Maastikuarhitektuuri mikrokraadiprogramm „Linnamaastikud“ keskendub tiheasustusaladele ning inimese ja ruumi suhtele, andes õppijale võimaluse lähemalt uurida, kuidas linnamaastikud on kujunenud ja kujundatud.
Õppijad saavad ülevaate maastikuarhitektuuri kujunemisest Eestis, samuti selle eriala ülesannetest ja väljakutsetest sotsiaalses ja ökoloogilises plaanis, eriti kliimamuutuste valguses. Olulisena nähakse iga inimese rolli mitmekesise ja tasakaalustatud elukeskkonna kujundamisel. Niisugusena on see vajalik täiendõpe kõigile neile, kes soovivad anda oma panuse kestlikuma linnaruumi loomisse.
Sihtgrupp
Oodatud on nii arhitektuurivaldkonnas tegutsevad spetsialistid kui ka teised elukeskkonnast huvitatud inimesed. Mikrokraadiprogramm sobib avaliku sektori ja erasektori esindajatele, kes on seotud ruumiloome otsuste tegemisega.
Eeldused osalemiseks
Bakalaureusekraad ja motivatsiooniküsimustikule vastamine (registreerimisel). Õppetöö toimub eesti keeles.
Kava
Mikrokraadiprogramm koosneb kaheksast ainest (igaüks mahuga 2 EAP): kultuurmaastik, linnaökoloogia, maastikuarhitektuuri praktikad, dendroloogia, mullateadus, Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, maastikuhooldus ja linnadisain.
Kultuurmaastik – 26/27 sügissemester (september–november)
Linnaökoloogia – 26/27 sügissemester (september–november)
Maastikuarhitektuuri praktikad – 26/27 sügissemester (september–november)
Dendroloogia – 26/27 sügissemester (september–november)
Mullateadus – 26/27 kevadsemester (jaanuar–veebruar)
Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu – 26/27 kevadsemester (veebruar–aprill)
Linnadisain – 26/27 kevadsemester (märts–aprill)
Maastikuhooldus 26/27 – kevadsemester (praktika Tallinna Botaanikaaias suvekuude jooksul vastavalt kokkuleppele juhendajaga)
Kultuurmaastik
Uuritakse maastikku kui elavat ja muutuvat keskkonda, kus kohtuvad loodus, inimesed ja kultuur. Maastikku käsitletakse interdistsiplinaarse sotsiaal-ökoloogilise süsteemina, mille kujunemist mõjutavad protsessid eri mõõtkavades. Loengud ühendatakse välitööde ja praktilise projektiga. Õpitakse kriitiliselt hindama inimtegevuse mõju keskkonnale ning vastupidi, väärtustades jätkusuutlikku ja vastutustundlikku ruumipraktikat.
Linnaökoloogia
Uuritakse, kuidas toimuvad ökoloogilised protsessid nii looduses kui linnakeskkonnas, milline on linnalooduse roll ja kuidas inimasustus seda mõjutab. Linn ei ole muust maastikust isoleeritud ja allub samuti loodusseadustele. Ometi erinevad linna ökoloogilised protsessid looduslikest selle poolest, et inimene on neid tugevasti reguleerinud. Mooduli eesmärk on tundma õppida erinevaid võimalusi, kuidas muuta linnakeskkond ökoloogiliselt jätkusuutlikumaks, elurikkamaks ning elanikele meeldivamaks.
Maastikuarhitektuuri praktikad
Saadakse ülevaade maastikuarhitektuuri rakenduslikust poolest: õpitakse mõistma, kuidas ideest jõutakse ehituseni, millega tuleb arvestada ja milline on maastikuehituse spetsiifika. Omandatakse teadmisi kontekstuaalsest lähenemisest maastikuarhitektuurile ja õpitakse arvestama protsessidega: kasvamise ja muutumise, ilmastiku, aastaaegade, aga ka materjaliringluse ja muude tsüklitega. Praktiline töö koosneb kohaanalüüsist ja sekkumise loovatest ettepanekutest (nn vahelahendused).
Dendroloogia
Eesmärk on õppida tundma linnades enam levinud puu- ja põõsaliike, taimede kasvukoha nõudeid ja arengutsükleid, aga ka võimalikke ohte, sealhulgas kahjureid ja nende mõju, et saada terviklik ülevaade linnahaljastuse probleemistikust ning osata iseseisvalt haljastusprojekti kavandada. Liikide, kasvukohatingimuste, koosluste ja kahjurite tundmaõppimise järel koostatakse iseseisev uurimistöö.
Mullateadus
Selgitatakse mullateaduse põhialuseid ning olulisust maastike planeerimisel. Õpitakse leidma seoseid mullastike iseärasuste ja taimede kasvukohaeelistuste vahel, mis aitab kavandada mullatingimustega arvestavat haljastust. Õpitakse tundma mullateaduse põhimõisteid ja uurimismetoodikaid, leidma ja kasutama abimaterjale ning määrama lihtsamaid mullaomadusi, lugema ja tõlgendama mullakaarti, määrama mullatüübi ja tegema otsuseid mullaprobleemide lahendamiseks.
Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu
Uuritakse maastikuarhitektuuri kujunemislugu Eestis alates tsaariajast kuni 20. sajandini. Lähemalt tutvutakse mõisa- ja talumaastikuga, varase linnamaastikuga, uuritakse maastikuarhitektuuri elukutse tekkimist, linnade heakorrastamist ja kodukujundamise kampaaniaid, samuti nõukogude aja maastikke alates kolhoosimaastikest kuni modernistliku linnakujunduseni.
Linnadisain
Eesmärk on õppida nägema seoseid arhitektuuri ja disainobjektide vahel linnaruumis, luua oskus märgata ruumi igapäevase väikeobjekti tasandil ning hinnata ja võimendada koha potentsiaali. Kogutud teadmiste baasil kavandatakse linnadisaini projekt, milles lahendatakse mõni kohaspetsiifiline probleem või võimendatakse koha inimmõõtmelise ja -sõbraliku linnaruumi potentsiaali väikeobjekti abil.
Maastikuhooldus
Eesmärk on omandada teadmisi ja oskusi praktilise tööna pargikeskkonnas. Töö käigus õpitakse tundma erinevate taimede ja koosluste kasvutingimusi ning hooldusviise ja -võtteid. Õppetöö toimub praktikana Tallinna Botaanikaaias.
Õpiväljundid. Mikrokraadiprogrammi läbinu
- mõistab elukeskkonda kui mitmekesist tervikut
- tunneb inimeste mõju maastikele ja vastupidi
- mõistab elava looduse rolli ehitatud keskkonnas
- oskab suunata jätkusuutliku elukeskkonna kavandamise protsesse
- omab ülevaadet ökoloogiast, mulla- ja taimeliikidest tiheasustusaladel ning oskab neid teadmisi projektides rakendada
- tunneb linnamaastike kavandamise põhimõtteid ja etappe
- tunneb maastikuhoolduse põhimõtteid ja töömeetodeid
Hindamine
Mikrokraadiprogrammi õppeained on omaette tervikud, kus iga õppeaine lõpus toimub arvestus vastavalt ainekirjeldusele. Suurem osa õppeainetest on praktilise suunitlusega (sisaldavad uurimusi, õppekäike, projekte) ja eeldavad kohalkäimist.
Tunnistuse saamise eelduseks on osalemine kontaktõppes vähemalt 80% ulatuses kogu mikrokraadiprogrammi õppekava mahust ja kõigi praktiliste tööde esitamine. Kõikide õppeainete arvestused peavad olema sooritatud.
Programmi läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist mikrokraaditunnistus.
Õppekava
Linnamaastike mikrokraadi õppekava on arhitektuuri eriala õppekava ning on koostatud formaalõppe õppeainetest, tase EKR6.
Juhendajad
Mikrokraadiprogrammi juhendavad nii EKA kui ka teiste teadusasutuste esindajad. Kuna see on arhitektuuri kõrvaleriala, mille spetsiifika erineb osaliselt EKA enda ekspertteadmisest, siis on külalislektoritena kutsutud õpetama oma ala eksperdid Tallinna Ülikoolist, Tallinna Botaanikaaiast jm.
- Helen Sooväli-Sepping (PhD), inimgeograaf, Tallinna Tehnikaülikool, külalislektor
- Mart Meriste (MSc), bioloog, Nordic Botanical, külalislektor
- Olev Abner (MSc), dendroloog, Tallinna Botaanikaaed, külalislektor
- Piret Vacht (PhD), mullateadlane, Tallinna Ülikool, külalislektor
- Karin Bachmann (MSc), maastikuarhitekt, KINO maastikuarhitektid, EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant
- Mirko Traks (MSc), maastikuarhitekt, KINO maastikuarhitektid, külalislektor
- Mart Kalm (PhD), arhitektuuriteadlane, Eesti Kunstiakadeemia, professor
- Ivar Lubjak (MA), arhitekt, Oaas arhitektid, külalislektor
- Maria Pukk (MA), disainer, Oaas arhitektid, EKA disainiteaduskonna külalisdotsent
- Heli Russak (MSc), vanemaednik, Tallinna Botaanikaaed, külalislektor
Aeg: 24. september 2026 kuni 24. september 2027
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna linnaruum (õppekäigud), Tallinna Botaanikaaed (suvepraktika)
Maht: 16 EAP ehk 416 tundi, millest 192 tundi on kontaktõpet ja 224 tundi iseseisvat tööd
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppegrupp: 2 kuni 8 osalejat
Lisainfo: Marie-Katharine Maksim, marie-katharine.maksim@aadam-kaarma
Registreerumine: kuni kohti jätkub
Hind: 1490 eurot
Registreerudes enne 10. septembrit, on võimalik tasuda osamaksetena:
Registreerudes tasuda 1. osamakse 745 €, seejärel:
2. osamakse 745 € hiljemalt 6. veebruariks 2027
Registreerumisel tuleb esitada motivatsioonikiri, (500–2000 tähemärki) milles palume vastata küsimustele:
- miks on oluline uurida linnamaastikke?
- millist muutust näed vajalikuna igapäevases elukeskkonnas?
- millisena näed oma rolli elukeskkonna muutmisel?