Teadustegevus EKAs

Eesti Kunstiakadeemia teadussuundi ja -teemasid ühendavad märksõnad on praktika, tehnoloogia, teooria, ühiskond ja kultuur. Kõrgel tasemel humanitaarteaduslike uurimisprojektide kõrval kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja nõukogude kultuuri uuringute vallas, on meie prioriteet loomepõhise uurimustöö rahvusvahelisel tasemel arendamine.

Loomepõhine uurimistöö EKA-s hõlmab valdkonniti erinevaid viise ning vahendeid teadmiste loomeks:

  • loomeuurimus kaasaegses kunstis,
  • disainiuurimus,
  • praktikapõhine uurimus arhitektuuris ja linnaplaneerimises,
  • praktilist ning teoreetilist uurimistööd lõimiv konserveerimine ja
  • kultuuripärandi uuringud.

Loomepõhine uurimistöö on teadmusvaldkonnana eksperimentaalne, erialade piire nihutav ja protsessile keskenduv. Selle kriteeriumid on rakenduslikkus, innovaatilisus, avalikkusele kommunikeeritud ja/või avalikkusega suhestuv loometegevus.

Akadeemias tehtavad rakendusuuringud põhinevad valdavalt infotehnoloogia sidumisel ruumilise organiseerimisega ning kasutajakesksel mõtlemisel, mis tegelevad disainiprotsesside kaudu probleemide ja probleemivõrgustike märkamise, kaardistamise ja lahendamisega sünteesides tehnoloogilised ning materjaliteaduste uuendused inimikult arusaadavaks, hästi toimivaks ja jätkusuutlikuks keskkonnaks.

EKA teadus-, arendus- ja loometegevuse strateegia 2016-2020

EKA teaduspublikatsiooni preemia statuut

EKA teadusnõukogu töökord

EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi kord

EKA teadus- ja arendusosakonna ning uurimiskeskuste põhimäärus

EKA uurimiskeskuste kord

Eesti loovuurimuse raamlepe

ETISe juhend EKA teaduspersonalile

Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võitjad 2021

Tänavu septembri keskpaigaks laekus Eesti Kunstiakadeemia rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursile 18 uurimistööd. Komisjon, koosseisus Jaanus Vahesalu, Reet Aus, Kai Lobjakas, Martin Melioranski ja Pille ...

Ajalookirjanduse aastapreemia sai Igor Kopõtin

Ajalookirjanduse 2020. aasta preemia anti Eesti Kunstiakadeemias Igor Kopõtinile raamatu “Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja rahvusvähemused aastatel 1918–1940” eest. Teose andis välja Rahvusarhiiv.  Igor ...