AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondPublikatsioonidRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Sisearhitektuuri ja ruumiloome sümpoosion SISU 2026 – TALGU TALK
28.08.2026 — 30.08.2026
Sisearhitektuuri ja ruumiloome sümpoosion SISU 2026 – TALGU TALK
Arhitektuuriteaduskond
Sisearhitektuuri osakond ja ruumiloome stuudio tektuur kutsuvad teid augusti viimasel nädalavahetusel Muhumaale talguteteemalisele sümpoosionile.
Eesti sisearhitektuuri ja ruumiloome valdkonna suursündmus SISU toimub 28.-30. augustil Muhumaal EKA Tamse õppebaasis.
Pealkirja TALGU TALK tähe all toimuv sümpoosion keskendub tänavu koostöövormidele, kombates arhitektuuri-, sisearhitektuuri-, disaini- ja ehitamise vahelisi piire käelise koostegevuse kaudu. Kolme päeva jooksul astuvad esitluste, loengute ja vestluste läbi publiku ette kolmkümmend sisearhitekti, arhitekti, disainerit, kunstnikku, filmitegijat ja muusikut. Sümpoosionile eelneb nädalapikkune rahvusvaheline suvekool, kus üle Euroopa kohale tulnud tudengid kogevad ja mõtestavad kaasaegset talgukultuuri.
Viimastel aastakümnetel oleme olnud tunnistajaks protsessile, mille raames arhitektuur, sisearhitektuur ja disain on seni domineerinud ainuisikuliselt autorluselt triivinud üha enam kollektiivset loomet väärtustavateks valdkondadeks. Erinevad koostöövormid ja ühised töötegemised on haaranud ka teisi ühiskonna sfääre. Talguid võib pidada ekraanide-eelse ajastu ühise olemise kõige ehedamaks vormiks, millest meie ajal on palju õppida. See on kohalolu – siin ja praegu.
Ida-Euroopas ning Balti- ja Põhjamaadel on talgute jaoks sarnased nimetused: poola keeles tłoka, ukraina toloka, leedu talka, soome talkoot ja rootsi talko. Ehkki mujal Euroopas sellele terminile ühest vastet ei ole – näiteks pakub üks veebisõnaraamat ingliskeelseks vasteks collective self-help –, siis kollektiivne eneseabi on siiski universaalne, üldinimlik printsiip.
Ühendades regiooni kollektiivse mälu ja kultuuri, toob TALGU TALK kokku 30 talgulist kodust ja võõrsilt. Esialgse kõnelejate nimekirja moodustavad arhitekt Aet Ader, kunstnikud Yvette Bathgate ja Jake Shepherd, läti arhitekt Marija Dambe, arhitekt Lauri Eltermaa, leedu kunstnik ja lambakarjaste residentuuri perenaine Laura Garbštienė, gruusia arhitekt ja Tbilisi Arhitektuuribiennaali korraldaja Tinatin Gurgenidze, saksa disainer Philipp Heidkamp, filosoof Joonas Hellerma, arhitekt Johan Kirsimäe, ruumiloome praktika Kuidas.works, arhitekt ja ruumikoreograafia ajakirja toimetaja Helmi Marie Langsepp, antropoloog Francisco Martinez, sisearhitekt ja ligipääsetavuse ekspert Aurelia Minev, sisearhitekt ja ruumikunstnik Sandra Mirka, arhitekt Sille Pihlak, antropoloog Joonas Plaan, Feministeeriumi toimetaja Elise Rohtmets, saksa ruumilooja ja kogukonnaaktivist Alex Römer (Constructlab), tantsukunstnik ja liikumisterapeut Christin Taul, semiootik Gregor Taul, ruumipraktika tektuur, lihttehnoloogia teemapargi Terra eestvedajad Triin Mänd ja Madis Vasser, dokumentalist Jaan Tootsen, režissöör Kullar Viimne, some arhitektid Ella Kaira ja Matti Jänkälä stuudiost Vokal ning itaalia arhitekt ja ruumiuurija Francesca Zanotto. Nimekiri täieneb!
SISU suvekooli töö- ja sümpoosioni mõttetalgute läbiviijaks ja kuraatoritiimiks on arhitektuuri- ja sisearhitektuuri piirimail tegutsev noor kollektiiv tekstuur, kuhu kuuluvad Ardo Hiiuväin, Diana Drobot, Eeros Lees, Johann Ortin Õun, Päär-Joonap Keedus ja Rebecca Peets. SISU koordinaatoriks on EKA sisearhitektuuri osakond.
Sümpoosioni juhatavad sisse ettekanded reede õhtul kell 18.00-21.00. Laupäeval toimuvad esinemised läbi terve päeva 9.00-19.00. Mõlemad päevad päädivad ühise õhtusöögi ning saunaga. Laupäevase kava lõpetab pidu talgukontserdiga. SISU-le on võimalik tulla talgubussiga, mis väljub EKA eest reedel, 28. augustil kell 14.00 ja toob huvilised tagasi Tallinnasse pühapäeva pärastlõunaks. Bussile saab ennast registreerida siin – registreerimine lõppeb 21. augustil. Talgulistele pakutakse talgusuppi, lisaks aitavad nälga peletada ning janu kustutada kohalikud toiduautod. Tamses saab oma madratsi ja magamiskotiga ööbida koolimaja suures saalis (sirmidega eraldatud ööbimiskohad). Samuti saab õue peal ööbida oma telgi või matkaautoga.
SISU toetavad EKA, Eesti Sisearhitektide Liit, Erasmus+, Essve, Kultuurkapital, Muhu Pagarid, Muhu vallavalitsus, Saviukumaja ja Thermory.
Lisainfo:
Teksti koostas ja küsimustele vastab:
Gregor Taul
gregor.taul@artun.ee
Postitas Triin Männik — Püsilink
Sisearhitektuuri ja ruumiloome sümpoosion SISU 2026 – TALGU TALK
Reede 28 august, 2026 — Pühapäev 30 august, 2026
Arhitektuuriteaduskond
Sisearhitektuuri osakond ja ruumiloome stuudio tektuur kutsuvad teid augusti viimasel nädalavahetusel Muhumaale talguteteemalisele sümpoosionile.
Eesti sisearhitektuuri ja ruumiloome valdkonna suursündmus SISU toimub 28.-30. augustil Muhumaal EKA Tamse õppebaasis.
Pealkirja TALGU TALK tähe all toimuv sümpoosion keskendub tänavu koostöövormidele, kombates arhitektuuri-, sisearhitektuuri-, disaini- ja ehitamise vahelisi piire käelise koostegevuse kaudu. Kolme päeva jooksul astuvad esitluste, loengute ja vestluste läbi publiku ette kolmkümmend sisearhitekti, arhitekti, disainerit, kunstnikku, filmitegijat ja muusikut. Sümpoosionile eelneb nädalapikkune rahvusvaheline suvekool, kus üle Euroopa kohale tulnud tudengid kogevad ja mõtestavad kaasaegset talgukultuuri.
Viimastel aastakümnetel oleme olnud tunnistajaks protsessile, mille raames arhitektuur, sisearhitektuur ja disain on seni domineerinud ainuisikuliselt autorluselt triivinud üha enam kollektiivset loomet väärtustavateks valdkondadeks. Erinevad koostöövormid ja ühised töötegemised on haaranud ka teisi ühiskonna sfääre. Talguid võib pidada ekraanide-eelse ajastu ühise olemise kõige ehedamaks vormiks, millest meie ajal on palju õppida. See on kohalolu – siin ja praegu.
Ida-Euroopas ning Balti- ja Põhjamaadel on talgute jaoks sarnased nimetused: poola keeles tłoka, ukraina toloka, leedu talka, soome talkoot ja rootsi talko. Ehkki mujal Euroopas sellele terminile ühest vastet ei ole – näiteks pakub üks veebisõnaraamat ingliskeelseks vasteks collective self-help –, siis kollektiivne eneseabi on siiski universaalne, üldinimlik printsiip.
Ühendades regiooni kollektiivse mälu ja kultuuri, toob TALGU TALK kokku 30 talgulist kodust ja võõrsilt. Esialgse kõnelejate nimekirja moodustavad arhitekt Aet Ader, kunstnikud Yvette Bathgate ja Jake Shepherd, läti arhitekt Marija Dambe, arhitekt Lauri Eltermaa, leedu kunstnik ja lambakarjaste residentuuri perenaine Laura Garbštienė, gruusia arhitekt ja Tbilisi Arhitektuuribiennaali korraldaja Tinatin Gurgenidze, saksa disainer Philipp Heidkamp, filosoof Joonas Hellerma, arhitekt Johan Kirsimäe, ruumiloome praktika Kuidas.works, arhitekt ja ruumikoreograafia ajakirja toimetaja Helmi Marie Langsepp, antropoloog Francisco Martinez, sisearhitekt ja ligipääsetavuse ekspert Aurelia Minev, sisearhitekt ja ruumikunstnik Sandra Mirka, arhitekt Sille Pihlak, antropoloog Joonas Plaan, Feministeeriumi toimetaja Elise Rohtmets, saksa ruumilooja ja kogukonnaaktivist Alex Römer (Constructlab), tantsukunstnik ja liikumisterapeut Christin Taul, semiootik Gregor Taul, ruumipraktika tektuur, lihttehnoloogia teemapargi Terra eestvedajad Triin Mänd ja Madis Vasser, dokumentalist Jaan Tootsen, režissöör Kullar Viimne, some arhitektid Ella Kaira ja Matti Jänkälä stuudiost Vokal ning itaalia arhitekt ja ruumiuurija Francesca Zanotto. Nimekiri täieneb!
SISU suvekooli töö- ja sümpoosioni mõttetalgute läbiviijaks ja kuraatoritiimiks on arhitektuuri- ja sisearhitektuuri piirimail tegutsev noor kollektiiv tekstuur, kuhu kuuluvad Ardo Hiiuväin, Diana Drobot, Eeros Lees, Johann Ortin Õun, Päär-Joonap Keedus ja Rebecca Peets. SISU koordinaatoriks on EKA sisearhitektuuri osakond.
Sümpoosioni juhatavad sisse ettekanded reede õhtul kell 18.00-21.00. Laupäeval toimuvad esinemised läbi terve päeva 9.00-19.00. Mõlemad päevad päädivad ühise õhtusöögi ning saunaga. Laupäevase kava lõpetab pidu talgukontserdiga. SISU-le on võimalik tulla talgubussiga, mis väljub EKA eest reedel, 28. augustil kell 14.00 ja toob huvilised tagasi Tallinnasse pühapäeva pärastlõunaks. Bussile saab ennast registreerida siin – registreerimine lõppeb 21. augustil. Talgulistele pakutakse talgusuppi, lisaks aitavad nälga peletada ning janu kustutada kohalikud toiduautod. Tamses saab oma madratsi ja magamiskotiga ööbida koolimaja suures saalis (sirmidega eraldatud ööbimiskohad). Samuti saab õue peal ööbida oma telgi või matkaautoga.
SISU toetavad EKA, Eesti Sisearhitektide Liit, Erasmus+, Essve, Kultuurkapital, Muhu Pagarid, Muhu vallavalitsus, Saviukumaja ja Thermory.
Lisainfo:
Teksti koostas ja küsimustele vastab:
Gregor Taul
gregor.taul@artun.ee
Postitas Triin Männik — Püsilink
08.08.2026
Arvamusfestival 2026: Kunst ja kriis
Eesti Kunstiakadeemia osaleb tänavusel Arvamusfestivalil vestluspaneeliga “Kunst ja kriis”, küsides — kas kunst aitab kriisidest läbi tulla?
Elame permakriisi ajastul. Sõjad, kliimamuutused, vaimse tervise probleemid ja ühiskonna polariseerumine kujundavad meie igapäevaelu. Lahendusi otsitakse enamasti tehnoloogiast, julgeolekust ja nn kõvadest teadustest. Aga kas jätame seejuures tähelepanuta midagi sama olulist?
Arvamusfestivali arutelul „Kunst ja kriis“ küsime, milline on kunsti roll ühiskonna kõige keerulisemate probleemidega toimetulekul. Kas kunst aitab kriise ennetada, neist aru saada ja nende järel taastuda? Milliseid lahendusi suudab kunst pakkuda seal, kuhu teised valdkonnad alati ei ulatu?
Vestleme konkreetsete näidete najal sellest, kuidas kunst on aidanud tegeleda sõjaliste, keskkonna-, vaimse tervise ja ühiskondliku lõhestumise kriisidega ning mida oleks vaja muuta, et kunsti potentsiaali ühiskonnas tõsisemalt võetaks.
Üritus toimub 8. augustil kell 13.30–15.00, Arvamusfestivalil, Festivaliklubi 1.
Vestluses osalevad:
• Tõnu Esko – Tartu Ülikooli arendusprorektor
• Kirke Kangro – kunstnik
• Linda Lainvoo – kunstipärandi ja kriisiekspert
• Roland Reemaa – arhitekt
• Siim Raie – galerist
Vestlust juhib EKA teadusprorektor Linda Kaljundi.
Arvamusfestival toimub 7. ja 8. augustil Paides.
Arvamusfestival on kohtumispaik, mis toob alates 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest. Üheskoos luuakse tasakaaluka arutelu kaudu paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast.
Toeta festivali või võta tasuta pääse ning vaheta see kohapeal käepaela vastu: tinyurl.com/3tbrhjj3
Kohtume Paides!
Postitas Triin Männik — Püsilink
Arvamusfestival 2026: Kunst ja kriis
Laupäev 08 august, 2026
Eesti Kunstiakadeemia osaleb tänavusel Arvamusfestivalil vestluspaneeliga “Kunst ja kriis”, küsides — kas kunst aitab kriisidest läbi tulla?
Elame permakriisi ajastul. Sõjad, kliimamuutused, vaimse tervise probleemid ja ühiskonna polariseerumine kujundavad meie igapäevaelu. Lahendusi otsitakse enamasti tehnoloogiast, julgeolekust ja nn kõvadest teadustest. Aga kas jätame seejuures tähelepanuta midagi sama olulist?
Arvamusfestivali arutelul „Kunst ja kriis“ küsime, milline on kunsti roll ühiskonna kõige keerulisemate probleemidega toimetulekul. Kas kunst aitab kriise ennetada, neist aru saada ja nende järel taastuda? Milliseid lahendusi suudab kunst pakkuda seal, kuhu teised valdkonnad alati ei ulatu?
Vestleme konkreetsete näidete najal sellest, kuidas kunst on aidanud tegeleda sõjaliste, keskkonna-, vaimse tervise ja ühiskondliku lõhestumise kriisidega ning mida oleks vaja muuta, et kunsti potentsiaali ühiskonnas tõsisemalt võetaks.
Üritus toimub 8. augustil kell 13.30–15.00, Arvamusfestivalil, Festivaliklubi 1.
Vestluses osalevad:
• Tõnu Esko – Tartu Ülikooli arendusprorektor
• Kirke Kangro – kunstnik
• Linda Lainvoo – kunstipärandi ja kriisiekspert
• Roland Reemaa – arhitekt
• Siim Raie – galerist
Vestlust juhib EKA teadusprorektor Linda Kaljundi.
Arvamusfestival toimub 7. ja 8. augustil Paides.
Arvamusfestival on kohtumispaik, mis toob alates 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest. Üheskoos luuakse tasakaaluka arutelu kaudu paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast.
Toeta festivali või võta tasuta pääse ning vaheta see kohapeal käepaela vastu: tinyurl.com/3tbrhjj3
Kohtume Paides!
Postitas Triin Männik — Püsilink
31.07.2026
Monumentaaljahi saak: ettekandepäev Paides
Muinsuskaitse ja konserveerimine
31. juulil toimub Paides avalik ettekandepäev, kus Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli tudengid ühiskursuse “Monumentaaljaht” tudengid tutvustavad 27.–31. juulini toimuvate välitööde tulemusi ning arutlevad nõukogudeaegse monumentaalkunsti uurimise ja säilitamise üle.
Toimuvad ka külalisettekanded.
Huvilised on algusajaga kell 12:00 oodatud Paide endisesse autotranspordibaasi nr 10, mis asub aadressil Mündi 10, Paides.
Kevadsemestri jooksul on tudengid kogunud alusandmeid ning kaardistanud teadaolevaid ning võimalikke asukohti. Suviste välistööde eesmärgiks on kontrollida objektide olemasolu, hinnata nende seisukorda ning luua andmebaas Eestis säilinud nõukogudeaegsest monumentaal-dekoratiivkunsti. Praktikanädala jooksul võib tudengeid kohata eri paigus üle Eesti.
NB! Tudengid ootavad ka vihjeid peidus monumentaalkunsti kohta
Suur osa nõukogudeaegset monumentaalkunsti paikneb endistes kolhoosikeskustes, koolides, kultuurimajades, tootmishoonetes või teiste avalike asutuste juures ning võivad olla aja jooksul unustusse vajunud või siis raskesti ligipääsetavad.
Tudengid ootavad väga elanike abi selliste teoste leidmisel.
Huvi pakuvad eelkõige:
- dekoratiivsed skulptuurid avalikus ruumis;
- hoonete sise- ja välisfassaadidele loodud monumentaalsed kunstiteosed – näiteks: vitraažid, seinamaalingud, pannood, sgraffiitod, bareljeefid ja supergraafika.
Sel korral ei otsita: mälestusmärke, sõjamonumente, riigitegelaste või väejuhtide ausambaid ega teiste ajastute kunsti. Inventeerimise fookuses on üksnes nõukogude perioodi dekoratiivne monumentaalkunst.
Tudengid ootavad vihjeid aadressile monumentaaljaht@gmail.com. Oodatud on nii viited täpsetele asukohtadele kui ka vanad fotod ning mälestused. Ka esmapilgul ebaolulisena näiv vihje võib juhatada tee väärt leiuni!
Praktika aeg: 27.–31. juuli 2026, ettekandepäev 31. juuli.
Praktika piirkond: Kogu Eesti v.a. Hiiumaa, Ida-Viru maakond ning Tartu linn ja Tallinn.
Korraldajad: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool ja Muinsuskaitseamet
Kontakt: monumentaaljaht@gmail.com
Postitas Triin Männik — Püsilink
Monumentaaljahi saak: ettekandepäev Paides
Reede 31 juuli, 2026
Muinsuskaitse ja konserveerimine
31. juulil toimub Paides avalik ettekandepäev, kus Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli tudengid ühiskursuse “Monumentaaljaht” tudengid tutvustavad 27.–31. juulini toimuvate välitööde tulemusi ning arutlevad nõukogudeaegse monumentaalkunsti uurimise ja säilitamise üle.
Toimuvad ka külalisettekanded.
Huvilised on algusajaga kell 12:00 oodatud Paide endisesse autotranspordibaasi nr 10, mis asub aadressil Mündi 10, Paides.
Kevadsemestri jooksul on tudengid kogunud alusandmeid ning kaardistanud teadaolevaid ning võimalikke asukohti. Suviste välistööde eesmärgiks on kontrollida objektide olemasolu, hinnata nende seisukorda ning luua andmebaas Eestis säilinud nõukogudeaegsest monumentaal-dekoratiivkunsti. Praktikanädala jooksul võib tudengeid kohata eri paigus üle Eesti.
NB! Tudengid ootavad ka vihjeid peidus monumentaalkunsti kohta
Suur osa nõukogudeaegset monumentaalkunsti paikneb endistes kolhoosikeskustes, koolides, kultuurimajades, tootmishoonetes või teiste avalike asutuste juures ning võivad olla aja jooksul unustusse vajunud või siis raskesti ligipääsetavad.
Tudengid ootavad väga elanike abi selliste teoste leidmisel.
Huvi pakuvad eelkõige:
- dekoratiivsed skulptuurid avalikus ruumis;
- hoonete sise- ja välisfassaadidele loodud monumentaalsed kunstiteosed – näiteks: vitraažid, seinamaalingud, pannood, sgraffiitod, bareljeefid ja supergraafika.
Sel korral ei otsita: mälestusmärke, sõjamonumente, riigitegelaste või väejuhtide ausambaid ega teiste ajastute kunsti. Inventeerimise fookuses on üksnes nõukogude perioodi dekoratiivne monumentaalkunst.
Tudengid ootavad vihjeid aadressile monumentaaljaht@gmail.com. Oodatud on nii viited täpsetele asukohtadele kui ka vanad fotod ning mälestused. Ka esmapilgul ebaolulisena näiv vihje võib juhatada tee väärt leiuni!
Praktika aeg: 27.–31. juuli 2026, ettekandepäev 31. juuli.
Praktika piirkond: Kogu Eesti v.a. Hiiumaa, Ida-Viru maakond ning Tartu linn ja Tallinn.
Korraldajad: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool ja Muinsuskaitseamet
Kontakt: monumentaaljaht@gmail.com
Postitas Triin Männik — Püsilink
14.08.2026
Sonya Isupova näituse eelretsenseerimine
Doktorikool
14. augustil kell 13.00-14.30 toimub kunsti ja disaini doktorandi Sonya Isupova esimese isikunäituse “Vesi, enamasti jõe kujul” avalik eelretsenseerimine EKA galeriis.
Näituse eelretsensendid on Raivo Kelomees (PhD, EKA) ja prof Madina Tlostanova (Linköpingi Ülikool, Rootsi).
Doktoritöö juhendajad on Epp Annus, PhD ja Varvara Guljajeva, PhD.
“Vesi, enamasti jõe kujul” põimib endasse taristu, kujundab tajusid ja talletab muutusi. Jõgi eksisteerib ühtaegu piirina, kaitsemehhanismina ning nii elu kui ka surma allikana. Selle vesi võib saada ressursiks, relvaks või mälestusmärgiks. Näitus uurib Nõukogude taristuprojekte ja nende kujutamisviise, keskendudes Lõuna-Ukrainas Dnipro jõele rajatud hüdroelektrijaamadele, eeskätt Kahhovka ja Dnipro hüdroelektrijaamadele. Filmi, arhiiviuurimuse ja meediakunsti installatsiooni kaudu vaatleb Isupova, kuidas need projektid kujundasid ümber nii maastiku kui ka kollektiivse mälu.
Näitus on osa autori doktoritööst, mis käsitleb koloniaalse taristu mõju maastikule.
Näituse keskmes on esseefilm „Vesi, enamasti jõe kujul“, mis toimib visuaalse kaardina mäletatavast maastikust, mida enam ei ole.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
Sonya Isupova näituse eelretsenseerimine
Reede 14 august, 2026
Doktorikool
14. augustil kell 13.00-14.30 toimub kunsti ja disaini doktorandi Sonya Isupova esimese isikunäituse “Vesi, enamasti jõe kujul” avalik eelretsenseerimine EKA galeriis.
Näituse eelretsensendid on Raivo Kelomees (PhD, EKA) ja prof Madina Tlostanova (Linköpingi Ülikool, Rootsi).
Doktoritöö juhendajad on Epp Annus, PhD ja Varvara Guljajeva, PhD.
“Vesi, enamasti jõe kujul” põimib endasse taristu, kujundab tajusid ja talletab muutusi. Jõgi eksisteerib ühtaegu piirina, kaitsemehhanismina ning nii elu kui ka surma allikana. Selle vesi võib saada ressursiks, relvaks või mälestusmärgiks. Näitus uurib Nõukogude taristuprojekte ja nende kujutamisviise, keskendudes Lõuna-Ukrainas Dnipro jõele rajatud hüdroelektrijaamadele, eeskätt Kahhovka ja Dnipro hüdroelektrijaamadele. Filmi, arhiiviuurimuse ja meediakunsti installatsiooni kaudu vaatleb Isupova, kuidas need projektid kujundasid ümber nii maastiku kui ka kollektiivse mälu.
Näitus on osa autori doktoritööst, mis käsitleb koloniaalse taristu mõju maastikule.
Näituse keskmes on esseefilm „Vesi, enamasti jõe kujul“, mis toimib visuaalse kaardina mäletatavast maastikust, mida enam ei ole.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
16.07.2026 — 31.08.2026
Välinäitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal” Kohtla-Järvel
Kunstikultuuri teaduskond
Neljapäeval, 16. juulil kell 17 avatakse Kohtla-Järve keskväljakul välinäitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal”, mis vaatleb kaasaegse kunsti võimet tegeleda Nõukogude pärandi ja sellega seostuvate mälukonfliktidega. Välinäitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli teadusprojekti „Monumendi uued raamid” raames. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.
Kogu maailmas vaieldakse selle üle, kas ja kuidas vastuolulist pärandit avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse.
Välinäitus annab ülevaate kolmest kunstiliste sekkumiste konkursist aastatel 2024-2025. Kunstikonkurssidel osales kokku 17 kunstnikku ning nende raames on pakutud välja 25 erinevat lahendust, kuidas mõtestada ümber eri tüüpi pärandit – Saaremaa Tehumardi memoriaali (autorid Riho Kuld, Mati Varik, Allan Murdmaa, 1967/1975), Tallinna Lennujaama vana reisiterminali monumentaalmaale (1955, autorid Viktor Karrus ja Richard Sagrits) ning Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (autor Olav Männi, 1950/1956).
Avamisel tutvustavad välinäitust ja Nõukogude pärandi ümbermõtestamist kell 17 Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia) ning ajaloolane Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool). Väljaku kõrval asuvast kaevurite monumendist “Au tööle!” (1967, autorid Olavi Männi ja Udo Ivask) räägib Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm.
Sellele järgneb kell 18 giidituur Stalkeri muuseumi näitusel „Väljasõit“ Kukruse stalinistlikus klubihoones, Lehe tn 10a. Grupinäitus ühendab tööstuspärandi, Ida-Virumaa ajaloo ja kaasaegse kunsti. Väljas on Peeter Lauritsa, Arne Maasiku, Raoul Kurvitza, Ernst Hallopi jt teosed ning kaasaegsete kunstnike Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viiri sekkumised Tallinna lennujaama sotsrealistlikesse monumentaalmaalidesse. Tuuri raames tutvustavad näitust Hilkka Hiiop, Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Indrek Leht ja Ainar Varinurm. Näitus on avatud juuli-august 2026 etteteatamisel (helistades nr 5155365) ning 17.07.-29.08. reedeti ja laupäeviti kell 15-18. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.
Näitused ja eksponeeritud tööd on osa Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uued raamid“ (2024–2026), mida rahastab Eesti Kultuuriministeerium. Projekti eesmärk on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks, tuues selleks kokku eri valdkondade teadmisi ja oskusi ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi.
Osalevad kunstnikud: Saaremaa Tehumardi memoriaali sekkumiste kavandite autorid olid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann. Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna lennujaama vana terminalihoone maalide ümberraamistamiseks. Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehtikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis tõukusid skulptuurist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“.
Täname: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Õiglase Ülemineku Fond.
Postitas Triin Männik — Püsilink
Välinäitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal” Kohtla-Järvel
Neljapäev 16 juuli, 2026 — Esmaspäev 31 august, 2026
Kunstikultuuri teaduskond
Neljapäeval, 16. juulil kell 17 avatakse Kohtla-Järve keskväljakul välinäitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal”, mis vaatleb kaasaegse kunsti võimet tegeleda Nõukogude pärandi ja sellega seostuvate mälukonfliktidega. Välinäitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli teadusprojekti „Monumendi uued raamid” raames. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.
Kogu maailmas vaieldakse selle üle, kas ja kuidas vastuolulist pärandit avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse.
Välinäitus annab ülevaate kolmest kunstiliste sekkumiste konkursist aastatel 2024-2025. Kunstikonkurssidel osales kokku 17 kunstnikku ning nende raames on pakutud välja 25 erinevat lahendust, kuidas mõtestada ümber eri tüüpi pärandit – Saaremaa Tehumardi memoriaali (autorid Riho Kuld, Mati Varik, Allan Murdmaa, 1967/1975), Tallinna Lennujaama vana reisiterminali monumentaalmaale (1955, autorid Viktor Karrus ja Richard Sagrits) ning Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (autor Olav Männi, 1950/1956).
Avamisel tutvustavad välinäitust ja Nõukogude pärandi ümbermõtestamist kell 17 Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia) ning ajaloolane Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool). Väljaku kõrval asuvast kaevurite monumendist “Au tööle!” (1967, autorid Olavi Männi ja Udo Ivask) räägib Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm.
Sellele järgneb kell 18 giidituur Stalkeri muuseumi näitusel „Väljasõit“ Kukruse stalinistlikus klubihoones, Lehe tn 10a. Grupinäitus ühendab tööstuspärandi, Ida-Virumaa ajaloo ja kaasaegse kunsti. Väljas on Peeter Lauritsa, Arne Maasiku, Raoul Kurvitza, Ernst Hallopi jt teosed ning kaasaegsete kunstnike Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viiri sekkumised Tallinna lennujaama sotsrealistlikesse monumentaalmaalidesse. Tuuri raames tutvustavad näitust Hilkka Hiiop, Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Indrek Leht ja Ainar Varinurm. Näitus on avatud juuli-august 2026 etteteatamisel (helistades nr 5155365) ning 17.07.-29.08. reedeti ja laupäeviti kell 15-18. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.
Näitused ja eksponeeritud tööd on osa Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uued raamid“ (2024–2026), mida rahastab Eesti Kultuuriministeerium. Projekti eesmärk on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks, tuues selleks kokku eri valdkondade teadmisi ja oskusi ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi.
Osalevad kunstnikud: Saaremaa Tehumardi memoriaali sekkumiste kavandite autorid olid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann. Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna lennujaama vana terminalihoone maalide ümberraamistamiseks. Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehtikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis tõukusid skulptuurist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“.
Täname: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Õiglase Ülemineku Fond.
Postitas Triin Männik — Püsilink
04.07.2026 — 26.07.2026
Lili Maud Dobell & Éric-Olivier Thériault „Kõik on Lihtsalt Miski, Millest Tuleb Läbi Saada”
04.07–26.07 @ Keskpuur
LMEO kunstnikeduo Lili Maud Dobell & Éric-Olivier Thériault esimese rahvusvahelise näituse „Kõik on Lihtsalt Miski, Millest Tuleb Läbi Saada” avamine toimub 04. juulil kell 13:00. Avamisel pakub jooke Tuletorn ja Vaat.
Keskpuuril on hea meel esitleda näitust „Kõik on lihtsalt miski, millest tuleb läbi saada” (Everything is Just Something to Get Through) – kunstnikeduo LMEO esimest rahvusvahelist näitust. Algselt Montréalist pärit ning nüüd Tallinnas tegutsev LMEO ühendab oma individuaalsed praktikad koostööpõhises lähenemises, mille keskmes on skulptuur, installatsioon ja performance-kunst.
Eestis ajutiste elanikena on kunstnikud arendanud näitust uustulnukate tähelepaneliku pilgu kaudu. Näitus seab küsimuse alla vaataja positsiooni ja selle suhte linnaliste süsteemidega, juhtides tähelepanu viisidele, kuidas avalik infrastruktuur võib toimida [või olla mõistetav] koreograafiana.
Näitus kutsub esile paigast nihestatuse tunde, sulandudes samal ajal avaliku ruumi anonüümsusesse. Vilkuvate tulede, industriaalsete koosluste ja argipäevaste kujutiste kaudu mõtiskleb „Kõik on lihtsalt miski, millest tuleb läbi saada” banaalsete struktuuride üle, mis kujundavad kaasaegset elu, ning kujutab neid ümber teatraalsete lavastustena. LMEO kutsub vaatajaid kogema neid keskkondi külalise või kõrvalseisja teravdatud tähelepanuga ning mõtisklema selle üle, kuidas vaimne kohalolu ja emotsionaalne side võivad asustada argiseid ruume, võimaldades suhtlust üle vahemaade ning pakkudes viise leina ja kaotusega toime tulemiseks.
…
Lili Maud Dobell ja Éric-Olivier Thériault on teinud koostööd alates 2022. aasta oktoobrist, mil nad kohtusid NSCAD Ülikoolis bakalaureuseõpinguid lõpetades. Pärast alternatiivse galeriiruumi loomist Kanadas Halifaxis kolisid kunstnikud Eestisse, et jätkata magistriõpinguid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Duo käsitleb koostööd ühise kunstilise visiooni kohtumispaigana, seistes vastu üheainsa autori ideele.
Lühend LMEO tähendab väljendit Laughing My Ears Off („naeran kõrvad peast”), viidates samal ajal ka kunstnike eesnimede initsiaalidele.
Mõlemad kunstnikud keskenduvad skulpturaalsetele praktikatele, mis kutsuvad esile kehalist suhestumist materjalidega ja uurivad selle võimalusi. Nende koostööpraktikat iseloomustab kunstnike endi sõnul „paatilise luule” toon. Oma kestvuslike tööde kaudu on nad loonud mõiste Proof of Performance, millega kirjeldavad olemise kaudu loomist kui skulpturaalset akti.
Kunstnikepaari ühise praktika keskmes on leitud objektide kogumine ja kokku seadmine. See peegeldab pühendumust jätkusuutlikule kunstikeelele, mis arvestab ready-made’i tähenduse ja kasutusväärtusega kliima- ning sotsiaal-poliitilise kriisi kontekstis. Selle tulemusel saavad teose enda aineks näiliselt argised ruumid, kus aktiveeruvad skulpturaalse praktika mõtisklevad ja mittetegemisega seotud aspektid.
Lili Maud ja Éric-Olivier arendavad praegu performance-teost Cycles, mida esitletakse 61. Veneetsia biennaalil Merike Estna projekti House of Leaking Sky paviljoni programmi raames.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Lili Maud Dobell & Éric-Olivier Thériault „Kõik on Lihtsalt Miski, Millest Tuleb Läbi Saada”
Laupäev 04 juuli, 2026 — Pühapäev 26 juuli, 2026
04.07–26.07 @ Keskpuur
LMEO kunstnikeduo Lili Maud Dobell & Éric-Olivier Thériault esimese rahvusvahelise näituse „Kõik on Lihtsalt Miski, Millest Tuleb Läbi Saada” avamine toimub 04. juulil kell 13:00. Avamisel pakub jooke Tuletorn ja Vaat.
Keskpuuril on hea meel esitleda näitust „Kõik on lihtsalt miski, millest tuleb läbi saada” (Everything is Just Something to Get Through) – kunstnikeduo LMEO esimest rahvusvahelist näitust. Algselt Montréalist pärit ning nüüd Tallinnas tegutsev LMEO ühendab oma individuaalsed praktikad koostööpõhises lähenemises, mille keskmes on skulptuur, installatsioon ja performance-kunst.
Eestis ajutiste elanikena on kunstnikud arendanud näitust uustulnukate tähelepaneliku pilgu kaudu. Näitus seab küsimuse alla vaataja positsiooni ja selle suhte linnaliste süsteemidega, juhtides tähelepanu viisidele, kuidas avalik infrastruktuur võib toimida [või olla mõistetav] koreograafiana.
Näitus kutsub esile paigast nihestatuse tunde, sulandudes samal ajal avaliku ruumi anonüümsusesse. Vilkuvate tulede, industriaalsete koosluste ja argipäevaste kujutiste kaudu mõtiskleb „Kõik on lihtsalt miski, millest tuleb läbi saada” banaalsete struktuuride üle, mis kujundavad kaasaegset elu, ning kujutab neid ümber teatraalsete lavastustena. LMEO kutsub vaatajaid kogema neid keskkondi külalise või kõrvalseisja teravdatud tähelepanuga ning mõtisklema selle üle, kuidas vaimne kohalolu ja emotsionaalne side võivad asustada argiseid ruume, võimaldades suhtlust üle vahemaade ning pakkudes viise leina ja kaotusega toime tulemiseks.
…
Lili Maud Dobell ja Éric-Olivier Thériault on teinud koostööd alates 2022. aasta oktoobrist, mil nad kohtusid NSCAD Ülikoolis bakalaureuseõpinguid lõpetades. Pärast alternatiivse galeriiruumi loomist Kanadas Halifaxis kolisid kunstnikud Eestisse, et jätkata magistriõpinguid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Duo käsitleb koostööd ühise kunstilise visiooni kohtumispaigana, seistes vastu üheainsa autori ideele.
Lühend LMEO tähendab väljendit Laughing My Ears Off („naeran kõrvad peast”), viidates samal ajal ka kunstnike eesnimede initsiaalidele.
Mõlemad kunstnikud keskenduvad skulpturaalsetele praktikatele, mis kutsuvad esile kehalist suhestumist materjalidega ja uurivad selle võimalusi. Nende koostööpraktikat iseloomustab kunstnike endi sõnul „paatilise luule” toon. Oma kestvuslike tööde kaudu on nad loonud mõiste Proof of Performance, millega kirjeldavad olemise kaudu loomist kui skulpturaalset akti.
Kunstnikepaari ühise praktika keskmes on leitud objektide kogumine ja kokku seadmine. See peegeldab pühendumust jätkusuutlikule kunstikeelele, mis arvestab ready-made’i tähenduse ja kasutusväärtusega kliima- ning sotsiaal-poliitilise kriisi kontekstis. Selle tulemusel saavad teose enda aineks näiliselt argised ruumid, kus aktiveeruvad skulpturaalse praktika mõtisklevad ja mittetegemisega seotud aspektid.
Lili Maud ja Éric-Olivier arendavad praegu performance-teost Cycles, mida esitletakse 61. Veneetsia biennaalil Merike Estna projekti House of Leaking Sky paviljoni programmi raames.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
30.06.2026 — 06.07.2026
Graafika näitus „Püütud“
Graafika
30. juunil avati Lootsi 17, Kuressaares näitus Eesti Kunstiakadeemia graafika tudengite töödest.
„Püütud“ näituse nimena viitab püügile, saagile ja püüdlustele. Lai tähendusväli annab ruumi iga kunstniku isiklikule lähemisele. Näitusepinnana on kasutusel endine Saare Kaluri väravamaja Kuressaares, mis loob merehõngulise lisakihistuse.
Teosed käsitlevad kunstnike isiklikke püüdlusi ja tegelevad ajutiste hetkede püüdmise ning talletamisega. Tähelepanu pööratakse samuti rahvausundile ja kohapärimusele. Varasemate tööde kõrval on välja pandud uut ja kohapeal valminud loomingut. Näitus on lõpp-punktiks Eesti Kunstiakadeemia graafika I kursuse tudengite suvepraktikale Vahase saarel Saaremaal.
Näitus jääb avatuks 6. juulini.
Näitusel osalevad kunstnikud Emili Gaston, Marleen Karelson, Keira Koitmäe, Alex Kormašov, Mia Torn ja Kadi-Liis Viibur.
Juhendajad: Liina Siib ja Marten Prei
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Graafika näitus „Püütud“
Teisipäev 30 juuni, 2026 — Esmaspäev 06 juuli, 2026
Graafika
30. juunil avati Lootsi 17, Kuressaares näitus Eesti Kunstiakadeemia graafika tudengite töödest.
„Püütud“ näituse nimena viitab püügile, saagile ja püüdlustele. Lai tähendusväli annab ruumi iga kunstniku isiklikule lähemisele. Näitusepinnana on kasutusel endine Saare Kaluri väravamaja Kuressaares, mis loob merehõngulise lisakihistuse.
Teosed käsitlevad kunstnike isiklikke püüdlusi ja tegelevad ajutiste hetkede püüdmise ning talletamisega. Tähelepanu pööratakse samuti rahvausundile ja kohapärimusele. Varasemate tööde kõrval on välja pandud uut ja kohapeal valminud loomingut. Näitus on lõpp-punktiks Eesti Kunstiakadeemia graafika I kursuse tudengite suvepraktikale Vahase saarel Saaremaal.
Näitus jääb avatuks 6. juulini.
Näitusel osalevad kunstnikud Emili Gaston, Marleen Karelson, Keira Koitmäe, Alex Kormašov, Mia Torn ja Kadi-Liis Viibur.
Juhendajad: Liina Siib ja Marten Prei
Postitas Andres Lõo — Püsilink
07.07.2026 — 07.08.2026
Lisette Lepiku isikunäitus „Lahustumine’’
7. juulil kell 18:00 avaneb Artrovert Galeriis Lisette Lepiku isikunäitus „Lahustumine’’.
7.07 – 7.08.2026
T – L 12:00 – 18:00, P – E suletud
Näituse avamine teisipäeval, 7. juulil kell 18.00.
Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, 10612 Tallinn
Lisette Lepiku isikunäitus „Lahustumine’’ keskendub maali kui mitteajalise meediumi ja tantsu kui ajas kulgeva meediumi vahelisele dialoogile. Näitus lähtub küsimusest: kuidas saab ajas kaduv liikumine muutuda kujutiseks ning kas maal suudab edasi kanda liikumise kogemust?
Maalikunst meediumina on traditsiooniliselt staatiline ning tasapinnaline. Tants seevastu avaneb ajas, läbi liikumise. Kuigi need kaks meediumit suhestuvad ajaga erinevalt, kooruvad mõlemad lahti läbi žesti ja kehalise liikumise. Tantsus kogetakse liikumist selle toimumise hetkel, maal aga näib peatavat aja, salvestades lõuendile jälje liikumise protsessist.
Mõlemas protsessis esineb hetki, mil tegevus neelab kogu tähelepanu endasse, teadlikkus ümbritsevast keskkonnast kaob, piir kavatsuse ja tegevuse vahel hägustub ning keha sulandub liikumise rütmiga üheks. „Lahustumine’’ lähtub maali ja tantsu ühisest seisundist, uurides võimalusi, kuidas salvestada liikumisest tekkinud jälgi, et need püsiksid ka peale hetke möödumist.
Näitusel väljub maalikunst oma piiridest, muutudes osaks hoolikalt loodud ruumikogemusest. Heli, valgus ja näitusearhitektuur toimivad maaliseeria aktiivsetete osalistena, hägustades järk-järgult piire kujutise ja atmosfääri ning vaatlemise ja kogemusliku kohalolu vahel. Üheskoos loovad need elemendid ruumi, kus näituse keskseid küsimusi kogetakse nii vaataja liikumise ja taju kui ka maalide endi kaudu.
Lisette Lepik (snd 1999, Tallinn) on kunstnik, kes kombineerib oma loomingus peamiselt maali ja installatsiooni meediumeid. Oma loomingus uurib ta keha kui paika, kus põimuvad intiimsus, mälu, perekondlikud struktuurid ja sotsiaalsed rollid.
Praegu õpib Lepik Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. 2022. aastal lõpetas ta samas ülikoolis maalikunsti bakalaureuseõppe ning 2019. aastal täiendas end installatsiooni ja skulptuuri erialal Islandi Kunstiülikoolis. Ta on osalenud näitustel Eestis, Islandil, Austrias ja Leedus, sealhulgas koos Brenda Purtsakuga toimunud duonäitustel Tartu Kunstimajas ja Hobusepea galeriis (2024) ning Kristina Kuzemkoga Tallinna striptiisiklubis Club Virgin (2025). Tema värskeim isikunäitus leidis aset Haapsalu Linnagaleriis (2025). 2024. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia „Õpi ja sära” stipendiumi ning 2025. aastal Helju Rossmanni stipendiumi.
Avatud: 7.07 – 7.08.2026
T – L 12:00 – 18:00, P – E suletud
Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, 10612 Tallinn
Kuraator: Nora Schmelter
Heli: Gregor Sirendi
Graafiline disain: Villem Sarapuu
Tehniline tugi: Siim Raie, Nora Schmelter, Mats Johan Soosaar
Kunstnik soovib tänada: Artrovert Galerii, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia osakond, Punch Club, Bob Bicknell-Knight, Gerda Hansen, Mats Johan Soosaar
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Lisette Lepiku isikunäitus „Lahustumine’’
Teisipäev 07 juuli, 2026 — Reede 07 august, 2026
7. juulil kell 18:00 avaneb Artrovert Galeriis Lisette Lepiku isikunäitus „Lahustumine’’.
7.07 – 7.08.2026
T – L 12:00 – 18:00, P – E suletud
Näituse avamine teisipäeval, 7. juulil kell 18.00.
Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, 10612 Tallinn
Lisette Lepiku isikunäitus „Lahustumine’’ keskendub maali kui mitteajalise meediumi ja tantsu kui ajas kulgeva meediumi vahelisele dialoogile. Näitus lähtub küsimusest: kuidas saab ajas kaduv liikumine muutuda kujutiseks ning kas maal suudab edasi kanda liikumise kogemust?
Maalikunst meediumina on traditsiooniliselt staatiline ning tasapinnaline. Tants seevastu avaneb ajas, läbi liikumise. Kuigi need kaks meediumit suhestuvad ajaga erinevalt, kooruvad mõlemad lahti läbi žesti ja kehalise liikumise. Tantsus kogetakse liikumist selle toimumise hetkel, maal aga näib peatavat aja, salvestades lõuendile jälje liikumise protsessist.
Mõlemas protsessis esineb hetki, mil tegevus neelab kogu tähelepanu endasse, teadlikkus ümbritsevast keskkonnast kaob, piir kavatsuse ja tegevuse vahel hägustub ning keha sulandub liikumise rütmiga üheks. „Lahustumine’’ lähtub maali ja tantsu ühisest seisundist, uurides võimalusi, kuidas salvestada liikumisest tekkinud jälgi, et need püsiksid ka peale hetke möödumist.
Näitusel väljub maalikunst oma piiridest, muutudes osaks hoolikalt loodud ruumikogemusest. Heli, valgus ja näitusearhitektuur toimivad maaliseeria aktiivsetete osalistena, hägustades järk-järgult piire kujutise ja atmosfääri ning vaatlemise ja kogemusliku kohalolu vahel. Üheskoos loovad need elemendid ruumi, kus näituse keskseid küsimusi kogetakse nii vaataja liikumise ja taju kui ka maalide endi kaudu.
Lisette Lepik (snd 1999, Tallinn) on kunstnik, kes kombineerib oma loomingus peamiselt maali ja installatsiooni meediumeid. Oma loomingus uurib ta keha kui paika, kus põimuvad intiimsus, mälu, perekondlikud struktuurid ja sotsiaalsed rollid.
Praegu õpib Lepik Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. 2022. aastal lõpetas ta samas ülikoolis maalikunsti bakalaureuseõppe ning 2019. aastal täiendas end installatsiooni ja skulptuuri erialal Islandi Kunstiülikoolis. Ta on osalenud näitustel Eestis, Islandil, Austrias ja Leedus, sealhulgas koos Brenda Purtsakuga toimunud duonäitustel Tartu Kunstimajas ja Hobusepea galeriis (2024) ning Kristina Kuzemkoga Tallinna striptiisiklubis Club Virgin (2025). Tema värskeim isikunäitus leidis aset Haapsalu Linnagaleriis (2025). 2024. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia „Õpi ja sära” stipendiumi ning 2025. aastal Helju Rossmanni stipendiumi.
Avatud: 7.07 – 7.08.2026
T – L 12:00 – 18:00, P – E suletud
Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, 10612 Tallinn
Kuraator: Nora Schmelter
Heli: Gregor Sirendi
Graafiline disain: Villem Sarapuu
Tehniline tugi: Siim Raie, Nora Schmelter, Mats Johan Soosaar
Kunstnik soovib tänada: Artrovert Galerii, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia osakond, Punch Club, Bob Bicknell-Knight, Gerda Hansen, Mats Johan Soosaar
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.07.2026 — 16.08.2026
Sonya Isupova „Vesi, enamasti jõe kujul“ EKA Galeriis 4.07.–16.08.2026
Doktorikool
Sonya Isupova
„Vesi, enamasti jõe kujul. Hüdroelektrilised kujutluspildid Lõuna-Ukraina maastikust“
EKA Galeriis 4.07.–16.08.2026 (NB! Suletud 20.07.–2.08.)
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 3.07. kell 18.00
„Vesi enamasti jõe kujul“ on Ukraina kunstniku ja uurija Sonya Isupova esimene isikunäitus. Näitus uurib Nõukogude taristuprojekte ja nende kujutamisviise, keskendudes Lõuna-Ukrainas Dnipro jõe äärde ehitatud hüdroelektrijaamade tammidele, eriti Kahhovka ja Dnipro hüdroelektrijaamadele. Isupova näitlikustab filmi ja arhiivi uuringute kaudu, kuidas need projektid kujundasid ümber nii maastikku kui ka kollektiivset mälu.
Näitus on osa tema doktoritööst, mis keskendub koloniaaltaristu mõjule maastikes. Ta käsitleb Nõukogude filme taristust kui „kujuteldavaid kaarte“, mis aitasid luua ühtset Nõukogude ruumi, säilitades samal ajal visuaalseid andmeid territooriumidest enne nende ümberkujundamist. Nende filmide kaudu on võimalik jälgida hävingu algust ja rekonstrueerida killustatud mälestusi maastikest, mis olid uppunud Kahhovka ja Dnipro veehoidlate tehismere alla.
Monumentaalsuse ja kasulikkuse vahele asetatud Nõukogude hüdroelektriprojektid lõid erilise visuaalse keele, mis esitles loodust poliitilise võimu poolt muudetuna. Arhiiviesemete ja spekulatiivse rekonstrueerimise kaudu külastab näitus neid uppunud maastikke ja neisse põimitud ajalugu.
Graafiline disain: Simon Janson
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab mirai™.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Sonya Isupova „Vesi, enamasti jõe kujul“ EKA Galeriis 4.07.–16.08.2026
Reede 03 juuli, 2026 — Pühapäev 16 august, 2026
Doktorikool
Sonya Isupova
„Vesi, enamasti jõe kujul. Hüdroelektrilised kujutluspildid Lõuna-Ukraina maastikust“
EKA Galeriis 4.07.–16.08.2026 (NB! Suletud 20.07.–2.08.)
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 3.07. kell 18.00
„Vesi enamasti jõe kujul“ on Ukraina kunstniku ja uurija Sonya Isupova esimene isikunäitus. Näitus uurib Nõukogude taristuprojekte ja nende kujutamisviise, keskendudes Lõuna-Ukrainas Dnipro jõe äärde ehitatud hüdroelektrijaamade tammidele, eriti Kahhovka ja Dnipro hüdroelektrijaamadele. Isupova näitlikustab filmi ja arhiivi uuringute kaudu, kuidas need projektid kujundasid ümber nii maastikku kui ka kollektiivset mälu.
Näitus on osa tema doktoritööst, mis keskendub koloniaaltaristu mõjule maastikes. Ta käsitleb Nõukogude filme taristust kui „kujuteldavaid kaarte“, mis aitasid luua ühtset Nõukogude ruumi, säilitades samal ajal visuaalseid andmeid territooriumidest enne nende ümberkujundamist. Nende filmide kaudu on võimalik jälgida hävingu algust ja rekonstrueerida killustatud mälestusi maastikest, mis olid uppunud Kahhovka ja Dnipro veehoidlate tehismere alla.
Monumentaalsuse ja kasulikkuse vahele asetatud Nõukogude hüdroelektriprojektid lõid erilise visuaalse keele, mis esitles loodust poliitilise võimu poolt muudetuna. Arhiiviesemete ja spekulatiivse rekonstrueerimise kaudu külastab näitus neid uppunud maastikke ja neisse põimitud ajalugu.
Graafiline disain: Simon Janson
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab mirai™.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.07.2026 — 16.08.2026
„Charge, Jaw, Babble, Faucet“ EKA Galeriis 4.07.–16.08.2026
Kaasaegne kunst
Ronja Siitonen, Maria Wrang-Rasmussen, Martina Zito
„Charge, Jaw, Babble, Faucet“
EKA Galeriis 4.07.–16.08.2026 (NB! Suletud 20.07.–2.08.)
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 3.07. kell 18.00
Näitus „Charge, Jaw, Babble, Faucet“ (eesti keelde tõlgituna „Laeng, lõug, pomin, segisti“) kasutab pudikeelt (inglise keeles gibberish) ühtaegu nii kilbi kui tööriistana, et uurida keele alternatiivseid loogikaid. Kommunikatsioon ulatub siin sõnadest kaugemale, laienedes vormideks ja varjatud tähendusteks. Pudikeel kui privaatne mõistmise ruum kutsub vaatajat osa võtma peitusemängust keele, keha, huumori ja seletamatu vahel.
Ronja Siitonen, Maria Wrang-Rasmussen ja Martina Zito töötavad video, installatsiooni, skulptuuri ja želeemaali tehnikates, tuues näitusele kokku nüüdisaegseid loitse ja rütmilisi keeli. Alkeemilised muundumised podisevad. Hambad sügelevad. Käpad ootavad kannatlikult. Nahk kortsub ja venib siis magusasse pingesse. Trapetsikiik ripub, oodates tõuget.
Graafiline disain: Simon Janson
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab mirai™.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
„Charge, Jaw, Babble, Faucet“ EKA Galeriis 4.07.–16.08.2026
Reede 03 juuli, 2026 — Pühapäev 16 august, 2026
Kaasaegne kunst
Ronja Siitonen, Maria Wrang-Rasmussen, Martina Zito
„Charge, Jaw, Babble, Faucet“
EKA Galeriis 4.07.–16.08.2026 (NB! Suletud 20.07.–2.08.)
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 3.07. kell 18.00
Näitus „Charge, Jaw, Babble, Faucet“ (eesti keelde tõlgituna „Laeng, lõug, pomin, segisti“) kasutab pudikeelt (inglise keeles gibberish) ühtaegu nii kilbi kui tööriistana, et uurida keele alternatiivseid loogikaid. Kommunikatsioon ulatub siin sõnadest kaugemale, laienedes vormideks ja varjatud tähendusteks. Pudikeel kui privaatne mõistmise ruum kutsub vaatajat osa võtma peitusemängust keele, keha, huumori ja seletamatu vahel.
Ronja Siitonen, Maria Wrang-Rasmussen ja Martina Zito töötavad video, installatsiooni, skulptuuri ja želeemaali tehnikates, tuues näitusele kokku nüüdisaegseid loitse ja rütmilisi keeli. Alkeemilised muundumised podisevad. Hambad sügelevad. Käpad ootavad kannatlikult. Nahk kortsub ja venib siis magusasse pingesse. Trapetsikiik ripub, oodates tõuget.
Graafiline disain: Simon Janson
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab mirai™.
Postitas Andres Lõo — Püsilink