Eesti kultuuri- ja tööstusloos olulist rolli mänginud ettevõtete edulugudest – omanikest, tegevusest ja toodangust – rääkiv loengutesari, mida ilmestab rohke fotomaterjal. Sarja viimane kohtumine korraldatakse Eesti Ajaloomuuseumi hoidlates, kus on võimalik Eesti tööstusajaloo haruldasi originaalesemeid ka lähemalt vaadata.
Loengutes osalejad saavad teada, miks ja kuidas hakkas Johannes Lorup valmistama klaasi ja kristalli, Eduard Taska nahast aksessuaare ja raamatuköiteid, Roman Tavast väärismetallist aumärke ja ehteid, vennad Lutherid aga mööblit. Samuti räägitakse, miks rajas Harry Feldmann kummivabriku Põhjala, Nikolai Langebraun omanimelise portselanidekoreerimise ettevõte, Oskar Kerson aga hakkas tootma hoopis moodsat piimaplasti ehk kunstsarve. Lisaks saame teada, kes olid legendaarsed suka-sokivabrikandid Oskar Kilgas ja Efraim Lerenmann ning tuntud pesutöösturid Betty Besprosvanny ja Anny Treier.
Sissejuhatavas osas saavad osalejad põgusa ülevaate Eesti tööstuse kujunemisloost, seejärel on aga loengud üles ehitatud tööstusharukeskselt: lühidalt räägitakse lahti rahvusvaheline kontekst ja siis keskendutakse siinsetele ettevõtetele, kusjuures tuntumate nimede kõrval tuleb juttu ka vähem tuntud tegijatest.
Kirev tootepillerkaar, mis loenguid illustreerivatel fotodel ja muuseumikogudes avaneb, tõestab osalejatele veenvalt, et Eesti tööstusettevõtetes ei pingutatud asjatult ja meil on, mille üle uhkust tunda.
Eeldused osalejale
Keskharidus ja eesti keele oskus
Õppemetoodika
Loengud toimuvad seminari vormis ja kõigil osalejatel on eri teemade käsitlemisel võimalik tuvastada ka kodust leitud esemete päritolu.
Kava
1. päev. Sissejuhatus: Eesti tööstuse kujunemine, eripärad, tõusud ja mõõnad. Tööstusmessid 1921–1937. Eesti ettevõtete edulood
2. päev. Klaas, peeglid, kristall: Hüti, Rõika – Meleski, Järvakandi, J. Lorup (Tarbeklaas)
3. päev. Keraamika, portselan: Potisetud, Geza Jakó, TEKT / C. C. Fick, W. Lauw, N. Langebraun
4. päev. Tekstiil, trikotaaž: Kreenholm (Kreenbalt/Tekla) jt / Rauaniit, O. Kilgas (Suva), A. Treier, B. Besprosvanny (Marat) jt
5. päev. Nahk, väärismetallid: E. Taska / R. Tavast (Tallinna Juveelitehas)
6. päev. Telefonid, raadiod: Tartu Telefonivabrik / RET jt
7. päev. Mööbel, masinaehitus: M. Luther jt / F. Krull, Volta
8. päev. Kumm, kunstsarv: Põhjala / O. Kerson
Lisaks korraldatakse üks kohtumine kokkulepitud ajal Eesti Ajaloomuuseumis, kus on plaanis hoidlate külastamine ja siinsete tööstusettevõtete tootenäidistega tutvumine.
Kursuse läbinu teab
· millised on Eesti tööstuse kujunemise eripärad
· millised on tuntumad Eestis eri aegadel tegutsenud tööstusettevõtted ning kes ja kuidas neid juhtisid
● kuidas eseme valmistajat ja vanust kindlaks määrata
● millised on tuntumad Eesti kaubamärgid
● oskab märgata ja väärtustada Eesti kultuuri- ja tööstusloole olulisi originaalesemeid ka väljaspool muuseumi
Hindamine
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses ning samuti Eesti Ajaloomuuseumi hoidlate külastamisel. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.
Juhendaja
Anne Ruussaar on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis ajaloo osakonnas (1997) ja Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal (2004). EKAs kaitstud magistritöö põhjal ilmus raamat-kataloog „Võsaklaasist kristallini. Eesti klaasitööstuse ja disain ajalugu 1920.–1930. aastatel“ ja toimus samanimeline näitus Eesti Ajaloomuuseumis, koos pälvisid need Väikese Muuseumiroti auhinna.
Ruussaar on Eesti Ajaloomuuseumi kultuurilookogu teadur-kuraator. Oma uurimustööde põhjal on ta avaldanud arvukalt artikleid ja kirjutanud raamatuid („Lorup. Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni”, „Langebraun. Oma ja võõras. Nikolai Langebrauni portselan“, „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“, „Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu ja toodang“, „Vajadusest võrsunud. Eesti tööstusettevõtete sünnilood“ jt), esinenud raadios ja TVs, pidanud loenguid ja korraldanud töötubasid.
Aeg: 10. märtsist kuni 19. maini 2026 teisipäeviti kell 18–20.15 (v.a 14. aprill), lisaks üks kohtumine Eesti Ajaloomuuseumi hoidlas
Koht: Tallinn, Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A202
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 2 tundi iseseisvat tööd (2 EAP)
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: 10 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 3. märtsini või kuni kohti jätkub
Hind: 340 €