David Simi raamatu „Pehme linn” kaanekujundus
„Ruumiloome ja kestliku elukeskkonna kujundamise” õppekava eesmärk on tõsta osalejate ruumiteadlikkust ja ruumipädevust ning parandada seeläbi nende elukvaliteeti ja konkurentsivõimet tööturul. Lisaks aitab õppekava läbimine tõsta ühiskonna ruumiteadlikkuse ja ruumipädevuse taset ning parandada seeläbi ruumiloome kui ühiskonna ühise protsessi kvaliteeti ja tulemusi ehk elukeskkonna ruumikvaliteeti.
Õppetöö käigus uurime külalislektorite abiga
- Kas meie elukeskkond on pikas perspektiivis majanduslikult elujõuline?
- Milline on kvaliteetne ehitustegevus, mis suurendab koha väärtust?
- Kuidas teha nii, et ruumilahenduste (hoonete ja nendevahelise avaliku ja poolavaliku ruumi) ülalpidamiskulud on mõistlikud, järele andmata ruumikvaliteedis?
- Milline on mõistlik renoveerimistsükkel?
- Milliste kulurühmadega tuleb elukeskkonna arendamisel arvestada?
- Millised on asjakohased koostöömeetodid, mis toetavad ühtaegu ruumikvaliteeti ja tõhusust?
- Millised eelarvesäästlikud ruumilahendused muudavad võimalikult paljude elanike elu mugavamaks, toetades ligipääsu erinevatele avalikele teenustele?
- Kuidas kasutada parimal viisil ära rohealasid ja avalikku ruumi ning parandada nendele juurdepääsu?
- Kuidas on omavahel seotud projekteerimise, ehitamise ja käitamise säästlikkus ning elukoha taskukohasus? Kuidas kasvatada kinnisvara väärtust?
MIkrokrokvalifikatsiooniprogramm sobib ruumiloomega seotud erialade esindajatele ja teistele, kes soovivad süvendada oma teadmisi ehitatud keskkonna ja ühiskonna vastastikmõjust.
Eeldused osalemiseks
Keskharidus, eesti ja inglise keele oskus
Õppekava sisu
Õppekava annab baasteadmised arhitektuuri kui elukeskkonna toimimisest ning ruumi ja ühiskonna vastastikmõjust. Teemat käsitletakse põhiliselt inimese ja sootsiumi kui ruumi kasutaja ja ruumi sekkuja vaatenurgast, uuritakse ruumi kvaliteete ja kasutajakogemust. Eelkõige keskendutakse avalikule ja poolavalikule ruumile, liikuvusele ja tänavale. Lisaks käsitletakse kaasaja suurima väljakutse, kestliku planeerimise ja ehitamise suundi ja viise ning seda, kuidas võiks toimida keskkonnademokraatia ja koosloomeline ruumiloome.
Kava
- Arhitektuur kui elukeskkond
- Elukeskkonna kvaliteet
- Kestlik ruumiloome
- Tänav
- Tüpoloogia
- Keskkonnademokraatia
- Koosloomeline ruumiloome
Õpiväljundid. Mikrokvalifikatsiooniprogrammi läbinu
- mõistab arhitektuuri kui elukeskkonna kujundamise ehk ruumiloome ja ühiskonna vastastikmõju
- analüüsib linnalise keskkonna kujundamist ja protsesse eelkõige põhikasutajate ehk inimeste seisukohast
- oskab kirjeldada, kuidas mõjutab meid ümbritsev keskkond ja selle kvaliteet, kuidas ruum ja ruumikasutus meie valikuid mõjutavad ja, vastupidi, millised meie valikud omavad mõju ruumile ja ruumikasutuse jalajäljele
Hindamine
Mikrokvalifikatsiooniprogramm lõpeb arvestusega, millele pääsemise eeldusena on õpilane osalenud kontakttundides vähemalt 75% ulatuses ja esitanud tähtajaks iseseisvad tööd. Arvestuse sisuks on igas õppeaines temaatiline iseseisev või grupitöö ja kokkuvõttev ülesanne õppetöö lõpus. Arvestuse läbinule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist mikrokvalifikatsioonitunnistus.
Õppekava autor
Yoko Alender (Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuri ja linnaplaneerimise MA 2010; alates 2022 jätkab õpinguid doktorantuuris) on tegelenud ruumiteadlikkuse ja ruumipädevuse parandamisega ühiskonnas nii era- kui ka avalikus sektoris kirjastamise, koolituste ja poliitikakujundamise kaudu.
Õppekava juht
Veronika Valk-Siska (Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuri ja linnaplaneerimise MA 2001; doktorikraad RMIT Ülikoolist Melbourne’is, Austraalias 2014). Tema kui Noore Arhitekti Preemia (2012) laureaadi südameasjaks on ruumiteadlikkuse ja pädevuse kasv ühiskonnas tervikuna, maast-madalast. Juhtis 2020-2022 Euroopa Komisjoni eksperdirühma kvaliteetse arhitektuuri ja ehitatud keskkonna alal.
Juhendajad
Teadmisi jagavad teiste seas õppekava idee autor Yoko Alender (MA), õppekavajuht Veronika Valk-Siska (PhD), Riin Alatalu (PhD), Katrin Paadam (PhD), Hannes Praks (MA), Jaak-Adam Looveer (MA), Kristi Grišakov (PhD), Jiri Tintera (PhD), Toomas Paaver (MA), Karin Bachmann (MA), Mari Jüssi, Tõnis Arjus (MA), Marek Rannala (MA), Margit Aule (MA) jt.
Vajalik kirjandus:
- „Linnad inimestele“, Jan Gehl
- „Pehme linn“, David Sim
- „Kuidas uurida elu avalikus ruumis“, Jan Gehl ja Birgitte Svarre
Aeg: 9. septembrist 2025 kuni 2. juunini 2026 teisipäeviti kell 18–21
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, ruum A-301
Maht: 14 EAP ehk 364 tundi, millest 140 tundi on kontaktõpet (sh auditoorset ja praktilist tööd) ning 224 tundi iseseisvat tööd
Õppekavarühm: arhitektuur ja linnaplaneerimine
Õppegrupp: 10 kuni 12 osalejat
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: kuni kohtade täitumiseni
Hind: 2460 €
Registreerudes enne 26. augustit, on võimalik tasuda osamaksetena:
1. osamakse 555 € hiljemalt 31. augustiks 2025
2. osamakse 555€ hiljemalt 11. oktoobriks 2025
3. osamakse 675 € hiljemalt 10. jaanuariks 2026
4. osamakse 675 € hiljemalt 14. märtsiks 2026