AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Maketinäitus “H-kool” EKA fuajees
06.01.2026 — 31.01.2026
Maketinäitus “H-kool” EKA fuajees
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Alates 2026. jaanuari esimesest nädalast näeb EKA fuajees tüüpkoolimajade uuendamise ideede näitust.
Näitusel on välja pandud 2. ja 3. kursuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise tudengite 2025. sügissemestril valminud tööd, mida näitlikustavad koolide maketid.
Stuudios otsiti viise, kuidas kujundada H-kujuline nõukogudeaegne tüüpkoolimaja kaasaegseks kooliruumiks. Käsitleti viit H-tüüpi koolimaja, mis asuvad erineva rahvastikutiheduse, keskkonna ja ruumiliste vajadustega paikades.
Kõik lahendused on eriilmelised, kuid jagavad siiski ka sarnaseid jooni, mida kõrvutades on võimalik panna paika üldisemad arhitektuursed põhimõtted, mille abil H-tüüpi koolimaju kaasajastada.
„Koolistuudio“ juhendajad: Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson (stuudio TÄNA); Mart Kalm (teooria, ajalugu)
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Maketinäitus “H-kool” EKA fuajees
Teisipäev 06 jaanuar, 2026 — Laupäev 31 jaanuar, 2026
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Alates 2026. jaanuari esimesest nädalast näeb EKA fuajees tüüpkoolimajade uuendamise ideede näitust.
Näitusel on välja pandud 2. ja 3. kursuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise tudengite 2025. sügissemestril valminud tööd, mida näitlikustavad koolide maketid.
Stuudios otsiti viise, kuidas kujundada H-kujuline nõukogudeaegne tüüpkoolimaja kaasaegseks kooliruumiks. Käsitleti viit H-tüüpi koolimaja, mis asuvad erineva rahvastikutiheduse, keskkonna ja ruumiliste vajadustega paikades.
Kõik lahendused on eriilmelised, kuid jagavad siiski ka sarnaseid jooni, mida kõrvutades on võimalik panna paika üldisemad arhitektuursed põhimõtted, mille abil H-tüüpi koolimaju kaasajastada.
„Koolistuudio“ juhendajad: Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson (stuudio TÄNA); Mart Kalm (teooria, ajalugu)
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
21.01.2026 — 23.01.2026
Lõputööde kaitsmised 2025/2026. õa sügissemestril (jaanuaris)
Uncategorized
Kaitsmiste ajakava:
| AEG | ÕPPEKAVA JA TASE | TOIMUMISKOHT |
| 13.01.2026 kell 9:45 | Disain ja Tehnoloogia (MADM), MA | A403 |
| 22.01.2026 kell 10:00 | Kaasaegne kunst ja animatsioon (MAKK, MAN), MA | A101 |
| 22.01.2026 kell 10:00 | Kunst (BKU), BA | A101 |
| 23.01.2026 kell 11:00 | Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud (MKT), MA | A403 |
BA – bakalaureusetase; MA – magistritase
Loe lisaks: Lõputööde kaitsmiskomisjonid 2025/2026. õa sügis (jaanuar)
Postitas Riina Laaneveer — Püsilink
Lõputööde kaitsmised 2025/2026. õa sügissemestril (jaanuaris)
Kolmapäev 21 jaanuar, 2026 — Reede 23 jaanuar, 2026
Uncategorized
Kaitsmiste ajakava:
| AEG | ÕPPEKAVA JA TASE | TOIMUMISKOHT |
| 13.01.2026 kell 9:45 | Disain ja Tehnoloogia (MADM), MA | A403 |
| 22.01.2026 kell 10:00 | Kaasaegne kunst ja animatsioon (MAKK, MAN), MA | A101 |
| 22.01.2026 kell 10:00 | Kunst (BKU), BA | A101 |
| 23.01.2026 kell 11:00 | Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud (MKT), MA | A403 |
BA – bakalaureusetase; MA – magistritase
Loe lisaks: Lõputööde kaitsmiskomisjonid 2025/2026. õa sügis (jaanuar)
Postitas Riina Laaneveer — Püsilink
16.01.2026 — 08.02.2026
Ketlin Kuusing ja Sten Saarits Hop Galeriis
Uusmeedia
17.01.- 8.02. 2026
Reedel, 16. jaanuaril kell 18.00 avatakse Ketlin Kuusingu ja Sten Saaritsa näitus „Kõige kanduva teed“ Hop galeriis.
Inimesed on õppinud mõtlema ja elama asjakeskselt. Asjad tekivad ja kaovad. Ent kui püüda mõelda seosekeskselt, võib näha, kuidas see salapärane jõud, mis asju tekitab ja kaotab, kandub ühtlasi ühest asjast teise. See ilmub, et kaduda, ning kaob, et ilmuda. See jõud jaotab ja liidab ruume, loob ühtaegu fragmentaarseid ja fraktaalseid pindu. Taolisest motiivist lähtuvad oma näitusel „Kõige kanduva teed“ ka Ketlin Kuusing ja Sten Saarits, kes kasutavad kaduvuse ja kandvuse väljendamiseks galerii põrandapinda. Muuhulgas on näituse põranda kohale asetatud vaiba kudumisel praktiseeritud traditsioonilist pärsia sõlme. Pärsia kultuur, kust sõlm pärineb, on kadunud, kuid traditsioon on kandunud kaduvusest hoolimata meieni. Ornamendid tulevad ja kaovad, ent mustrilisus, vajadus mustrite ja rütmide järele, vajadus kaost korrastada jääb püsima.
/Jan Kaus/
Ketlin Kuusing (1978) on disainer, kes keskendub oma loomingus tekstiilide ja ruumi suhetele. Kõige rohkem meeldib Kuusingule uurida ja tõlgendada vaipade ajalugu ning funktsiooni, nende tähenduse ja ainelisuse, suursugususe ja igapäevasuse vastuolu.
Sten Saarits (1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab põhiliselt ajapõhise meediaga. Tema kunstnikupraktikas on esikohal helisalvestistest komponeeritud heliinstallatsioonid, mis rõhuvad tajukogemusele ning ruumilistele märgiseostele. Saaritsa loomingus esineb tihti ülesimulatsiooni, samuti meeldib talle vaadelda kultuuriliste käitumisnormide mõju(tusi).
Näituse tekst: Jan Kaus
Graafiline disain: Kätriin Reinart
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Sten Saarits — Püsilink
Ketlin Kuusing ja Sten Saarits Hop Galeriis
Reede 16 jaanuar, 2026 — Pühapäev 08 veebruar, 2026
Uusmeedia
17.01.- 8.02. 2026
Reedel, 16. jaanuaril kell 18.00 avatakse Ketlin Kuusingu ja Sten Saaritsa näitus „Kõige kanduva teed“ Hop galeriis.
Inimesed on õppinud mõtlema ja elama asjakeskselt. Asjad tekivad ja kaovad. Ent kui püüda mõelda seosekeskselt, võib näha, kuidas see salapärane jõud, mis asju tekitab ja kaotab, kandub ühtlasi ühest asjast teise. See ilmub, et kaduda, ning kaob, et ilmuda. See jõud jaotab ja liidab ruume, loob ühtaegu fragmentaarseid ja fraktaalseid pindu. Taolisest motiivist lähtuvad oma näitusel „Kõige kanduva teed“ ka Ketlin Kuusing ja Sten Saarits, kes kasutavad kaduvuse ja kandvuse väljendamiseks galerii põrandapinda. Muuhulgas on näituse põranda kohale asetatud vaiba kudumisel praktiseeritud traditsioonilist pärsia sõlme. Pärsia kultuur, kust sõlm pärineb, on kadunud, kuid traditsioon on kandunud kaduvusest hoolimata meieni. Ornamendid tulevad ja kaovad, ent mustrilisus, vajadus mustrite ja rütmide järele, vajadus kaost korrastada jääb püsima.
/Jan Kaus/
Ketlin Kuusing (1978) on disainer, kes keskendub oma loomingus tekstiilide ja ruumi suhetele. Kõige rohkem meeldib Kuusingule uurida ja tõlgendada vaipade ajalugu ning funktsiooni, nende tähenduse ja ainelisuse, suursugususe ja igapäevasuse vastuolu.
Sten Saarits (1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab põhiliselt ajapõhise meediaga. Tema kunstnikupraktikas on esikohal helisalvestistest komponeeritud heliinstallatsioonid, mis rõhuvad tajukogemusele ning ruumilistele märgiseostele. Saaritsa loomingus esineb tihti ülesimulatsiooni, samuti meeldib talle vaadelda kultuuriliste käitumisnormide mõju(tusi).
Näituse tekst: Jan Kaus
Graafiline disain: Kätriin Reinart
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Sten Saarits — Püsilink
23.01.2026 — 03.05.2026
„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ Eesti Arhitektuurimuuseumis
Arhitektuuriteaduskond
23. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“.
Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.
Näituse kuraator Villem Tomiste on toonud fookusesse visioonid – teisisõnu ulmad –, mis on aegade jooksul linnamüüriga seoses tiirelnud. Need on ideed, mille abil avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire, et tulevikuks saaks see ala olla tunduvalt laiem. Tomiste uurimistööl loodud visioonid pole lõplikud lahendused, vaid vihjed Tallinna ruumilisele dünaamikale. Nende visioonidega suhestuvad 12 kunstnikku, astudes kuraatoriloominguga dialoogi.
Näitusel osalevad Eike Eplik, Aksel Haagensen, Hedi Jaansoo, Jass Kaselaan, Erki Kasemets, Kristi Kongi, Karl Ferdinand von Kügelgen, Anna Mari Liivrand, Katariin Mudist, Darja Popolitova, Uku Sepsivart, Kristina Õllek
Näituse ruumi on loonud Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), graafilise disaini Johanna Ruukholm ja Martina Gofman (Jojo&me Studio)
Näitusega kaasneb trükis, mille esitlus toimub märtsikuu jooksul. Näitust ja trükist toetab Eesti Kultuurkapital.
„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ jääb Eesti Arhitektuurimuuseumis avatuks 3. maini 2026.
Rohkem infot muuseumi kodulehel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ Eesti Arhitektuurimuuseumis
Reede 23 jaanuar, 2026 — Pühapäev 03 mai, 2026
Arhitektuuriteaduskond
23. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“.
Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.
Näituse kuraator Villem Tomiste on toonud fookusesse visioonid – teisisõnu ulmad –, mis on aegade jooksul linnamüüriga seoses tiirelnud. Need on ideed, mille abil avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire, et tulevikuks saaks see ala olla tunduvalt laiem. Tomiste uurimistööl loodud visioonid pole lõplikud lahendused, vaid vihjed Tallinna ruumilisele dünaamikale. Nende visioonidega suhestuvad 12 kunstnikku, astudes kuraatoriloominguga dialoogi.
Näitusel osalevad Eike Eplik, Aksel Haagensen, Hedi Jaansoo, Jass Kaselaan, Erki Kasemets, Kristi Kongi, Karl Ferdinand von Kügelgen, Anna Mari Liivrand, Katariin Mudist, Darja Popolitova, Uku Sepsivart, Kristina Õllek
Näituse ruumi on loonud Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), graafilise disaini Johanna Ruukholm ja Martina Gofman (Jojo&me Studio)
Näitusega kaasneb trükis, mille esitlus toimub märtsikuu jooksul. Näitust ja trükist toetab Eesti Kultuurkapital.
„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ jääb Eesti Arhitektuurimuuseumis avatuks 3. maini 2026.
Rohkem infot muuseumi kodulehel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.01.2026
Avatud arhitektuuriloeng: Dan Dubowitz: Cultural Masterplanning
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA korraldab tänavuse “Hüljatud maastike” töötoa Tallinnas 19.-22. jaanuaril 2026, objektina on luubi all Linnahall.
Juba 14. korda toimuva töötoa eesmärk on harjutada arhitektuuri, muinsuskaitse ja sisearhitektuuri tudengite rahvusvahelist koostööd ning mõista vajadusi ja võimalusi kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel. Töötuba toimub koostöös Manchesteri arhitektuurikooli (MSA) õppejõudude ja tudengitega.
- Teisipäeval 20. jaanuaril kell 17 peab EKA aulas avaliku loengu Dan Dubowitz: Cultural Masterplanning.
Manchesteri Arhitektuurikooli (MSA) külalisprofessor Dan Dubowitz tutvustab kultuurilist üldplaneerimist, mille eesmärk on arendada uusi meetodeid inimeste varasemaks ja paremaks kaasamiseks oma kodulinnade ruumiloomesse üle Suurbritannia. Ta tutvustab oma käimasolevat uurimisprojekti „Megalomania“, mis hõlmab paiku Eestis (Naissaar ja Hiiumaa), Helsingi saarestikus, Lätis (Karosta) ja Leedus (Visiginas).
Loeng on MSA ja EKA teadus- ja avaliku pedagoogika koostööprojekti avaüritus, mille eesmärk on uurida, kuidas mobiilsed arhitektuurimeetodid nagu pimedas kõndimine, rääkimine, koreograafia ja aeglane fotograafia saavad anda hääle ja äratada ellu uinuva hoone.
Kõik huvilised on oodatud kuulama! Loeng on inglise keeles.
Lisaks toimub töötoa raames veel avatud üritusi:
- Kolmapäeval 21. jaanuaril kell 17 linastub EKA aulas Ingel Vaikla dokumentaalfilm “Majavalvur” (2015)
- Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17 esitlevad tudengite grupid fuajee trepistikul oma nädala jooksul valminud lühifilme.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Avatud arhitektuuriloeng: Dan Dubowitz: Cultural Masterplanning
Teisipäev 20 jaanuar, 2026
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA korraldab tänavuse “Hüljatud maastike” töötoa Tallinnas 19.-22. jaanuaril 2026, objektina on luubi all Linnahall.
Juba 14. korda toimuva töötoa eesmärk on harjutada arhitektuuri, muinsuskaitse ja sisearhitektuuri tudengite rahvusvahelist koostööd ning mõista vajadusi ja võimalusi kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel. Töötuba toimub koostöös Manchesteri arhitektuurikooli (MSA) õppejõudude ja tudengitega.
- Teisipäeval 20. jaanuaril kell 17 peab EKA aulas avaliku loengu Dan Dubowitz: Cultural Masterplanning.
Manchesteri Arhitektuurikooli (MSA) külalisprofessor Dan Dubowitz tutvustab kultuurilist üldplaneerimist, mille eesmärk on arendada uusi meetodeid inimeste varasemaks ja paremaks kaasamiseks oma kodulinnade ruumiloomesse üle Suurbritannia. Ta tutvustab oma käimasolevat uurimisprojekti „Megalomania“, mis hõlmab paiku Eestis (Naissaar ja Hiiumaa), Helsingi saarestikus, Lätis (Karosta) ja Leedus (Visiginas).
Loeng on MSA ja EKA teadus- ja avaliku pedagoogika koostööprojekti avaüritus, mille eesmärk on uurida, kuidas mobiilsed arhitektuurimeetodid nagu pimedas kõndimine, rääkimine, koreograafia ja aeglane fotograafia saavad anda hääle ja äratada ellu uinuva hoone.
Kõik huvilised on oodatud kuulama! Loeng on inglise keeles.
Lisaks toimub töötoa raames veel avatud üritusi:
- Kolmapäeval 21. jaanuaril kell 17 linastub EKA aulas Ingel Vaikla dokumentaalfilm “Majavalvur” (2015)
- Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17 esitlevad tudengite grupid fuajee trepistikul oma nädala jooksul valminud lühifilme.
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
16.01.2026 — 05.04.2026
Mari Männa ja Maria Eriksoni näitus „Haavatav jäljend“
Graafika
Mari Männa ja Maria Eriksoni ühisnäitus Haavatav jäljend avaneb 16. jaanuaril kell 18.00 Tallinna Linnagaleriis.
Kuraator Madli Ljutjuk.
Näitus jääb avatuks 5. aprillini.
Kuraator Madli Ljutjuk.
Näitus jääb avatuks 5. aprillini.
Mari Männa ja Maria Eriksoni ühisnäitus lähtub materjalist kui aktiivsest osalisest. Haprus ja õrnus on siin tööviis: vorm sünnib pragunemisest, murdumisest ja hoolest. Kuivamine, deformatsioon ja jälje tekkimine ei ole kõrvalekalded ega ebaõnnestumised, vaid protsess, mille kaudu materjal mäletab, muutub ja kujundab omaenda rütmi.
„Näitus käsitleb viljakust laiemalt kui bioloogilise või sooliselt piiritletud mõistena. Viljakus on siin eksistentsiaalne seisund: võime muutuda, olla vastuvõtlik ja püsida ebakindluses. Näitus kutsub vaatajat kogema haprust ja õrnust mitte nõrkuse, vaid elujõu ja uuenemise allikana ning osadust kehalis-tsüklilise elukäsitusega,“ selgitab kuraator Madli Ljutjuk.
Esimest korda koos töötavad kunstnikud vaatlevad sama küsimust eri suundadest. Männa teostes avaldub koorumise loogika: maailm sünnib lagunemisest ja üleminekuseisunditest, kus elu pole veel oma lõplikku vormi leidnud. Erikson alustab haavast – hetkest, kui pind avatakse ja on sunnitud mäletama. Kummalgi ei ole vorm lõpptulemus, vaid ajutine seisund: midagi, mis on alles kujunemas.
Skulptuuri- ja graafikaprotsesside kaudu näeme, kuidas vorm tekib seal, kus miski on katki või pooleli. Pragunemine, kuivamine, jäljendamine ja deformatsioon ei tähista katkestust, vaid loovat dünaamikat. Näitus räägib kahest kujunemisviisist, koorumisest ja haavast kui ühe ja sama protsessi erinevatest avaldumisvormidest.
Näituse taustal on maailm, kus kindlad piirid on hajumas. Inimene ei ole enam keskpunkt, vaid üks osaline kehade ja materjalide põimunud võrgustikus. Sellises maailmas muutub viljakus vastuvõtlikkuseks – võimeks jääda avatuks ka siis, kui tulemus pole ette teada. „Haavatav jäljend“ kutsub aeglustama ja märkama, kuidas elu sünnib just katkestuste kaudu.
Rohkem infot:
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Mari Männa ja Maria Eriksoni näitus „Haavatav jäljend“
Reede 16 jaanuar, 2026 — Pühapäev 05 aprill, 2026
Graafika
Mari Männa ja Maria Eriksoni ühisnäitus Haavatav jäljend avaneb 16. jaanuaril kell 18.00 Tallinna Linnagaleriis.
Kuraator Madli Ljutjuk.
Näitus jääb avatuks 5. aprillini.
Kuraator Madli Ljutjuk.
Näitus jääb avatuks 5. aprillini.
Mari Männa ja Maria Eriksoni ühisnäitus lähtub materjalist kui aktiivsest osalisest. Haprus ja õrnus on siin tööviis: vorm sünnib pragunemisest, murdumisest ja hoolest. Kuivamine, deformatsioon ja jälje tekkimine ei ole kõrvalekalded ega ebaõnnestumised, vaid protsess, mille kaudu materjal mäletab, muutub ja kujundab omaenda rütmi.
„Näitus käsitleb viljakust laiemalt kui bioloogilise või sooliselt piiritletud mõistena. Viljakus on siin eksistentsiaalne seisund: võime muutuda, olla vastuvõtlik ja püsida ebakindluses. Näitus kutsub vaatajat kogema haprust ja õrnust mitte nõrkuse, vaid elujõu ja uuenemise allikana ning osadust kehalis-tsüklilise elukäsitusega,“ selgitab kuraator Madli Ljutjuk.
Esimest korda koos töötavad kunstnikud vaatlevad sama küsimust eri suundadest. Männa teostes avaldub koorumise loogika: maailm sünnib lagunemisest ja üleminekuseisunditest, kus elu pole veel oma lõplikku vormi leidnud. Erikson alustab haavast – hetkest, kui pind avatakse ja on sunnitud mäletama. Kummalgi ei ole vorm lõpptulemus, vaid ajutine seisund: midagi, mis on alles kujunemas.
Skulptuuri- ja graafikaprotsesside kaudu näeme, kuidas vorm tekib seal, kus miski on katki või pooleli. Pragunemine, kuivamine, jäljendamine ja deformatsioon ei tähista katkestust, vaid loovat dünaamikat. Näitus räägib kahest kujunemisviisist, koorumisest ja haavast kui ühe ja sama protsessi erinevatest avaldumisvormidest.
Näituse taustal on maailm, kus kindlad piirid on hajumas. Inimene ei ole enam keskpunkt, vaid üks osaline kehade ja materjalide põimunud võrgustikus. Sellises maailmas muutub viljakus vastuvõtlikkuseks – võimeks jääda avatuks ka siis, kui tulemus pole ette teada. „Haavatav jäljend“ kutsub aeglustama ja märkama, kuidas elu sünnib just katkestuste kaudu.
Rohkem infot:
Postitas Andres Lõo — Püsilink
12.01.2026 — 28.02.2026
„Guašid ja teised graafilised märkmed“ EKA raamatukogus
Raamatukogu
„Guašid ja teised graafilised märkmed“
EKA raamatukogus
12.01.-28.02.2026
Näitusel „Guašid ja teised graafilised märkmed“ tõlgib animaatoriks õppinud kunstnik Francesco Rosso tehnoloogilist maailma unenäoliseks, sügavalt enesepeegelduslikuks omailmaks. Maailm, mida ta kujutab, on juhitud distsiplineeritud meditatsioonist, käelisest kontrollist ning kaugele ulatuvast perspektiivist, mis viivad nii tema eelkäijate kui tulevaste põlvede radadele.
Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu oma mõtetest paksu õhuga pakub turvalist olustikku materjalidele, mis on oma loomult intiimsed. Näituse miniatuurse vormi juhatab sisse kunstniku isiklikust arhiivist pärinev elektromehaanika alase õppe spikker keskkooli ajast. Oma õpingute käigus kujundas Rosso toimetulekumehhanismina välja detailsed graafilised mudelid ja kirjutised, et nende abil õppekavast läbi murda. Sellest kogemusest tõukudes töötas ta välja rafineeritud käekirja, mis moodustab tema 20 aasta jooksul koostatud päeviku sissekannetes justkui silmkoelise kanga. Koos metafüüsilist ainest kujutavate joonistustega päeviku lehtedel, teisendab ta argielu vaimseid ja füüsilisi märkmeid visuaalseks aineseks, mis on seemneks uutele tehnikatele.Guaššmaalid näitusel kannavad ideede katsetamise ja seriaalsuse väljaarendamise
eesmärki, viies näituse ainestiku üksikult üldisele. Käsitledes töösoleva animatsioonifilmi materjali, kujutab ta keskkondi, mis on kogutud avastusretkedel inimese poolt kujundatud maastikel. Nendel maalidel kõneleb ta ta inimese vastutusest oma elukeskkonna muutmisel, sellega kaasnevatest uutest aistingutest ja mõjust maailmanägemisele.
Francesco Rosso isiknäitus „Guašid ja teised graafilised märkmed“ Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus esitleb tema töid alates 2023. aastast, mida seni pole avalikult eksponeeritud. See on näitus, mis asetab fookusesse selle aja väliselt mõjuvad käelised oskused kontekstis, mis üha enam digitaalsetest tootmisvahenditest küllastunud.
Näituse kuraator on Marika Agu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest.
Rohkem infot:
Rene Mäe
EKA raamatukogu
Francesco Rosso (1987) on animaator ja kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Oma töös uurib ta argielu vaimseid ja füüsilisi külgi, teisendades need visuaalseks aineseks. Rosso kulutab palju aega animatsiooni käsitsi tegemisele ja detailsele joonistamisele. Ta sulatab animeeritud materjali kokku filmitud materjaliga, mis on kogutud avastusretkedel linnas ja looduses. Viimase kümnendi jooksul on Rosso töötanud paljudes kunstiharudes: illustratsioon, film, analoogne fotograafia, maal, graafika, luule, videokunst ning mitmed erinevad animatsiooni tehnikad. Tema lühikesi animafilme on näidatud rahvusvahelisele publikule, teiste hulgas Clermont-Ferran- dis, Hamburgis, L’Étranges, Hiroshimas, Stuttgartis, Seoulis, Interfilmil, ja Encounters Short Film Festivalil.
Marika Agu (snd 1989) on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator ja arhiivi projektijuht. Olles õppinud semiootikat, kunstiteooriat ja raamatukogundust, keskendub tema kuraatoripraktika loovale tööle arhiividega, rõhutades koha- ja ajaspetsiifilisust, interdistsiplinaarsust ning sümboolseid ja materiaalseid nihkeid kaasaegse kunsti loomises ja tajumises. Lisaks kuraatoritööle avaldab Agu artikleid nii Eesti kui ka rahvusvahelistes väljaannetes ning töötab õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
„Guašid ja teised graafilised märkmed“ EKA raamatukogus
Esmaspäev 12 jaanuar, 2026 — Laupäev 28 veebruar, 2026
Raamatukogu
„Guašid ja teised graafilised märkmed“
EKA raamatukogus
12.01.-28.02.2026
Näitusel „Guašid ja teised graafilised märkmed“ tõlgib animaatoriks õppinud kunstnik Francesco Rosso tehnoloogilist maailma unenäoliseks, sügavalt enesepeegelduslikuks omailmaks. Maailm, mida ta kujutab, on juhitud distsiplineeritud meditatsioonist, käelisest kontrollist ning kaugele ulatuvast perspektiivist, mis viivad nii tema eelkäijate kui tulevaste põlvede radadele.
Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu oma mõtetest paksu õhuga pakub turvalist olustikku materjalidele, mis on oma loomult intiimsed. Näituse miniatuurse vormi juhatab sisse kunstniku isiklikust arhiivist pärinev elektromehaanika alase õppe spikker keskkooli ajast. Oma õpingute käigus kujundas Rosso toimetulekumehhanismina välja detailsed graafilised mudelid ja kirjutised, et nende abil õppekavast läbi murda. Sellest kogemusest tõukudes töötas ta välja rafineeritud käekirja, mis moodustab tema 20 aasta jooksul koostatud päeviku sissekannetes justkui silmkoelise kanga. Koos metafüüsilist ainest kujutavate joonistustega päeviku lehtedel, teisendab ta argielu vaimseid ja füüsilisi märkmeid visuaalseks aineseks, mis on seemneks uutele tehnikatele.Guaššmaalid näitusel kannavad ideede katsetamise ja seriaalsuse väljaarendamise
eesmärki, viies näituse ainestiku üksikult üldisele. Käsitledes töösoleva animatsioonifilmi materjali, kujutab ta keskkondi, mis on kogutud avastusretkedel inimese poolt kujundatud maastikel. Nendel maalidel kõneleb ta ta inimese vastutusest oma elukeskkonna muutmisel, sellega kaasnevatest uutest aistingutest ja mõjust maailmanägemisele.
Francesco Rosso isiknäitus „Guašid ja teised graafilised märkmed“ Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus esitleb tema töid alates 2023. aastast, mida seni pole avalikult eksponeeritud. See on näitus, mis asetab fookusesse selle aja väliselt mõjuvad käelised oskused kontekstis, mis üha enam digitaalsetest tootmisvahenditest küllastunud.
Näituse kuraator on Marika Agu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest.
Rohkem infot:
Rene Mäe
EKA raamatukogu
Francesco Rosso (1987) on animaator ja kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Oma töös uurib ta argielu vaimseid ja füüsilisi külgi, teisendades need visuaalseks aineseks. Rosso kulutab palju aega animatsiooni käsitsi tegemisele ja detailsele joonistamisele. Ta sulatab animeeritud materjali kokku filmitud materjaliga, mis on kogutud avastusretkedel linnas ja looduses. Viimase kümnendi jooksul on Rosso töötanud paljudes kunstiharudes: illustratsioon, film, analoogne fotograafia, maal, graafika, luule, videokunst ning mitmed erinevad animatsiooni tehnikad. Tema lühikesi animafilme on näidatud rahvusvahelisele publikule, teiste hulgas Clermont-Ferran- dis, Hamburgis, L’Étranges, Hiroshimas, Stuttgartis, Seoulis, Interfilmil, ja Encounters Short Film Festivalil.
Marika Agu (snd 1989) on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator ja arhiivi projektijuht. Olles õppinud semiootikat, kunstiteooriat ja raamatukogundust, keskendub tema kuraatoripraktika loovale tööle arhiividega, rõhutades koha- ja ajaspetsiifilisust, interdistsiplinaarsust ning sümboolseid ja materiaalseid nihkeid kaasaegse kunsti loomises ja tajumises. Lisaks kuraatoritööle avaldab Agu artikleid nii Eesti kui ka rahvusvahelistes väljaannetes ning töötab õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.01.2026 — 15.02.2026
Liisa Nurklik „Eksimas“ EKA Galeriis 9.01.–15.02.2026
Galerii
Liisa Nurklik
EKSIMAS
EKA Galerii teisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00
Liisa Nurkliku isikunäitus „Eksimas“ mõtiskleb otsingulisusest maalis ja seda saatvast tahtest pikemaks ajaks hulkuma jääda. Otsingud toimuvad värvis ja pinnas – üks toon muutub sujuvalt, peaaegu märkamatult teiseks; ühtepidi liikuvad suunad kohtuvad neile vastupidi kulgevatega. Lihtsuse igavusega mängimine loob võimaluse kauem vaadata, eksida ja avastada maali.
Liisa Nurklik õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias maali eriala kolmandal kursusel. Tema esimene isikunäitus „Libainimene“ toimus EKA raamatukogu vitriinides 2025. aasta sügisel ning tõi vaataja ette söe, pastelli ja pliiatsiga tehtud joonistusseeriad, mis kujutasid erinevaid olendeid ja asju, nahka ja juukseid, ning tegelesid peamiselt õõvatunde esilekutsumisega.
Näitusetekstide autor: Kirke Kits
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
EKA Galerii näitusi toetab Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Liisa Nurklik „Eksimas“ EKA Galeriis 9.01.–15.02.2026
Neljapäev 08 jaanuar, 2026 — Pühapäev 15 veebruar, 2026
Galerii
Liisa Nurklik
EKSIMAS
EKA Galerii teisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00
Liisa Nurkliku isikunäitus „Eksimas“ mõtiskleb otsingulisusest maalis ja seda saatvast tahtest pikemaks ajaks hulkuma jääda. Otsingud toimuvad värvis ja pinnas – üks toon muutub sujuvalt, peaaegu märkamatult teiseks; ühtepidi liikuvad suunad kohtuvad neile vastupidi kulgevatega. Lihtsuse igavusega mängimine loob võimaluse kauem vaadata, eksida ja avastada maali.
Liisa Nurklik õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias maali eriala kolmandal kursusel. Tema esimene isikunäitus „Libainimene“ toimus EKA raamatukogu vitriinides 2025. aasta sügisel ning tõi vaataja ette söe, pastelli ja pliiatsiga tehtud joonistusseeriad, mis kujutasid erinevaid olendeid ja asju, nahka ja juukseid, ning tegelesid peamiselt õõvatunde esilekutsumisega.
Näitusetekstide autor: Kirke Kits
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
EKA Galerii näitusi toetab Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.01.2026 — 15.02.2026
„Vajame rohkem siseruume“ EKA Galeriis 9.01.–15.02.2026
Installatsioon ja skulptuur
VAJAME ROHKEM SISERUUME
EKA Galerii alumisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00
Grupinäitus „Vajame rohkem siseruume“ tõukub Krulli rulapargi kolimisest. Projekt toob kokku kohalikke ja rahvusvahelisi kunstnikke Tallinna rulaskeenest ning tegeleb rulasõiduga kui kunstivormiga. Projekti tegijad soovivad tähelepanu pöörata siserulaparkide kättesaadavusele siselinnas.
Jaagup Mägi ja Éric-Olivier Thériault – kaks kunstnikku, kes õpivad Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri, muudavad galerii ajutiselt kogunemiskohaks vankumatu kohaliku rulasõidukultuuri auks. Näituseruumi piirangute raames on nende eesmärk näidata, kuidas rulasõit kui kunstiline praktika on sarnane kaasaegse kunstiga: läbi eksperimenteerimise, vastupidavuse ja tugeva isetegemise eetose. Projekt püüab suunata seda energiat laiemasse vestlusse: mis juhtuks, kui edendataks suuremat teadlikkust siserulaparkidest? Kui neid rulatajate poolt rulatajatele ehitatud loomingulisi keskkondi aktiivsemalt toetataks?
Näituse raames on koostöös interaktiivse videomängude muuseumi LVLup! ja Camille Laurelliga võimalus EKA Galerii videoboksi alal galerii avamisaegadel mängida rulasõiduteemalisi videomänge.
Isikliku rulaga saab omal vastutusel galeriisse sõitma tulla 11. veebruarini (k.a) kolmapäeviti kell 18.00–21.00 ning pühapäeviti kell kell 16.00–20.00.
Kunstnikud: Frank Abner, Nicolas Bouvy, Maik Grüner, Daniil Južaninov, Andrew Kuus-Hill, Kaisa Maasik, Jaagup Mägi, Reigo Nahksepp, Éric-Olivier Thériault, Raul Ulberg
Kuraatorid: Jaagup Mägi & Éric-Olivier Thériault
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
„Vajame rohkem siseruume“ EKA Galeriis 9.01.–15.02.2026
Neljapäev 08 jaanuar, 2026 — Pühapäev 15 veebruar, 2026
Installatsioon ja skulptuur
VAJAME ROHKEM SISERUUME
EKA Galerii alumisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00
Grupinäitus „Vajame rohkem siseruume“ tõukub Krulli rulapargi kolimisest. Projekt toob kokku kohalikke ja rahvusvahelisi kunstnikke Tallinna rulaskeenest ning tegeleb rulasõiduga kui kunstivormiga. Projekti tegijad soovivad tähelepanu pöörata siserulaparkide kättesaadavusele siselinnas.
Jaagup Mägi ja Éric-Olivier Thériault – kaks kunstnikku, kes õpivad Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri, muudavad galerii ajutiselt kogunemiskohaks vankumatu kohaliku rulasõidukultuuri auks. Näituseruumi piirangute raames on nende eesmärk näidata, kuidas rulasõit kui kunstiline praktika on sarnane kaasaegse kunstiga: läbi eksperimenteerimise, vastupidavuse ja tugeva isetegemise eetose. Projekt püüab suunata seda energiat laiemasse vestlusse: mis juhtuks, kui edendataks suuremat teadlikkust siserulaparkidest? Kui neid rulatajate poolt rulatajatele ehitatud loomingulisi keskkondi aktiivsemalt toetataks?
Näituse raames on koostöös interaktiivse videomängude muuseumi LVLup! ja Camille Laurelliga võimalus EKA Galerii videoboksi alal galerii avamisaegadel mängida rulasõiduteemalisi videomänge.
Isikliku rulaga saab omal vastutusel galeriisse sõitma tulla 11. veebruarini (k.a) kolmapäeviti kell 18.00–21.00 ning pühapäeviti kell kell 16.00–20.00.
Kunstnikud: Frank Abner, Nicolas Bouvy, Maik Grüner, Daniil Južaninov, Andrew Kuus-Hill, Kaisa Maasik, Jaagup Mägi, Reigo Nahksepp, Éric-Olivier Thériault, Raul Ulberg
Kuraatorid: Jaagup Mägi & Éric-Olivier Thériault
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
09.01.2026
Kadri Liis Räägu loomeprojekti eelretsenseerimine
Doktorikool
9. jaanuaril kell 15:30-17:00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Räägu loomeprojekti “Kunstniku keha kui sensoorne lävepakk“ eelretsenseerimine EKAs, ruumis A202.
Näituse eelretsensendid on Laura Põld ja prof Esa Kirkkopelto.
Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.
Kadri Liis Räägu kolmas loomeprojekt „Kunstniku keha kui sensoorne lävepakk“ fokuseerib kehastunud ja sensoorsele kogemusele kui teadmise loome vahendile installatiivses kunstipraktikas. Uurimus asetub laiendatud stsenograafia ja spekulatiivsete praktikate sõlmpunkti, analüüsides süvitsi puudutust, afektiivset häälestatust ja keha-ruumi suhteid.
Loomeprojekt avab loovuurija protsessi heuristilise lahtipakkimise videorännaku formaadis. Erinevalt lõpetatud teosest teeb videorännak nähtavaks uurimuse liikumise: sisekaemuslikud mõtteprotsessid, neuroerinevusest tuleneva häälestatuse ning avastuste ja ebaõnnestumiste vahelise dünaamika. Projekti tuumaks on kunstniku performatiivne eemaldumine looduskeskkonda. Esialgsete plaanide nurjumine nihutas fookuse ootuselt uurivale tegevusele endale, muutes kunstniku keha sensoorseks lävepakuks, kus kohtuvad materjalipõhine loometöö ja ruumiline suhestumine. Käsitlus asetab loomeprotsessi metodoloogilisse keskmesse, kus materjaliga läbirääkimine ja viibimine liminaalses vahepealsuses loovad unikaalset, vahetut kehastatud teadmist.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Kadri Liis Räägu loomeprojekti eelretsenseerimine
Reede 09 jaanuar, 2026
Doktorikool
9. jaanuaril kell 15:30-17:00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Räägu loomeprojekti “Kunstniku keha kui sensoorne lävepakk“ eelretsenseerimine EKAs, ruumis A202.
Näituse eelretsensendid on Laura Põld ja prof Esa Kirkkopelto.
Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.
Kadri Liis Räägu kolmas loomeprojekt „Kunstniku keha kui sensoorne lävepakk“ fokuseerib kehastunud ja sensoorsele kogemusele kui teadmise loome vahendile installatiivses kunstipraktikas. Uurimus asetub laiendatud stsenograafia ja spekulatiivsete praktikate sõlmpunkti, analüüsides süvitsi puudutust, afektiivset häälestatust ja keha-ruumi suhteid.
Loomeprojekt avab loovuurija protsessi heuristilise lahtipakkimise videorännaku formaadis. Erinevalt lõpetatud teosest teeb videorännak nähtavaks uurimuse liikumise: sisekaemuslikud mõtteprotsessid, neuroerinevusest tuleneva häälestatuse ning avastuste ja ebaõnnestumiste vahelise dünaamika. Projekti tuumaks on kunstniku performatiivne eemaldumine looduskeskkonda. Esialgsete plaanide nurjumine nihutas fookuse ootuselt uurivale tegevusele endale, muutes kunstniku keha sensoorseks lävepakuks, kus kohtuvad materjalipõhine loometöö ja ruumiline suhestumine. Käsitlus asetab loomeprotsessi metodoloogilisse keskmesse, kus materjaliga läbirääkimine ja viibimine liminaalses vahepealsuses loovad unikaalset, vahetut kehastatud teadmist.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink