Kursus keskendub peamiselt ajajärgule 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani – see on kunstiajaloo võtmeperiood, mis mõjutab Eesti kunstielu, inimeste kunstimaitset, kunstiturgu ja kunstivälja kuni tänapäevani välja. Lähtutakse Eesti kunsti arenguloost, käsitledes olulisemaid suundumusi ja mõjutusi. Lisaks arendatakse pildianalüüsi oskusi, et õppida teoseid sügavamalt mõistma ja tõlgendama nii ajaloolises kui ka kultuurilises kontekstis.
Kursus sobib kunstihuvilistele täiskasvanutele, kes huvituvad Eesti kunstikultuuri arenguloost, kellel on soov saada ülevaade Eesti kunsti ajaloo põhijoontest ja arenguprotsessidest ning kellel on huvi vaadata kunsti süvendatult.
Eeldused osalemiseks
Keskharidus ja eesti keele oskus
Huvi kunsti ja kultuuriloo vastu, soov kunsti mõista ja mõtestada ning selle üle arutleda, valmidus külastada kunstinäitusi (sh iseseisvalt)
Õppemetoodika
Kursus toimub loengute ja seminar-õppekäikude vormis, mille käigus antakse ülevaade Eesti kunsti arengujoontest ja -protsessidest, keskendudes ajavahemikule 19. sajandist 20. sajandi keskpaigani.
Loengutes
● seostatakse kunsti arengut protsessidega ühiskondlikus ja eriti kultuurielus; analüüsitakse paradigma vaheldumisega kaasnenud muutusi tsaaririigi, Eesti Vabariigi ja Nõukogude võimu tingimustes
● süvenetakse Eesti kui Euroopa ääremaa kunsti arenguvõimalustesse ja iseloomu ning baltisaksa kunsti rolli siinse professionaalse kunstikultuuri arengus
● tõstetakse esile huvitavamaid kunstnikuisiksusi ja nende loomingut, osutatakse nende mõjule kohalike kunstiprotsesside kujunemisel
● konkreetsete Eesti kunsti näidete varal selgitatakse levinud Euroopa kunstisuundade tekkimise põhjusi, iseloomu ja kohanemist siinsel kunstiväljal, eriti juhitakse tähelepanu üksikute kunstnike isikupärastele loomingulistele interpretatsioonidele; õpitakse mõistma isiksuse arendamise olulisust
● tutvutakse klassikalise pildianalüüsi põhiliste elementidega, õpitakse neid märkama ja tõlgendama
Seminari vormis õppekäikudel
tutvutakse vastava perioodi originaalkunstiga, et kinnistada loengus käsitletut, harjutada pildianalüüsi ning arendada visuaalset kirjaoskust.
Õppekäikudega kokku toimub 10 kohtumist (6 loengut, 3 seminar-õppekäiku muuseumisse, 1 kokkuvõtete tegemine, arvestus, tagasisidestamine). Loengud vahelduvad seminar-õppekäikudega, mis korraldatakse pärast vastava perioodi loengus käsitlemist.
Ajakava
Loeng EKAs: teisipäev, 03.03
Loeng EKAs: teisipäev, 10.03
Seminar EKMis: laupäev, 21.03
Loeng EKAs: teisipäev, 24.03
Loeng EKAs: teisipäev, 31.03
Seminar EKMis: laupäev, 11.04
Loeng EKAs: teisipäev, 21.04
Loeng EKAs: teisipäev, 28.04
Seminar EKMis: laupäev, 09.05
Loeng-kokkuvõte-tagasiside EKAs: teisipäev, 12.05
Kursuse läbinu
● on saanud ülevaate Eesti kunstikultuuri arenguprotsessidest 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani ning näeb käsitletud perioodi seoseid kaasaja arengutega
● mõistab paremini ühiskondlike protsesside mõju kunstielu arengule ning kunstis väljenduvate ideede ja teemade kajastamisele
● on teadlik ning oskab märgata vastava perioodi kunstiteoste spetsiifilisi tunnuseid, ühisjooni ja erisusi
● oskab „lugeda“ kunstnike isikupärast käekirja
● teab käsitletava perioodi Eesti kunsti olulisemaid kunstnikke ning on tutvunud nende teostega Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsioonides
● omab ülevaadet pildianalüüsi olulisematest elementidest, oskab kursusel omandatud teadmiste abil ise teoseid analüüsida
● on arendanud visuaalset kirjaoskust ning kriitilist mõtlemist, sh erinevate kunstistiilide ja -nähtuste suhtes
Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks on vaja osaleda 70% kohtumistest ning teostada pildianalüüs kursusel käsitletud perioodi teosest ja/või kirjutada lõpuessee Eesti kunstikultuuri arenguloo või kunsti vaatamise teemal. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus (ja on võimalik saada ka ainepunkte).
Juhendajad
Tiina Abel on omandanud magistrikraadi Usuteaduse Instituudis aastal 2011 ja õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ja lõpetanud selle 1976. aastal diplomitööga „Eesti kunstiteoreetilise ja -kriitilise mõtte areng 1917–1925“. Abel on kunstiajaloolane ja kuraator, kelle uurimisvaldkond keskendub eelkõige 19. sajandi ja kahe maailmasõja vahelise aja Eesti kunstile. Ta on kureerinud kümneid näitusi nii Eestis kui ka välismaal, sh Kumu kunstimuuseumi esimese püsiekspositsiooni „Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni 1940. aastani“. Alates 1995. aastast on Abel olnud seotud EKA õppetööga. Abelit on tunnustatud Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu (1995, 2014, 2025), Eesti Kultuurkapitali (2006) ja Kristjan Raua preemiatega (2014).
Regina Mets on kursuse koostaja ja grupi moderaator. Mets on EKA kunstiteaduse magister (2024), kelle uurimisvaldkonnaks on täiskasvanute kunstiteadlikkuse arendamine, selleks võimaluste loomine ja laiendamine.
Aeg: 3. märtsist kuni 12. maini 2026 teisipäeviti kell 18–21 ja kolmel laupäeval kell 12–15
Koht: Tallinn, Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A-302
Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 38 tundi iseseisvat tööd (3 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10 kuni 15 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 24. veebruarini või kuni kohti jätkub
Hind: 660 €
Kui registreerida enne 17. veebruari, on võimalik tasuda osamaksetena: registreerudes 320 eurot, seejärel 22. veebruariks 340 eurot.