Maastikuarhitektuuri mikrokraadiprogramm „Linnamaastikud” võtab tähelepanu alla tiheasustusalad ning inimese ja ruumi suhte, andes õppijale võimaluse lähemalt uurida, kuidas inimese asustatud maastikud on kujunenud ja kujundatud.
Õppijad saavad ülevaate maastikuarhitektuuri teooriatest ja ajaloost, samuti selle eriala ülesannetest ja väljakutsetest sotsiaalses ja ökoloogilises plaanis, eriti kliimakriisi valguses. Olulisena nähakse iga inimese rolli mitmekesise ja tasakaalustatud elukeskkonna kujundamisel. Niisugusena on see vajalik täiendõpe kõigile inimestele, kes soovivad anda oma panuse kestlikuma linnaruumi loomisesse.
Sihtgrupp
Oodatud on nii arhitektuurivaldkonnas tegutsevad spetsialistid kui ka laiemalt elukeskkonna vastu huvi tundvad inimesed. Mikrokraadiprogramm sobib avaliku sektori ja erasektori esindajatele, kes on seotud ruumiloome otsuste tegemisega.
Eeldused osalemiseks
Bakalaureusekraad ja motivatsiooni küsimustele vastamine (registreerimisel). Õppetöö toimub eesti ja inglise keeles.
Kava
Mikrokraadiprogramm koosneb 8 ainest, igaüks neist 2EAP: maastikuarhitektuuri ajalugu ja teooria, maastiku-uuringud, linnaökoloogia, dendroloogia, mullateadus, maastikuhooldus, maastikuehitus ja linnadisain.
- Linnaökoloogia 25/26 sügissemester (september-november)
- Maastikuehitus 25/26 sügissemester (september-november)
- Dendroloogia 25/26 sügissemester (september-november)
- Mullateadus 25/26 kevadsemester (jaanuar-veebruar)
- Ajalugu ja teooria 25/26 kevadsemester (veebruar-aprill)
- Maastiku-uuringud 25/26 kevadsemester (veebruar-aprill)
- Linnadisain 25/26 kevadsemester (märts-aprill)
- Maastikuhooldus 25/26 kevadsemester (suvepraktika TBAs suvekuude jooksul vastavalt kokkuleppele juhendajaga)
Maastikuarhitektuuri ajalugu ja teooria
Uuritakse maastikuarhitektuuri teooria ja -praktika ristumist laiemate sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste muutustega alates 17. sajandist kuni tänapäevani. Maastikukujundust, arhitektuuri, urbaniseerumist ja ruumi loomist üldisemalt käsitletakse kui ajaloolist protsessi, mis on kujundatud ühiskonna ja majanduse arengu mõjul. Esimeses osas käsitletakse rahvusvahelist praktikat ja teooriaid, teine osa Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu.
Maastiku-uuringud
Mooduli eesmärk on anda ülevaade geograafia uurimisvaldkondadest, rõhuga inimese ja maastiku suhetel. Antakse ülevaade loodus-, inim- ja kultuurigeograafiast, käsitletakse maastikke ajas, nende väärtusi ja potentsiaale, kultuurilisi ökosüsteemiteenuseid, samuti mentaalseid maastikke ja nende seoseid keskkonnapsühholoogiaga.
Linnaökoloogia
Uuritakse, kuidas toimuvad ökoloogilised protsessid nii looduses kui linnakeskkonnas, mis roll on linnaloodusel ja kuidas inimasustus seda mõjutab. Linn ei ole muust maastikust isoleeritud ja allub samuti loodusseadustele. Ometi erinevad linna ökoloogilised protsessid looduslikest selle poolest, et inimene on neid tugevasti reguleerinud. Mooduli eesmärk on tundma õppida, kuidas muuta linnakeskkond ökoloogiliselt jätkusuutlikumaks, elurikkamaks ning elanikele meeldivamaks.
Dendroloogia
Mooduli eesmärk on õppida tundma linnades enam levinud puid ja põõsaid, taimede kasvunõudeid ja arengutsükleid, aga ka võimalikke ohtusid, sealhulgas kahjureid ja nende mõjusid, et saada terviklik ülevaade linnahaljastuse probleemistikust ning osata iseseisvalt kavandada haljastusprojekti. Liikide, kasvukohatingimuste, koosluste ja kahjurite tundmaõppimise järel koostatakse iseseisev uurimistöö.
Mullateadus
Selgitatakse mullateaduse põhialuseid ning olulisust maastike planeerimisel. Luuakse alused seoste loomiseks mullastike iseärasuste ja taimede kasvukohaeelistuste vahel ning seeläbi mullatingimustega arvestava haljastuste kavandamiseks. Õpitakse tundma mullateaduse põhimõisteid ja metoodikaid, leidma ja kasutama abimaterjale ning määrama lihtsamaid mullaomadusi, lugema ja tõlgendama mullakaarti, määrama muldi ja tegema otsuseid mullaprobleemide lahendamiseks.
Maastikuhooldus
Õppetöö toimub praktika vormis Tallinna Botaanikaaias. Mooduli eesmärk on omandada teadmisi ja oskusi pargikeskkonnas praktilise töö käigus. Töö käigus õpitakse tundma erinevate taimede ja koosluste kasvutingimusi ning hooldusviise ja -võtteid.
Maastikuehitus
Saadakse ülevaade maastikuarhitektuuri rakenduslikust poolest: õpitakse mõistma, kuidas ideest jõutakse ehituseni, millega tuleb arvestada ja milline on maastikuehituse spetsiifika. Saadakse teadmisi kontekstuaalse lähenemise kohta maastikuarhitektuuris ja õpitakse arvestama protsessidega: kasvamise ja muutumise, ilmastiku, aastaaegade, aga ka materjaliringluse ja muude tsüklitega. Praktiliseks tööks on koha analüüs ja loovad sekkumise ettepanekud (nn vahelahendused).
Linnadisain
Mooduli eesmärgiks on õppida nägema seoseid arhitektuuri ja disainobjektide vahel linnaruumis, luua oskus märgata ruumi igapäevase väikeobjekti tasandil ning hinnata ja võimendada koha kvaliteeti. Kogutud teadmiste baasil kavandatakse linnadisaini projekt, milles lahendatakse mõni kohaspetsiifiline probleem või võimendatakse koha potentsiaali läbi inimmõõtmelise ja -sõbraliku linnaruumi väikeobjekti.
Õpiväljundid. Mikrokraadiprogrammi läbinu
- mõistab elukeskkonda kui mitmekesist tervikut
- tunneb inimeste mõju maastikele ja vastupidi
- mõistab elava looduse rolli ehitatud keskkonnas
- oskab suunata elukeskkonna kavandamise protsesse jätkusuutlikult
- omab ülevaadet ökoloogiast, muldadest ja taimedest tiheasustusaladel ning oskab neid teadmisi rakendada projektides
- tunneb linnamaastike kavandamise põhimõtteid ja etappe
- tunneb maastikuhoolduse põhimõtteid ja töövõtteid
Hindamine
Mikrokraadiprogrammi moodulid on omaette tervikud, kus iga mooduli lõpus toimub arvestus vastavalt ainekirjeldusele. Suurem osa moodulitest on praktilise suunitlusega (sisaldavad uurimusi, õppekäike, projekte) ja eeldavad kohalkäimist. Kohustuslik on osaleda minimaalselt 80% ulatuses kontaktõppest ja teha kõik praktilised tööd. Programmi läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist mikrokraaditunnistus.
Juhendajad
Mikrokraadiprogrammi juhendavad nii EKA kui ka teiste teadusasutuste esindajad. Kuna tegemist on arhitektuuri kõrvalerialaga, mille spetsiifika erineb osaliselt EKA enda ekspertiisist, siis on külalislektoritena kutsutud õpetama oma ala eksperdid Tallinna Ülikoolist, Tallinna Botaanikaaiast jm.
Mart Meriste MSc, bioloog, Nordic Botanical, külalislektor
Olev Abner MSc, dendroloog, Tallinna Botaanikaaed, külalislektor
Piret Vacht PhD, mullateadlane, Tallinna Ülikool, külalislektor
Karin Bachmann MSc, maastikuarhitekt, KINO maastikuarhitektid, EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant
Mirko Traks MSc, maastikuarhitekt, KINO maastikuarhitektid, külalislektor
Sean Tyler MSc, maastikuarhitekt, EKA arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalislektor
Mart Kalm PhD, arhitektuuriteadlane, Eesti Kunstiakadeemia, professor
Hannes Palang PhD, inimgeograaf, Tallinna Ülikool, külalislektor
Ivar Lubjak MA, arhitekt, Oaas arhitektid, külalislektor
Maria Pukk MA, disainer, Oaas arhitektid, EKA disainiteaduskonna külalisdotsent
Heli Russak MSc, vanemaednik, Tallinna Botaanikaaed, külalislektor
Aeg: 26. septembrist 2025 kuni 24. septembrini 2026
Koht: Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna linnaruum (õppekäigud), Tallinna Botaanikaaed (suvepraktika)
Maht: 16 EAP ehk 416 tundi, millest 192 tundi on kontaktõpet ja 224 tundi iseseisvat tööd.
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Lisainfo: Marie-Katharine Maksim marie-katharine.maksim@artun.ee (praktilised küsimused), Katrin Koov katrin.koov@artun.ee (õppekavaga seonduvad küsimused)
Registreerumine: kuni kohtade täitumiseni
Hind: 1450 €
Registreerudes enne 11. septembrit, on võimalik tasuda osamaksetena:
1. osamakse 725 € hiljemalt 16. septembriks 2025
2. osamakse 725 € hiljemalt 14. veebruariks 2026