Värske Muinsuskaitse aastaraamat sai kaante vahele

Muinsuskaitse aastaraamat 2020 esikaas

Ilmunud on Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Tegu on valdkonna iga-aastase artiklikogumikuga, mis annab ülevaate aasta olulisematest tegudest muinsuskaitsemaastikul. Kogumik kajastab nii arhitektuuri, kunsti, arheoloogia kui ka linnaruumiga seotud teemasid.

„Muinsuskaitse aastaraamat on valdkonna iga-aastane kroonika, mis näitab ilmekalt, kui suure mõjuga ja erinevaid teemasid puudutav see valdkond on. Värskes aastaraamatus saavad kokku keskkonna- ja looduskaitse, haldusreform ja arheoloogia, kogukondlik elulaad ja restaureerimine ning paljud muud teemad,“ ütles tänavuse aastaraamatu toimetaja Riin Alatalu.

Värske Muinsuskaitse aastaraamatu kaanelugu räägib Valga linna ühe uhkeima hoone – lõvipeadega maja – uuenduskuurist. Hoone restaureeriti Kredexi toel eesmärgiga meelitada spetsialiste väärika elamispinnaga piirilinna tööle. Tegu on omavalitsuse julge ja missioonitundest kantud otsusega, mis annab kaunile mälestisele uue elu.

Helen Sooväli-Sepping ja Pille Runnel kirjutavad artiklis „Kliimaneutraalne muinsuskaitse – kas kultuuripärandi renessanss?“ pärandi ja traditsioonide tähtsusest roheleppes ning kliima kaitsel.

Aastaraamat teeb kummarduse ka meie valdkonna suurtele eeskujudele – mitme põlvkonna kunstiajaloolaste õpetajale Kaur Alttoale, pea kõiki Eesti kirikuid restaureerinud ja hoidnud Juhan Kilumetsale ning skulptuurirestauraator Isabel Aaso-Zahradnikovale.

Lisaks tutvustab teos Muinsuskaitseameti ettevõtmisi haldusreformi elluviimisel, näiteks pakub amet abikäe kaardistades potentsiaalseid arheoloogia leiukohti. See on hindamatu abi valdadele üldplaneeringute koostamisel ja aitab ennetada tulevikus teadmatusest sündivat hävingut.

Loomulikult ei puudu ka artiklid huvitavatest leidudest. Aastaraamatus lugu Maidla mõisa maalingutest ja aasta leidu tutvustav kirjatöö. Eelmisel aastal aasta leiu tiitli saanud vasest talb on mitte ainult Eesti, vaid ka Kirde-Euroopa kontekstis fenomenaalne leid.

Üle ega ümber ei saa pandeemiast. Triin Talk kirjutab turismi mõjust pärandile ning otsib võimalusi, kuidas peale pandeemia lõppu arukamalt jätkata. Oliver Orro räägib pandeemiatest ajaloost ja annab mõnusa sissevaate Eesti haiglate ja nende arhitektuuri ajalukku.

Suurt rõõmu teevad kogukondade aktiivsusest pärandi kaitsel kõnelevad lood. Juttu on Leesis taasloodud külakaupluse ühistust, kooli kogukonnast, kus kooli ja vanemate ühistööna sai õnnetus olukorras olnud Kohila mõisa tall-tõllakuurist inspireeriva keskkonnaga mõisakool ning entusiastlikust perekonnast, kes on rajanud Põhja-Jäämerest Musta mereni ulatuva Struve meridiaanikaarele kümne riigi kohta kõige ägedama UNESCO maailmapärandi keskuse.

Muinsuskaitse aastaraamat 2020 sisukorraga saab tutvuda siin. Vaata ka tutvustavat videot.

Värske aastaraamatu tutvustus toimub 12.-16. aprillini Muinsuskaitseameti Facebooki lehel.

15. aprillil, algusega kell 16.00 vestlevad Riin Alatalu ja Helen Sooväli-Sepping Facebooki otselülituses teemal „Kliimaneutraalne muinsuskaitse – kas kultuuripärandi renessanss?“

Muinsuskaitse aastaraamatu 2020 toimetasid Riin Alatalu ja Maris Mändel. Kujundas Tuuli Aule. Keeletoimetas Mari Klein.

Raamatu väljaandjateks on Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond.

Lisainfo
Riin Alatalu
+ 372 5119439
Riin.Alatalu@artun.ee

Viited:

Riin Alatalu valminud muinsuskaitse aastaraamatust. Kuku raadio Saade 12.04.2020

Intervjuu skulptuurikonservaator Isabel Aaso-Zahradnikovaga 13.04.2012

Riin Alatalu ja Helen Sooväli-Sepping “Kliimaneutraalne muinsuskaitse – kas kultuuripärandi renessanss?” 15.04.2020

Talb stuudios. ERR Ringvaade 15.04.2020

Jaga sõpradega:

Postitas Maris Veeremäe
Viimati muudetud