Arhitektuuriteemad arvamusfestivalil reedel, 12. augustil

Arhitektuuriteemad arvamusfestivalil reedel, 12. augustil

EKA arhitektuuriteaduskonnal, Eesti Arhitektide Liidul ja Eesti Arhitektuurimuuseumil on rõõm kõiki tervitada Paide arvamusfestivalil reedel, 12. augustil. Sel aastal pakume nii arhitektuuridiskussioone kui ka arhitektuuriekskursioone, sh ühissõitu Eestimaa pealinnast arvamuspealinna ning tagasi.

LINNARUUMI ALA sündmused ja ajakava reedel, 12. augustil:

Kell 13.00 Start Tallinnast Paidesse, kogunemine Eesti Arhitektuurimuuseumi juures (Ahtri 2). “Ratastel linnaruumilava” jõuab kohale kell 15. Bussisõidule eelregistreerimine siin.
(Bussisõit on tasuta, kuid vaja on end nimeliselt registreerida.)

Kell 15.30 Arutelu „PARK VÕI PARKLA“
Arutelu korraldaja: Välieluruumiajakiri ÕU
Eesti väliruumi jaoks on koostatud ning koostatakse kümneid ja kümneid norme, mis meie käitumist avalikus ruumis läbi ehituste reguleerivad. Näiteks on lõpuni reguleeritud tänavad, mänguväljakud, parklad jms. Normeerimine on nii piirav kui ka lubav, st mis on normeeritud, on meile järelikult igapäevaselt vajalik ja oluline. Kuid pargid ja haljasalad on normidest enamasti puutumata. Ja see ei tähenda mitte seda, et nad oleksid igas mõttes vabalt tehtavad ja oldavad, vaid et neile ei pöörata eriti tähelepanu. Ometi on linnas elamise üheks mõõdupuuks just avaliku ruumi, sh parkide, kvaliteet ja hulk.
Arutelu juhivad: maastikuarhitektid Merle Karro-Kalberg ja Karin Bachmann.
Arutelul osalevad: Arhitektid Margit Mutso ja Elo Kiivet, maastikuarhitekt Edgar Kaare, Tartu abilinnapea Jarno Laur.

Kell 17.00 Arutelu „MIKS ASJAD ON NII NAGU ON?“

Arutelu korraldajad: EKA arhitektuuriteaduskond ja Eesti Arhitektide Liit.
Avatud diskussioon nelja suurema erakonna esindajaga Eesti linnade peamiste probleemide üle. Meie linnad on läbimas suuri ja olulisi muudatusi. Tallinnast Valgani on käimas uued linnaehituslikud protsessid. Linnakeskustest autoliikluse välja viimine, valglinnastumine ja väikelinnade linnasüdamike kokku tõmbamine on igapäevased märksõnad meie meedias. Lisaks avaldab oma mõju ka käimasolev haldusreform. Loome oma aruteluga foorumi, kus publik saab otse küsida, miks on meie linnad arenenud just sellisteks nagu nad on ja pakkuda linnades võimul olevatele erakondadele ise omi ideid.
Arutelu juhivad: ERRi ajakirjanik Johannes Tralla ja EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan Toomas Tammis.
Diskussioonis osalevad: Riigihalduse minister Arto Aas (Reformierakond), Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas (Keskerakond), Valga linnapea Kalev Härk (SDE) ning Rakvere linnapea ja Eesti Linnade Liidu juhatuse aseesimees Mihkel Juhkami (IRL).


LINNARUUMI ALA arutelud toimuvad Paide keskväljakul.

Kell 18.30 Kogunemine Linnaruumi alal arhitektuuri bussiekskursioonile: Paide-Peetri-Mäo-Paide – nõukogudeaegne kolhoosiarhitektuur.
Ekskursiooni korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum
Ekskursiooni viib läbi arhitektuurimuuseumi teadur-kuraator Mait Väljas.
Bussiekskursioonile pääseb nn elava järjekorra alusel, eelregistreerimist ei toimu. Ekskursioonist osavõtt on tasuta. Kohtade arv on piiratud!
Nõukogudeaegne kolhoosiarhitektuur esindab Eesti 20. sajandi arhitektuuris huvitavat kihistust. Rikkad kolhoosid ja edukad KEK-id (kolhoosidevahelised ehituskontorid) omasid plaanimajanduse tingimustes suhtelist majanduslikku iseseisvust, mistõttu kolhoosiesimeeste ja KEK-i juhtkondade vahel toimus muuhulgas omapärane arhitektuurivõidujooks. Selle käigus palgati parimaid arhitekte ja sisearhitekte ning osati välja võluda defitsiitseid ehitusmaterjale. Olulist rolli kolhoosiarhitektuuri kvaliteedi kujundamisel mängis 1966. aastal loodud projekteerimisinstituut EKE (Eesti Kolhoosiehitus) Projekt, mis suurte riiklike projekteerimisinstituutide kõrval pakkus rohkem loomingulist vabadust ja võimaldas noorte andekate arhitektide esiletõusu.
Ekskursiooni esimene peatus on Peetri küla Kareda vallas, kus asub endise Oktoobri kolhoosi hoonekompleks. Kolhoosi keskusehoone (1978–1985) projekteeris Vilen Künnapu, kes kuulus EKE Projekti olulisemate arhitektide hulka. Kõrval asuva kirikutorni vertikaaliga kontrasteerub silikaattellisest range horisontaalne kast, mille kohta Künnapu on märkinud: „Klassikalise kreeka templi planeeringust inspireerituna seisab hoone lagedal, kergel nõlval uhkes üksinduses ja näilises lihtsuses.” (Ehituskunst, 4/1984) Tänasel päeval varemeromantikat pakkuva kasutuseta keskusehoone kõrval asuvad veel kultuuri- ja spordikeskus (praegu ka vallamaja), endine sööklahoone ja lasteaed.
Teine peatuskoht on Mäol, kus asub Paide KEK-i haldus- ja tootmiskompleks. Kompleksi olulisemate hoonete autorid on arhitektid Toomas Rein ja Jüri Okas, kes töötasid EKE Projektis. Reinu projekteeritud on liigendatud fassaadiga haldushoone (1971–1974), Okas kavandas tootmiskompleksi (1979–1988) ja Eesti postmodernistliku arhitektuuri klassikasse kuuluva supergraafikaga ekraanseinaga bensiinijaama (1977–1980), mis küll on kahjuks hilisemate ümberehituste käigus paljuski oma algse kuju kaotanud.
Bussiekskursiooni lõpp ca kell 20.45.

Kell 21.30 Start tagasi Tallinnasse. Kogunemine busside juures Paide keskväljakul. Bussisõidule eelregistreerimine siin.
“Ratastel linnaruumilava” jõuab Tallinnasse tagasi ca kell 23.
(Bussisõit on tasuta, kuid vaja on end nimeliselt registreerida.)

Laupäeval, 13. augustil kell 14 toimub AVATUD MAJAD – Arvamusfestivali eri Paides!
Ekskursiooni korraldaja: Eesti Arhitektuurimuuseum
Ekskursiooni viivad läbi arhitektuurimuuseumi teadur-kuraator Mait Väljas ja kultuurimaja arhitekt Hans Kõll.
Kogunemine: 14.00 kultuurimaja ees, Pärnu tn 18
Ekskursioonist osavõtt on tasuta.
Paide kultuurimaja on üks kõige paremini säilinud 1980. aastate postmodernistliku arhitektuuri näiteid. 1985. aastal RPI Eesti Maaehitusprojektis valminud projekti autor on arhitekt Hans Kõll, kes ühtlasi kavandas samast perioodist pärit Põlva kultuurimaja (valmis 1991). Maja pidulik avamine toimus 27. detsembril 1987, seega järgmisel aastal täitub hoone valmimisest juba kolmkümmend aastat.
Suure, peaaegu 8000 ruutmeetrise üldpinnaga hoone keskseks elemendiks on 513-kohaline teatrisaal, millele sekundeerivad väiksem tantsusaal, kohvik-baar, ringiruumid ja saalide avarad fuajeed. Terviklikult on säilinud ka hoone sisekujundus (sisearhitektid Tiiu Pai ja Taimi Rõuk) ning spetsiaalselt valminud kunstiteosed (peasissepääsu ja tantsusaali rõdupiirdeid kaunistavad Kaarel Kurismaa vitraažid, baariosas asuvad Kalev Roometi vitraažid). Hetkel on jõudmas lõppfaasi rohkete originaaldetailidega ja ajamärgilise hoone riikliku muinsuskaitse alla võtmise menetlusprotsess.
Ekskursiooni lõpp ca kell 15.30

MAAGILINE KONTEINER
Arvamusfestivali ajaks toob Eesti Arhitektide Liit Paidesse linnainstallatsiooni “Maagiline konteiner”, selle leiab külastaja Paide keskväljakul “Elutoa” alalt.
Konteineris näeb “Eesti Vabariik 100” arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” arhitektuurivõistluste võidutöid: Elva, Kuremäe, Kuressaare, Kärdla, Põltsamaa, Põlva, Rakvere, Rapla, Tallinn, Tõrva, Valga, Viljandi ja Võru.

Arhitektuurisündmusi Paide arvamusfestivalil toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuupäevad

Asukoht

Täida küsitlus, võida meeneid!