Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria
Valdkondadevahelised seosed Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria magistriõppekava on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi valdkondadevaheline ingliskeelne ühisõppekava. Kujutiste ja tekstide uurimine nõuab laiapõhjalisi ja distsipliinideüleseid teadmisi, kriitilise ja kultuuriteooria head tundmist ning võimet luua seoseid eri valdkondade vahel – sellest ka niisugune erialade kombinatsioon. Kujutiste ja tekstide uurimine Siin õpivad inimesed, kelle huvid ei piirdu vaid ühe erialaga, vaid kes tahavad õppida tundma sõna, staatiliste ja liikuvate piltide seoseid nii ajaloolises kui ka nüüdisaegses kontekstis.
Olulised faktid
- Õppeaste: magistriõpe
- Õppe kestus: 2 aastat
- Õppekeel: inglise
- Õppetasu: 1435 € semestris
- Õppevorm: päevaõpe
Vastuvõtt käib TLÜ humanitaarteaduste instituudi kaudu!
Humanitaarteaduste instituut: E-post: vastuvott.humanitaar@tlu.ee Telefon: 640 9376
Eriala
Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria magistriõppekava on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi valdkondadevaheline ingliskeelne ühisõppekava, juhendajateks Eesti parimad kirjanduse, kunstiajaloo, filmi ja visuaalkultuuri asjatundjad. Nii kujutiste kui ka tekstide uurimine nõuab laiapõhjalisi ja distsipliinideüleseid teadmisi, kriitilise ja kultuuriteooria head tundmist ning võimet luua seoseid eri valdkondade vahel. Eriala koondabki ühte õppekavasse kokku kirjandus- ja visuaalkultuuri uuringud, mis on tavaliselt jagunenud eri osakondade või isegi teaduskondade vahel. Kujutisi ja tekste on seostatud väga ammu ja võiks lausa öelda, et üks ei eksisteeri teiseta – kunstiajaloost on teada, kuidas klassikaline kunst baseerus sajandeid mütoloogilisel ja hiljem religioossel narratiivil. Ka tänapäeval on teksti- ja kujutisepõhised meediad läbi põimunud ning toimivad vaataja-lugeja suhtes korraga. Õppe käigus omandavad tudengid mitmeid praktilisi oskusi nagu analüütiline mõtlemine ning kirjutamis- ja esinemisoskus, mis kõik edendavad võimalusi tööturul ja valmistavad ette väga erinevateks karjäärivalikuteks.
Õppekava
Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria erialal saab tudeng head baasteadmised kriitilise teooria ja kultuuriteooria võtmemõistetest, aga ka teksti- ja pildianalüüsi algteadmised. Samuti toimuvad loengud ja seminarid filmiteooriast ning erikursused, mis käsitlevad erinevaid meediaid koos. Õppetöö praktilises osas on tudengitel võimalus osaleda Tallinna suuremate kultuurifestivalide töös ning näha nende korraldamise köögipoolt. Laiemalt vaadates aga õpetame analüüsioskust, kirjutamist ja esitluste tegemist – kõike seda läheb vaja väga erinevatel elualadel. Õpe toimub suures osas seminarivormis, mis annab üliõpilastele võimaluse aktiivselt diskussioonis osaleda. Üliõpilaste individuaalseid uurimishuvisid toetatakse õpingute algusest peale. Õppegrupid on rahvusvahelised ja neis õpivad tudengid väga mitmetest riikides – üliõpilaste erinev kultuuritaust rikastab kultuuride võrdlevat uurimist. Uurimistöökeskne õppekava annab parimad võimalused jätkamaks õpinguid doktoriõppe tasemel. Magistriõpe on avatud kõigile humanitaar- ja sotsiaalteaduste üliõpilastele. Samuti on tegu hea ettevalmistusega doktoriõppeks, et seal mõnd kitsamat teemat edasi uurida. Lisaks pakuvad Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
Kellena saab töötada?
Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria eriala on neile, kes näevad end töötamas näiteks kas kriitiku, kultuuriajakirjaniku, kunstikorraldaja või kultuuridiplomaadina.
Lõpetajad
2023 talv
Pierangelly Del Rio Martinez, “Tabamatud ja vägivaldsed mälestused: mälu dünaamika analüüs kaasaegses Colombia kirjanduses/ Elusive and violent memories: an analysis of memorial dynamics in contemporary Colombian literature”. Juhendaja Eneken Laanes.
2022 sügis
Marlene Suits, “Black Images Matter: Juhtumuuring rassidevahelistest suhetest tänapäeva USA ühiskonnas Instagrami piltide varal” (Black Images Matter: A Case Study of Race Relations and Instagram Images in Contemporary America). Juhendaja Alo Paistik.
Iveta Aare, “”Metamorfoosi” filmiadaptatsioon: Ambivalentsuse kujutamine filmis “Transformatsioon” (Превращение)” (Cinematic Adaptation of “The Metamorphosis”: The Representation of Ambiguity in The Transformation (Превращение)). Juhendaja Teet Teinemaa.
Ellen Power, “Ajapilt ja klassivõitlus filmides „Sööt“ ja „Parasiit“” (The Time-image and Representations of Class Conflict in ‘Bait’ and ‘Parasite’). Juhendaja Teet Teinemaa.
2021 kevad
Raya Bouslah “How can films do philosophy: The case of “Westworld”, the TV series”, juhendaja Teet Teinemaa, retsensent Mari Laaniste
Mayra Lynn Assink “Theorisation of the Patriarchal Gaze and Glance Through Representation of Women in Present-Day Narrative Cinema”, juhendaja Julia Kuznetski, retsensent Rebeka Põldsam
Margherita Marchetti “Queer and Monstrous: Exploring the Possibilities of Queer Narratives”, juhendajad Julia Kuznetski, Michael Keerdo-Dawson, retsensent Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov
Andreas Fecher (zoom) “Cannibalism in Film as Reflection on Society: Subversion of the Notion of Difference in ‘Week End’ and ‘Dans ma Peau'”, juhendaja Henry John Mead, retsensent Daniele Monticelli
2021 talv
Mariam Meparishvili “In Search of Identity: Georgian Art Scene in the 1990s”, juhendajad Francisco Martinez ja Kädi Talvoja, retsensent Ingrid Ruudi
Chirag Surendra Singh, “Existentialist Philosophy Portrayed through the Character of BoJackHorseman in the Animated Sitcom “BoJack Horseman””, juhendaja Teet Teinemaa, retsensent Matthias Jost
2020 kevad
Sally Anne Hanson, “Prosthetic Memory and Cultural Phenomena on Screen: How Reconstructed Disasters Provoke Emotive Response in the TV Series Chernobyl”, juhendaja Teet Teinemaa, retsensent Linda Kaljundi
Maria del Mar Sanchez Bernal,”Cinematic Landscapes as Constructors and Disruptors of Societal Norms and Values: Case Studies of Roma (2018) and Güeros (2014)”, juhendaja Gregor Taul, retensent Raili Nugin
Monireh Sadat Razavi Ganji,”Toward a “Cultural Turn” in Adaptation Studies: A Methodological Framework for Studying Adaptation with a Focus on the Case of Dariush Mehrjui’s Pari”, juhendaja Daniele Monticelli, retsensent Teet Teinemaa
Jonna Marika Karvinen, “Creativity, Garfield and AI: Using AI to Enhance Our Understanding of Comics”, juhendaja Mari Laaniste, retsensent Raivo Kelomees
Kevin Loigu, “Re(-)presentation of Time, Memory, and Urban Space in Synecdoche, New York and The Truman Show as Critique of Mediatisation and Virtual Space in the Digital Age”, juhendaja Eneken Laanes, retsensent Henry John Mead
Eva Johanna Mallene, “Elusive Eastern Europeans or Exotic Fools? The Portrayals of Estonians in Fictional Anglophone Film and TV Shows”, juhendaja Daniele Monticelli, retsensent Anneli Niinre
Bernadette Ščasná, “”It’s a-Me, Another Bad Review!”: Assessing the Perceived Failure of the Video Game Adaptations Based on the Cinematic Adaptations of Super Mario Bros. and Max Payne”, juhendaja Teet Teinemaa, retsensent Oliver Laas
Raimond Merila, “One Piece Manga Fandom as a Participatory Culture: Reddit and YouTube Practices”, juhendaja Katrin Tiidenberg, retsensent Piret Viires
2020 talv
Elizaveta Kuznetsova, “The Orient Dimension of ANK’64 as an Example of Vnenakhodimost”, juhendaja prof Andres Kurg, retsensent Mari Laaniste
Juliana Magalhaes De Carvalho, “Fitting Flatness into Depth: Negative Dialectics in Jean-Luc Godard’s Stereoscopic Film “Adieu au Langage””, juhendaja Matthias Jost, retsensent prof Daniele Monticelli
Hayrettin Nedim Kaya, “The Collapse of Social Imagination: Questioning the Protagonist and Capitalist Realism in “The Hunger Games””, juhendaja Teet Teinemaa, retsensent Piret Peiker
Shameema Sultana Binte Rahman, “The Third Space of the Santal Identity Question: Beyond the Discourses of Civilization, Hero and Indigenous”, juhendaja Piret Peiker, retsensent Maris Saagpakk
2019 kevad
Hanna Aunin, “The Gaze in Mary Harron’s American Psycho and Roman Polanski’s Rosemary’s Baby”, juhendaja Eneken Laanes
Çağrı Çavaş, “Oneiric film theory in terms of cross-cultural dream understanding: A case study with the movie Gizli Yüz (aka The Secret Face) by Ömer Kavur”, juhendaja Carlo Cubero
Michael Keerdo-Dawson, “Being (,) undone: The Romanian new wave and the limits of epistemic violence”, juhendaja Eneken Laanes
Silvia Kurr, “Nabokov and Voices of the Renaissance: Ekphrasis as Part of Double Coding in Pnin”, juhendaja Miriam McIlfatrick-Ksenofontov
Hazuki Okemoto, “Emotions and Colours in the Neurodivergent Person: Autoethnographic Analyses Inspired by Disney Pixar’s Inside Out”, juhendaja Mari Laaniste
Sofya Safargalieva, “Ambivalent Space in The Piano Teacher”, juhendaja Andres Kurg
John David Antoni Winslow, “I Want to be the Machine in Your Hand: Seven Theses on the Smartphone”, juhendaja Eneken Laanes