9. oktoobril kell 19.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis grupinäitus „Meil on sõnadest maa“ [1] mis teeb kaugekõne Lähis-Itta, kuid liigub keeruka teema käsitlemisel üldistatud meediavoogudelt ja ideoloogilistelt narratiividelt üksikisikute lugudeni. Näituse kuraator Evelyn Raudsepp on toetunud näituse loomisel videointervjuudele palestiina kuraatoritega – nende tähelepanekutele ja mõtetele, mis saavad esile kerkida just isiklikes vestlustes.
Näitus esitleb teiste seas esmakordselt Eestis mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikke, kelle kogemusi selle piirkonnaga on nende loomingust võimatu lahutada. Mona Hatoumi teoses avaldub kunstniku intiimse kirjavahetuse kaudu emaga, kuidas ka kõige privaatsem kodune sfäär on läbistatud poliitilistest konfliktidest. Larissa Sansouri film oma perest õhtusöögilaua taga näitab, kui lühike on tee supist poliitikani.
Kirjutamine, lugude jutustamine, laulmine ja toiduvalmistamine võivad olla osa igapäevastest vastupraktikatest, mis hoiavad sidemeid lahtirebitud paikadega. Kunstnikeduo Basel Abbasi ja Ruanne Abou-Rahme hüpnootilises videoinstallatsioonis saavad laulud ja tantsud vahendiks, mille kaudu jätkata nii põlvkondadeülest mäletamist kui ka tulla vaimselt ja kehaliselt toime vägivallaga. Jumana Manna tepitud ja tikitud lipud seovad omavahel erinevaid kogukondlikke vastupanuviise, mis aitavad hoida pessoptimistlikku trotsivaimu.
Läbi sõnade ärkavad näitusel ellu kadunud paigad: Londoni Goldsmithsi kolledžis tegutsev Forensic Architecturekasutab digitaalset 3D-modelleerimist ja arhitektuurilist analüüsi, et rekonstrueerida palestiina ajaloolase mälestuste põhjal tema 1948. aastal hävitatud koduküla. Dahaleez Collective’i heliteos taaskujutleb välisalvestuste ja kohalike kirjelduste kaudu tänavat Gazas, mis on nii visuaalselt kui ka heliliselt tundmatuseni muutunud.
Eestisse jõuavad lood Lähis-Idast peamiselt vahendatult – vastuoluliste uudiste, statistika ja vägivaldse audiovisuaalse voo kaudu. Näitus püüab sellele vahendatusele pakkuda alternatiivi, tuues peamiselt esile inimliku tasandi ning otsides otsekontakti. Savi intiimse vormimise kaudu tekib ühendus kahe kauge kunstniku vahel – üks Gazas, teine Tallinnas. Materjalide ja inimeste liikumispiirangute tõttu on Yasmeen Al Daya skulptuuri kohalikust savist taasloonud Keithy Kuuspu, tehes tihedat koostööd teose autoriga.
Näitusele loodavates uutes Eesti kunstnike teostes tekib sild nende kunagiste kokkupuudetega piirkonnaga. Laura Põld loob uusi seoseid Iraanis toimunud loomeresidentuuride ja oma perekonna arhiivist avastatu vahel. Dénes Farkas esitleb fotomaterjali ajast, mil temast ei olnud veel kunstnik saanud, ja kohtadest Iisraelis ja okupeeritud Palestiina aladel, mis on nüüdseks kättesaamatuks jäänud, kõrvuti uuema, rahvusvaheliselt ringleva loominguga. Samal ajal kutsub arhiivikihistus uurima Palestiina kohta käivate teadmiste ja kujutelmade katkendlikku ajalugu Eestis ning küsima, mis on neid eri aegadel mõjutanud.
Kunstnik Anu Vahtra näitusekujundus poeb EKKM-i ruumide ajalookihtide alla, tuues juubeliaastal jätkuvalt esile muuseumi toore ja paindliku selgroo, mis julgeb puudutada ühiskonna ebamugavaid valupunkte.
„Meil on sõnadest maa“ lähtub mõttest, et kui poliitiline tegelikkus on ummikus, võib kollektiivne kujutlusvõime olla poeetiline vastujõud ja aktiivne protsess, mille abil vaadelda teisiti nii minevikku kui ka tulevikku – kirjutada uusi ajaloonarratiive ja säilitada kultuurimälu ning kujutleda ühiskondlikke suhteid, mida poliitiline tegelikkus parajasti ei võimalda. Kui meil on võimalus luua sõnadest maa, siis millist maailma me tahame ühiselt ehitada?
Näituse publikuprogramm toetab ja laiendab näitusel esitletud lugusid ja kogemusi üritustega, mis toovad näituse teemad lähemale, seovad nad kohaliku kontekstiga. Anita Kodaniku ja Sanna Kartau kaaskureeritud programmis kohtuvad kollektiivne kujutlusvõime ja poeetiline vastupanu lugemisõhtutel, olengutel, filmilinastustel ja vestlustel koostöös erinevate kunstnike, uurijate ja institutsioonidega, ulatudes aruteluga näitusemajast kaugemale. Lisaks kuraatorituuridele toimuvad koos kirjanike ja uurijatega ühised lugemisgrupid, koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga vestluspaneel riski võtmisest loomevaldkonnas, kinos Sõprus jõuab publikuni erilinastus ning palju muud. Täpsem publikuprogrammi info ja ajakava EKKM-i kodulehel.
Avaõhtu ajakava 9. oktoobril
18.00 Näitus on avatud
18.00–20.00 Mängib kuraatori valitud muusika
19.00 Avakõned ja kuraatori näitusetutvustus
20.00–22.00 DJ Shah Rud b2v Dharma Doom (Shelter)
Kunstnikud: Basel Abbas ja Ruanne Abou-Rahme, Dahaleez Collective, Dénes Farkas, Forensic Architecture, Jumana Manna, Keithy Kuuspu, Larissa Sansour, Laura Põld, Mona Hatoum, Yasmeen Al Daya
Kuraator: Evelyn Raudsepp
Konsultandid: Ahmad Alaqra, Amer Shomaly, Lara Khaldi, Noor Abed, Yasmin Huleileh, Yazan Khalili
Näituse kujundaja: Anu Vahtra
Publikuprogrammi kuraatorid: Anita Kodanik, Sanna Kartau ja Evelyn Raudsepp
Kureeritud raamatunurk koostöös Eesti Kunstiakadeemia raamatukoguga.
Täname: Ahmad Hussein, Aline Khoury, Daniel Vaarik, Linda Kaljundi, Maria-Kristiina Soomre, OTO Museum, Paul O’Neill, Meelis Oidsalu, Sif Lindblad jpt.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linn
[1] Pealkiri pärineb Palestiina ühe tuntuima luuletaja Mahmoud Darwishi samanimelisest eestikeelsest luulekogumikust, mis on ühtlasi ainus Palestiina autori eestikeelne trükis. Koostaja ja tõlkija Amar Annus, väljaandja Eesti Keele Sihtasutus / EKSA, 2011.