Ingrid Ruudi on arhitektuuriajaloolane, -kriitik ja kuraator.
Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi vanemteadurina on tema uurimissuundadeks Eesti arhitektuur ja ruumikultuur hilisnõukogude ajast kaasajani, arhitektuuri ja kunsti suhted, aga ka soouuringute rakendamine arhitektuuriajaloole.
Ta on toimetanud ajakirju Ehituskunst (2004—2011) ja Kunstiteaduslikke Uurimusi (alates 2021), kureerinud mitmesuguseid arhitektuurinäitusi (“Gaasitoru” Veneetsia arhitektuuribiennaalil 2008; Linnainstallatsioonide festival LIFT11 2011; “Jõeruum” Tartu kaarsillal 2012; “Ehitamata. Visioonid uuest ühiskonnast 1986—1994” 2015), “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile” 2019), asutanud eri valdkondi ühendava projektiruumi März (2010—2011), kirjutanud kunsti- ja arhitektuurikriitikat ning tõlkinud erialakirjandust.
Teda on tunnustatud Kultuurkapitali preemiatega (2008, 2011, 2019), EKA teadus- ja loomepreemiatega (2019, 2021) ja Eesti Arhitektide Liidu teenetemedaliga (2015). EKAs õpetab ta kursuseid, mis keskenduvad arhitektuuri analüüsile, arhitektuurinäituste kureerimisele ning disaini soolistele aspektidele.