Kaasaegse kunsti magistriprogramm

Vaade näituselt "Wet Hearts of Everyday Thoughts", kuraator Brigit Arop, installatsioon Heli Haav. Koostööprojekt EKA kuraatoriõppe tudengitega. Foto: Joosep Kivimäe.
Kunstnikupraktika süvitsi arendamine
Kaasaegse kunsti magistriprogramm annab erineva taustaga kunstnikele võimaluse oma autoripraktikat süvitsi arendada. Õppekava keskendub individuaalse stuudiopraktika edendamisele, mida toetavad praktilised meistriklassid-töötoad ning mitmeid loomemeetodeid, mõttetööriistu ja uurimispraktikate platvorme tutvustavad kursused.
Individuaalne tähelepanu igale üliõpilasele
Programmi teevad atraktiivseks eksperimentaalne ja paindlik “treeningprogramm” varieeruvate kursustega ning igale üliõpilasele eraldi keskenduvad professorid, kes on Eesti kaasaegse kunsti säravamad autorid. Loomulikult ka rahvusvaheliselt hinnatud külalisõppejõud ja kunstieksperdid.
Eriala
Kunsti roll on mõtestada ühiskondlikke muutusi ning heita kriitiline pilk sellele, kuidas me tänapäeval elame. Kaasaegne kunstnik tõstatab küsimusi, loob uusi tähendusruume, avastab alternatiivseid vaatenurki ning tajukogemusi. Tegeledes ühiskondlike ja isiklike teemadega, suhtleb kunstnik aktiivselt oma kaasajaga. Nii saab kunstnik kahelda harjumuspäraseks saanud ideedes ja väärtustes, kombineerida ja eksperimenteerida erinevate sisuliste ja vormiliste lahendustega ning reaalsust nihestada ja manipuleerida. Kaasaegne kunst on vaba platvorm, kus saavad alguse diskussioonid ning pakutakse uusi lahendusi. Kunst haakub sõltumatuna erinevate ühiskondlike valdkondadega ning mitmekesistab maailmavaadet. Kaasaegse kunsti õppekava pakub toetavat keskkonda kaasaegse visuaalse kultuuri mõtestamiseks, sotsiaalse närvi teritamiseks ning dialoogi ja kriitika jaoks. Nii saab arenev kunstnik leida enesekindluse ja oma publiku ning omandada vajalikud oskused ja meetodid kunstnikuna töötamiseks.
Õppekava
Kaasaegse kunsti õppekava keskendub üliõpilaste individuaalse loomepraktika toetamisele ja arendamisele. Programm pakub avatud diskussioonikeskkonda kaasaegse kunsti vallas tegutsemiseks ning selle kriitiliseks analüüsiks. Kolmandiku õppekavast moodustab individuaalne stuudiopraktika. Lisaks üldteoreetilistele ainetele, filosoofiale ning teadustöö metodoloogiale toetab loomingulise inimese analüüsivõime arengut teoreetiliste tööriistade kursus, kus ekspertloengud annavad külalisõppejõud, kes tutvustavad olulisi mõttesuundi ja teoreetikuid. Meistriklassid vahelduvad vastavalt kursusel õppivate tudengi huvidele, avades ja laiendades erinevaid kaasaegse kunsti praktiseerimisvõimalusi: performance, graafika, maal ja skulptuur kõige laiemas mõistes, uusmeedia ja sound art, fotokunst, installatsioon, loovkirjutamine, erinevad improvisatsioonid.
Õppekavas on olulisel kohal koostööprogramm EKA kuraatoriõppe üliõpilastega: koos katsetatakse erinevaid kaasaegse kunsti esitlemise formaate ning juhitakse tudengite eksperimentaalset projektiruumi Vent Space. Samuti saavad tudengid ülevaate erinevatest näituse installeerimise viisidest, et leida just enda jaoks sobivaimad võtted. Lisaks toimub vaatlusreis ühele olulisele rahvusvahelisele kunstisündmusele ning omaalgatuslik fookusgrupp, kus uurimisteemad pakuvad välja üliõpilased ise, jagunedes seejärel rühmadesse, analüüsimaks enim huvi äratanud teemat.
Kellena saab töötada?
Töötada saab loomulikult maailmakuulsa või siis ka lihtsalt väga hea kunstnikuna. Kindlasti annab kaasaegse kunsti haridus suure eelise mis tahes elualal töötades, sest vaba ja loomingulise mõtlemise arendamine aitab leida ootamatuid, eksperimentaalseid ja ühiskonda parandavaid lahendusi.