Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria

Valdkondadevahelised seosed
Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria magistriõppekava on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi valdkondadevaheline ingliskeelne ühisõppekava. Kujutiste ja tekstide uurimine nõuab laiapõhjalisi ja distsipliinideüleseid teadmisi, kriitilise ja kultuuriteooria head tundmist ning võimet luua seoseid eri valdkondade vahel – sellest ka niisugune erialade kombinatsioon.

Kujutiste ja tekstide uurimine
Siin õpivad inimesed, kelle huvid ei piirdu vaid ühe erialaga, vaid kes tahavad õppida tundma sõna, staatiliste ja liikuvate piltide seoseid nii ajaloolises kui ka nüüdisaegses kontekstis.

Olulised faktid

  • Õppeaste: magistriõpe

  • Õppe kestus: 2 aastat

  • Õppekeel: inglise

  • Õppetasu: 830€ semestris

  • Õppevorm: päevaõpe

Vastuvõtt käib TLÜ humanitaarteaduste instituudi kaudu!

Humanitaarteaduste instituut:
E-post: vastuvott.humanitaar@tlu.ee
Telefon: 640 9376

Eriala

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria magistriõppekava on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi valdkondadevaheline ingliskeelne ühisõppekava, juhendajateks Eesti parimad kirjanduse, kunstiajaloo, filmi ja visuaalkultuuri asjatundjad. Nii kujutiste kui ka tekstide uurimine nõuab laiapõhjalisi ja distsipliinideüleseid teadmisi, kriitilise ja kultuuriteooria head tundmist ning võimet luua seoseid eri valdkondade vahel. Eriala koondabki ühte õppekavasse kokku kirjandus- ja visuaalkultuuri uuringud, mis on tavaliselt jagunenud eri osakondade või isegi teaduskondade vahel. Kujutisi ja tekste on seostatud väga ammu ja võiks lausa öelda, et üks ei eksisteeri teiseta – kunstiajaloost on teada, kuidas klassikaline kunst baseerus sajandeid mütoloogilisel ja hiljem religioossel narratiivil. Ka tänapäeval on teksti- ja kujutisepõhised meediad läbi põimunud ning toimivad vaataja-lugeja suhtes korraga. Õppe käigus omandavad tudengid mitmeid praktilisi oskusi nagu analüütiline mõtlemine ning kirjutamis- ja esinemisoskus, mis kõik edendavad võimalusi tööturul ja valmistavad ette väga erinevateks karjäärivalikuteks.

Õppekava

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria erialal saab tudeng head baasteadmised kriitilise teooria ja kultuuriteooria võtmemõistetest, aga ka teksti- ja pildianalüüsi algteadmised. Samuti toimuvad loengud ja seminarid filmiteooriast ning erikursused, mis käsitlevad erinevaid meediaid koos. Õppetöö praktilises osas on tudengitel võimalus osaleda Tallinna suuremate kultuurifestivalide töös ning näha nende korraldamise köögipoolt. Laiemalt vaadates aga õpetame analüüsioskust, kirjutamist ja esitluste tegemist – kõike seda läheb vaja väga erinevatel elualadel. Õpe toimub suures osas seminarivormis, mis annab üliõpilastele võimaluse aktiivselt diskussioonis osaleda. Üliõpilaste individuaalseid uurimishuvisid toetatakse õpingute algusest peale. Õppegrupid on rahvusvahelised ja neis õpivad tudengid väga mitmetest riikides – üliõpilaste erinev kultuuritaust rikastab kultuuride võrdlevat uurimist. Uurimistöökeskne õppekava annab parimad võimalused jätkamaks õpinguid doktoriõppe tasemel. Magistriõpe on avatud kõigile humanitaar- ja sotsiaalteaduste üliõpilastele. Samuti on tegu hea ettevalmistusega doktoriõppeks, et seal mõnd kitsamat teemat edasi uurida. Lisaks pakuvad Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.

Kellena saab töötada?

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria eriala on neile, kes näevad end töötamas näiteks kas kriitiku, kultuuriajakirjaniku, kunstikorraldaja või kultuuridiplomaadina.