
keele arendamist ning selles ladusalt ja isikupäraselt „kõnelema“ õppimist. Ei ole õiget ega valet visuaalsust, head ega halba maalikunsti. Tegeletakse eelkõige pildikeele tundlikkuse ja teadlikkuse kasvatamise ning silma ja käe sünergia harjutamisega. Õppetöö käigus teadvustab osaleja end juhtivaid impulsse ja saavutab nende pildilise väljenduse üle suurema kontrolli.
Eeldused osalemiseks
Keskharidus, eesti keele oskus
KAVA
Õppekava koosneb viiest moodulist. Iga moodul lõpeb arvestusega ehk tehtud tööde esitlusega. Vajalikud materjalid võtab osaleja ise kaasa. Juhendajad toetavad osaleja eksperimentaalse visuaalsuse otsinguid, kogemusmaailma laienemist, teadmiste ja oskuste kujunemist maalikunsti alal ning teadliku ja eristuva pildikeele leiutamist. Seda õpitud keelt saab hiljem kasutada ka mujal visuaalvaldkonnas.
Infoühiskond kasutab järjest enam visuaalseid väljendusvahendeid. Pilte on nii staatilisi kui ka liikuvaid, kahe- ja kolmemõõtmelisi, dokumentaalseid ja fiktiivseid. Meie elukeskkond on ümbritsetud pildilistest identiteetidest, mis jõuavad hoogustuvas tempos tulevate sõnumitena igaüheni. Kui me visuaalse info ühikuid enam teineteisest ei erista, muutub see eristamatuks vooluks, mille üle ei ole kontrolli.
Nüüdisaegne maalikunst reageerib just sellele olukorrale. Olgugi et maali võib pidada vana kooli meediumiks, on uue, eksperimentaalse ja isikupärase visuaalsuse otsingud nii mõneski mõttes läinud uuesti õitsele just maalikunstis. Maalija saab nullist luua pildi ja siis selles ise elama asuda. Ta saab kõike ise kujundada ning niiviisi osaleda enese ümber oleva inforuumi loomise protsessis ja muutuda järjest valivamaks, kriitilisemaks ja (enese)teadlikumaks.
Kuidas eristuda oma piltidega maailmas, kus on ehk liiga palju pilte? Sellele vastamiseks läheb „Maalikunsti A, B, C … ja Z“ tagasi algusesse, kujutamise algelementide juurde, visuaalse keele n-ö tähestiku loomise juurde. Selleks et leiutada oma sõnad ja keel, katsetatakse võimalikult laia visuaalsuse spektrit, alustades algelementidest – alustades A-st.
A – millised on maalikunsti tehnikad?
Väljendusvahendite teadlik ja eesmärgipärane kasutamine ning pildi kaudu „kõnelemine“. Juhendab Maria Lapteva.
B – kuidas eksperimenteerida?
Eksperimentaalses võtmes katsetatakse erinevaid kujutamis- ja väljendusviise, maalitehnikaid. Juhendab Toomas Tõnissoo.
C – kuidas pildiga kujutada?
Kuidas maalida objekti, keskkonda ja inimest? Kuidas mina suhestun sellega, mida kujutan? Kujutav kunst. Juhendab Saskia Järve.
. . . – kuidas õppida teistelt kunstnikelt?
Millega tegelevad teised? Miks? Milline on minu autoripositsioon? Inspireerivad ateljeevisiidid ja näitusekülastused. Juhendab Madli Ljutjuk.
Z – kuidas töötada iseseisvalt?
Osaleja püstitab enesele lähteülesande maali või väikese seeria loomiseks ning teostab selle ja eksponeerib seda juhendaja toel.
Õpiväljundid
Mikrokvalifikatsiooniprogrammi läbinu
- oskab maalimisel eksperimenteerida erinevate maalitehnikate, värvusõpetuse ja kompositsiooni võimalustega
- analüüsib ja mõistab maalikunsti eripära ning selle tugevaid külgi väljendusvahendina
- demonstreerib individuaalset pildikeelt maalina
Hindamine
Mikrokvalifikatsiooniprogramm lõpeb arvestusega, kus esitletakse Z-osas tehtud teost ja oma autoripositsiooni.
Mikrokvalifikatsiooni õppekava läbimist kinnitava tunnistuse saamise eelduseks on osalemine kontaktõppes vähemalt 75% ulatuses õppekava kogumahust ning kõigi õppeainete ja lõputöö arvestuste sooritamine ettenähtud tähtajaks.
Õppekava lõpetamise tingimused täitnud ja kõik arvestused edukalt sooritanud õppurile väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia mikrokvalifikatsioonitunnistus.
Õppekavajuht
Saskia Järve (Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti MA, 2009) õpetab EKAs alates 2009. aastast. Enamasti figuratiivse maalijana käsitleb ta igapäevaelu sündmusi, keskendudes seejuures inimloomuse keerukusele ja psühholoogiale. Tema loomingus segunevad isikliku elu kaadrid popkultuuri kujundite ja rahvasuus levivate lugudega, mõjudes ühtaegu tuttavlike ja võõrastavatena.
Juhendajad
Madli Ljutjuk (MA), Saskia Järve (MA), Maria Lapteva (MA), Toomas Tõnissoo (MA)
Vajalikud töövahendid
Osaleja võtab ise kaasa värvid, lõuendid, pintslid jms.
Aeg: 2. september 2026 kuni 13. mai 2027 neljapäeviti kell 18–21;
lisaks kuus kohtumist kolmapäeviti: 2.09, 7.10, 4.11, 25.11, 17.02, 10.03
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, ruumid A206 ja A202
Maht: 14 EAP ehk 364 tundi, millest 140 tundi on kontaktõpet ning 224 tundi iseseisvat tööd
Õppekavarühm: kujutav kunst ja kunstiteadus
Õppegrupp: kuni 13 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Hind: 2460 €
Registreerudes enne 18. augustit, on võimalik tasuda osamaksetena:
Registreerudes tasuda 1. osamakse 550 €, seejärel:
2. osamakse 550 € hiljemalt 10. oktoobriks 2026
3. osamakse 680 € hiljemalt 16. jaanuariks 2027
4. osamakse 680 € hiljemalt 6. märtsiks 2027
Registreerumisel tuleb esitada motivatsioonikiri, (500–2500 tähemärki) milles palume kirjeldada oma ootusi programmile ja mis suunas tahaksid areneda.