroopa animatsioonfilmi olemuse ja iseloomulike tunnusjoonte ning erinevate arengusuundade kaardistamine.

Ida-Euroopas tekkis Teise maailmasõja järgsel perioodil täiesti omalaadne animatsioonfilmitraditsioon, mis ühesküljest kasutas edukalt riiklike tootmisressursse, kuid samas oli ka pideva poliitilise surve all. Stuudiod tegutsesid kohati justkui teatavas paralleelmaailmas, kus režissööril oli piisavalt tegevusvabadust, kuid tema suunajaks oli stuudios ametis toimetaja, kes hoolitses selle eest, et avalikusse ette pääseks vaid poliitiliselt “õige” looming. Totalitaarses ühiskonnas loodud animatsioonfilm kannab endas ka totalitaarsuse painet.

Nii sai animatsioonfilmitegijate hulgas populaarseks jutustamine läbi metaforide, nn Aisopose keele kasutamine, kus võimukriitika esines kaudsetes ning metafoorsetes elementides. Tuntud teadlane ja Aisopose keele uurija Lev Loseff rõhutab, et Aisopose keele kasutamine (dekodeerimine) ei toimu mitte ainult lugeja, vaid ka autori ja tsensori osalusel. Nõukogude animatsioonfilmis ning kultuurielus laiemalt toimus pidev dekodeerimine, kõikvõimalike tõlgenduste ja seoste otsimine ja loomine.

Ida-Euroopa animatsioonfilm oli Ida-Euroopa publikule kohati ka teatavaks kanaliks Lääne kunsti- ja elustiili tunnetamisel. Mitmed lääne popkultuuri ilmingud jõudsid Nõukogude Liidu elanike teadvusesse just läbi animatsioonfilmi.

Nõukogude animatsiooniperioodi uurimine annab uusi võimalusi praeguse, postsotsialistliku situatsiooni, paremaks mõistmiseks: kaasaegsed ühiskondlikud protsessid sõltuvad paljuski eelnenust ning animatsioonfilm on nende protsesside heaks peegeldajaks ja indikaatoriks.

Animatsioonfilm kannab ühiskonnas ka kultuurilise mälu, rahvusliku eneseteadvuse ja identiteedi edasikandmise ja säilitamise rolli. Animatsioonfilmi kaudu saame uurida ja kirjeldada ühiskonda laiemalt.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Olete oodatud!