Maal

Eesti Kunstiakadeemia maaliõppe eesmärk on toetada noort kunstnikku oma kunstnikupraktika välja arendamisel, hoides fookust maalikunsti meediumil ning tutvustades nii selle traditsioonilisi kui ka väga kaasaegseid võtteid. Maal lõuendil on üks kaasaegse maalikunstniku tööriistadest, millel on omaette tähendus ja eripärane iseloom, kuid maaliosakonnas väärtustatakse ka mängulisust ja eksperimentaalsust. Lõuend ei pruugi alati olla lõuend tavatähenduses, vaid hoopis näiteks vanaema vana suss või Balti jaama turult ostetud kartul. Lõuendiks võib olla ka ruum, just nagu maaliks võib olla installatsioon, videoteos, heli või hoopiski osalusperformance. Niisama oluline kui lõuend, on seda ümbritsev kontekst – maali moodustavad tema enda materiaalsus (osad ja struktuur), aga ka kõik toimemehhanismid, mis jäävad lõuendist väljapoole. Õpe EKA maaliosakonnas on kombineerib kriitilist mõtlemist ja traditsioonilisi oskusi – meie tugevus on oskus neid kahte ühendada.

Nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on fookus kunstnikupraktika arendamisel ja isiklikul loomingul, oskusel näha, otsida ja tähelepanu juhtida. Maaliõppe üheks eesmärgiks on iga tudengi isikliku kunstnikupositsiooni välja arendamine. Tudengid töötavad oma ateljeepinnal alates esimese kursuse teisest poolaastast ja keskenduvad teemadele, mis on just neile olulised. Stuudiotööle antakse individuaalset tagasisidet ja tudengeid juhendavad erinevad õppejõud nii maali erialalt kui vabade kunstide teaduskonnast laiemalt. Lisaks õpetavad igal semestril välisõppejõud nii Eestist kui välismaalt. Juhendajate seas on maalikunstnikke, aga ka skulptoreid, kuraatoreid, teoreetikuid, kirjanikke, galeriste. Kohtumised ja arutelud on olulised kriitilise mõtlemise ja loomingu mõtestamiseks.

Bakalaureuseõppes läbitakse lisaks eriala teooriaga tutvumisele ka ülemajalised loengukursused, mis viivad kurssi kunstiajalooga, tutvustavad filosoofiat ja kriitilist mõtlemist, loovmajanduse alustalasid, esteetikat ja visuaalkultuuri. Alates bakalaureuseõppe esimese kursuse teisest semestrist lõpeb iga semester näituseprojektiga – tudengid saavad kogemuse esitleda oma loomingut näituseruumis.

Magistriõpe toimub kaasaegse kunsti õppekaval, mille keskmes on üliõpilase toetamine iseseisvaks, pädevaks ja mitmekülgseks kunstnikuks arenemisel. Õpe annab tööriistad orienteerumaks rahvusvahelises nüüdiskunstis ning olemaks kursis seotud intellektuaalsete küsimustega. Lisaks üliõpilase individuaalsele tööle toimuvad ühised arutelud ja kunstiteoste kriitiline analüüs nii seminariformaadis kui ka praktilise tegevuse osana. Õppetöö kaudu kaasatakse üliõpilased aktiivselt kunstiellu, toetades sealjuures nende esinemist temaatilistel ja grupinäitustel kui ka nende individuaalseid projekte.