Õppekavast

Maastikuarhitektide roll on linnastuvas ühiskonnas kontekstis kasvava tähtsusega. Linnad ja linnastunud piirkonnad peavad kohanema muutuva kliimaga, tegelema ruumilise ebavõrdsusega ning tõsta üldiselt elukeskkonna kvaliteeti kõigi elanike jaoks, ka teiste liikide vaates. Maastikuarhitektid seisavad selle eest, et linnade väliruum toetaks inimeste sotsiaalseid, bioloogilisi ja kultuurilisi vajadusi, seistes sellise linnaruumi eest, mis on atraktiivne ajaveetmise koht, pakub kokkupuudet loodusega, soodustab tervislikku eluviisi ning ergutab inimestevahelisi kontakte.

Kaheaastane õppeprotsess koosneb teooriaainetest ning praktilistest stuudiotest, mille raames omandatakse peamised vajalikud erialased pädevused. Erinevad õppeained on lõimitud ning koondatud suurematesse plokkidesse, et luua nende vahel sünergiat ja suunata fookus stuudiotööle – analüüsi, projekteerimise, planeerimise ja disainioskuste omandamisele.

MA 1. aasta

Linnaplaneerimine ja avalik ruum – projektid koos arhitektuuri ja urbanistika tudengitega, maastikuarhitektidel rõhk funktsionaalsel haljastusel, tänavaruumil ja ruumikasutajatel. Neid toetavad mitmesugused tehnilised erialased oskused – digitaalsed ja manuaalsed töövahendid ning praktilised teadmised, teiselt poolt aga teoreetilised ained, mis aitavad laiemalt küsimusi sõnastada, ühiskondlikku ja kultuurilist tausta mõista ning erialast diskussiooni edasi viia.

MA 2. aasta

Magistritöö – algab probleemipüstituse ja uurimistööga, seda toetavate ainetega, teises pooles jätkub individuaalse magistritöö projektiosa koostamise ja tekstiosa täpsustamisega ning lõpeb magistritöö kaitsmisega.