Näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku”

Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub tähistama sünnipäeva ning 30 aasta möödumist Rotermanni Soolalaos reedel, 29. mail algusega kell 17.00. 

Avame näituse „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku”, pakume torti ning tähistame Soolalao minevikku, tänast päeva ja tulevikku hea muusika saatel päikeseloojanguni! Jooki pakub Peninuki baar.

1996. aastal alustasid Rotermanni Soolalaos tegutsemist Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti osakond. Tekkis paik, kus hakati kujundama kaasaegse näituseruumi tähendust Eestis. Soolalaost sai oluline kunsti ja arhitektuuri kohtumispunkt.

Näitusel „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikillud, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangulised kunstnikud, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid, kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt esile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga.

Näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku” jääb avatuks kuni 4. oktoobrini.

Kuraatorid: Grete Margna (Eesti Arhitektuurimuusuem), Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum)

Arhitektid ja kunstnikud: Arnold Matteus, Anita Kremm, Ene-Liis Semper, Erika Nõva, Hanna-Eliise Kitter & Saskia Krautmann, Ilmar Malin, Kiwa, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Marko Mäetamm, Toomas Rein, Urmas Viik, Valve Pormeister

Näituse arhitektuur: Priit Põldme, Reet Sepp (Joonprojekt)

Graafiline disain: Mette-Mari Kaljas, Chloé Gourvennec

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Täname Eesti Kunstimuuseumi ja Floorini

23. mail kell 13.30 avavad EKA klaasi- ja keraamika eriala II kursuse tudengid Viinistu Tünnigaleriis näituse “Samal ajal samas kohas”.

Aega, mida iseloomustavad pinged, kiirus ja haprus, piiritleb kohalolu vahepealne ruum. 12 klaasi- ja keraamikaosakonna tudengit avavad materjalide, kehade ja olemisviiside vahelisi läbirääkimisi. Pole olemas ühtset vaatenurka. Kokku saavad vastuolulised lähenemised. Kuidas oleme seotud protsessidega? Jätame jälgi ja moondume ajas, see on paratamatus. Tahtlikult ja tahtmata peame lahinguid – siis jälle otsime rahu. Mis tingimustel jagavad olendid ühtset ruumi? Lähedus ei tähenda alati mõistmist, kontakt koosolemist. Sümbioos pole tingimata kõrvutiolek ja parasiitlus sõltuvus. Kooseksisteerimine on keemia. Lahustav sina ja lahustamatu mina. Ja vastupidi.

Näitusel osalevad: Antigone Doron-Sornin, Lee Saarepera, Maria Ivanova, Karl Otti, Daniela Treviño, Martin Kõiv, Stina Preiman, Kirke Vahar, Una Poriete, Olivia Jegorov, Ellen Schleyer, Helen Vinogradov

Juhendajad: Kaja Altvee, Kateriin Rikken

Näitus jääb avatuks kuni 11. juuni.

Avatud:
Kuni 31. mai R-P 11-18
Alates 1. juuni E– P 11–18

Näitust toetavad: Viinistu Kunstisadam, Lexplast, EKA Üliõpilasesindus, Põhjala, Peetri Lõheäri, High Voltage, Capra Saun, Käbliku, Coca Cola, Juhan Kivitoa 

Kõik on soojalt oodatud EKA Urbanistika tudengite magistritööde esitlustele.

25. mai, 2026, 09:30

23.05.26.-14.06.26

Avamine: 22.05. kell 18:00 koos Anumai Raska performance’iga, algusega 19:00!

Osalevad kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Anastasiia Krapivina, Kroplya, Denis Kudrjašov, Lisette Lepik, Fausta Noreikaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Kertu Rannula, Anumai Raska, Nora Schmelter

Kuraatorid: Bob Bicknell-Knight, Rosa-Maria Nuutinen, Nora Schmelter

Näitus „Entrance No. 4” muundab ARS projektiruumi omamoodi lavaks, kus uuritakse kontrolli, illusoorseid reaalsusi ja vojeeristlikke kalduvusi. Publik pääseb eksponeeritud teosteni läbi rea piiratud sissepääsude. Vaatajakogemust aktiivselt suunates ja kitsendades kutsub näitus ümber mõtestama seda, mis viisil kunstiteoseid kogetakse, samaaegselt peegeldades kuidas kujutisi tänapäeval jagatakse ning levitatakse.

Läbides sihilikult nihkes ruumi avaneb võimalus kohata 11 kunstniku töid, kes õpivad hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Väljapanek hõlmab nii maali ja skulptuuri kui ka videot ja installatsiooni, käsitledes teemasid nagu kodu, kliimakriis ning meie kollektiivselt pingestatud suhe keha ja füüsiliste ruumidega.

T–R 12–18

L–P 12–16

ARS Projektiruum, Pärnu mnt 154, Tallinn 11317

Graafiline disain: Chloé Gourvennec, Ethan Anthony Read

Toetajad: ARS Kunstilinnak, Eesti Kunstnike Liit, Estonian Academy of Art, Nudist, Põhjala Pruulikoda, Tuletorn

Karolin Poska kohaspetsiifilise lavastuse „Krutski“ / “Spatial Mischief” eelretsenseerimine toimub 19. mail kell 10.30-12.00 Eesti Kunstiakadeemia Valges majas, ruumis V-308.
Eelretsensendid on prof Annette Arlander (Uniarts Helsingi) ja Rasmus Jensen (EMTA)
Doktoritöö juhendaja on: Liina Unt, PhD (Tartu Ülikool)

„Krutski“ on osa Karolin Poska loovuurimuslikust doktoritööst, mis keskendub fragmenteerimise kasutamisele kohaspetsiifilise lavastuse loomisel. Loovtöös uurib Poska, kuidas autoetnograafiliste lugude, performatiivsete tegevuste ja publiku osaluse kaudu on võimalik nihestada ja ümber mõtestada sadamaterminali harjumuspäraseid protsesse ja ruumikogemust. Lavastus toimub Tallinna D-terminalis — ruumis, mis toimib samaaegselt nii transiidikoridori kui ka emotsionaalselt laetud kohtumispaigana.

Uurimistöö käigus on Poska kasutanud kehastumist, rollimängu ja etnograafilist vaatlust, et suhestuda sadamaga kui pidevas muutumises oleva süsteemiga. Lavastus „Krutski“ lähtub sadama rütmidest, saabumistest, ootamisest ja lahkumistest, tuues esile ruumis peituvad isiklikud, sotsiaalsed ja performatiivsed kihistused.

Etenduse info ja piletid: https://fienta.com/et/o/6157

Kutsume mõisahuvilisi uueneva mois.ee andmebaasi täitmise talgutele 18. ja 19. mail kell 17-21 EKAs ruumis D-412 (esmaspäeval) ja D-413 (teisipäeval).

Tule ja aita kaasa andmebaasi avalikustamisel!

Kõik talgulised on oodatud kuraatorituurile näitusel “Sulle on pärandus!” 20. mail kell 17 Maarjamäel.

Lisainfo ja registreerimine:

Riin Alatalu
riin.alatalu@artun.ee

Juhul kui ajalugu lõppeks täna, siis kellena jääksid sa püsima järgnevasse staatilisse igavikku? Metropoli galeriis toimuv näitus „Läbiv dissonants“ kõrvutab omavahel viit audiovisuaalset kunstiteost, eesmärgiga analüüsida lähemalt, milliste vahendite abil taastoodab neoliberalism kui kehtiv poliitiline reaalsus igapäevast hegemooniat.

Abstraktsiooni leidub kõikjalt, pikkadest ühte sulavatest kallastest kuni industriaalsete megastruktuurideni. Tugevatest piirjoontest tühjade kehade ümber kuni neist kostuvate petlike sõnamängudeni. Alatest udusest inimese eksistentsi algusest, kuni ta viimaste poolikuks jäävate liigutusteni.

Näitusel on esindatud teosed kunstnike Inna Tarakanova, Artjom Jurovi, Aksel Haagenseni, Marto Mägi ning John Smithi poolt.

Kuraator: Kaur Järve

Metropolkapp – https://www.instagram.com/metropolkapp/?hl=en

“Krutski”

Pärast põhjalikku kaalumist tegin 9. veebruaril 2026 oma esimese sammu investorina ning soetasin AS Tallinna Sadama aktsiaid. Hoian osakutel silma peal. Silitan seinaplaate, ootan ootesaalis, ahvatlen sujuvust, väldin kajakate kaja ja unistan reisinärvist.

Ootan sind Tallinna Sadama D-terminali sissepääsu juures.

Pilet ja lisainfo: https://fienta.com/et/o/6157

Etendused toimuvad siseruumis. Etendused on eesti keeles va 15. ja 18. Mail

Etendaja: Karolin Poska

Krutski konsultant: Maike Lond

Aitäh: Liina Unt, Theodore Parker, Tallinna Sadam, Kristi Martson, Tallink, Kohvik Sillake, Moonika Maidre, Ahto ja Piia Haab

Neljapäeval, 14. mail kell 18.30 avaneb Hobusepea galeriis Viktoria Martjanova isikunäitus „Biomaterjal“.

Töötades installatsiooni, video ja fotoga, käsitleb kunstnik keha kui ressurssi: optimeeritavat valuutat, mida kontrollitakse, kasutatakse ja kategoriseeritakse vastavalt poliitilistele, sõjalistele ja majanduslikele huvidele.
Näituse keskmes on ruumi täitev juustest koosnev installatsioon, mis muudab selle intiimse ja isikliku materjali ruumiliseks kogemuseks. Sellest lummavast, ent eemaletõukavast materjali- ja vormikäsitlusest liigub Martjanova edasi foto- ja videomeediumisse, luues juba otsesema seose orgnaanilise aine ja inimelu vahel. Näitusel eksponeeritud kehad ja materjalid on kaotanud autonoomsuse ning toimivad pigem ühikutena laiemas sotsiopoliitilises süsteemis, kus nende väärtuse määrab nende kasutatavus ja otstarve.

Viktoria Martjanova on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle praktika hõlmab videot, installatsiooni, heli, teksti ja performatiivsust. Tema looming keskendub identiteedi kujunemisele tingimustes, kus isiklik kogemus on lahutamatult seotud sotsiaalsete ja poliitiliste mehhanismidega, käsitledes keha kui pingevälja, kus need jõujooned avalduvad.

Martjanova kasutab kehalisust, mälu ja keelt materjalidena, et uurida kuidas kehas põimuvad isiklik pinge ja ühiskondlikud jõujooned ning kuidas need suhted muutuvad tajutavaks. Tema teosed liiguvad pinge ja katkestuse teljel, käsitledes identiteeti kui ebastabiilset ja pidevalt ümberkirjutatavat konstruktsiooni. Martjanova toob esile inimese ja noore looja positsiooni tingimustes, mida kujundavad väline surve, nähtavus ja enesekuvandi haldamise nõue.

Tema teoseid on esitletud Performa Biennaalil New Yorgis, Riga Art Week (RAW) avasündmusel, Alma galeriis Riias ning Vilnius Art Weekil. 2025. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia.

Kuraator: Lilian Hiob-Küttis
Graafiline disain: Maxim Nikanorov
Näituse ehitus: Polina Kaiko, Tõnis Tallermaa, Madis Eek, Hans-Otto Ojaste
Metallitöö: Märt Vaidla

Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunsti Aakadeemia, Valge Kuup Stuudio, Anita Kremm, Ksenia Verbeštšuk, Juri Krutii, Todd Richter, Dmitry Gubin, Aksel Haagesen, Viktoria Arapina, juuste doonorid, kunstniku perekond, Villem Varik, Liisi Kõuhkna, Kaisa Maasik-Koplimets, Anna Mari Liivrand, Jordi Hin, Andrei Kazakov, Meraki Testa Dell’Acqua.

Näitusi Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.