Maastikuarhitektuur
| Üldinfo Õppetase: magister Õppekeel: eesti Ainepunktide arv: 120 Õppe kestus: 2 aastat Detailne õppekava: Tahvlis Teaduskond: Arhitektuuriteaduskond Õppemaks: tasuta * täiskoormusega õppides | Sisseastumine Avalduse esitamise kuupäevad 1. veebr – 25. juuni 2026 Haridusnõuded BA, rakendus- või muu kõrgharidus Keelenõuded Inglise keel B1 Loe sisseastumisest lähemalt |
Keskkonnatundlik ruumiloome
Maastikuarhitektuuri ootame õppima ärksaid inimesi, kes tunnevad huvi ehitatud ruumi ja looduskeskkonna koostoime vastu. Eriala eesmärgiks on anda oskused linnamaastike – hea disainiga, otstarbekate, sotsiaalselt õiglaste ja elurikaste väliruumide – kujundamiseks, teadvustades samal ajal kompleksseid kriise nagu kliimamuutus, elurikkuse kadu ning sotsiaalne ebavõrdsus. Maastikuarhitektuur ühendab endas teadmisi arhitektuurist, disainist, linnaplaneerimisest, loodusteadustest, tehnoloogiast, kultuurist ja ühiskonnast. Maastikuarhitektina õpid nägema ruumi tervikuna – mõistma, kuidas looduslikud protsessid ja inimtegevus üksteist mõjutavad ning neid protsesse suunama.
Õppekava on tihedalt seotud arhitektuuriõppega, mis aitab luua ühiseid arusaamu ja tulevasi tööalaseid sidemeid juba õpingute ajal. Arhitektuuriteaduskonnas on olemas toetavad erialad ning akadeemilised pädevused arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning urbanistika õppekavade näol. EKAs on kaasaegsed töökojad (puit, metall, installatsioon, keraamika, 3D printimine, laserlõikamine jms) ideede katsetamiseks ja makettide valmistamiseks. Osa õppetööst toimub Eesti Maaülikoolis, kus omandatakse loodusteadustega tihedamalt seotud ained.
Siit koolist saab kaasa vajalikud oskused ebakindlas tulevikus toimetulemiseks: sotsiaalse erksuse, erialase pädevuse, julguse katsetada ja riskida, valmisoleku neist kogemustest õppida ning lõpuks ka teadlikkuse oma rollist ühiskonnas ja laiemas kultuurilises kontekstis.
Õppekava fookuses on linnaline keskkond ja selle väljakutsed. Õppetöö on peamiselt praktilise suunitlusega, valmistades ette projekteerivaid maastikuarhitekte kohalikule tööturule. Samas käsitleb õppekava ka eriala teoreetilist ja filosoofilist poolt, mis võimaldab õppijatel on tegevust mõtestada ja reflekteerida ning huvilistel jätkata näiteks doktoriõppes
Keda ootame õppima
- maastikuarhitektuuri bakalaureuse taseme lõpetajaid
- praktiseerivaid arhitekte, kes soovivad juurde õppida või ümber spetsialiseeruda (peale linnamaastike mikrokraadi omandamist)
- arhitektuuri integreeritud õppekaval õppijaid või arhitektuuri BA lõpetanuid, kes soovivad õpingute ajal ümber spetsialiseeruda
- rakendusarhitektuuri eriala lõpetajaid (peale linnamaastike mikrokraadi omandamist)
Millised oskused omandatakse
Õppekava lõpetanu
- seostab maastikuarhitektuuri ühiskondlike protsessidega ning oskab kavandada linnalise keskkonna tulevikustsenaariume.
- oskab koostada maastikuarhitektuuri projekte ning tunneb projekteerimise erinevaid staadiume.
- oskab kavandada ruumilisi planeeringuid, mis vastavad vajadustele ja nõuetele ning tuginevad ruumiandmetele.
- oskab analüüsida linnaruumi ja maastikke, inventeerida haljastust ning koostada haljastuse ja maastiku hoolduskavasid.
Kellena lõpetajad tööd leiavad
- Projekteeriv maastikuarhitekt: ehitusprojektide maastikuarhitektuuri osa kavandamine
- Ruumianalüüse ja -uuringuid koostav maastikuarhitekt
- Planeeringuid koostav maastikuarhitekt era- või avalikus sektoris (nt linnaplaneerimisametis)
- Kirjutav maastikuarhitekt: eriala populariseerivad, analüüsivad, kriitilised artiklid
- Õpingud jätkuvad doktorantuuris