See on loengusari keraamika ja portselani kujunemisloost, materjaliomadustest ning disaini ja tehnoloogia arengust nii maailma kui ka Eesti kontekstis. Rohke visuaalmaterjaliga illustreeritud kursus käsitleb keraamiliste materjalide tüpoloogiat, spetsiifilisi valmistamis- ja dekoreerimisprotsesse ning annab praktilisi näpunäiteid esemete päritolu ja märgistuse kindlaksmääramiseks.
Õppetöö algab materjaliõpetuse, tehnoloogiliste põhimõistete ja ajaloolise kujunemisloo käsitlemisega. Seejärel keskendutakse Lääne-Euroopa ja Eesti tuntumatele nimedele – alates Itaalia majoolikast ja Delfti fajansist kuni Meisseni portselani, Carl Christian Ficki manufaktuuri ja Põltsamaa portselanitöökojani.
Kursuse teine pool vaatleb professionaalse keraamika ja portselani dekoreerimise sündi Eestis, Riigi Kunsttööstuskooli panust, Nikolai Langebrauni ettevõtet ning arenguid Eesti NSV perioodil kuni kaasaegse Eesti disainipraktikani.
Teoreetilist õpet toetab õppekäik Eesti Ajaloomuuseumisse, kus lisaks näituse „Valge kuld. Eesti portselani lugu“ külastamisele avaneb osalejatel haruldane võimalus tutvuda muuseumi keraamika- ja portselanihoidlas säilitatavate originaalesemetega.
Kava
1. kohtumine. Sissejuhatus. Keraamika ja portselani ajalooline kujunemislugu
Keraamika ja portselan – mis neil vahet on? Ülevaade toorainest, põhilistest valmistustehnoloogiatest ja dekoreerimisvõtetest. Terminoloogia ja märgistus. Euroopa, Ida-Aasia, siiditee ja Marco Polo roll. Eesti varajane keraamika, kohalikud telliselöövid jm.
2. kohtumine. Majoolika ja fajanss
Itaalia majoolika ja Delfti keraamika levik ja mõju. Carl Christian Ficki fajansimanufaktuur Tallinnas
3. kohtumine. Õppekäik Eesti Ajaloomuuseumisse
Näituse „Valge kuld. Eesti portselani lugu“ külastus ning tutvumine muuseumi keraamika- ja portselanihoidla originaalesemetega.
4. kohtumine. Euroopa kõvaportselani sünd ja esimene kohalik portselanitöökoda
Meisseni manufaktuuri rajamine ja portselani saladuse avastamine Euroopas. Woldemar Johann von Lauw ja Põltsamaa portselanitööstus
5. kohtumine. Professionaalse keraamika ja portselanitööstuse kujunemine 20. sajandi alguses
Eesti esimesed kutselised keraamikud ja portselanidekoraatorid (Lilly Walther, Juuli Suits, Jaan Koort). Riigi Kunsttööstuskooli keraamikaosakonna asutamine ning Geza Jakó ja Valli Elleri tegevus
6. kohtumine. Keraamika- ja portselanitööstused 1920.–1930. aastatel
Aktsiaselts Savi, Nikolai Langebrauni portselani dekoreerimise tööstus, Eesti I Portselanitööstus, DMP keraamika ja Ultra
7. kohtumine. Nõukogude periood
Eesti NSV Kunstifondi Kombinaat KFK/ARS, artellid Loov Töö ja Šamott ning Tallinna Ehituskeraamika Tehas (TEKT)
8. kohtumine. Kaasaegne Eesti keraamika ja portselan
Tänapäevane tootmine, autoridisain ja silmapaistvamad loojad. Kokkuvõte ja praktika: osalejate kaasavõetud esemete ühine vaatlemine ja määramine
Kursuse läbinu
- suudab defineerida ja visuaalselt eristada põhilisi keraamilisi materjale, sealhulgas madalkuumuskeraamikat, fajanssi ja portselani
- mõistab keraamika ja portselani valmistamise ning dekoreerimise põhilisi tehnoloogilisi etappe alates tooraine töötlemisest kuni põletus- ja glasuurimisvõteteni
- tunneb keraamika ja portselani ajaloo olulisemaid etappe ja arengusuundi nii Euroopa, Aasia kui Eesti kontekstis
- oskab analüüsida keraamiliste esemete päritolu, märgistust ja vabrikutempleid ning määrata nende ligikaudset valmistamisaega
- tunneb Eesti disainipärandit ja oskab seda väärtustada
- orienteerub tänapäevases Eesti keraamika- ja portselanidisainis ning tunneb selle silmapaistvamaid autoreid ja arengusuundi
- suudab muuseumihoidla ja näitusekülastuse kogemuse põhjal seostada teoreetilisi teadmisi otse ajalooliste originaalesemetega
Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamise eelduseks on osalemine kontakttundides vähemalt 75% ulatuses ning Eesti Ajaloomuuseumi näituse „Valge kuld. Eesti portselani lugu“ ja hoidlate külastusel. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.
Juhendaja
Anne Ruussaar on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo osakonna (MA, 1997) ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala (MA, 2004). EKAs kaitstud magistritöö põhjal ilmus raamat-kataloog „Võsaklaasist kristallini. Eesti klaasitööstuse ja disaini ajalugu 1920.–1930. aastatel“ ning toimus samanimeline näitus Eesti Ajaloomuuseumis; koos pälvisid need Väikese Muuseumiroti auhinna.
Ruussaar on Eesti Ajaloomuuseumi kultuurilookogu teadur-kuraator. Oma uurimustööde põhjal on ta avaldanud arvukalt artikleid ja kirjutanud raamatuid („Lorup. Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni“, „Langebraun. Oma ja võõras. Nikolai Langebrauni portselan“, „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“, „Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu ja toodang“, „Vajadusest võrsunud. Eesti tööstusettevõtete sünnilood“, „Valge kuld. Eesti portselani lugu“ jt), esinenud raadios ja teles, pidanud loenguid ja korraldanud töötube.
Aeg: 10. märts kuni 5. mai 2027 (v.a 14. aprill), kolmapäeviti kell 18–20.15
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A202
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 2 tundi iseseisvat tööd (1 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10–16 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 3. märtsini või kuni kohti jätkub
Hind: 350 eurot