EKA Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss 2025

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Tallinna linna poolt on konkursi peapreemiaks 1000 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d). Auhinnafondi kogumaht on kuni 3600 eurot ning välja antakse vähemalt 2 auhinda.

Konkursile on oodatud:
– EKA tudengite kursuse- või lõputööd, millel on rakenduslik väljund, st töö tulemusi võiks tulevikus kasutada ettevõttes või mõnes organisatsioonis.
– EKA töötajate ja teadurite uurimus- või projektitööd, millel on praktiline rakendusvõimalus ka väljaspool akadeemilist keskkonda.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2024-31.08.2025.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 15. septembril 2025 aadressile koostoo@artun.ee. Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna linn.

Tutvu eelmise aasta võitjatega SIIN (lühivideod).

Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet

Tallinna Graafikatriennaali noortenäitus „Trükilihas“
EKA Galeriis 5.–27.07.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 4.07. kell 18.00
Kuraatorite ringkäik: N 10.07. kell 18.00 (eesti keeles)

NB! Näitusele pääseb üksnes EKA Galerii Kotzebue tänava poolsest uksest. 9. ja 10. juulil vahemikus 12.00–15.30 võib seoses elektripaigaldiste hooldusega esineda elektrikatkestusi ning see võib segada teoste kogemist. Vabandame ette ebamugavuste eest!

„Trükilihas“ on 2025. aasta Tallinna Graafikatriennaali noortenäitus, mis tõstab noorte kunstnike kaudu esile füüsilise jälje jätmisel põhinevate visuaalsete praktikate rolli.

Näitus paneb vaataja ette “jälje jätmise tehnikad” läbi teoste, milles kunstnikud jätavad jälge enda kohalolust kaasajas läbi erinevate graafikast pärit žestide, kuid ei pruugi seejuures alati jääda graafika tehnikate juurde. Kui digitaalne kordus on muutunud aastate jooksul igapäevaseks nähtuseks, jääb inimeste jaoks siiski läbi aegade oluliseks manuaalne asjade kordamine, olgu see esemelisel, kehalisel, rituaalsel või traditisoonilisel põhimõttel. See kordus kannab tihtipeale endaks olemise praktikate mängimist, trükilihase treenimist, isedustehnikate loomist.

Ehkki kunstiteoste lahterdamine distsipliinide järgi on kaasajal ammu meelevaldseks muutunud, paistab graafikalik mõtlemine tihtipeale silma mitte graafiliste kujutiste pinnale loomisega, vaid kunstnike imetlusväärse kannatlikkusega ühe ja sama asja pikaaegsel uurimisel, kordamisel, duplikeerimisel, reprodutseerimisel jne. Sellise rituaalsusega jäetakse näiteks jälgi oma igapäevastest prakitkatest, võetakse lähivaatluse alla elemente oma minajutustusest või püütakse käegakatsutavaks teha meie aja jälgi. Näitusel osalevad kunstnikud Eestist, Leedust ja Ukrainast.

Eraldi näituse osana leiab endale EKA galerii teisel korrusel koha Agnes Isabelle Veevo kureeritud kunstnikuraamatute lugemisnurk. Kunstnikuraamatute, zine’ide ja isekirjastmise praktika tegeleb seejuures sageli teatud kiindumusega kunstnike argielu ümber ringlevate teemadega. Ehkki kunstnikuraamatu loomine on näiteks nii graafikute kui graafiliste disainerite õppekava traditsiooniline osa, on viimastel aastatel märgata selle praktika olulisuse kasvamist. Veevo kureeritud kunstnikuraamatu nurk põhineb nii näitusekunstnikel kui ka teistel graafika, graafilise disaini, aga ka muude distsipliinide kunstnike teostel, mida saab ruumis ka eesmärgipäraselt, ehk füüsiliselt käes hoides ja vaadates kogeda.

Neljapäeval, 10. juulil kell 18 toimub näitusel ringkäik kuraatoritega. Tuur toimub eesti keeles ja osavõtt on tasuta.

Näituse kuraatorid: Anita Kodanik & Maria Izabella Lehtsaar
Osalevad kunstnikud: Mindaugas Aniūnas, Loora Kaubi, Elise Marie Olesk, Paul Rannik, Nils Joonatan Rammo, Gintaute Siniakovaitė, Aidas Stončius, Daria Titova
Raamatunurga kuraator: Agnes Isabelle Veevo
Raamatunurga kunstnikud: Rokas Bokus, Eline Cremers, Fatima-Ezzahra el Khammas, Laura Merendi, Helena Pass, Eleri Porroson, Julia Syrzistie, Ljubov Terukova, Laura Tursk, Mirjam Varik
Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Erik Hõim

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Leedu Suursaatkond Eestis, Sadolin Eesti ja Tallinna linn
Täname: Liis Aleksejeva, EKA graafika osakond, EKKM, Johannes Luik
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Rebecca Green
„LA BABY“
EKA Galeriis 25.–28.06.2025

Avatud K 14–18 N–R 12–18
Etendus sündmus: L 28.06. 18.00–22.00
Sissepääs tasuta

Tere tulemast sündmusele „LA BABY“, sinu isiklikku sissevaatesse Los Angelese eksootilisse fantaasiasse, siinsamas Eestis. Raha? Olemas. Päikesepaiste? Olemas. Kardashianite salajased seerumid? Selles pead juba ise kohapeal veenduma…

Osaliselt näitus, osalt pehme uurimus ja osalt päikesepaisteline etenduseksperiment, „LA BABY“ tõstatab küsimuse, mida Los Angeles meile lubab?

Jälgides sümbolite sürreaalset globaalset rännet ja representatsioonide peeneid mutatsioone nende tuhandete kilomeetrite pikkusel teekonnal Californiast Eestisse, mõtleme, kas kõik tahavad olla LA BABYd?

Projekti algataja: Rebecca Green
Toestajad: Kirte Jõesaar, William Primett, Liisamari Viik,
Javier Cárcel Hildalgo-Saavedra, Ksenia Verbeštšuk
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas

EKA Galerii sündmusi toetavad Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Performance sündmuse jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis kunstnikufilmide näitus „Kord veel tahaksin tagasi“*. Näituse on koostanud Marge Monko ja kujundanud Karel Koplimets.

Näitusel saab vaadata viit kunstnikufilmi, mis käsitlevad kodu ning sellega seotud mälestusi, igatsust ja melanhooliat erinevates psühholoogilistes ja esteetilistes registrites.

Kodust lahkumise ja kodu igatsemise motiivid on sama vanad kui inimkonna ajalugu. Inimlikul tasandil on põgenemine või sunnitud ümberasumine traagiline sündmus, mis jääb märgistama kogu ülejäänud elu isegi siis, kui kohanemine on pealtnäha hästi sujunud. „Nad ei tea, et nad ei kohane päriselt kunagi. Ei, mitte iialgi. Mingi osa neist ei saa täielikult kohal olema, midagi, mis on jäänud maha vanale maale ja ei lase neil päriselt mujal kohaneda, juuri ajada.“ kirjutab Leedu-Ameerika avangard-filmitegija Jonas Mekas oma mälestusteraamatus „Mul ei olnud kuhugi minna“. Oma kogemusi põgenikuna ja eneseotsingutest uuel kodumaal on Mekas jäädvustanud läbi oma eksperimentaalfilmi loomingu.

„Kunstnikufilm on nähtus, mis paigutab ennast väljaspoole filmitööstuse formaatidest, ent kasutab liikuvale pildi poolt pakutavaid (audio)visuaalseid väljendusvahendeid. Oma raamatus „Sõda ei ole naise nägu“ kasutab Svetlana Aleksejevitš naiste ja meeste erineva sõjakogemuse kirjeldamiseks optikast pärit mõistet „valgusjõud“. Mida valgusjõulisem on objektiiv, seda suurem on selle võimekus salvestada pilti kehvades valgustingimustes. Loodetavasti aitavad näitusele valitud filmid välja valgustada neid kodutunde ja igatsusega seotud kihte, mis jäävad suurte ajaloonarratiivide varju,“ selgitab Marge Monko.  

*Näituse pealkiri on laenatud Marie Underi luuletusest “Põgenik”, mis on kirjutatutud Rootsis paguluses olles.

Osalevad kunstnikud: Noor Abed, Paul Kuimet, Jonas Mekas, Marge Monko ja Anna Scherbyna.

Täname: Kaisa Maasik, Brigita Reinert, Eesti Kunstimuuseum, AS GoProperty, Valge Kuup OÜ

Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnaga.

Näitus jääb avatuks 20. juulini. 

www.kunstimaja.ee

facebook.com/kunstimaja

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia esimese kursuse (AL24) arhitektuuritudengite varjualuse „Õrred” avamisele 18.06.2025 kell 16:00 Annelinna, Saaretiigi parki!

Varasematel aastatel valminud Tartusse kerkinud „Kino”, „Linnutee”, „Nurga” ja „Ava” seltsi on kerkinud EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 20. varjualune „Õrred”.

Varjualuse „Õrred” eesmärk on pakkuda linnainimestele puhkust igapäevamuredest ja ülepaisutatud inimkesksetest probleemidest. Varjualuse vorm inspireerub Eesti taluarhitektuurist. Vormi idee on kujutada puitmaja, mille on loodus üle võtnud ja pooleks murdnud. Ehitist ümbritsev ala jäetakse niitmata, tekitamaks tunnet, et varemed on võssa kasvanud.

Avamisel on oodata pöördumisi varjualuse autorilt Astrid Lepistilt, juhendajatelt Elina Liivalt, Helena Männalt ja Margus Tammikult, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanilt Sille Pihlakult, arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juhilt Andres Ojarilt ning Tartu abilinnapealt Elo Kiivetilt. Lõbusaid tegevusi leidub ka lastele!

Peale avamist on võimalik kõikidel täisealistel soovijatel liikuda Kivi baari, kus toimub afterparty. Pidu algab kell 22.00, plaati keerutavad erinevad diskorid EKAst ning tõotab tulla meeleolukas üritus.

„Õrred” projekteerimise-planeerimise töögrupp: Astrid Lepist, Minna Pärdi, Katariina Kangro

Ehitus: Aiko Hayashi, Anastasiia Pershko, Astrid Lepist, August Elmar Maaste, Carmen Kaalo, Earle Nartey, Emma Talumaa, Holger Rosenroth, Ingel Laur, Johanna Järg, Joonas Karl Kuusik, Juliana Petrova, Katariina Kangro, Kennart Sander Rahuoja, Liisa Marii Mathisen, Mari Tämm, Minna Pärdi, Nikita Oleinik, Rasmus Paul Simmermann, Riina Lii Parve, Sergei Markov

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengite Varjualuse valmimist toetavad Eesti Kultuurkapital, LifeIP BuildEST, Tartu linn, Carrot Screw, Cuut, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, ITK Lighting, Raitwood, Silman, Tartu Ehitusmaterjalide Ringkasutuspank

Varjualuse ehitamisele saab kaasa elada EKA varjualuse Instagramis.

Postimehe esimest teadet saab lugeda SIIN.

Avamise sündmus FBs

Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Daria Morozova
isikunäitus „Olen siin“.

Näitus on kunstniku isikliku kriisikogemuse retrospektiiv: hirm, mittetunnustamine, üksindus. See räägib võitlusest – iseenda eest, oma koha eest ühiskonnas, võimaluse eest
eksisteerida ilma pideva vajaduseta muutuda teiste pärast. Mis tunne on kogeda enda kahetisust? Kas on võimalik iseenda eest põgeneda? Või on ainus tee õppida lihtsalt olemas olema?

Piltide kaudu uurib Morozova seda teekonda: hirm, vastupanu, aktsepteerimine ja lõpuks võimalus kõneleda. „Ma olen siin“ ei ole katse peituda ega muutuda, vaid võimalus jääda iseendaks ja olla kuuldud.

Identiteedikriis võib olla hirmutavalt üksildane. Hetkedel, mil harjumuspärased orientiirid hajuvad, tundub, et sinu kogemus on vaid sinu enda koorem – tõlkimatu ja teistele
arusaamatu. Kuid see ei ole nii.

„Keel, keha, mälu – kõik saab selle protsessi osaks. See on vastuse otsimine kõige olulisemale küsimusele: „Ma olen siin, ma olen elus ja mul on hirm. Mida teha? Kuidas olla?“ Näitusega kutsun vaatajat nägema Eestis elavate venekeelsete inimeste olukorda mitte poliitilise või abstraktse küsimusena, vaid elava ja isikliku kogemusena. See on kutse mõelda, mida tähendab elada selle kahetisusega, ja kuidas on valjult välja öelda seda, millest paljud vaikivad,“ selgitab kunstnik.

Daria Morozova (s 2002) on vene päritoluga eesti maalikunstnik, kes tegeleb identiteedi, kuuluvuse ja sisemiste konfliktide teemadega. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadi ning on Eesti Noorte Kunstnike Liidu (ENKKL) liige. Viimaste näituste hulgas on “Surprize V – Dove sono? / Where am I?”; (2024, Itaalia), “Maavaringlus” (2024, Tallinn), “Elu ei saa kunagi peatada”; (2025, Tallinn, Linnagalerii).

Näituse kaaskuraator on Eva Oižinskaja.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 20. juulini.

Muinsuskaitsja, ICOMOSi asepresident ja EKA UNESCO õppetooli hoidja dotsent Riin Alatalu teeb neljapäeval, 19. juunil kell 18.00 tuuri näitusel „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“.

Alatalu sõnul andis olümpia olulise tõuke Tallinna ajaloolise pärandi väärtustamisele ja restaureerimisele. Mitmed toonased uusehitised on aga täna 20. sajandi pärandina muinsuskaitse all. Toonane linnauuendus oli läbi mõeldud ja ratsionaalne, sest enamus suurürituseks rajatud hooneid on tänagi kasutuses.

Osalemine muuseumipileti või Muuseumikaardiga. Muuseum on neljapäeviti avatud 20ni, tuuri lõppedes on võimalik näitusega tutvumist rahulikult jätkata.

Näitus „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“ räägib Tallinna moodsaks ja rohkem merele avatuks muutumise loo ning on avatud 28. septembrini.

Sel kevadel lõpetavad EKA kaasaegse kunsti magistriprogrammi 15 noort kunstnikku. Neist 13 eksponeerib oma töid TASE ‘25 näitusel Rävala 8 hoones ja kaks EKKMi kogukonnaaias, Kursi 5.

Rävala 8, III korrus:
KitKit Para: ‘Shrek and The Aphrodite Beans’, juhendaja Anu Vahtra, retsensent Anna Jensen
Yuko Kinouchi: ‘embodiment – -> de-zombification’, juhendaja Madis Kurss ja Else Lagerspetz, retsensent Taavi Suisalu
Brit Kikas: ‘Touch’, juhendajad Tõnis Jürgens ja Else Lagerspetz, retsensent Piibe Kolka
Viktoria Martjanova: ‘Visiit’, juhendajad Anita Kremm ja Anu Vahtra, retsensent Sten Saarits

Rävala 8, II korrus:
Eleftheria Kofidou: ‘Rapprochement’, juhendajad Laura Cemin ja Else Lagerspetz, retsensent Evelyn Raudsepp
Tea Lemberpuu: ‘Umbisikuline autoportree ehk igapäevane valik olla nähtaval või peidus’, juhendajad Anu Vahtra ja Maris Karjatse, retsensent Hasso Krull
Gerda Hansen: ‘Üks tükk korraga’, juhendajad Tõnis Saadoja ja Else Lagerspetz, retsensent Lilian Hiob-Küttis
Liza Tsindeliani: ‘Trauma Made Me Hot’, juhendajad Paul Kuimet ja Maris Karjatse, retsensent Anna Škodenko
Chloé Geinoz: ‘Water, fountains and witches’, juhendajad Liina Siib ja Maris Karjatse, retsensent Elo-Hanna Seljamaa
Mia Felić: ‘What Goes Around’, juhendajad Piibe Kolka ja Maris Karjatse, retsensent Tõnis Jürgens

Rävala 8, I korrus:
Kristi Vendelin: ‘Põletab, närib, ronib’, juhendajad Kaspar Tamsalu ja Maris Karjatse, retsensent Hanna Piksarv

Rävala 8, keldrikorrus:
Vitor Pascale: ‘Room for Play’, juhendajad David Ross ja Else Lagerspetz, retsensent Jaanus Samma
Joel Jõevee: ‘sünnitusvalud / autoportree 1 / autoportree 2 / intiimne eemalolek’, juhendajad Holger Loodus ja Taavi Varm, retsensent Peeter Laurits

EKKMi kogukonnaaed, Kursi 5:
Yvette Bathgate & Jake Shepherd: ‘a space to gather, a place to grow’, juhendajad Yvonne Billimore ja Joss Allen, retsensendid Ann Mirjam Vaikla ja Sandra Pihlapson (Kosorotova)

Lisaks osalevad TASE ´25 näitusel veel: Lara Brener, Eri Rääsk, Iryna Tanasiichuk, Aivar Tõnso, Paula Vool

Sel aastal koosneb magistritööde kaitsmiskomisjon eesti keeles kaitsjate puhul viiest liikmest ja inglise keeles kaitsjate puhul kuuest liikmest. Komisjoni tuumikliikmed on: kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla, kuraator ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo, kunstnik ja õppejõud Taavet Jansen. 3. juunil lisandub neile veel kaks eestikeelset liiget: kunstnikud ja õppejõud Marge Monko ja Mart Vainre. 4. ja 5. juunil ühinevad nendega kolm rahvusvahelist liiget: kirjutaja, toimetaja ja teoreetik Eric Otieno Sumba ning kunstnikud ja õppejõud John Grzinich ja Léann Herlihy.

Maria Arusoo on kuraator ja dramaturg, alates 2013. aastast Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja ning Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar. Ta on õppinud Goldsmithsis (MA kunstiteoorias) ja töötanud Martin Creedi assistendina. Arusoo on kureerinud näitusi ja konverentse, avaldanud artikleid, töötanud õppejõuna EKA-s ja SAIC-is ning toimetanud mitmeid kunstiväljaandeid. Tema töösolevad projektid hõlmavad Edith Karlsoni näitust Vilniuses ja Merike Estna ekspositsiooni 61. Veneetsia biennaalil (2026).

Taavet Jansen on interdistsiplinaarne kunstnik, kelle looming ühendab liikumist, digitaaltehnoloogiaid ja interaktiivset etenduskunsti. Tema praktika keskendub kunsti piiride hägustamisele vaataja füüsilise ja digitaalse kohalolu piirimail. Jansen on paigutanud oma loomingut erinevatesse keskkondadesse, sealhulgas teatrisse, galeriisse ja virtuaalsetesse ruumidesse – nüüdseks on tema fookus publiku kaasamisel hübriidruumides ja segareaalsuses toimuvatel etendustel. Hetkel on Jansen lõpetamas doktorantuuri Eesti Kunstiakadeemias.

Ingel Vaikla on Brüsselis tegutsev kunstnik ja filmitegija, kelle praktika keskendub arhitektuuri kujutamisele selle suhestumises kogukondadega. Ta töötab video, 16 mm filmi ja leidmaterjaliga, otsides visuaalset keelt, mis vahendab ruumide eksistentsiaalset ja ideoloogilist tähendust. Vaikla on olnud resident HISKis Gentis ja WIELSis Brüsselis ning lõpetab doktoriõpinguid PXL-MAD/UHasseltis. Tema teoseid on näidatud muuhulgas IDFA-l, Kunsthalle Wienis, EKKM-is, Bozaris, Videonale’il ja Manifesta 13-l.

Marge Monko on kunstnik ja õppejõud, kes töötab foto, video ja installatsiooniga. Tema teosed suhestuvad ajalooliste sündmuste ning psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatega. Hiljutine looming keskendub romantilise diskursuse ja reklaamivisuaalide suhtele. Monko on osalenud HISK programmis ja residentuurides New Yorgis, Viinis, Hongkongis ja São Paulos. Tema teosed kuuluvad mitmete rahvusvaheliste kogude koosseisu.

Mart Vainre kunstnik ja õppejõud, kelle looming ühendab traditsioonilise maalikunsti ja digitaalsed tehnoloogiad nagu 3D modelleerimine ja pilditöötlus. Tema töödes peegelduvad inim- ja masinloodud visuaalide vastasmõjud, otsides seoseid inimese ja kaasaegse tehnoloogia vahel. Vainre on lõpetanud EKA maali ja uusmeedia erialad ning esinenud isiku- ja kuraatorinäitustel KUMUs ja Kunstihoones.

John Grzinich on Eestis elav audiovisuaalkunstnik. Tema looming lõimib heli, liikuvaid pilte ja kohaspetsiifilisi installatsioone, et uurida heli ja ruumi tajumist inimeste ning kohtade vahelise resonantsi leidmiseks. Grzinichi viimase aja teosed seavad performatiivsete ja fikseeritud meediataieste abil küsimuse alla inimkeskse suhtumise, kombineerides inimüleseid hääli, laiendatud kuulamistavasid ning osalevat kaasamist.

Léann Herlihy on Dublinis tegutsev kunstnik ja õppejõud. Tema praktika tugineb trans*, queer ökoloogilistele, feministlikele ja abolitsionistlikele teooriatele, kasutades meediumitena performance’it, videot, skulptuuri, teksti ja radikaalset pedagoogikat. Herlihy sekkub kriitiliselt normatiivsetesse identiteedikäsitlustesse, uurides kollektiivse vastupanu ja kujutlusvõime võimalusi binaarsete kategooriate ületamisel. Ta õpetab Dublini Riiklikus Kunsti- ja Disainikolledžis ning on saanud mitmeid Iiri Kunstinõukogu preemiaid. Hiljutiste näituste hulka kuuluvad Precarious Joys (Toronto biennaal, 2024), The Salvage Agency (TULCA, 2024) ja PLAYING GOD (Innsbruck International, 2026). Herlihy on Temple Bar Gallery + Studios stuudiokunstnik (2024–2027) ja hetkel Fire Station Artists’ Studios residentuuris.

Eric Otieno Sumba on Berliinis tegutsev kirjutaja, toimetaja ja teoreetik, kelle töös põimuvad sotsiaalteooria, poliitiline majandus, postkoloniaalsed uuringud ja kunstikriitika. Ta on väljaandmise praktikate toimetaja Haus der Kulturen der Weltis (HKW). Viimaste kirjastamisprojektide hulka kuuluvad Destination Tashkent ja Echos der Bruderländer (2024, HKW & Archive Books). Kuraatorina on ta koos Spazio Griot’ga kureerinud näituse Riverberi (2024) Roomas Mattatoios. Tema tekste on avaldatud väljaannetes nagu Contemporary And, Frieze, Camera Austria, Texte zur Kunst, The Guardian jpt.

Kuraator: Bob Bicknell-Knight / isthisit?
Kunstnikud: Anastasiia Krapivina, Kroplya, Denis Kudrjašov, Olev Kuma, Bob Bicknell-Knight, Rosa-Maria Nuutinen, Kertu Rannula, Nora Schmelter, Aidan Timmer ja Edvard Vellevoog
11. – 22. juuni
Avamine 10. juuni, 18-21
Uus Rada galerii, Raja tn 11a, 12616 Tallinn.

Kuraatoriplatvorm isthisit? esitleb põnevusega Uus Rada galeriis näitust „About The Birds“, mis uurib koduvarblasi, nende levikut ja vastupidavust ning staatust invasiivsete kahjuritena. Lähtudes huvist, kui laialt levinud ja tavapärane on see linnuliik ning kuidas varblasi leidub üle kogu maailma, uurib „About The Birds“ kodu, ümberkujundamist ja muutusi ümbritsevaid ideid.

Iga näitusel osalev kunstnik sai endale spetsiaalselt varblaste jaoks valmistatud puidust linnumaja. Neile anti vabad käed, mida selle konstruktsiooniga teha, võimaldades kunstnikel luua teoseid, mis kajastavad nende praktikat ning paludes neil samal ajal mõtiskleda oma suhtest selle tavalise linnuga.

Uus Rada näitus on esimene osa kolmeosalisest kuraatoriprojektist. Pärast näituse lõppu paigaldatakse linnumajad Tallinnas ja selle ümbruses erinevatele puudele ning hoonetele, et publik saaks neid külastada ja avastada. Erinevatesse kohtadesse pääseb isthisit? veebilehel avaldatud kaardi kaudu. Pärast paigaldamist jäetakse teosed looduskeskkonda, kus need lagunevad ja muutuvad aja jooksul.
Projekti lõppeesmärgiks on 2025. aasta lõpus ilmuv raamat, mis sisaldab dokumentatsiooni erinevatest teostest nii Uus Rada galeriis kui ka nende lõplikes asukohtades üle linna, samuti rida lühitekste, mis kajastavad projekti ja selle teemasid.
-/-

Bob Bicknell-Knight (s. 1996, Ipswich, Ühendkuningriik) on multidistsiplinaarne kunstnik ja kuraator, kes elab praegu Tallinnas, kus töötab digitaalsete vahenditega, luues filme, maale, skulptuure ja installatsioone. Tema praktika uurib aja, kontrolli ja degradeerumise ideid, kusjuures erilist huvi pakuvad talle videomängumaailmade ja võimustruktuuride aluseks olevad mehhanismid, mis levivad internetis ja uutes tehnoloogiavormides. Bicknell-Knight on mõjutatud ja inspireeritud meie eelapokalüptilisest olevikust, kliimakollapsist, virtuaalmaailmadest ja 24/7 hüperkapitalismist.

Bicknell-Knight on ka kunstiplatvormi isthisit? asutaja ja juht, mis on alates oma loomisest 2016. aasta mais spetsialiseerunud peamiselt digitaalkunstile ning on alates selle loomisest teinud koostööd sadade kunstnikega. Platvormi kaudu kureerib ta online ja offline näitusi, korraldab harva toimuvat residentuuriprogrammi ning on kujundanud ja toimetanud rea raamatuid, mis keskenduvad mitmele laiale teemale alates kaasaegsetest jälgimisviisidest kuni võltsitud uudiste ja videomängukultuurini.