Algoritmilised protsessid puitarhitektuuris ja -disainis

Uurimistöö fookuses on puitarhitektuuri ja -disaini innovatsioon, täpsemalt senise konarliku disainiprotsessi toimimise parandamine ja ühise töökeskkonna väljatöötamine, mida võksid kasutada kõik osapooled arhitektist ja disainerist kuni puidutöösturi ja ehitusinsenerini, et protsessipõhiselt luua lisandväärtusega puittooteid, -hooneid ja -keskkonda. Tulemusena viiakse digitaalne disainiprotsess kokku kohaliku toorainega, nii et tekib soodne pinnas uuendusliku ja omanäolise Eesti puitarhitektuuri loomiseks.

Tänapäevases arhitektuuris on üha enam kasutusel praktika, kus kõik osapooled arhitektist tootjani töötavad ühe 3D-mudeliga. See loob eelduse parema ja keskkonnasõbralikuma ruumi kavandamiseks. Kui arvutis tehtavad parandused ja muudatused jõuavad kõikide osapoolteni samal ajal, aitab see sõeluda välja kõige ökonoomsema ja energiasäästlikuma lahenduse. Nn parameetrilises arhitektuuris palju kasutatav loomeprotsess, kus ühe parameetri muutmine sätib automaatselt ümber ka kogu muu lahenduse, annab võimaluse hallata kiiremini ja kergemini üha keerukamaks muutuvat geomeetriat.

Uurimisala hõlmab algoritmilist disaini ja projekteerimist ning automatiseeritud tootmismeetodeid. Sinna hulka kuulub generatiivne disain, toimimispõhine analüüs (näitab kui hästi konstruktsioon, materjal või geomeetria mingite näitajate põhjal toimib), konstruktiivne ja geomeetriline optimeerimine, skriptimine ja automatiseerimine. Olulisim disiniuuenduslik aspekt on see, kuidas ühendatakse algoritmiline disain ja automatiseeritud tootmisvahendid, tegemata põhjendamatuid lihtsustusi.

Uurimissuund aitab kaasa inseneride ja arhitektide kahepoolsele teadmistevahetusele. Eesmärk on jõuda mudelini, kus arhitektide ja inseneride programmid ühilduvad, nii et konstruktsiooniarvutus muutub disaini n-ö kohendamisest olemuslikuks protsessi osaks. Uurimistöös võetakse arvesse materjalide ja tootmistehnoloogia piiranguid, eesmärgiga neid piire nihutada ja saavutada seeläbi nii disainiloomes kui ka tootmises suurem lisandväärtus.

Projekti täitjad: Sille Pihlak, Siim Tuksam

Projekti kestus: 2016–2020

Rahastus: EKA

Jaga sõpradega:

Postitas Kristina Jõekalda
Viimati muudetud