
Foto autor: Martin Sookael
EKA, A101
Algus k.p.:
12.12.2025
Algusaeg:
11:00
Lõpp k.p.:
12.12.2025
12. detsembril 2025 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala ekstern Margus Tamm doktoritööd „Kunstilised sekkumised avalikus ruumis. Taktikaline meedia ja kommunikatiivne pööre protestikultuuris aastatuhande vahetusel“ („Artistic Interventions in the Public Space: Tactical Media and the Communicative Turn in Protest Culture at the Turn of the Millennium“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.
Doktoritöö juhendajad:
prof Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Marek Tamm (Tallinna Ülikool)
Eelretsensendid:
dr Ingrid Ruudi (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Oponent: prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.
Lühitutvustus
21. sajandi poliitilist kultuuri kujundavad üha enam protestiliikumised ja protestipoliitika. Traditsiooniliste demokraatlike institutsioonide nõrgenemise taustal toimib protestiaktivism ühiskondliku osaluse ja demokraatliku eneseuuenduse kasvupinnana, elavdades poliitlist arutelu, luues uusi kollektiivseid identiteete ja avardades arusaama poliitikas osalemise viisidest.
Doktoritöö keskendub nüüdisaegse protestikultuuri vaatemängulisele mõõtmele ning ajavahemikule 1990–2010 – seni akadeemiliselt vähe uuritud siirdeperioodile, mil kujunes välja radikaalselt demokraatlik ja kunstipäraseid sekkumistaktikaid kasutav protestirepertuaar. Väitekirja moodustavad viis artiklit, mis juhtumiuuringute ja teoreetilise arutelu toel käsitlevad sekkuva kunstilise aktivismi iseloomulikumaid aspekte, ning sissejuhatav katuspeatükk, mis raamib uurimisteema ja avab selle laiemat konteksti.
Töös otsitakse vastuseid küsimustele: millist ühiskondlikku rolli kannavad protestiliikumised ja populaarne protestipoliitika nüüdisaegsetes lääne demokraatiates; kuidas on ühiskonnateaduste kommunikatiivne pööre mõjutanud protestiliikumiste mõtestamist; milline on kunstiliste praktikate roll nüüdisaegses protestikultuuris; millised arengud iseloomustavad lääne demokraatlikku protestikultuuri aastatel 1990–2010; ning lõpuks, kõige olulisemana – kuidas ühendada poliitilise muutuse kirg institutsionaalse kestlikkusega.
Väitekirja laiem eesmärk on käsitleda nüüdisaegset protestikultuuri kunstilise ja poliitilise väljendusviisi ristumiskohana, edendada kriitilist arutelu protestikultuuri kasvava ühiskondliku rolli üle ning osutada probleemidele ja potentsiaalidele, mida kunstiliste praktikate rakendamine aktivistlikel eesmärkidel on kaasa toonud.