Dokumentaalfilmide raamatukogu II. Arhitektuur

Arhitekt Peter Zumthor, 7132 hotell Šveitsis

Miks lõpetasid majad  ühel hetkel dekoratiivse ilutsemise ja hakkasid end vahetu otsekohesusega kehtestama betooni, terase ja klaasi kaudu? Teisisõnu, milline on moodsa arhitektuuri ajalugu ja keel? Kuidas aga tunda ära hästi kavandatud linnaruumi ning miks on vaja seista avalike ruumide hoidmise nimel?

Raamatukogu II osa annab neile ja paljudele teistele olulistele küsimustele vastuseid dokumentaalfilmide kaudu, mis avastavad moodsat arhitektuuri seda ümbritsevate ühiskondlike protsesside taustal ning omakorda inimesi, kes on loonud 20. sajandi kõige märgilisemaid hooneid.  Arhitektuurile keskenduv kogu on ühtviisi nii silmaringi avardaja kui ka hea mõtteharjutus mõistmaks, kuidas ruum meie käitumismustreid kujundab.

Ka sel korral on valimi esimeseks sõelaks olnud tingimus, et vaatamiseks pole vaja teha muud, kui lihtsalt dokumentaalfilm mängima klikkida.

Seejuures on kogu eesmärgiks anda laiahaardeline üldpilt, et tuua omakorda esile akuutseid teemapüstitusi, mis vajavad kaasamõtlemist ka Eesti kontekstis. Sekka palju vaatamisnaudingut, mida 20. ja 21. sajandi säravad mõtlejad pakuvad.

Head vaatamist!

Arhitektuur



Clean Lines, Open Spaces (2012)

Kaasahaarav ja sisukas võimalus teha esmatutvust moodsa arhitektuuriga, et mõista põhjalikumalt kuidas ja miks see meie elu kujundab. Linnulennult saavad selgeks peamised muudatused 20. sajandi esimese poole arhitektuuri printsiipidest, materjalid nende rakendamiseks ning muidugi ka tähtsamad suurkujud. Dokumentaalfilm võtab ette Arkansase arhitektuuri kui ühe ilmeka näite analüüsimaks, kuidas kõik need revolutsioonilised ideed üle kandusid ja oma kuju võtsid.



Baukunst (2001)

Dokumentaalsari, mis pakub 23-osaga korraliku üldpildi moodsast arhitektuurist. Pooletunnised episoodid on lihtsasti jälgitavad ka alles pelglikult võõristavale arhitektuuriajaloo huvilisele. Bauhausist kuni Guggenheimini välja kulgev ajaraam liigendatakse silmapaistvate arhitektide kaudu. Väga väärt vaatamine just seetõttu, et lapsepõlve painete ning abieluväliste suhete asemel keskendub iga osa arhitekti olulisimale hoonele ja püsib seeläbi asjalikult teemas.



Behind The Artist Series:  Le Corbusier (2013)

Le Corbusier on funktsionalismi rajajana 20. sajandi üks mõjukamaid arhitekte, kuigi paigutub oma ideoloogiatega nende problemaatiliste suurkujude ridadesse. Dokumentaalfilm avab sisukalt ajaloolaste, spetsialistide ja arhitektide teadmiste kaudu Le Corbusier massiivset pärandit, mille printsipiaalse katuse all luuakse tänase päevani drastiliselt varieeruva tasemega lahendusi elamuprobleemidele ja linnade planeerimisele. Ühtlasi ka vajalik vaatamine enne järgnevate dokumentaalfilmidega kaasa mõtlema asumist.



Citizen Jane – Battle for the City (2016)

Üks olulisimaid dokumentaalfilme selles kogus. Kuigi Jane Jacobsil pole ette näidata ühtegi säravat hoonet, on ta 20. sajandi arhitektuuri ajaloo üks suuri kangelasi, keda teada, tunda ja kuulda võtta. Jacobsi lugu hargneb 1960. aastate New Yorgis, mida üritatakse ümber struktureerida võimalikult odavalt kokku klopsitud ühiselamute ja maanteedega, mis asendaksid nende alla jäävaid avalikke ruume. Jacobs on üks neid inspireerivaid näiteid mõistmaks, kui oluline on seista linnaruumi solidaarse planeerimise eest ning kui traagilised võivad olla tagajärjed vastupidisel juhul.



That Far Corner: Frank Lloyd Wright in Los Angeles (2018)

Arhitektuurikriitiku Christopher Hawthorne dokumentaalfilm Ameerika ühest kõige mõjukamast arhitektist Frank Lloyd Wrightist avab tema loomingut tõeliselt põneva Los Angelesele keskenduva analüüsi kaudu. Wrighti 1920. aastate alguses loodud hooned ilmnevad nüüd 100 aastat hiljem lisaks keskkonnateadlikule lähenemisele kui erakordselt krüptilised suurteosed, millesse arhitekt on üle kandud palju oma isiklikust minevikust. Vähemalt seda asub Hawthrone julgelt tõestama. Igati põnev rännak avastamaks Wrighti pärandit läbi sedavõrd kihilise teekonna.



Alvar Aalto: Technology and Nature (1987)

Alvar Aalto on 20. sajandi üks silmapaistvaid arhitekte, kelle Soomest üle kogu maailma kandunud looming seadis eesmärgiks panna arhitektuuri tehnoloogilisi saavutusi inimeste heaolu teenima. Aalto majad seisavad selle eest, et sulanduda orgaaniliselt ümbritsevasse keskkonda ja pakkuda seeläbi harmoonilist tervikut. Puidu kasutamine arhitektuuris ajal, mil teras ja betoon olid igas mõttes kõige kõvemad tegijad, oli Aalto puhul julge samm. Dokumentaalfilm uurib eeskätt Soome kultuuriloo ning ajastu tehnoloogiliste sammude taustal inspiratsiooniallikaid ning ajendeid, mis Aaltost niivõrd ikoonilise arhitekti tegid.



Louis Kahn: My Architect (2003)

Kuressaares sündinud Louis Kahn on kõige kuulsaim Eestist pärit, kuid siiski USA arhitekt. Ühtlasi on Kahn ka üks kuulsaimaid arhitekte kogu maailmas ja seda põhjusega. Tema loodud hooned on kui suursugused monumendid, mis kehtestavad põhjaliku pühendumisega koostatud arhitektuurifilosoofia kaudu end kui kunstiteosed. Ka Kahni missiooniks oli harmoonia saavutamine hoone ja ümbritseva keskkonnaga vahel, kuid seda eeskätt betooni kasutades. Kahni poja poolt loodud dokumentaalfilm võimaldab seda avastada ja nautida.



Oscar Niemeyer: Life is a Breath of Air (2009)

Brasiilia arhitekti Oscar Niemeyer pärand on suurem kui elu. Niemeyer alustas oma karjääri Le Corbusier’ga, kuid tegi ajalugu mitmes mõttes vastupidises suunas liikudes. Niemeyeri looming vormib betoonist arhitektuuri esteetilisi ideaale, mis eiravad funktsionaalsuse struktuurseid piire. Omal moel töötas Niemeyer betoonkonstruktsioonidega nagu Bernini marmoriga. Isegi Le Corbusier olla tõdenud, et Niemeyer teeb küll betoonist barokki, kuid see õnnestub tal tõeliselt hästi.



Sketches of Frank Gehry (2005)

Ameerika arhitekt Frank Gehry hooned kehtestavad end uue maamärgina kõikjale, kuhu sirguvad. Bilbao Guggenheimi muuseum ja Disney kontserdimaja Los Angeleses on kaks kõige tuntumat Gehry loomingust, mis polariseerib mänglevalt inimesi keskeltläbi kahte leeri. On need, kel läheb süda härdaks selle imposantse ilu peale nagu ka neid, kelle silmis lõhuvad Gehry hooned oma saja nurgaga hea maitse piiri. Dokumentaalfilm süveneb Gehry loomingusse juuretasandil, et avastada tema mõtteprotsesse nende hoonete kavandamisel. 



How Much Does Your Building Weigh, Mr Foster? (2010)

Manchesteri loetakse maailma esimeseks tööstuslinnaks. Tänaseks on puuvillamanufaktuuridest saanud ajalugu ning Manchesteris peamiseks tooteks on viimased aastakümned olnud kultuur oma kõigis avaldumisvormides. Ja veel milline! Tööstuslinna spliinis loodud muusika on raskem ja jäägitum kui endised tööstused. Selle kõrval eriavad aga Manchesteris sirgunud Norman Fosteri hooned pilvi lõhkudes oma õhulisusega igasugust gravitatsiooni või võluvad hoopis tööstusarhitektuurile omastest elementidest välja äraspidist esteetikat.



Volume Zero: Charles Correa And The Therapy Of Architecture (2009)

Inda arhitekt Charles Correa arhitetkuuripärand on imetlusväärne ja väärib tähelepanu tänu meisterlikule kohaliku materjali ja kontseptsioonikäsitlusele, mis rajas lahendusi kolmanda maailma riikide elamuprobleemidele, seda eeskätt linnastumise kontekstis. Dokumentaalfilm kombineerib erinevaid arhiivimaterjale ja Correa enda mõtteid intervjuudest paeluvalt koostatud narratiiviga, mis kulgeb tema lapsepõlvest alates kogu tema karjääri. Inspireeriv näide, mida arhitektuur hea tahte korral suudab ära teha ja saavutada.



Rem Koolhaas: A kind of Architect (2008)

Rem Koolhaas istub arhitektuurimaailma tippklassis seal taga viimases pingis ja teeb südikalt kõike seda, mis parasjagu pähe tuleb. Dokumentaalfilm on paras pähkel jälgida, kuid valitud seetõttu, et Koolhaas peab seda parimaks filmiks, mis temast tehtud on. Inimmõtete ja -tegevuse sütitamine läbi provokatsiooni on Koolhaasi kui silmapaistva visioonääri keskne motiiv. Harvardi ülikoolis professorina töötav Koolhaas aga niisama sõnu ei loobi ja komejanti ei korralda. Oma julgete ideedega, mis keskenduvad eeskätt linnaruumi mõtestamisele, loetakse Koolhaasi oma ajastu üheks kõige mõjukamaks mõtlejaks.



Peter Zumthor: Different Kinds of Silence (2015)

Louisiana Channel on tõeliselt hea võimalus istuda maha tänast maailma ümber kujundavate arhitektidega ning nautida intervjuu vormis dokumentaalfilme kui üht kosutavat vestlust. Siia sai valitud intervjuu Šveitsi arhitekt Peter Zumthoriga, kes avab oma loomeprotsessi, mida käivitavad vaikuse erinevad vormid. Zumthor mõtiskleb inspiratsiooni, töökeskkonna, Mozarti, Frank Zappa ja kõige elulise üle, mis ühe maailma juhtiva loomeinimese ellu igapäevaselt kuulub.


Kunstiajalugu



A History of Art in Three Colours (2012)

Kolmele värvile üles ehitatud sari avab põnevate seoste kaudu kunstiajaloo kihistusi. Teekonda läbi kuldse, sinise ja valge koloriidimaailma juhib kunstiajaloolane James Fox, kes on medalite sajus omandanud doktorikraadi Cambridge ülikoolis ja ühtlasi ka BAFTAle nomineeritud. Sari, mis rikastab teadmisi ja pakub oma väga heas teostuses vaatamisrõõmu.

I osa leiad siit alt, II osa siit lingilt ja III osa siit lingilt.



This Is Civilisation (2007)

Briti kunstikriitik Matthew Collings stardib kultuuriajaloo lävepakult ja kutsub kaasa reisile ümber maailma, et avastada selle kunstivorme ja märgilisemaid murdepunkte, voolusid ja hoovuseid. Collings teeb seda niivõrd lennukalt, et 4-osalisest sarjast endastki on saanud tänaseks märgiline silmaringi avardaja, mis kindlasti ära vaadata.



Ways of Seeing (1972)

Üks tuntumaid ja armastatumaid kunstiajalugu käsitlevaid sarju analüüsib BAFTA võitnud briti kunstikriitiku John Bergeri juhtimisel ideoloogiaid, kaanoneid ja mustreid kultuuriajaloos, mis meie perspektiivi suunavad ja raamivad. Berger õpetab nägema medali teist poolt tabavas lihtsuses ja kaasahaaravas selguses ning on omamoodi tele-aabitsaks kõigile kultuurihuvilistele.



The Art of Russia (2009)

Briti kunstiajaloolane Andrew Graham-Dixon teeb selle 3-osalise sarjaga ekspeditsiooni Venemaa kunstiajalukku, mis on kogu oma ääretus haardes täis tõeliselt põnevaid leide ja lugusid. Antud sari on Graham-Dixoni enda karjääri üks kroonijuveele oma silmapaistva sisu ja tasemega.

I osa leiad siit alt, II osa siit lingilt ja III osa siit lingilt.



Art of Eternity (2007)

Andrew Graham-Dixon võtab sedapuhku ette kristliku kunsti 3-osalise sarjana, mis loob võimaluse õppida tundma ikoonimaalide tähtsust ning selle kunstiajaloo nurgakivi mõju ja ilminguid kaasaegses kunstis. Oluline eeskätt tänu oskuslikule mosaiigikunsti võlu, meisterlikkuse ja tähtsuse avamisele, mis kipub tihtilugu jääma väärilise tähelepanuta.



The Story of Women and Art (2004)

Kolmest osast koosnev sari on hea võimalus avastada kunstiajalugu renessansist alates justkui ennekuulmatut rada pidi — naiskunstnike kaudu. Professor Amanda Vickery esitleb kunstiajaloo peavoolu narratiivis paraku endiselt varju jäävaid tahke asjatundlikkusega ning pakub seeläbi suurel hulgal uusi olulisi teadmisi.

I osa leiad siit alt, II osa siit lingilt ja III osa siit lingilt.



A Very British Renaissance (2014)

Renessansiga kangastub eeskätt silme ette Itaalia. See 3-osaline sari avastab ajaloo kõrvalradu Suurbritannia kultuurikihtides ning veenab põnevalt nende üsna võrdväärses olulisuses. Päeva lõpuks ei ole küsimus rahvuste omavahelises vägikaika vedamises, soovitus on siia seatud puhtalt põhjuses, kui hästi kunstiajaloolane James Fox seda maailma avab.

I osa leiad siit alt, II osa siit lingilt ja III osa siit lingilt.



Impressionism: Revenge of the Nice (2004)

Matthew Collingsi teine sari võtab ette impressionistid Courbet, Manet, Monet ja Cezanne’i. Kahe tunni jooksul avab Collings haaravalt ja sisukalt impressionismi omadusi, põhimõtteid, tulenemist ja märgilist mõjuvälja modernistliku kunsti kujundajana. Collings suudab võluvalt tuua esile pulseeriva elu selle formaalseks vooluks kirjutatud loomeväljas.



American Visions (1997)

Austraalia kunstiajaloolase Robert Hughesi armastuskiri Ameerika kunstile on ühtlasi ka tõeline vaatamisrõõm niivõrd andeka ja erudeeritud inimese oskusest kultuuri lahti mõtestada. Hughes on New York Times’i poolt maailma kuulsaimaks kunstikriitikuks tituleeritud ning võitnud Emmy ja teisi silmapaistvaid auhindu oma töö eest. Ikoonilise Hughesiga võiks ühe kultuuriajaloo rännaku teha igaüks, et kogeda, mis tunne on avastada seda maailma sügavates alfa-kunstikriitiku jälgedes. Iga osa kestab tunni ja kokku on neid 8.



The Shock of the New (1982)

See Robert Hughesi meistriteos ei ole esimeste seas eelduses, et kõigil juba nähtud ja nauditud. Tasub aga uuesti kaevuda ühiskonna ja kultuuri omavahel põimuvatesse keerdkäikudesse, mida 8-osaline sari oskuslikult loob. Hughes keskendub võrdväärse põhjalikkusega küsimustele kuidas ja miks. Teisisõnu, milliste protsesside ja nähtuste reaktsioonina tekkis modernistlik kunst ja kuidas see siis täpsemalt avaldus.



The Rules Of Abstraction (2014)

Matthew Collings töötab kunstiajaloolase ameti kõrvalt ka ise kunstnikuna abstraktsel loomeväljal. Tema dokumentaalfilm puurib tõeliselt põnevalt seda kõva pähklit, milleks abstraktset kunsti peetakse. Tervelt 100-aastase ajaloolise ülevaate taustal pakub Collings vastuseid küsimustele, millesse vaatajad selle kunstivormiga suhestudes pidevalt takerduvad. Collingsi vastused on kõnekad ja dokumentaalfilm väärt vaatamine.




Who’s Afraid of Conceptual Art (2016)

Pärast rännakuid abstraktse kunsti ajaloos tasub ette võtta James Foxi dokumentaalfilm, mis loob käsiraamatu kontseptuaalse kunsti võhikule. Mis seal salata — käsiraamatu pea kõigile meile. Taaskord meeleolukas, haarav ja südikas lähenemine, mis kultuuriteadlikku silmapiiri avardab ning teadmisi rikastab ja pakub sekka ka korralik annuse inspiratsiooni.

Postitas Elise Eimre
Viimati muudetud

Avatud akadeemia