EKA tudengitelt küsiti, kuidas kujunes nende erialavalik ja millised on olnud õpingute eredamad hetked?
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialalt vastas 4. kursuse (AL21) tudeng Karl Perens:
Töö ruumiga on mind paelunud juba varasest east, kuid EKAs õppides on see omandanud hoopis sügavama tähenduse. Olen Vanalinna Hariduskolleegiumi reaalsuuna vilistlane ning arhitektuuri valik tundus mulle loomulik, kuigi otsus konkreetse kõrgkooli kasuks polnud lihtne. Otsustamisel mängis olulist rolli Siim-Tanel Tõnisson, kes nüüdseks tegutseb oma büroos Stuudio Täna. Tema sõnul õpetatakse EKAs eelkõige mõtlema — ja seda olen ma ka ise nelja aasta jooksul kogenud.
Mõtlemist näen siin eelkõige seoste loomise võimena, mis ei piirdu lineaarse loogikaga, vaid toetub laiapõhjalisele arusaamale. See võimaldab paindlikult läheneda keerukatele sotsiaalsetele, majanduslikele ja ruumilistele küsimustele.
Üheks suurimaks väärtuseks EKA arhitektuuriõppes pean aga oskust iseseisvalt töötada. Gümnaasiumis sujusid õpingud valdavalt kergelt, tänu loomulikule taiplikkusele, ega nõudnud erilist pingutust väljaspool tunde. Arhitektuuri õppimine on selles osas täielik vastand — iseseisvat tööd on pidevalt palju, mis sunnib end juhtima ja oma aega mõtestatult kasutama. Just see oskus ongi ehk kõige väärtuslikum, mida siit kaasa võtan.
Meeldejäävaimad hetked õpingutest on segu osakonna meeleolukatest pidudest, põnevatest erialavälistest koostööprojektidest, nagu valgusinstallatsioon Tallinn Music Weeki jaoks, ning intensiivsetest lõpuspurtidest, mil projektid hindamiseks valmis saavad.