Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring annab teaduspõhise aluse Eesti planeeringule. Üleriigilise planeeringu eesmärk on riigi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete, suuniste ja suundumuste kindlaksmääramine aastani 2050. Asustuse all peame silmas üle-Eestilist asulate võrgustikku.
Koonduuring keskendub nelja Eesti asustussüsteemi arengu stsenaariumi analüüsimisele – käsitledes demograafilisi arenguid, erinevate stsenaariumitega seotud ressursivajadusi ja mõjusid kestliku arengu põhimõtetest lähtuvalt. Nii aitavad need stsenaariumid mõista, millist jõupingutuse määra on vaja tänasele pealinnastumisele ehk inimeste ja majanduse koondumisele Tallinna piirkonda alternatiivsete asustuse arenguteede realiseerumiseks.
Stsenaariumid:
Pealinnastuv Eesti. Rahvastik ja majandus koonduvad jätkuvalt pealinnaregiooni, ülejäänud Eesti asustus koos majandusruumiga kahaneb. Samaaegselt tugevneb hajaasustus (maakodude ja kaugtöö populaarsus kasvab).
Regioonikeskuste Eesti. Rahvastik ja majandus koonduvad lisaks Tallinnale ka Tartusse, Pärnusse ja Ida-Viru linnastusse.
Väikekeskuste Eesti. Tähelepanukese on piirkonnakeskuste (sh maakonnakeskuste) ja väikelinnade majanduse ja elukeskkonna arengul.
Sisserände Eesti. Eesti üldine atraktiivsus ja töö jõuvajadus suurendab sisserännet, toetab asustuse koondumist pealinnaregiooni ja suure matesse regioonikeskustesse, aga ka teisi Eesti piirkondi.
Asustuse arengu nelja tulevikustsenaariumi võrdlus näitab, et riigi majandusele parim arengutee on pealinnaregiooni kõrval oluliselt Eesti konkurentsivõimesse panustavad Tartu, Pärnu ja Ida-Virumaa linnapiirkonnad. Parima looduskeskkonna seisundi ja ühiskonnaelu arengu tagab Eestile kompaktne ja olemasolevat tihedat väikelinnade võrgustikku hoidev asustus.
Eesti tuleviku asustuse tasakaalustatud arengu aitavad tagada vähemalt kümme majanduslikult tugevat vedurlinna, mis suudavad pakkuda töökohti ja olulisemaid kõrgemat järku teenuseid (kolmanda taseme õppeasutused, teatrid) nii enda kui ümbritsevate piirkondade elanikele
Kahaneva asustuse planeerimisel on seega oluline tähelepanu pöörata ruumilisele kompaktsusele, mis aitab paremini tagada hea ühenduse vedurlinnadega, piisava inimeste hulga kodulähedaste teenuste pakkumiseks, vähendades nii energiakulu liikumisele ja väiksema keskkonna jalajälje
Kestliku arengu vaatenurgast on kõige olulisem nii kasvavate kui kahanevate asulate kompaktsuse suurendamine. Ülesande lihtsustamiseks tuleb lähtuda asulate ajaloolisest kujunemisest lähtuvatest funktsionaalse ja vormipõhise ülesehituse põhitüüpidest.
Töögrupp: Tiit Tammaru, Anneli Kährik, Anto Aasa, Kadi Kalm, Pille Metspalu, Ann Ideon, Veiko Sepp, Antti Roose, Andres Ojari, Toomas Tammis, Raul Kalvo, Rivo Noorkõiv, Helen Sooväli-Sepping // Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, OÜ Hendrikson.
Tellija ja rahastaja: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium // Anna Semjonova, Tiit Oidjärv, Andres Levald.
Periood: mai 2024 – juuni 2025
Lõpparuannet saab sirvida SIIN.
Ülevaade ja materjalid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.