Maastikuarhitektuur

Keskkonnatundlik ruumiloome

Maastikuarhitektuuri ootame õppima ärksaid inimesi, kes tunnevad huvi ehitatud ruumi ja looduskeskkonna koostoime vastu. Eriala eesmärgiks on anda oskused linnamaastike – hea disainiga, otstarbekate, sotsiaalselt õiglaste ja elurikaste väliruumide – kujundamiseks, teadvustades samal ajal kompleksseid kriise nagu kliimamuutus, elurikkuse kadu ning sotsiaalne ebavõrdsus. Maastikuarhitektuur ühendab endas teadmisi arhitektuurist, disainist, linnaplaneerimisest, loodusteadustest, tehnoloogiast, kultuurist ja ühiskonnast. Maastikuarhitektina õpid nägema ruumi tervikuna – mõistma, kuidas looduslikud protsessid ja inimtegevus üksteist mõjutavad ning neid protsesse suunama.

Õppekava on tihedalt seotud arhitektuuriõppega, mis aitab luua ühiseid arusaamu ja tulevasi tööalaseid sidemeid juba õpingute ajal. Arhitektuuriteaduskonnas on olemas toetavad erialad ning akadeemilised pädevused arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning urbanistika õppekavade näol. EKAs on kaasaegsed töökojad (puit, metall, installatsioon, keraamika, 3D printimine, laserlõikamine jms) ideede katsetamiseks ja makettide valmistamiseks. Osa õppetööst toimub Eesti Maaülikoolis, kus omandatakse loodusteadustega tihedamalt seotud ained.

Siit koolist saab kaasa vajalikud oskused ebakindlas tulevikus toimetulemiseks: sotsiaalse erksuse, erialase pädevuse, julguse katsetada ja riskida, valmisoleku neist kogemustest õppida ning lõpuks ka teadlikkuse oma rollist ühiskonnas ja laiemas kultuurilises kontekstis.

Õppekava fookuses on linnaline keskkond ja selle väljakutsed. Õppetöö on peamiselt praktilise suunitlusega, valmistades ette projekteerivaid maastikuarhitekte kohalikule tööturule. Samas käsitleb õppekava ka eriala teoreetilist ja filosoofilist poolt, mis võimaldab õppijatel on tegevust mõtestada ja reflekteerida ning huvilistel jätkata näiteks doktoriõppes