Reportaaž: vilistlaskonverents “EKAloog – EKA’lased Turul”

Reportaaž: vilistlaskonverents “EKAloog – EKA’lased Turul”
Reportaaž: vilistlaskonverents “EKAloog – EKA’lased Turul”
Reportaaž: vilistlaskonverents “EKAloog – EKA’lased Turul”
Vilistlaskonverentsi plakat ja Johan Pajupuu fotod

 

Vilistlaskonverents EKAloog toimus 27.10. Balti jaamas, Sveta Baaris. See märkis Eesti Kunstiakadeemia ajaloos uut etappi – uue õppehoone kolimist Kalamaja piirkonda. Balti Jaama turg ja Telliskivi loomelinnaku alad pakkusid konverentsile lavastuslikku tausta, iseloomustamaks kalamajalikku loomemaja õhkkonda. EKA päeva ja vilistlaskonverentsi iseloomustasid entusiasm, salongilik õhkkond ning julguse ja inspiratsiooni teemad. EKAloogi kavas sai kuulata ettekandeid, osaleda mõttetoas, uudistada vilistlaste stuudioid ning suhteid luua. Vilistlaspäevast võttis osa üle 80 kuulaja. Konverentsi eesmärk oli käsitleda kunstnikuks, disaineriks, arhitektiks ja kunstiteadlaseks olemise rõõme ja valusid ning jagada loomeinimeste isiklikke kogemusi ning väärtuslikke praktilisi nõuandeid. Vilistlaskonverents oli osa EKA päevast ja seda korraldas Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia, mis tähistab sellel aastal oma 20. tegevusaastat.

 

Päeva alustasid tervituskõnedega Kirke Kangro ja Solveig Jahnke. Esimeses paneelis “Uued liikumised ja platvormid” kõnelesid Helen Sirp, Neandertali Koobaskool ja Siim Preiman. Helen Sirp, kes on EKA Avatud Akadeemia moestilistika vilistlane ja lõpetanud Londonis Central Saint Martins ülikoolis magistrantuuri narratiivse keskkonnaloome erialal, tutvustas oma töö- ja elutingimusi Londonis. Helen leidis, et loometöö peamine tingimus seisneb just koostöö tegemises, sest see protsess viib alati eksperimenteerimiseni ning on võimeline mugavustsoonist välja raputama. Neandertali Koobaskool on kunstnike kooslus, kes oma praktikas tegelevad koosviibimiste ja füüsilist kohalolu eeldavate aktsioonidega, mida nad ise nimetavad kontrollpunktideks. Tegemist on mõttelise ruumiga, mille koostamiseks vajalik eeltöö tehakse nelja asutajaliikme vahel. EKKM toimunud viimane näitus “Platvorm” põhineb neoliberaalsel kriitikal ning laenab “ego vabanemise” meetodeid – nii esoteerilistest kui performatiivsete loengupidamise formaatidest. Siim Preiman tutvustas kunstibussi projekti “galerii galerii”, mis põhineb ideel viia kaasaegset kunst laiema publikuni. Siim on kehastunud kunstiagent-kaupmeheks, osaledes laatadel, kus ta müüb taskukohase hinnaga kunstiteosed, samaaegselt bussi tagumises osas galeriipinda hallates.

 

Teine paneel “Ennastmajandav kunstnik” kutsus kõnelema Karl Saluveeri, Merilin Talumaa, Annika Tootsi ja Ede Raadiku. Karl Saluveer, Hmmm Creative Studio asutajaliige, rõhutas, kui oluline on avatud struktuuriga disainibüroo. Hierarhiavaba kooslus, mis töötab liikmete vahelises kokkuleppes vaba panustamise põhimõttel. Karli märksõnad olid omavaheline usaldus ning klientide nägemine partneritena – seeläbi on tagatud kõrgem motivatsioon ja töö kõrge kvaliteedi. Merilin Talumaa ja Annika Toots on teose “Kunstnike ruumid” ja Tallinna Fotokuu kuraatorprojekti “Ebaõnnestumine/Järelelu” tõstatanud igikestva probleemi kunstiteoste produktsiooni ja näituste järelelu teemal. Näituste efemeerne järelelu, mida peamiselt mõistetakse kui imagoloogilist kajastust meedias, on kõrvale jäetud, ning projekt tegeleb füüsiliste esemete n.ö. adopteerimise strateegiatega läbi näitus-müükide ja stuudiokülastuste. Ede Raadik kõneles oma kunstnikupraktikast milles ta kombineerib loengupidaja, lihttöölise ja kunstniku ameteid ning sellest, kuidas inimkogemust on võimalik infograafikutes ja statistikas edastada.

 

Kolmandas teemablokis “Värskus, häälestumine ja loomekriis” astusid üles Kristi Kongi, Siim Raie ning Vilen Künnapu. Maalikunstnik Kristi Kongi sõnastas lahti oma töömeetodid, mis väljendusid esimesena magistritöös “Turbulents kui meetod”, kui ka 2010. aasta isikunäituse “Transformaator” ning leidis, et pöördub nende näituste juurde pidevalt tagasi oma töös. Samuti tõi Kristi välja häälestumise puhul kaks olulist aspekti – süsteemide loomine ja mõtisklused igapäevaelu esemete päritolu üle. Muinsuskaitseameti juhataja Siim Raie esitles kuulajatele konfliktide erinevad käsitlused, milleks on väärtus-, huvide- ja võimukonfliktid, ning arutles kuidas laiendatud arusaam konfliktist saab kasulik olla muinsuskaitseametniku töös, mis tegeleb omaniku ja maja suhete sümbioosiga. Arhitekt ja maalikunstnik Vilen Künnapu tõstatas küsimuse linnaplaneerimisest ja kompromisside tegemisest, tutvustas kuulajatele konstruktiivset šamanismi ning rõhutas intentsiooni ehk teadvustatud tahte olulisust oma loomingus.

 

Päeval toimunud mõttetoas “EKA vilistlashooldus diagnostika” said kokku EKA vilistlased ja kolleegid, kes konstruktiivselt arutlesid erialade tuleviku väljavaadete ja koostöövõimaluste rikastamise üle. Mõttetoa läbiviija Kelli Turmann sõnas, et ”pärast õpinguid hakkavad värsked vilistlased rohkem enda kui isiksuse peale mõtlema ja alles läbi ennast analüüsiva protsessi jõuavad keskkonda, kus neil on hea olla. Seal aga võib neil tekkida vajadus koolituste ja koostöövõimaluste järele, mille peale koolis käies suures õppimistuhinas lihtsalt ei osanud mõelda. Mõttetoas otsisime üheskoos vastuseid suurele katusküsimusele – kuidas vilistlasi kutsuda EKAsse tagasi nii, et toimuks vastastikku kasulik sümbioos? ”

 

Mõttetoa tulemusi kokkuvõttes võib vilistlaskoostöö suunal välja tuua kolme laadi ettepanekuid:

1) erialase täiendkoolituse pakkumine spetsiifilisemates valdkondades (nt disainmõtlemine seoste loomiseks, töötoad professionaalidega, infograafika, uued platvormid efektiivsemaks ajakasutuseks);

2) ettevõtlusalase õppe värskendamine õppekavades (nt erialadeülese koostöö soodustamine, eneseteadliku väljundiga ettevõtlusõppe pakkumine);

3) vilistlastega koostöö algatamine ja nende kaasamine EKA igapäevaellu läbi erinevate ürituste ja töötubade korraldamise (nt Fuckupnights, Café Portfolio). Mõttetoa läbiviijad salvestasid head mõtted sahvrisse, mille baasil on hea vaaritama hakata.

 

Järgnenud rektori Mart Kalmu sõnavõtus kuulutati välja EKA uue hoone tiibade nimetuste konkursi võitjad Mae Köömnemägi ja Kaisa-Piia Pedajase ideelahenduse CMYK eest. Avatud Akadeemia juht Kristiina Krabi-Klanberg tänas Avatud Akadeemia uues logo kujundajat Nänsi Männikut ning sõnas, et “uuenev Avatud Akadeemia pakub paindlikumat platvormi, mis suudab väärtustada kunstiharidust laiemale publikule”. Tordi söömisega kosutati end enne avatud atuudiote programmi. Tordi autor vilistlane Bianca Marran lõi EKA 103. sünnipäevaks ülimenuka kreemise mustika-ricotta koogi valge šokolaadi laastudega. Vilistlaste avatud stuudiote programmist võtsid osa kaheksa stuudiot Balti jaama turu ja Telliskivi loomelinnaku aladel ja õhtu lõpetas meeleolukas koosistumine. Kandvaks tähelepanekuks vilistlaste lugude puhul sai tähelepanek, et iseorganiseerumine ja kollektiivsus ning grupeeringute loomine on olulised tudengite õppevahendid, mis ülikoolijärgses elus kuuluvustunnet pakkuda saavad. Korraldusmeeskond tänab kõiki osalejaid ajude ragistamise ja hea seltskonna eest!

 

Palume kõigil soovi korral täita vilistlasküsimustik ning arvamust avaldada siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeX4Ibfwus3Ov3NdvMAffg-_zaXuMkM8t9Nw85-uv060djlVg/viewform

 

Täiendkoolitused – kristiina.krabi@artun.ee

Ettevõtluskoostöö – kelli.turmann@artun.ee

 

Teate koostas vilistlaskonverentsi peakorraldaja Madli Ehasalu

Lisainfo:

Madli Ehasalu

madli.ehasalu@artun.ee

+372 5621 8422

Postitas Mart Vainre
Viimati muudetud