Masayo Ave loeng Jaapani jätkusuutlikust disainist

17. märtsil kell 18.00 esineb ruumis A-400 Masayo Ave ettekandega Jaapani disainist jätkusuutlikkuse vaatenurgast. Ta vaatleb nii tulevikku kui ka minevikku mitte ainult Jaapani käsitöö, vaid ka ühiskondlike ja infrastruktuuriliste aspektide osas, mis toetavad jätkusuutlikkust. Näiteks pakub Edu-perioodi (1603-1868) Jaapani uurimine lõputuid näiteid targast ringmajandusest, millest kogu maailm võiks tänapäeval palju õppida.

Vestlus on osa näitusest „Jaapani õnnetunne“, mis on avatud selle nädala lõpuni ARS Projektiruumis.

13. märtsil kell 18.00 näitame näituse “Jaapani õnnetunne” raames ruumis A-400 dokumentaalfilmi “Soundscapes of Japan”, mis portreteerib Tsubame-Sanjo metallitöö meistreid. Film kestab tund aega. Jaapani keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.

Avatud 21.-28.03.2025
iga päev kell 14:00-18:00
ja kokkuleppel (+37253437533)

Avamine: 20.03.2025 kell 18:00

“Aegade hajumine hapraks’’ on Riin Maide ruumi-installatsioon Uus Rada Galeriis.

Näitus ehitab paberist linnaruumi, mis viib vaatajat piiri taha – kohta, mis on maha jäänud ja õhukeseks kulunud. See on viis kujutleda olemata minevikke, tunda nostalgiat tuleviku suhtes.

Peamiselt fotopõhiste lavastuslike kompositsioonide kaudu otsib kunstnik nukrat ilu ja materjali soojust puuduoleku ja suvalisuse keeltest. Paber ja papp on vahendid tuua esile arhitektuuri ajutisust, uurida linna fragmenteerumist ja hajumist ning luua vaatemänge, mis on veel vaevu olemas. Korraga on vaadeldav nii loomine, kui lagunemine. 

Riin Maide on Tallinnas töötav ja tegutsev kunstnik ja stsenograaf, kelle praktika keskmes on määramata ja vahepealsed alad ning nihestatud ruumid. Läbi mänguliste installatsioonide ja lavastatud keskkondade, tegeleb ta teemadega, nagu mälu ja kohalolu. Riin on saanud erinevaid preemiad, näiteks Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku Preemia (2020) või Eduard Wiiralt nimeline stipendium (2022). Ta on lõpetanud graafika eriala EKA vabade kunstide teaduskonnas, täiendanud end vahetusõpingutel Viinis ja Prahas ning on hetkel magistrant EKA stsenograafia osakonnas.

Teisipäeval, 18. märtsil loeme EKA taidestuudiumi (Craft Studies) lõpetavate magistrantide kirjatöid.

Tekstid on koostatud Lieven Lahaye ja Else Lagerspetzi juhendamisel uurimusliku kirjutamise ja toimetamise protsessi teel.

Üritus toimub taidestuudiumi Krulli stuudios (Kopli 70a, II korrus), kell 18.00-20.00.

Magistriõpingute lõpetamise eel valminud 8 teksti kajastavad mitmesuguseid teemasid ja lähenemisviise, mis on olulised nii tudengite individuaalsetele praktikatele kui disaini ja taide valdkonnale laiemalt, lahates seoseid valmistamise ning jalatöö-kästöö-peatöö suhetest.

Belongings
Kirjutas Kati Saarits

Creature. Maker. Mire.
Kirjutas Alyona Movko-Mägi

Reblow toolset
Kirjutas Rait Lõhmus

Through the Hammer, Through the Hody
Kirjutas Elias Sormanen

Hääbuda, et taas tärgata.
Kirjutas Juulia Aleksandra Mikson

On Extractivism and Care for Landscapes: From Mines to Mountains in the East of Estonia
Kirjutas Hannah Segerkrantz

Movement Matter. Embodied knowledge in material practices 
Kirjutas Iohan Figueroa

A Book of Mashed Potatoes 
Kirjutas Sofiya Babiy

Kunstnik Karl Joonas Alamaa ning kuraator Mikk Lahesalu viivad EKA Galeriis näitusel „Igapäevane mäng ja leib” läbi kolm ringkäiku:
– neljapäeval, 13. märtsil kell 16.00, eesti keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 16.00, inglise keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 17.00, eesti keeles

Osavõtt on tasuta.

Rohkem infot:
https://www.artun.ee/et/kalender/karl-joonas-alamaa-igapaevane-mang-ja-leib-eka-galeriis/

Eesti köited 17. rahvusvahelisel köitekunstibiennaalil Prantsusmaal

6. märts – 30. aprill 2025 Viimsi raamatukogus

Eesti Nahakunstnike Liidu ja EKA aksessuaari ja köite osakonna näitus

Köitekunstibiennaale „Biennales Mondiales de la Reliure d ́Art“ on Prantsusmaal korraldatud juba kolmkümmend aastat. Iga kahe aasta järel läbiviidav sündmus on kõige pikema ajalooga järjepidevalt toimunud rahvusvaheline köitekunsti konkurss-näitus üle maailma, tutvustades vaatajaskonnale nii köitekunsti kui ka klassikalist prantsuse kirjandust. Raamatute poognad on korraldajate poolt trükitud ajaloolisel trükipressimeetodil kõrgekvaliteedilisele arhiivipaberile, mis koos illustratsioonide ja väikese trükiarvuga muudavad väljaanded bibliofiilselt väärtuslikuks.

2024. aasta sügisel osalesid Eesti köitekunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased järjekorras 17. rahvusvahelisel köitekunstibiennaalil, milleks sel korral trükiti kunstnikele interpreteerimiseks lendurist kirjaniku Antoine de Saint-Exupéry (1900-1944) kultusromaan ,,Vol de Nuit” (,,Öine lend” e.k. 1966).

„Öine lend” ilmus esmakordselt 1931 aastal. Raamat põhineb Saint-Exupéry isiklikel kogemustel lennuposti piloodi ja Argentina Aeropostale juhina. Romaan keskendub peategelase tööle Buenos Airese lennufirmas ja piloot Fabieni viimastele tundidele Patagoonia lennul. Fabieni lennuk satub tsüklonisse, kütus saab otsa ja raadioside katkeb. Kaalul on kogu öise rahvusvahelise postilennu tulevik. Kui teised kaks lendu Tšiilist ja Paraguayst on õnnelikult kohale jõudnud, peab lubama lennul Euroopasse lahkuda ilma kadunud postita, leppides Fabieni kaotusega. Saint-Exupery hukkus Teises maailmasõjas lahingulennul 1944. aastal, kolm nädalat enne Prantsusmaa vabastamist.

Biennaalil osales 278 köitekunstnikku 24 riigist. Eestist võttis osa 35 kunstnikku, nendest 12 olid EKA aksessuaari ja köite osakonna üliõpilased. Seekordne eestlaste osavõtt näitusest oli väga edukas, kunstiakadeemia tudengid pälvisid kolm auhinda kuuest žürii poolt väljaantud tunnustusest: Grand Prix võitis Liisi Hinto ja preemiad loomingulisuse eest Kaileen Palmsaar ja Mirell Vinnal. Lisaks tunnustati gruppi nahakunstnike liidu köitekunstnikke teise preemiaga gruppide arvestuses. EKA üliõpilasi juhendasid Külli Grünbach-Sein ja Eve Kaaret.

Näituse toimumise järel tabas Saint-Rémy-lès-Chevreuse`piirkonda erakordselt tugev torm Kirk, mis kuulutati looduskatastroofiks. Raju põhjustas enneolematu üleujutuse, mille tagajärjel sai veekahjustusi ka 64 näitusel olnud köidet, nende hulgas 14 eestlaste teost, millest osa hävis täielikult.

Väljapanekul Viimsi raamatukogus näeb 21 “ellujäänud” köidet ja kahte hukkunud raamatut fotodel.

Eesti kunstnike osalemist biennaalil toetas Eesti Kultuurkapital.