Maal

Mõtlemislaad
Eesti Kunstiakadeemia maaliõppe eesmärk on toetada noort kunstnikku oma kunstnikupraktika välja arendamisel, hoides fookust maalikunsti meediumil ning tutvustades nii selle traditsioonilisi kui ka väga kaasaegseid võtteid. Maal lõuendil on üks kaasaegse maalikunstniku tööriistadest, millel on omaette tähendus ja eripärane iseloom, kuid maaliosakonnas väärtustatakse ka mängulisust ja eksperimentaalsust.

Piirideülene maalikunst
Maal on paralleelselt teiste meediumitega üks tehniline võimalus kaasaegse kunstniku tööriistakotis, kuid EKAs käsitletakse maali ennekõike kui mõtlemislaadi. Maali õppimine tähendab nii üldiste kunstiteadmiste ja -oskuste omandamist kui ka konkreetsemalt maalikunsti võimaluste avastamist tehnilises ja kontseptuaalses plaanis. Siin valgub maal oma traditsioonilistest piiridest välja. Maalitudeng on ellujääja, kes suudab kohaneda igasuguste oludega, elada edasi ka siis kui maal on korduvalt surnuks kuulutatud.

Carl-Robert Kagge maaliinstallatsioon Artbaza-l, 2017
Vasakul: Kelli Gedvili maaliinstallatsioon “Homelike Saturation”, 2017. Paremal: Mihkel Ilusa “Robusto” näitusevaade Draakoni galeriis, Johannes Sare foto, 2013.

Eriala

Eesti Kunstiakadeemia maaliõppe eesmärk on toetada noort kunstnikku oma kunstnikupraktika välja arendamisel, hoides fookust maalikunsti meediumil ning tutvustades nii selle traditsioonilisi kui ka väga kaasaegseid võtteid. Maal lõuendil on üks kaasaegse maalikunstniku tööriistadest, millel on omaette tähendus ja eripärane iseloom, kuid maaliosakonnas väärtustatakse ka mängulisust ja eksperimentaalsust. Lõuend ei pruugi alati olla lõuend tavatähenduses, vaid hoopis näiteks vanaema vana suss või Balti jaama turult ostetud kartul. Lõuendiks võib olla ka ruum, just nagu maaliks võib olla installatsioon, videoteos, heli või hoopiski osalusperformance. Niisama oluline kui lõuend, on seda ümbritsev kontekst – maali moodustavad tema enda materiaalsus (osad ja struktuur), aga ka kõik toimemehhanismid, mis jäävad lõuendist väljapoole. Õpe EKA maaliosakonnas on kombineerib kriitilist mõtlemist ja traditsioonilisi oskusi – meie tugevus on oskus neid kahte ühendada.

Õppekava

Nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes on fookus kunstnikupraktika arendamisel ja isiklikul loomingul, oskusel näha, otsida ja tähelepanu juhtida. Maaliõppe üheks eesmärgiks on iga tudengi isikliku kunstnikupositsiooni välja arendamine. Tudengid töötavad oma ateljeepinnal alates esimese kursuse teisest poolaastast ja keskenduvad teemadele, mis on just neile olulised. Stuudiotööle antakse individuaalset tagasisidet ja tudengeid juhendavad erinevad õppejõud nii maali erialalt kui vabade kunstide teaduskonnast laiemalt. Lisaks õpetavad igal semestril välisõppejõud nii Eestist kui välismaalt. Juhendajate seas on maalikunstnikke, aga ka skulptoreid, kuraatoreid, teoreetikuid, kirjanikke, galeriste. Kohtumised ja arutelud on olulised kriitilise mõtlemise ja loomingu mõtestamiseks.

Bakalaureuseõppes läbitakse lisaks eriala teooriaga tutvumisele ka ülemajalised loengukursused, mis viivad kurssi kunstiajalooga, tutvustavad filosoofiat ja kriitilist mõtlemist, loovmajanduse alustalasid, esteetikat ja visuaalkultuuri. Alates bakalaureuseõppe esimese kursuse teisest semestrist lõpeb iga semester näituseprojektiga – tudengid saavad kogemuse esitleda oma loomingut näituseruumis.

Magistriõpe toimub kaasaegse kunsti õppekaval, mille keskmes on üliõpilase toetamine iseseisvaks, pädevaks ja mitmekülgseks kunstnikuks arenemisel. Õpe annab tööriistad orienteerumaks rahvusvahelises nüüdiskunstis ning olemaks kursis seotud intellektuaalsete küsimustega. Lisaks üliõpilase individuaalsele tööle toimuvad ühised arutelud ja kunstiteoste kriitiline analüüs nii seminariformaadis kui ka praktilise tegevuse osana. Õppetöö kaudu kaasatakse üliõpilased aktiivselt kunstiellu, toetades sealjuures nende esinemist temaatilistel ja grupinäitustel kui ka nende individuaalseid projekte.

Kellena saab töötada?

EKA maalikunsti eriala lõpetajad paistavad oma loominguga silma ning osalevad näitustel aktiivselt nii Eestis kui ka rahvusvahelisel kunstimaastikul.

Uudised ja sündmused

Cloe-veeb

„Enese õrnad žestid“ EKA Galeriis 7.–30.03.2024

ENESE ÕRNAD ŽESTID 7.–30.03.2024 Avamine: 7.03. kell 18.00 Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Annamaari Hyttinen (FI), Cloe Jancis, Maria Izabella Lehtsaar, Taavi Rekkaro, Johanna Saikkonen (FI), Marleen Suvi, Elo Vahtrik Kuraator: Kaisa Maasik Grupinäitus „Enese õrnad žestid“ toob kokku valiku kaasaegseid autoportreesid. Maalidel ja fotodel on kujutatud eelkõige autorite nägusid ja ...
AUP-2024-FHD_still5

EKA avatud uksed 2024

EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024! Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/
EKA ekraanid - TaÌ__isnurga galerii - 1920x1080px

Alexei Gordin Täisnurga Galeriis

12.02-20.02 Täisnurga Galeriis on avatud Alexei Gordini näitus “See kool toodab kasutuid luusereid”. Näituse avamine toimub 12.02. kell 18:00. Näitus käsitleb ühe kunstniku seiklusi Delfi kommentaariumide maailmas. Öeldakse, et internetis pole vaja kellelegi midagi tõestada, kuid reaalsus näitab, et kasutajad tahavad seda alati teha, ent see, mis nad kunsti kohta ütlevad, ei klapi ...
Ujudes oma sydame alt labi foto_ Marko Toomast

Tumena & Marion Saarik Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas

31.01-17.02.24 on Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas avatud Tumena & Marion Saariku duonäitus “Ujudes oma südame alt läbi”.  Suhe iseendaga on teekond, mis ei lõppe kunagi. Selle inimkogemuse jaoks on meile määratud koduks keha, mis meid muust maailmast eraldab. Kuid endaga oleme alati koos. Kuidas luua kontakti iseendaga? Mis peitub meie alateadvuse sügavustes? Kuidas olla rohkem kohal ...
brenda_press

Lepik ja Purtsak Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis

Reedel, 2. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Lisette Lepiku ja Brenda Purtsaku ühisnäitus „Tung”. Näituse kuraator on Kerly Ritval. Näitusel kohtuvad kunstnikud ja kuraator, et võtta luubi alla armastuse mitmepalgeline ja müstiline olemus. Nad kompavad piire ning väljendavad kunstis seda, millest kogu inimeseks olemine tõukub ja teostub – armastust. ...
Eero Alev plakat_Haapsalu linnagalerii_Eero Alev1920x1080

Eero Alev Haapsalu Linnagaleriis

31. jaanuaril avatakse Haapsalu Linnagaleriis Eero Alevi (1983) näitus "Lauamäng ja lend paberist linnuga".  Väljas on pea paarkümmend maali ja joonistust, seal hulgas palju uudisloomingut. Näitus sai kunstniku sõnul alguse kahest motiivist – lauamängust ja tema laste valmistatud pabermeisterdustest. Lauamängu teekonnakujund mõjus metafoorina elule, paberist meisterdused on aga haprad ja ...
000_Kristi Kongi_Foto autor Karen Huber

Méxicos avati Kristi Kongi mahukas isikunäitus

Mehhiko pealinnas Méxicos asuvas Karen Huber galeriis on 30. novembrist avatud maali- ja installatsioonikunstnik Kristi Kongi mahukas isikunäitus „The Past, the Present, the Future. It is like Indigo, Lilac, and Magenta“. Näitus on avatud 20. jaanuarini 2024. Kristi Kongi on loonud näitusega „The Past, the Present, the Future. It is like Indigo, Lilac, and Magenta“ („Minevik, olevik ja ...
kas mu vanaema on kolonialist

Marc Léger Sauvageot Rae Kultuurikeskuses

Neljapäeval, 14. detsembril kell 18.00 avaneb Marc Léger Sauvageot' näitus "Kas mu vanaema on kolonialist?" Rae Kultuurikeskuses. Kunstnik näitusest: "Põhjus, miks ma otsustasin selle näituse teha, on seotud minu enda emotsionaalse reaktsiooniga, mis tekkis, kui uurisin oma vanaema elu. Mul on kurb, et ma teda kunagi ei tundnud ja et suur osa temaga seotud kultuuripärandist on minu ...